MTÜ Läänemaa rannakalanduse seltsi esimehe ja elukutselise kalamehe Taavi Suitsbergi sõnul on kalameeste seas teadmine, et lesta arvukuse vähenemise taga on ivasiivne võõrliik ümarmudil, kes kohalike kalaliikide eest toidu ära sööb ning kiiremini paljuneb.

Samas on mudilate arvukuse kasv kalameeste jaoks kahe otsaga asi, sest kuigi nad väidetavalt lestaliike välja söövad, on nemadki söögikalad ning toiduks teistele suurematele kaladele, leidis Suitsberg.

Siiski tõdes kalamees, et tema ei oska täpselt öelda, miks lestade arvukus väheneb, ning jutt võõrliigi mõjust on kalameesteni jõudnud samuti teadlaste kaudu.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna rannikumere kalanduse töörühma juhataja Redik Eschbaumi sõnul on veeökosüsteemid nii keerulised, et liigi kehvema käekäigu kohta on raske üht täpset põhjust välja tuua.

Küll aga kinnitas teadlane, et asi otseselt toidupuuduses olla ei saa, sest kõhnunud lesti nad leidnud pole. Samuti on lestade arvukus olnud madal juba enne ümarmudila suuremat levikut ning see kõik viitab hüdroloogilisele seisule.

Eschbaumi sõnul on lestast halvemas olukorras tursk, kelle kudemine sõltub sarnaselt lestale soolase vee sissevoolust. Nende püüdmine on Läänemeres sootuks keelatud.

Lesta ja tursa ühisnimetaja on pelaagiline mari, mis tähendab, et see hõljub vees vabalt ega kleepu veealuste taimede ning esemete külge. Need liigid kudevad sügavasse ja soolasemasse veekihti ning seal mari ka areneb.

Eschbaumi hinnangul võib oletada kaht põhjust, miks kudemine on neil liikidel raskemaks läinud. Esiteks võib selleks olla merepõhjas lagunev vetikamass, mille tõttu pole seal piisavalt hapnikku.

Teisalt on spekuleeritud, et kliimamuutustega on tuulesuunad muutunud. "Soolase vee sissevool pole enam nii ulatuslik ja ei toimu sellel ajal, kui vanasti toimus. Aga seda ei oska ju kalad oodata," ütles teadlane.

Ajalooliselt on Eschbaumi sõnul Läänemeres eristatud kaht lesta rassi – süvikukudulesti ja rannikukudulesti. Hiljem on siiski selgunud, et tegemist on kahe täiesti eraldi kalaliigiga.

Kuigi Läänemere lest on hea näide kiirest evolutsioonist, on nende kahe liigi kohanemine erinev. Nii on näiteks rannikukudulestaga olukord veidike parem, kuid nemadki vajaksid soolasemat vett.

Kuigi teadlase sõnul pole lähiajal lestade arvukuse tõusu oodata, ei saa siiski öelda, et tegemist on ohustatud liikidega.

Lest on sel aastal Eesti aasta kala.