Meditsiini-Nobeli saavad bioloogilise kellapendli avastajad ({{commentsTotal}})

Vastates küsimusele "Mis kell on?" ei tarvitse iga kord viidata hammasratastele või elektroonikale. On olemas ka bioloogiline kell, mille käimist korraldavad geenid ja valgud.

Ameerika teadlased Jeffrey Hall, Michael Rosbash ja Michael Young saavad tänavu Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna selle eest, et nad on aidanud bioloogilise kella mehhanismi paremini tundma õppida.

Nad leidsid möödunud sajandi 80. aastatel äädikakärbselt üles geeni, mis paistab toimivat mõnes mõttes justkui seinakella pendel, andes kogu kellamehhanismile õige rütmi kätte. Selle geeni koodi järgi pannakse rakus kokku üht valkainet.

Öisel ajal on geen aktiivne ja valkainet saab rakku üha rohkem ja rohkem. Päeval aga hakkab seesama valk sellesama geeni aktiivsust pärssima, mistõttu valgu juurdetekkimine aeglustub. Seetõttu, kuna valku ka pidevalt laguneb, jääb teda päeva peale rakus üha vähemaks. Kuni õhtuni, mil valk enam geeni aktiivsust ei pärsi ja geen hakkab jälle usinalt valku juurde tekitama.

Nii tekibki selge pendeldus: öösel valku palju, päeval valku vähe.

Selline on siis bioloogilise kella pendel laias laastus mitte ainult kärbsel, vaid ka inimesel ja paljudel kolmandatelgi olenditel.

Toimetaja: Jaan-Juhan



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: