Kooreürask

Kuuse-kooreürask

Sellel kevadel on palju juttu olnud üraskirünnakutest kuusemetsadele. Üraski leviku põhjuseks peavad teadlased kliimamuutusi, mille tagajärjel on suved kuivemad ja talved soojemad - igati soodsad tingimused üraskite paljunemiseks. Mida kuusemetsas ette võtta, et üraskirünnet peatada? Milline peaks olema tulevikumets, kas tundlik kuusk sobib üldse meie kliimasse?

Ussid

Eesti maod

Kes on Eestis elavad maod ja kas inimene peaks neid kartma? Millal madu hammustab? Miks on kõik Eesti roomajad looduskaitse all? Otsime vastuseid nende põnevate loomade elu kohta.

Putukad

Harilik jõgihobu

Harilik jõgihobu on kiskja nagu ka tema vastsed, kes elavad enamuse elust vee all. Kui nad vee-elust tüdinevad, siis kevadel ilmade soojenedes ronivad veest välja ja otsivad sobiva koha, kus oma kestast välja pugeda. Nii sünnibki jõgihobu valmik.

osoon

Habekakkude pesitsemine

Loodusfotograaf Remo Savisaar salvestas erilised kaadrid Eestis üliharuldaste habekakkude pere loomisest ja järglaste kasvatamisest. Lindude pereelu portreteerimiseks käis fotograaf samas paigas poole aasta jooksul ning õppis kakkude kodumetsa põhjalikult tundma. Pühendumise eest kinkis loodus mehele veel palju põnevaid kohtumisi ka teiste metsaelanikega.

osoon

Kadri Voorand

Kuidas loodus ja looming on põimunud džässilaulja ning helilooja Kadri Voorandi elus?

osoon

Hanede kevadränne

Kuidas hanede kevadisest meeliülendavast rändepildist saab alguse ühe väikese poisi kujunemislugu loodusemeheks.

Tuttpütt

Tuttpütt ja teised pütid

2020. aasta linnuks valisid ornitoloogid tuttpüti. Ei tea, kas määravaks sai linnu silmatorkav välimus või huvitav käitumine? Eriti romantiliseks muutuvad tuttpütid kevadise pulmamängu ajal, ulatades teineteisele kingituseks veetaimi. Kui oma erakordse välimusega kuuluvad tuttpütid Euroopa veelindude esiklassi, siis kahjuks hääleiluga nad uhkustada ei saa. Koriseva ja krooksuva hääle järgi on neid rahvasuus kutsutud ka krooguks või merivareseks. Lisaks tuttpütile saame tuttavaks ka teiste Eestis elavate pütiliikidega.

tuur

Narva jõe kalad

Kalateadlased on Narva jõe kalastikku uurinud juba aastaid. Milline on seis praegu? Narva jõge tunti kunagi tuura- ja lõhejõena. Kas kalade asustamine aitab seda nime taastada? Mis mõjutab Narva jõe elustikku kõige rohkem?

kanepilind

Kanepilind

Märtsis, aprillis saabuvad rändelt tagasi kanepilinnud, kes valivad elupaigaks aiad ja pargid. Suve jooksul hauduvad nad välja kolm kurna järglasi, kes kõik tahavad süüa. Kuna kanepilinnu põhitoiduks on umbrohuseemned, siis võib arvata, et iga aiapidaja tahab oma aeda sellist abilist.

Kasari jõgi

Paadiga kevadisel Kasaril

Keskkonnakuu esimeses saates oleme Matsalu rahvuspargis, kust voolab läbi Väinamere vesikonna veerikkaim ja suurima valgalaga Kasari jõgi. Inimese käsi on Kasarit suuresti mõjutanud, suurem osa tema vetest voolab tehissängides. "Osoon" teeb varakevadise paadiretke Kasari alamjooksu lühikesel lõigul.

Matsalu

Linnud kevadises Matsalus

Matsalu linnurikkusest saab kõige parema pildi kevadel ja sügisel, kui siia kogunevad sajad tuhanded rändlinnud. Läbirändajad vajavad oma pikal teekonnal madalaveelisi merelahtesid, lagedaid rannaniite, üleujutatud luhtasid ja põlde – kõike seda Matsalu rahvuspark ka pakub.

Putukad

Kevadised lombielanikud

Aprilli soojad ilmad on meelitanud välja putukariigi varased ärkajad. Mesilased ja koerliblikas otsivad toitu pajupõõsast, kuid hoopis kirjum seltskond toimetab veelompides.

Osoon

Osoon - Hans Markus Antson

Loodusfotograaf Hans Markus Antson ütleb: "Mulle meeldib loodus ja alles siis tuleb fotograafia. Nimetangi oma retki ikka rohkem loodusmatkadeks". Nendest loodusmatkadest on tal meenutada, kuidas süda puperdas ja jalad läksid nõrgaks, kui suure põdraga tuli ligi pool tundi vastastikku tõtt vaadata või kuidas 11 ööd tuli varjes istuda, aga ihaldatud foto metsise pulmatantsust jäigi saamata või kuidas polaartundras eksinuna pidi lootma ainult kelgukoertele. Oma looduselamusi ja läbielatut jagab Hans Markus YouTubes ning on õnnelik, kui mõni vaataja tee loodusesse leiab. Igal vabal hetkel võtab ta kaamera ja tõttab uutele kohtumistele. Meid kutsub Hans Markus kaasa Põhja-Karjalasse karuvarjesse. Autorid Kristo Elias ja Hans Markus Antson. Režissöör Keiti Väliste, operaatorid Madis Reimund ja Hans Markus Antson, helirežissöör Rein Fuks, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.
Osoon

Osoon - kliimamuutused

Kliimamuutused puudutavad tervet inimkonda. Maailmas on 7,7 miljardit inimest, kes kõik tahavad süüa, liikuda ja hästi elada. Hästi elada tähendab rohkem tarbida, rohkem toota. Seda, et on olemas kasvuhoonegaasiefekt, mis Maad soojas hoiab, teati juba 200 aastat tagasi. 100 aastat tagasi teati, et fossiilsete kütuste põletamine soojendab kliimat. Aga miks me alles nüüd oleme sellest rääkima hakanud? Kõige võimsam ja selgem sõnum soojenemisest tuleb külmadelt aladelt - Arktikast ja Antarktikast. Mida toob kliimamuutus endaga kaasa? Autorid Kristo Elias ja Sander Loite. Režissöör Keiti Väliste, operaator Madis Reimund, helirežissöör Rein Fuks, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.
Kõrvemaa

Nutitelefoniga loodust pildistamas

Sander Loite käis fotograaf Jarek Jõeperaga Kõrvemaa metsades, et saada nippe, kuidas loodust nutitelefoni kaameraga jäädvustada. Kogenud fotograafi näpunäiteid saab igaüks järele proovida.

Männiku

Varakevadised ööliblikad

Vana uskumuse kohaselt ennustavad esimesed kevadel nähtud liblikad saabuvat suve. Tõelised liblikafännid panevad esimeste soojakraadide saabudes üles püünised, et kinni püüda suvekuulutajad ja see pilt on hoopis kirjum.

Lind

Siisike

Siisikest kutsutakse ka pilvelinnuks, küllap ikka sellepärast, et talle meeldib lennata kõrgel taevalaotuses, ainult kevadel laskub ta maapinnale pisut lähemale.

osoon

Haabjas

Soomaa ühepuulootsik ehk haabjas esindab ürgse Eesti ja soome-ugri kultuuripärandit. Haabjas kui traditsiooniline sõiduvahend kevadise suurvee ajal ja selle põline ehitusviis on põhjus, miks esitati taotlus Soomaa ühepuulootsiku UNESCO kultuuripärandi nimistusse kandmiseks. Praegu on lootsikukultuur tänu viiele haabjameistrile ja kohalikule kogukonnale elujõuline, mida tuleks sellisena ka hoida. Kristo käis Soomaa vetel loodusturismi- ja haabjakultuuri vedaja Aivar Ruukeliga traditsioonilise sõiduvahendiga kevademärke otsimas.

osoon

Pesakastid

Kevadränne on täies hoos. Iga päevaga saabub üha uusi linde, kes hakkavad kibekiirelt pesa punuma. Linnud on kindlasti tänulikud, kui leiavad eest kena pesakasti. Väike õppetund, kuidas pesakasti valmistada ja kuhu see paigaldada.

osoon

Kevadine linnuidüll Saaremaal

Kevadine vilgas linnuelu Saaremaal, kus väga väikesel territooriumil mere ääres toimetab väga palju linde. Rannajoonel siblivad tildrid, pardid on toiduotsingul. Äkki ilmub kohale merikotkas. Martin Vesbergi lugu.

Kastiratas

Kastiratas

Eestis on jalgrattasõit rohkem hobi. Igapäevaselt kodu-töö vahel jalgrattaga liiklejaid arvatakse olevat umbes 20 tuhat. Jalgrattasõidu propageerija Mari Jüssi arvates võiks see arv olla kolm korda suurem. Tallinna tänavapildis näeb ka turiste vedavaid velorattaid, kuid kaubaratas on pigem haruldus. Taanis peetakse kastiratast väga ökonoomseks ja keskkonnasõbralikuks liiklusvahendiks, mida kasutatakse laste ning kaupade veoks.

O3

Talv taiga metsas

Soome lumiseid taigametsi käis filmimas Karl Adami. Kes seal metsas liikusid?

Mikroplast

Mikroplast

Merereostuse puhul räägime tihti suurtest hulpivatest plastmassisaartest. Teadlased aga juhivad tähelepanu hoopis ohtlikumale mikroplastile - nanomõõtmetes plastiosakestele. Eesti rannikumerest võetud proovides on 200-liitrisest veekogumist leitud 50 plastitükikest, kõige hullematest proovidest isegi 180. Mikroplast jõuab inimese kehasse söögiga, aga ka hingamisel. Millised tagajärjed sellel võivad olla, seda me veel ei tea.

Madis Leivits

Madis Leivits

Maaülikooli loomaarst Madis Leivits pälvis Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja auhinna. "Osooni" vaatajale meenub kindlasti liigutav lugu merikotkast, kes tänu vereülekandele pääses surmasuust. Aastate jooksul on Madis ravinud tuhandeid karvaseid ja sulelisi ning uurinud metsloomade organismi ladestunud keskkonnamürke. Tohtritöö kõrvalt jääb tal ka aega oma teadmisi ja kogemusi tudengitele edasi anda.

Osoon

Osoon - metsasaade

Eestlastel meeldib mõelda endast kui metsarahvast, aga kuskil on hakatud eri suundades minema ja "metsarahva" vahele on tekkinud omamoodi rindejoon. Tänases "metsasõjas" võtab tõde erinevaid kujusid, argumenteerimisel leiab igaüks teaduslike uuringute hulgast endale sobiva. Nii kaua, kui üksmeelt ei leita, jäädaksegi vaidlema. Aga mis saab siis Eesti metsast? Autorid Kristo Elias ja Sander Loite. Režissöör Keiti Väliste, operaator Madis Reimund, helirežissöör Rein Fuks, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.
Nahkhiir

Nahkhiirte talvituspaik

Miks 2020. aasta looma nahkhiirega kaasneb nii palju müstikat, rahvapärimusi ja müüte? Nahkhiired toimetavad põhiliselt ööpimeduses, päevavalguses nad end inimesele eriti ei näita, teadmatus tekitabki salapära ja vahel isegi hirmu. Püüame nahkhiirte uurija Rauno Kalda abiga aasta looma paremini tundma õppida.

Öö rabasaarel

Metaloodusega rabas

"Eraklik metsas hulkuja" nagu Romet Vaino end ise tutvustab, nimetab raba Eestimaa elusate loodusmaastike esivanemaks, kuhu ta ikka aeg-ajalt põgeneb. Romet kutsub rabamatkadele kaasa ka sõpru, et metsikust loodusest leida üles argipäevas kaotatud inimeseks olemise mõte ja saada kätte tunne, et oled osa mingist suuremast süsteemist.

Osoon

Osoon 1000. saade

18.oktoobril 1993.aastal läks eetrisse esimene "Osooni" saade. Olime külas Tõravere teadlastel, kes uurisid osooniauke. 27 aastat järjest oleme vaatajateni toonud looduspilte ja keskkonnaprobleeme Eestist ja mujalt maailmast. 1000 on uhke number täis üllatusi - just selline on tänane "Osooni" saade.Autorid Kristo Elias, Sander Loite.Režissöör Keiti Väliste , operaator Madis Reimund, helirežissöör Rein Fuks,toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

o3

Paranduskelder

Üha rohkem ostetakse uusi asju ja katkised tarbeesemed leiavad tee prügikasti, seega jäätmete kogused aina kasvavad. Tartus asuv Paranduskelder pakub võimaluse avatud töötubades meistrite abiga pikendada tarbeesemete eluiga. Paranduskeldrisse võib tulla nii katkise seeliku, kui katkise jalgrattaga.

o3

Väike-laukhaned

Väike-laukhani on ülemaailmselt ohustatud linnuliik. Suurimaks ohuks on lindude küttimine nende rändeteedel ja talvituspaikades. Rootsis Nordens Ark-i loomaaias paljundadakse väike-laukhanesid loodusesse asustamiseks.

o3

Salu- ja põhjatihane

Meie tihaseperest tunneb halli rüü järgi ära salu- ja põhjatihase. Välimuselt on nad väga sarnased, märksa kergem on neid eristada hääle järgi. Kahte halli tihaseliiki iseloomustab ka paaritruudus surmani.

Silma õpikoda

Silma õpikoja talvelaager

Silma Õpikojas Läänemaal toimus koolivaheajal talvelaager. See annab linnas elavatele lastele võimaluse vahetult loodusega kokku puutuda. Osoon oli ühel laagripäeval lastel külas.

Rabapistriku tibu

Rootsi rabapistrikud

20. sajandi keskel sattus Rootsis põllumajandusmürkide tõttu hävimisohtu rabapistrik. Aastakümneid on linnu päästmisega tegeldud Nordens Arki loomaaias. Kaitsealased pingutused on kandnud vilja ja tänaseks on rabapistrik väljasuremisest päästetud.

Kuuse-käbilind

Kuuse-käbilind

Kuuse-käbilindude elu sõltub otseselt kuusekäbide rohkusest. Käbisoomuste lahtikangutamiseks on neil lausa spetsiaalne tööriist – omavahel ristatud kõver nokaots. Heal käbiaastal läheb ka lindudel hästi.

o3

Fred Jüssi lapselapsed

Eesti tuntuim loodusemees Fred Jüssi sai 29. jaanuaril 85 aastaseks. Fred on loodushelide, -piltide ja tekstiga pakkunud elamusi tuhandetele inimestele, kes on leidnud oma tee looduse juurde. Millisena näevad loodust ja oma vanaisa Fred Jüssi lapselapsed Mariell ja Inger?

Andres Sepp

Kose metsakoosolek

Mets on teema, mis puudutab igat Eestimaa elanikku. Eriti teravaks läheb olukord, kui RMK tuleb lageraiega külametsa. Kohalikud elanikud koguvad allkirju raietööde vastu ja võitlevad oma metsa eest. Üle Eesti toimuvad RMK kõrgendatud avaliku huviga alade kaasamiskoosolekud, mis peaksid pakkuma kompromiss-lahendusi. "Osoon" on Kose elanike metsakoosolekul.

Valgeselg-kirjurähn

Valgeselg-kirjurähn

Valgeselg-kirjurähn on Euraasia looduslike lehtpuu- ja segametsade tunnusliik, kes pesitseb ka Eestis, kuid on meil haruldane. Meie läänenaabrite juures Rootsis elas valgeselg-kirjurähn veel 20. sajandi alguses paljudes paikades. Intensiivse metsamajandamisega on elupaigad hävitatud ja järele on jäänud vaid mõni üksik pesitsuspaar. Nordens Arki loomaaias paljundadakse valgeselg-kirjurähne tehistingimustes, et neid siis loodusesse asustada.

Kohver

Taimekahjustajad

Üha suuremaks ohuks Euroopa Liidu riikide loodusele on uued taimekahjustajad ja -haigused, mis on kaasa tulnud kolmandatest riikidest pärit taimedega. Eelmise aasta lõpul karmistusid reeglid sissetoodud taimedele, puu- ja köögiviljadele, marjadele ning seemnetele. "Osoon" käis Tallinna Lennujaamas asjasse selgust saamas.

