Lihtne seletus: mille eest saadi Nobeli füüsikaauhind
Tore on mere ääres vaadata randuvaid laineid. Kuid meri ei ole ainus loodusnähtus, mis lainetab. 102 aastat tagasi kuulutas Albert Einstein, et lainetada võib isegi niisugune fundamentaalne loodusnähtus nagu aegruum ise.
Möödunud aasta alguses andsid teadlased teada, et Einsteini ennustatud aegruumilained ongi nende vaatlusseadmele nii-öelda randunud. See oli juba iseenesest tore saavutus, ja nüüd lisab toredust asjaolu, et kolm neist teadlastest, ameeriklased Rainer Weiss, Barry Barish ja Kip Thorne saavad tänavuse Nobeli füüsikaauhinna.
Nad saavad auhinna gravitatsioonilainete avastamise eest, nagu aegruumilaineid ametlikult nimetatakse. Õigustatult muidugi nimetatakse, sest Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi ei olegi gravitatsioon ehk raskusjõud sisuliselt muud kui aegruumi deformeerumisnähtus.
Kui suure massiga kehad või mustad augud kokku põrkavad, siis hakkavad need deformeerumisnähtused lainetena mööda universumit levima. Avastada ei ole neid olnud kerge, sest aegruumihäirituste mõõtmed on tegelikult päris mikroskoopilised.
Kuid pärast esimese gravitatsioonilainetuse avastamist on teadlased nüüdseks registreerinud veel kolm lainetusjuhtumit. Lootust on, et registreerimised edaspidi üha sagenevad.
Mida enam laineid vaadeldakse ja nende kohta andmeid kogutakse, seda rohkem saavad teadlased teada ka nende suurejooneliste nähtuste kohta, mis gravitatsioonilaineid tekitavad, nagu mustade aukude või ka neutrontähtede omavahelised kokkupõrked.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa