Lihtne seletus: mille eest saadi Nobeli füüsikaauhind ({{commentsTotal}})

Tore on mere ääres vaadata randuvaid laineid. Kuid meri ei ole ainus loodusnähtus, mis lainetab. 102 aastat tagasi kuulutas Albert Einstein, et lainetada võib isegi niisugune fundamentaalne loodusnähtus nagu aegruum ise.

Möödunud aasta alguses andsid teadlased teada, et Einsteini ennustatud aegruumilained ongi nende vaatlusseadmele nii-öelda randunud. See oli juba iseenesest tore saavutus, ja nüüd lisab toredust asjaolu, et kolm neist teadlastest, ameeriklased Rainer Weiss, Barry Barish ja Kip Thorne saavad tänavuse Nobeli füüsikaauhinna.

Nad saavad auhinna gravitatsioonilainete avastamise eest, nagu aegruumilaineid ametlikult nimetatakse. Õigustatult muidugi nimetatakse, sest Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi ei olegi gravitatsioon ehk raskusjõud sisuliselt muud kui aegruumi deformeerumisnähtus.

Kui suure massiga kehad või mustad augud kokku põrkavad, siis hakkavad need deformeerumisnähtused lainetena mööda universumit levima. Avastada ei ole neid olnud kerge, sest aegruumihäirituste mõõtmed on tegelikult päris mikroskoopilised.

Kuid pärast esimese gravitatsioonilainetuse avastamist on teadlased nüüdseks registreerinud veel kolm lainetusjuhtumit. Lootust on, et registreerimised edaspidi üha sagenevad.

Mida enam laineid vaadeldakse ja nende kohta andmeid kogutakse, seda rohkem saavad teadlased teada ka nende suurejooneliste nähtuste kohta, mis gravitatsioonilaineid tekitavad, nagu mustade aukude või ka neutrontähtede omavahelised kokkupõrked.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: