Anneli Palo

Vääriselupaigad

Vääriselupaigad metsas on kui oaasid paljudele erinevatele liikidele. Kui puudel lastakse loomulikult surra ja kõduneda, siis luuakse seal elupaik väga paljudele sammaldele, samblikele, seentele ning putukatele. Vääriselupaik kodumetsas on metsaomaniku isklik vabatahtlik looduskaitse.

Martin Vesberg

Martin Vesberg

Rahvatants, muusika, purjetamine, loodusretked kaameraga ja muidugi õppimine - uskumatu, aga kõik see mahub ühe Saaremaa koolipoisi päeva. Kaks aastat on Martin Vesberg pakkunud "Osooni" vaatajatele, meeldejäävaid loomalugusid. Seekord jälgib ta sõbraga koos ehitatud varjetelgist rändele sättivaid hanesid ja sookurgi.

Lilleniit

Lilleniidud linnas

Inimesed tahavad ka linnas asfaldi ja betooni vahel näha loodust. Lillepeenarde ja muru asemele on linnahaljastuses hakatud rajama värvilisi lilleniite. Lisaks silmailule pakuvad need looduslike taimedega lapid elu paljudele liikidele.

suur-sinikiil

Suur-sinikiil

Ei juhtu just väga sageli, et Eestisse levivad lõuna poolt uued loomaliigid. Suur-sinikiil on just selline uustulnuk meie faunas.

Metsa mikroelupaigad

Metsa mikroelupaigad

Läheme metsast otsima tegelasi, kelle elu kulgeb varjatult lehekõdus, lagunenud puidus, puukoore all, kividel, rohttaimede lehtedel jne. Neid inimsilmale märkamatuid elupaiku nimetatakse metsa mikroelupaikadeks. Eri mikroelupaigad on koduks väga erinevatele liikidele nagu teod, mardikad, samblikud. Mitmekesised elupaigad ja ökoloogiliste niššide kasutus tagab metsa ökosüsteemi liigirikkuse.

Eesti väikejärvede kalastik

Eesti väikejärvede kalastik

Eestis on umbes 2800 järve - Peipsi ja Võrtsjärv ei vaja erilist tutvustust. Kuidas aga saada infot vähem tuntud, nii-öelda kohalike järvede kohta? Maaülikooli kalauurijad on 1995. aastast uurinud väikejärvede kalastikku ja elukeskkonda. Milliseid muutusi looduses peegeldavad kalastiku uuringud?

Planeeritava Sõrve looduskaitseala kaart

Planeeritav Sõrve looduskaitseala

Vaevalt 15 kilomeetri kaugusel Tallinnast asub Sõrve võimas metsamassiiv, kus hea õnne korral võib kohata peaaegu kõiki meie metsades elavaid loomi. Kiiresti vahelduv mosaiikne maastik tagab siinse liigirikkuse. Kogu see elurikkus ja toimiv ökosüsteem vajab riiklikku kaitset. Teejuhtideks loodaval Sõrve looduskaitsealal on kaks kohalikku loodusemeest - Val Rajasaar ja Uudo Timm.

Hannes Rohtma

Hannes Rohtma

Saame tuttavaks "Osooni" autor-operaatori Hannes Rohtmaga, kes on pilti saanud haruldasi kaadreid meie putukamaailmast - seekord on peategelaseks sireämblik

Öösorr

Öösorr

2019. aasta lind on öösorr, kellest teatakse üsna vähe. Okstega sulanduva pruunikirju kaitsevärvusega jääb ta metsas jalutajale märkamatuks. Kui õnne on, võib öösorri näha öisel ajal metsavahelisel kruusateel auto valgusvihus. Kristo Elias käis ornitoloogidega ööpimeduses väikesi öösorri poegi rõngastamas.

Puhtulaid

Puhtulaid

Inimese kaasabil tekkinud poollooduslikud kooslused on kõige liigirikkamad paigad. Kui inimene enam ei sekku, hävitab võsa ja pilliroog kogu elurikkuse. Nii oleks juhtunud ka Puhtu rannaniitudega, kui 15 aastat tagasi Pärandkoosluste Kaitse Ühing poleks seda majandama hakanud. Suvistel talgutel võttis vikati kätte ka Sander Loite.

Osoon

Osooni loomaaia erisaade

25. augustil 1939. aastal avas Eesti Looduskaitse Liit 1843. aastaks kavandatud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia. Esimeseks eksponaadiks oli ilves Illu. Kodumaiste rebaste, metskitsede, karude, mäkrade kõrval võis näha ka lõvisid, ahve, dingosid ja teisi loomi. 1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud juba 100 tuhat inimest. 1983. aastal kolis loomaaed Kadriorust Veskimetsa. Endised sõjaväelaod kohaldati loomadele elamiseks. Esimesed õnnelikud olid paksunahalised, kes said 1989. aastal oma maja, hiljem ehitati troopikamaja, elevandimaja, alpinaarium, polaarium, aga kaugeltki kõigil loomaaia elanikel pole nii hästi läinud. Vaatame, kuidas elab Tallinna Loomaaed juubeliaastal. Autorid Kristo Elias ja Sander Loite. Režissöör Keiti Väliste, operaatorid Ott Tiigirand ja Simmo Saska, heli Taisto Uuslail, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

I Land Green

Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku üritust?

Sel suvel toimus üle Eesti tuhandeid rahvarohkeid üritusi, kus tarbiti palju sööki ja jooki ning ühes sellega tekkis ka palju jäätmeid. Ürituste korraldajad on hakanud aina enam mõtlema, kuidas korraldada sündmust keskkonnasõbralikumalt, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Orissaares Illiku laiul toimuva elamusfestivali I land soundi korraldajad on keskkonnateema enda jaoks väga täpselt läbi mõelnud. Kristo Eliasega vestles festivali roheprojekti vastutaja Kadi Aguraijuja

Osoon

Rannaniitude kuningas

Kõre ehk juttselg-kärnkonn oli möödunud sajandi esimesel poolel Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadel tavaline loom, kellest tänaseks on saanud hävimisohus liik. Kõre hääbumise põhjuseks on loomale sobivate elupaikade kadumine, drastiliselt langes nende arvukus 90-ndatel aastatel. Viimased 20 aastat on looduskaitsjad tegelenud selle liigi päästmisega, pingutused on andnud tulemusi - olemasolevatest asurkondadest pooled saavad juba iseseisvalt hakkama.

Merikotka pojad pesal

Merikotka lugu Eesti looduskaitses

20. sajandi keskel väljasuremise äärel olnud merikotka päästmist võib pidada loodus- ja keskkonnakaitse ilusaks võiduks. See lind on siiani alles ja tal läheb hästi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: