Värske teaduskirjanduse ülevaade kinnitab, et nutiseadmete kogutud andmed ja inimese enda hinnang une kvaliteedile lähevad sageli üksteisest täiesti lahku. 

Ameerika Ühendriikide teadlased analüüsisid viit varasemat uuringut, mis hõlmasid kokku ligi 2000 inimest, et võrrelda seadmete näite laboratoorsete uneuuringute ja inimeste endi tagasisidega. Andmed näitasid selget mustrit: kantavad seadmed suudavad selgitada vaid kuni 16 protsenti inimese subjektiivsest unekogemusest. 

Ehkki hea unega inimeste puhul langesid näiteks Fitbiti andmed laborimõõtmistega kokku 82 protsendil juhtudest, oli unetuse all kannatajate puhul vastav näitaja vaid 39 protsenti.

Uuringust koorus välja, et seadmed hindasid unetute kogu uneaega tegelikkusest keskmiselt lausa poole tunni võrra pikemaks ning une efektiivsust kaheksa protsenti suuremaks. 

Selle nähtuse taga on seadmete tehniline piiratus. Randmemonitorid toetuvad peamiselt liikumisele ja südame löögisagedusele, mis ei suuda piisava täpsusega tuvastada lühikesi öiseid ärkamisi.

Samuti ei arvesta need inimese emotsionaalset seisundit. Näiteks depressiooni põdev inimene võib tajuda oma und halvana isegi siis, kui aparaadi meelest on füsioloogilised näitajad täiesti normaalsed. Seetõttu leiavad teadlased, et unehäirete kahtluse korral on arstile abiks pigem traditsioonilise unepäeviku pidamine.  

Tulemused on avaldatud ajakirjas Sleep Medicine. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.