Nordens Ark

Nordens Arki loomaaed

2019. aasta suvel külastas Sander Loite Edela-Rootsis asuvat Nordens Arki loomaaeda, mis loodi 30 aastat tagasi ohustatud liikide kaitseks. Vaatamata lühikesele ajale on märkimisväärseid saavutusi looduskaitsebioloogias, osaletakse paljundamise ja taasasustamise programmides. Jätkub järjekindel töö väljasuremisohus loomade ja lindude päästmiseks.

Riideprügi

Riideprügi

Väidetavalt on tekstiilitööstus üks suurimaid reostajaid. Riiete tarbimine on viimase 15 aastaga maailmas kahekordistunud. Eestlaste panus tekstiiliprügisse on märkimisväärne, kasutades aastas 15 000 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile. Suurem osa kasutatud riietest rändab prügimäele.

o3

Jaanus Relo

Jaanus Relo huvi mere ja sukeldumise vastu on pärit lapsepõlvest. Nüüd on hobist saanud elukutse. Eesti mees töötab Norra lõhefarmides tuukrilaeva kaptenina, vähemalt pool tööajast tuleb veeta veealuses maailmas.

Tuttpütt

Tuttpütt

2020 on Eestis tuttpüti aasta. Martin Vesberg jälgis tuttpüttide elu kevadisest pulmamängust poegade koorumiseni.

Osoon

Osoon. Tähtede jõuluseiklus

"Osoon" meelitas neli tuntud lavatähte oma tavapäraselt mänguplatsilt metsa. Kadri Voorand, Marta Laan, Ott Lepland ja Märt Avandi olid nõus kaasa lööma ühes lustlikus loodusmängus. Vaatame, kui hästi nad oma uut partnerit, Loodust, tunnevad ja kas näitejameisterlikkus on abiks ka metsas orienteerumisel. Autorid Kristo Elias, Sander Loite. Režissöör Keiti Väliste, operaatorid Madis Reimund, Mattias Veermets, heli Rein Fuks ja Taisto Uuslail, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.
Rong

Kalakasvatus Norras

Suur osa kalast tuleb meie toidulauale Norra vetest. Kuidas Norras kala kasvatatakse, uuris Sander Loite.

Karala

Eesti vetikatööstus

Alates 1960. aastatest on Kassari lahe vetikat kasutatud marmelaadi valmistamisel. Nüüd on leitud, et sellel tardainel võib olla hoopis laiem rakendus toiduainete-, farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses. Kuna looduslikud varud on piiratud, siis Kalevi kommivabriku tehasena alustanud Est-Agar plaanib vetikat kasvatama hakata.

Mehikoorma

Kaubakala säilitamine

Kui tarbijal on valida, kas külmutatud või värske kala, siis ta eelistab kindlasti värsket. Kalurid otsivad lahendust, kuidas säilitada värsket kala pikema perioodi jooksul.

Ebapärlikarp

Ebapärlikarbid Soomes

Tartu Ülikoolis merebioloogiks õppinud Aune Veersalu on Saamimaal pea 20 aastat tegelenud ebapärlikarbi uurimisega. Eestis on ebapärlikarp peaaegu välja surnud, Soomes olukord nii katastroofiline ei ole, kuigi Aune väidab, et tema uurimisaja jooksul on ebapärlikarbi arvukus kõvasti vähenenud. Probleem on see, et noori karpe ei ole. Mis on selle põhjuseks?

Rebane

Rebasekutsikad

Tarmo Mikussaar jälgib rebasekutsikate teekonda teismeikka.

Tormipääsu

Tormipääsud

Norras, 1600 km kaugusel Tallinnast, asub inimtühi Hornoya saar, mis on lindude tõeline paradiis. Kõrghooajal on vallutanud saare lunnid ja tuhanded erinevad merelinnud. Sügisel, kui enamik linde on saarelt lahkunud, alustavad pesitsemist tormipääsud, võttes kasutusele lunniurud. Nüüd tulevad saarele ka ornitoloogid, seavad üles loorvõrgud, et tormipääsusid rõngastada.

Mõrrakatse

Mõrrakatse

Kalurite tõsine mureküsimus on mõrda sattunud alamõõduline kala, kes tuleb käsitsi välja sorteerida ja merre tagasi visata. Kas see kala ka ellu jääb? Teadlased koostöös kaluritega otsivad lahendusi, kuidas päästa kala ja kergendada kalurite tööd.

Kevo uurimisjaam

Kevo uurimisjaam

Turu Ülikooli Kevo subarktika uurimisjaam loodi lapimaa küngaste vahele 1956 aastal ja on sestsaadik tervitanud kõiki teadlasi, kes soovivad põhjamaist loodust ja selle muutumist lähemalt uurida. Uurimisteemasid on Kevo uurimisjaamas seinast seina.

Tarmo Mikussaar

Tarmo Mikussaar

Loodusemees Tarmo Mikussaar on ühtviisi sõber nii fotoaparaadi kui ka videokaameraga. Järvamaa loodus on pakkunud Tarmole hunnituid vaateid, mida ta on jaganud ka "Osooni" vaatajatega. Seekord viib ta meid Prandi allikatele, et rääkida oma retkedest ja kohtumistest.

Põdrakärbes

Põdrakärbes

Põdrakärbes on tüüpiline vereimeja, otsest liigilist seost tal põdraga ei ole, talle sobib samahästi nii metssiga, kits kui ka inimene.

Põhjapõtrade kari Norras

Põdrasaamide tulevik

Sügis on põdrasaamidel kibekiire aeg. Just nüüd aetakse põhjapõdrakarjad metsast kokku ja tehakse valik, kes läheb toidulauale või kellel on õnn edasi elada. Rändava eluviisiga põdrasaamid, kes on põhjapõtradega koos elanud aastatuhandeid, käivad sadu kilomeetreid oma karjaga kaasas. Kahjuks tänapäeva seadused on põhjapõdrakasvatust tugevalt piiramas. Milline on põdrasaamide saatus?

Metskurvits

Metskurvitsate rände uurimine

Prantsusmaa nepieksperdid viibisid sügisel Eestis, et paigaldada metskurvitsatele raadiosaatjaid. Eesmärk on uurida, kuidas metskurvitsad rändavad meie aladelt talvituma Lääne-Euroopasse. Metskurvitsad on Prantsusmaal populaarsed jahilinnud, kuid nende arvukus on viimasel ajal langenud. Miks on nende lindude rände uurimine just prantslaste jaoks oluline ja kuidas Eestis pesitsevatel metskurvitsatel ehk neppidel läheb?

o3

Kalasaamide looduselu

Saamid on aastatuhandeid arktilise ja subarktilise looduse keskel elanud põlisrahvas. Järgnevas viies saates on "Osoon" külas Soomes elavatel saamidel. Esimeses loos läheme metsa ja kalale koos kalasaam Esko Aikioga.

o3

Juhani Püttsepp

Bioloog, loodusajakirjanik ja lastekirjanik Juhani Püttsepp püüab maalikunstnikust vanaisaga lapsepõlves kogetud looduselamusi elus hoida, käies samu radu mööda nüüd oma tütrega.

o3

Elukeskkonna taastamine karjäärides

Eesti kruusa- ja põlevkivikarjääride pindala on hinnanguliselt 200 ruutkilomeetrit, mis on umbes Muhumaa suurune ala. Kuidas kaevandamise järel taastada karjäärides looduslikud olud? Tartu Ülikooli doktorant Tanel Vahter leidis võimaluse, kuidas kaevandusjärgsel tühermaal luua uusi elupaiku.

o3

Hallpea-rähn

Paigatruu linnuna võib hallpea-rähni näha aastaringselt. Talvel tuleb ta tihti tihastele pandud pekki noolima, aga meelistoiduks on sipelgad. Hallpea-rähn väldib suuri metsamassiive, meelsamini otsib pesitsuspaigaks väikese metsatuka veekogu läheduses. Hallpea-rähni arvukus on langenud, elupaikade hävimise tulemusena võib ta sattuda ohustatud liikide hulka.

Mauri Kiudsoo

Arheoloog Mauri Kiudsooga metsas ja rabas

Inimesed on rasketel aegadel ikka loodusest abi otsinud. Juba Läti Henriku Kroonikast võib lugeda, kuidas inimesed põgenesid metsadesse peitu. Aastaid olid soosaared metsavendade koduks. Mida jutustavad märgid vanadest pakkteedest, punkrikohtadest ja tarbeesemetest metsaarheoloogile?

Karl Adam

Karl Adami

Karl Adami on loodusfotograaf, -operaator ja mitmete raamatute autor. Peamiselt pildistab Karl Eestimaa loodust, aga viimasel ajal paeluvad teda ka Põhjamaade karmid olud. Lemmikobjektideks on tal linnud, juba kaheksa aastat on Karl "Osooni" vaatajatele tutvustanud väga erinevaid linnuliike. Karli pilte on avaldanud ka National Geographic.

Mänsak

Mänsak

Tüüpiline metsalind mänsak hüpleb osavalt mööda okaspuude oksi ja ripub vahel ka kuusekäbide küljes. Põhitoiduks on tal männi- ja kuuseseemned, aga ta armastab ka pähkleid ning siit tulevadki rahvapärased nimed: pähklirääk, pähkliraag, pähklikull.

Metskits

Metskitse arvukus

Eesti suurima populatsiooniga suuruluki metskitse arvukus on hüppeliselt tõusnud. Sellega seoses on suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja nendega seotud liiklusõnnetused. Kas metskitsede arvukust peaks reguleerima ja kuidas?

Mets

Alvar Vodi

"Osoon" kohtus suvel Vällamäel haanjamees Alvar Vodiga, et rääkida põlisväärtustest, mis on inimese ja looduse vahel, looduse väest ning pühadusest.

Turteltuvi

Kaelus-turteltuvi

Kaelus-turteltuvi on Eestis elavate tuvide seltskonnas uustulnuk. Esimene teadaolev pesitsus toimus Harjumaal 1957. aastal. Saaremaal Kuressaares elavad kaelus-turteltuvid on võtnud oma vaatluse alla Martin Vesberg.

Anneli Palo

Vääriselupaigad

Vääriselupaigad metsas on kui oaasid paljudele erinevatele liikidele. Kui puudel lastakse loomulikult surra ja kõduneda, siis luuakse seal elupaik väga paljudele sammaldele, samblikele, seentele ning putukatele. Vääriselupaik kodumetsas on metsaomaniku isklik vabatahtlik looduskaitse.

Martin Vesberg

Martin Vesberg

Rahvatants, muusika, purjetamine, loodusretked kaameraga ja muidugi õppimine - uskumatu, aga kõik see mahub ühe Saaremaa koolipoisi päeva. Kaks aastat on Martin Vesberg pakkunud "Osooni" vaatajatele, meeldejäävaid loomalugusid. Seekord jälgib ta sõbraga koos ehitatud varjetelgist rändele sättivaid hanesid ja sookurgi.

Lilleniit

Lilleniidud linnas

Inimesed tahavad ka linnas asfaldi ja betooni vahel näha loodust. Lillepeenarde ja muru asemele on linnahaljastuses hakatud rajama värvilisi lilleniite. Lisaks silmailule pakuvad need looduslike taimedega lapid elu paljudele liikidele.

suur-sinikiil

Suur-sinikiil

Ei juhtu just väga sageli, et Eestisse levivad lõuna poolt uued loomaliigid. Suur-sinikiil on just selline uustulnuk meie faunas.

Metsa mikroelupaigad

Metsa mikroelupaigad

Läheme metsast otsima tegelasi, kelle elu kulgeb varjatult lehekõdus, lagunenud puidus, puukoore all, kividel, rohttaimede lehtedel jne. Neid inimsilmale märkamatuid elupaiku nimetatakse metsa mikroelupaikadeks. Eri mikroelupaigad on koduks väga erinevatele liikidele nagu teod, mardikad, samblikud. Mitmekesised elupaigad ja ökoloogiliste niššide kasutus tagab metsa ökosüsteemi liigirikkuse.

Eesti väikejärvede kalastik

Eesti väikejärvede kalastik

Eestis on umbes 2800 järve - Peipsi ja Võrtsjärv ei vaja erilist tutvustust. Kuidas aga saada infot vähem tuntud, nii-öelda kohalike järvede kohta? Maaülikooli kalauurijad on 1995. aastast uurinud väikejärvede kalastikku ja elukeskkonda. Milliseid muutusi looduses peegeldavad kalastiku uuringud?

Planeeritava Sõrve looduskaitseala kaart

Planeeritav Sõrve looduskaitseala

Vaevalt 15 kilomeetri kaugusel Tallinnast asub Sõrve võimas metsamassiiv, kus hea õnne korral võib kohata peaaegu kõiki meie metsades elavaid loomi. Kiiresti vahelduv mosaiikne maastik tagab siinse liigirikkuse. Kogu see elurikkus ja toimiv ökosüsteem vajab riiklikku kaitset. Teejuhtideks loodaval Sõrve looduskaitsealal on kaks kohalikku loodusemeest - Val Rajasaar ja Uudo Timm.

Hannes Rohtma

Hannes Rohtma

Saame tuttavaks "Osooni" autor-operaatori Hannes Rohtmaga, kes on pilti saanud haruldasi kaadreid meie putukamaailmast - seekord on peategelaseks sireämblik

Öösorr

Öösorr

2019. aasta lind on öösorr, kellest teatakse üsna vähe. Okstega sulanduva pruunikirju kaitsevärvusega jääb ta metsas jalutajale märkamatuks. Kui õnne on, võib öösorri näha öisel ajal metsavahelisel kruusateel auto valgusvihus. Kristo Elias käis ornitoloogidega ööpimeduses väikesi öösorri poegi rõngastamas.

Puhtulaid

Puhtulaid

Inimese kaasabil tekkinud poollooduslikud kooslused on kõige liigirikkamad paigad. Kui inimene enam ei sekku, hävitab võsa ja pilliroog kogu elurikkuse. Nii oleks juhtunud ka Puhtu rannaniitudega, kui 15 aastat tagasi Pärandkoosluste Kaitse Ühing poleks seda majandama hakanud. Suvistel talgutel võttis vikati kätte ka Sander Loite.

Osoon

Osooni loomaaia erisaade

25. augustil 1939. aastal avas Eesti Looduskaitse Liit 1843. aastaks kavandatud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia. Esimeseks eksponaadiks oli ilves Illu. Kodumaiste rebaste, metskitsede, karude, mäkrade kõrval võis näha ka lõvisid, ahve, dingosid ja teisi loomi. 1939. aasta lõpuks oli loomaaeda külastanud juba 100 tuhat inimest. 1983. aastal kolis loomaaed Kadriorust Veskimetsa. Endised sõjaväelaod kohaldati loomadele elamiseks. Esimesed õnnelikud olid paksunahalised, kes said 1989. aastal oma maja, hiljem ehitati troopikamaja, elevandimaja, alpinaarium, polaarium, aga kaugeltki kõigil loomaaia elanikel pole nii hästi läinud. Vaatame, kuidas elab Tallinna Loomaaed juubeliaastal. Autorid Kristo Elias ja Sander Loite. Režissöör Keiti Väliste, operaatorid Ott Tiigirand ja Simmo Saska, heli Taisto Uuslail, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

I Land Green

Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku üritust?

Sel suvel toimus üle Eesti tuhandeid rahvarohkeid üritusi, kus tarbiti palju sööki ja jooki ning ühes sellega tekkis ka palju jäätmeid. Ürituste korraldajad on hakanud aina enam mõtlema, kuidas korraldada sündmust keskkonnasõbralikumalt, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Orissaares Illiku laiul toimuva elamusfestivali I land soundi korraldajad on keskkonnateema enda jaoks väga täpselt läbi mõelnud. Kristo Eliasega vestles festivali roheprojekti vastutaja Kadi Aguraijuja

Osoon

Rannaniitude kuningas

Kõre ehk juttselg-kärnkonn oli möödunud sajandi esimesel poolel Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadel tavaline loom, kellest tänaseks on saanud hävimisohus liik. Kõre hääbumise põhjuseks on loomale sobivate elupaikade kadumine, drastiliselt langes nende arvukus 90-ndatel aastatel. Viimased 20 aastat on looduskaitsjad tegelenud selle liigi päästmisega, pingutused on andnud tulemusi - olemasolevatest asurkondadest pooled saavad juba iseseisvalt hakkama.

Merikotka pojad pesal

Merikotka lugu Eesti looduskaitses

20. sajandi keskel väljasuremise äärel olnud merikotka päästmist võib pidada loodus- ja keskkonnakaitse ilusaks võiduks. See lind on siiani alles ja tal läheb hästi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: