Eleri Lopp-Valdma on loodusfotograaf ja -giid. Eleri on lapseeast alates loodusega koos elanud, see on õpetanud teda loodust jälgima. Oma teadmisi ja kogemusi jagab ta teiste loodusesõpradega nii matkadel kui ka pildil.

Osa linde teeb oma pesa maapinnale. Esialgu tundub see koorunud poegadele turvaline, pole ohtu puu otsast alla kukkuda. Tegelikkus on aga hoopis kurvem. Viimastel aastatel on väikekiskjate arvukus jõudsalt tõusnud ja 80% pesadest süüakse lihtsalt ära. Põhilised pesarüüstajad on rebane, mäger ja šaakal, aga ka rongad.

Evalotta ja Fred Začek tegelevad isa eeskujul loodusfotograafiaga ja on võitnud oma fotodega rahvusvahelistel konkurssidel mitmeid auhinnalisi kohti.

Paula Rits ja Uku Oliver Ahven külastavad Alutaguse karuvarjet.

Sellel kevadel on palju juttu olnud üraskirünnakutest kuusemetsadele. Üraski leviku põhjuseks peavad teadlased kliimamuutusi, mille tagajärjel on suved kuivemad ja talved soojemad - igati soodsad tingimused üraskite paljunemiseks. Mida kuusemetsas ette võtta, et üraskirünnet peatada? Milline peaks olema tulevikumets, kas tundlik kuusk sobib üldse meie kliimasse?

Kes on Eestis elavad maod ja kas inimene peaks neid kartma? Millal madu hammustab? Miks on kõik Eesti roomajad looduskaitse all? Otsime vastuseid nende põnevate loomade elu kohta.

Loodusfotograaf Remo Savisaar salvestas erilised kaadrid Eestis üliharuldaste habekakkude pere loomisest ja järglaste kasvatamisest. Lindude pereelu portreteerimiseks käis fotograaf samas paigas poole aasta jooksul ning õppis kakkude kodumetsa põhjalikult tundma. Pühendumise eest kinkis loodus mehele veel palju põnevaid kohtumisi ka teiste metsaelanikega.

Kuidas loodus ja looming on põimunud džässilaulja ning helilooja Kadri Voorandi elus?

2020. aasta linnuks valisid ornitoloogid tuttpüti. Ei tea, kas määravaks sai linnu silmatorkav välimus või huvitav käitumine? Eriti romantiliseks muutuvad tuttpütid kevadise pulmamängu ajal, ulatades teineteisele kingituseks veetaimi. Kui oma erakordse välimusega kuuluvad tuttpütid Euroopa veelindude esiklassi, siis kahjuks hääleiluga nad uhkustada ei saa. Koriseva ja krooksuva hääle järgi on neid rahvasuus kutsutud ka krooguks või merivareseks. Lisaks tuttpütile saame tuttavaks ka teiste Eestis elavate pütiliikidega.

Kalateadlased on Narva jõe kalastikku uurinud juba aastaid. Milline on seis praegu? Narva jõge tunti kunagi tuura- ja lõhejõena. Kas kalade asustamine aitab seda nime taastada? Mis mõjutab Narva jõe elustikku kõige rohkem?

Keskkonnakuu esimeses saates oleme Matsalu rahvuspargis, kust voolab läbi Väinamere vesikonna veerikkaim ja suurima valgalaga Kasari jõgi. Inimese käsi on Kasarit suuresti mõjutanud, suurem osa tema vetest voolab tehissängides. "Osoon" teeb varakevadise paadiretke Kasari alamjooksu lühikesel lõigul.

Matsalu linnurikkusest saab kõige parema pildi kevadel ja sügisel, kui siia kogunevad sajad tuhanded rändlinnud. Läbirändajad vajavad oma pikal teekonnal madalaveelisi merelahtesid, lagedaid rannaniite, üleujutatud luhtasid ja põlde – kõike seda Matsalu rahvuspark ka pakub.

Sander Loite käis fotograaf Jarek Jõeperaga Kõrvemaa metsades, et saada nippe, kuidas loodust nutitelefoni kaameraga jäädvustada. Kogenud fotograafi näpunäiteid saab igaüks järele proovida.

Vana uskumuse kohaselt ennustavad esimesed kevadel nähtud liblikad saabuvat suve. Tõelised liblikafännid panevad esimeste soojakraadide saabudes üles püünised, et kinni püüda suvekuulutajad ja see pilt on hoopis kirjum.

Soomaa ühepuulootsik ehk haabjas esindab ürgse Eesti ja soome-ugri kultuuripärandit. Haabjas kui traditsiooniline sõiduvahend kevadise suurvee ajal ja selle põline ehitusviis on põhjus, miks esitati taotlus Soomaa ühepuulootsiku UNESCO kultuuripärandi nimistusse kandmiseks. Praegu on lootsikukultuur tänu viiele haabjameistrile ja kohalikule kogukonnale elujõuline, mida tuleks sellisena ka hoida. Kristo käis Soomaa vetel loodusturismi- ja haabjakultuuri vedaja Aivar Ruukeliga traditsioonilise sõiduvahendiga kevademärke otsimas.

Kevadränne on täies hoos. Iga päevaga saabub üha uusi linde, kes hakkavad kibekiirelt pesa punuma. Linnud on kindlasti tänulikud, kui leiavad eest kena pesakasti. Väike õppetund, kuidas pesakasti valmistada ja kuhu see paigaldada.

Eestis on jalgrattasõit rohkem hobi. Igapäevaselt kodu-töö vahel jalgrattaga liiklejaid arvatakse olevat umbes 20 tuhat. Jalgrattasõidu propageerija Mari Jüssi arvates võiks see arv olla kolm korda suurem. Tallinna tänavapildis näeb ka turiste vedavaid velorattaid, kuid kaubaratas on pigem haruldus. Taanis peetakse kastiratast väga ökonoomseks ja keskkonnasõbralikuks liiklusvahendiks, mida kasutatakse laste ning kaupade veoks.

"Osoon" jälgib Nordens Arki loomaaia kiskjate toitmist. Saame teada, mida söövad manulid ja metskassid, aga ka suuremad kaslased ning hundid.

Merereostuse puhul räägime tihti suurtest hulpivatest plastmassisaartest. Teadlased aga juhivad tähelepanu hoopis ohtlikumale mikroplastile - nanomõõtmetes plastiosakestele. Eesti rannikumerest võetud proovides on 200-liitrisest veekogumist leitud 50 plastitükikest, kõige hullematest proovidest isegi 180. Mikroplast jõuab inimese kehasse söögiga, aga ka hingamisel. Millised tagajärjed sellel võivad olla, seda me veel ei tea.

Maaülikooli loomaarst Madis Leivits pälvis Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja auhinna. "Osooni" vaatajale meenub kindlasti liigutav lugu merikotkast, kes tänu vereülekandele pääses surmasuust. Aastate jooksul on Madis ravinud tuhandeid karvaseid ja sulelisi ning uurinud metsloomade organismi ladestunud keskkonnamürke. Tohtritöö kõrvalt jääb tal ka aega oma teadmisi ja kogemusi tudengitele edasi anda.

Miks 2020. aasta looma nahkhiirega kaasneb nii palju müstikat, rahvapärimusi ja müüte? Nahkhiired toimetavad põhiliselt ööpimeduses, päevavalguses nad end inimesele eriti ei näita, teadmatus tekitabki salapära ja vahel isegi hirmu. Püüame nahkhiirte uurija Rauno Kalda abiga aasta looma paremini tundma õppida.

"Eraklik metsas hulkuja" nagu Romet Vaino end ise tutvustab, nimetab raba Eestimaa elusate loodusmaastike esivanemaks, kuhu ta ikka aeg-ajalt põgeneb. Romet kutsub rabamatkadele kaasa ka sõpru, et metsikust loodusest leida üles argipäevas kaotatud inimeseks olemise mõte ja saada kätte tunne, et oled osa mingist suuremast süsteemist.

Üha rohkem ostetakse uusi asju ja katkised tarbeesemed leiavad tee prügikasti, seega jäätmete kogused aina kasvavad. Tartus asuv Paranduskelder pakub võimaluse avatud töötubades meistrite abiga pikendada tarbeesemete eluiga. Paranduskeldrisse võib tulla nii katkise seeliku, kui katkise jalgrattaga.

Väike-laukhani on ülemaailmselt ohustatud linnuliik. Suurimaks ohuks on lindude küttimine nende rändeteedel ja talvituspaikades. Rootsis Nordens Ark-i loomaaias paljundadakse väike-laukhanesid loodusesse asustamiseks.

Silma Õpikojas Läänemaal toimus koolivaheajal talvelaager. See annab linnas elavatele lastele võimaluse vahetult loodusega kokku puutuda. Osoon oli ühel laagripäeval lastel külas.

20. sajandi keskel sattus Rootsis põllumajandusmürkide tõttu hävimisohtu rabapistrik. Aastakümneid on linnu päästmisega tegeldud Nordens Arki loomaaias. Kaitsealased pingutused on kandnud vilja ja tänaseks on rabapistrik väljasuremisest päästetud.

Eesti tuntuim loodusemees Fred Jüssi sai 29. jaanuaril 85 aastaseks. Fred on loodushelide, -piltide ja tekstiga pakkunud elamusi tuhandetele inimestele, kes on leidnud oma tee looduse juurde. Millisena näevad loodust ja oma vanaisa Fred Jüssi lapselapsed Mariell ja Inger?

Rootsi Nordens Ark loomaaias tegeldakse tiigrite, manulite, pärsia leopardide ja lumeleopardide liigikaitsega.

Mets on teema, mis puudutab igat Eestimaa elanikku. Eriti teravaks läheb olukord, kui RMK tuleb lageraiega külametsa. Kohalikud elanikud koguvad allkirju raietööde vastu ja võitlevad oma metsa eest. Üle Eesti toimuvad RMK kõrgendatud avaliku huviga alade kaasamiskoosolekud, mis peaksid pakkuma kompromiss-lahendusi. "Osoon" on Kose elanike metsakoosolekul.

Valgeselg-kirjurähn on Euraasia looduslike lehtpuu- ja segametsade tunnusliik, kes pesitseb ka Eestis, kuid on meil haruldane. Meie läänenaabrite juures Rootsis elas valgeselg-kirjurähn veel 20. sajandi alguses paljudes paikades. Intensiivse metsamajandamisega on elupaigad hävitatud ja järele on jäänud vaid mõni üksik pesitsuspaar. Nordens Arki loomaaias paljundadakse valgeselg-kirjurähne tehistingimustes, et neid siis loodusesse asustada.

Üha suuremaks ohuks Euroopa Liidu riikide loodusele on uued taimekahjustajad ja -haigused, mis on kaasa tulnud kolmandatest riikidest pärit taimedega. Eelmise aasta lõpul karmistusid reeglid sissetoodud taimedele, puu- ja köögiviljadele, marjadele ning seemnetele. "Osoon" käis Tallinna Lennujaamas asjasse selgust saamas.

2019. aasta suvel külastas Sander Loite Edela-Rootsis asuvat Nordens Arki loomaaeda, mis loodi 30 aastat tagasi ohustatud liikide kaitseks. Vaatamata lühikesele ajale on märkimisväärseid saavutusi looduskaitsebioloogias, osaletakse paljundamise ja taasasustamise programmides. Jätkub järjekindel töö väljasuremisohus loomade ja lindude päästmiseks.

Väidetavalt on tekstiilitööstus üks suurimaid reostajaid. Riiete tarbimine on viimase 15 aastaga maailmas kahekordistunud. Eestlaste panus tekstiiliprügisse on märkimisväärne, kasutades aastas 15 000 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile. Suurem osa kasutatud riietest rändab prügimäele.

Jaanus Relo huvi mere ja sukeldumise vastu on pärit lapsepõlvest. Nüüd on hobist saanud elukutse. Eesti mees töötab Norra lõhefarmides tuukrilaeva kaptenina, vähemalt pool tööajast tuleb veeta veealuses maailmas.

Suur osa kalast tuleb meie toidulauale Norra vetest. Kuidas Norras kala kasvatatakse, uuris Sander Loite.

Alates 1960. aastatest on Kassari lahe vetikat kasutatud marmelaadi valmistamisel. Nüüd on leitud, et sellel tardainel võib olla hoopis laiem rakendus toiduainete-, farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses. Kuna looduslikud varud on piiratud, siis Kalevi kommivabriku tehasena alustanud Est-Agar plaanib vetikat kasvatama hakata.

Kui tarbijal on valida, kas külmutatud või värske kala, siis ta eelistab kindlasti värsket. Kalurid otsivad lahendust, kuidas säilitada värsket kala pikema perioodi jooksul.

Tartu Ülikoolis merebioloogiks õppinud Aune Veersalu on Saamimaal pea 20 aastat tegelenud ebapärlikarbi uurimisega. Eestis on ebapärlikarp peaaegu välja surnud, Soomes olukord nii katastroofiline ei ole, kuigi Aune väidab, et tema uurimisaja jooksul on ebapärlikarbi arvukus kõvasti vähenenud. Probleem on see, et noori karpe ei ole. Mis on selle põhjuseks?

Norras, 1600 km kaugusel Tallinnast, asub inimtühi Hornoya saar, mis on lindude tõeline paradiis. Kõrghooajal on vallutanud saare lunnid ja tuhanded erinevad merelinnud. Sügisel, kui enamik linde on saarelt lahkunud, alustavad pesitsemist tormipääsud, võttes kasutusele lunniurud. Nüüd tulevad saarele ka ornitoloogid, seavad üles loorvõrgud, et tormipääsusid rõngastada.

Kalurite tõsine mureküsimus on mõrda sattunud alamõõduline kala, kes tuleb käsitsi välja sorteerida ja merre tagasi visata. Kas see kala ka ellu jääb? Teadlased koostöös kaluritega otsivad lahendusi, kuidas päästa kala ja kergendada kalurite tööd.

Turu Ülikooli Kevo subarktika uurimisjaam loodi lapimaa küngaste vahele 1956 aastal ja on sestsaadik tervitanud kõiki teadlasi, kes soovivad põhjamaist loodust ja selle muutumist lähemalt uurida. Uurimisteemasid on Kevo uurimisjaamas seinast seina.

Loodusemees Tarmo Mikussaar on ühtviisi sõber nii fotoaparaadi kui ka videokaameraga. Järvamaa loodus on pakkunud Tarmole hunnituid vaateid, mida ta on jaganud ka "Osooni" vaatajatega. Seekord viib ta meid Prandi allikatele, et rääkida oma retkedest ja kohtumistest.

Sügis on põdrasaamidel kibekiire aeg. Just nüüd aetakse põhjapõdrakarjad metsast kokku ja tehakse valik, kes läheb toidulauale või kellel on õnn edasi elada. Rändava eluviisiga põdrasaamid, kes on põhjapõtradega koos elanud aastatuhandeid, käivad sadu kilomeetreid oma karjaga kaasas. Kahjuks tänapäeva seadused on põhjapõdrakasvatust tugevalt piiramas. Milline on põdrasaamide saatus?

Prantsusmaa nepieksperdid viibisid sügisel Eestis, et paigaldada metskurvitsatele raadiosaatjaid. Eesmärk on uurida, kuidas metskurvitsad rändavad meie aladelt talvituma Lääne-Euroopasse. Metskurvitsad on Prantsusmaal populaarsed jahilinnud, kuid nende arvukus on viimasel ajal langenud. Miks on nende lindude rände uurimine just prantslaste jaoks oluline ja kuidas Eestis pesitsevatel metskurvitsatel ehk neppidel läheb?

Saamid on aastatuhandeid arktilise ja subarktilise looduse keskel elanud põlisrahvas. Järgnevas viies saates on "Osoon" külas Soomes elavatel saamidel. Esimeses loos läheme metsa ja kalale koos kalasaam Esko Aikioga.

Saaremaal Tagalahe ääres olev kalakasvandus kasutab vee puhastamiseks karpe ja vetikaid. Kuidas selline looduslik puhastusmeetod toimib?

Bioloog, loodusajakirjanik ja lastekirjanik Juhani Püttsepp püüab maalikunstnikust vanaisaga lapsepõlves kogetud looduselamusi elus hoida, käies samu radu mööda nüüd oma tütrega.

Eesti kruusa- ja põlevkivikarjääride pindala on hinnanguliselt 200 ruutkilomeetrit, mis on umbes Muhumaa suurune ala. Kuidas kaevandamise järel taastada karjäärides looduslikud olud? Tartu Ülikooli doktorant Tanel Vahter leidis võimaluse, kuidas kaevandusjärgsel tühermaal luua uusi elupaiku.

Inimesed on rasketel aegadel ikka loodusest abi otsinud. Juba Läti Henriku Kroonikast võib lugeda, kuidas inimesed põgenesid metsadesse peitu. Aastaid olid soosaared metsavendade koduks. Mida jutustavad märgid vanadest pakkteedest, punkrikohtadest ja tarbeesemetest metsaarheoloogile?

Karl Adami on loodusfotograaf, -operaator ja mitmete raamatute autor. Peamiselt pildistab Karl Eestimaa loodust, aga viimasel ajal paeluvad teda ka Põhjamaade karmid olud. Lemmikobjektideks on tal linnud, juba kaheksa aastat on Karl "Osooni" vaatajatele tutvustanud väga erinevaid linnuliike. Karli pilte on avaldanud ka National Geographic.

Eesti suurima populatsiooniga suuruluki metskitse arvukus on hüppeliselt tõusnud. Sellega seoses on suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja nendega seotud liiklusõnnetused. Kas metskitsede arvukust peaks reguleerima ja kuidas?

"Osoon" kohtus suvel Vällamäel haanjamees Alvar Vodiga, et rääkida põlisväärtustest, mis on inimese ja looduse vahel, looduse väest ning pühadusest.

Vääriselupaigad metsas on kui oaasid paljudele erinevatele liikidele. Kui puudel lastakse loomulikult surra ja kõduneda, siis luuakse seal elupaik väga paljudele sammaldele, samblikele, seentele ning putukatele. Vääriselupaik kodumetsas on metsaomaniku isklik vabatahtlik looduskaitse.

Rahvatants, muusika, purjetamine, loodusretked kaameraga ja muidugi õppimine - uskumatu, aga kõik see mahub ühe Saaremaa koolipoisi päeva. Kaks aastat on Martin Vesberg pakkunud "Osooni" vaatajatele, meeldejäävaid loomalugusid. Seekord jälgib ta sõbraga koos ehitatud varjetelgist rändele sättivaid hanesid ja sookurgi.

Inimesed tahavad ka linnas asfaldi ja betooni vahel näha loodust. Lillepeenarde ja muru asemele on linnahaljastuses hakatud rajama värvilisi lilleniite. Lisaks silmailule pakuvad need looduslike taimedega lapid elu paljudele liikidele.

Ei juhtu just väga sageli, et Eestisse levivad lõuna poolt uued loomaliigid. Suur-sinikiil on just selline uustulnuk meie faunas.

Läheme metsast otsima tegelasi, kelle elu kulgeb varjatult lehekõdus, lagunenud puidus, puukoore all, kividel, rohttaimede lehtedel jne. Neid inimsilmale märkamatuid elupaiku nimetatakse metsa mikroelupaikadeks. Eri mikroelupaigad on koduks väga erinevatele liikidele nagu teod, mardikad, samblikud. Mitmekesised elupaigad ja ökoloogiliste niššide kasutus tagab metsa ökosüsteemi liigirikkuse.

Eestis on umbes 2800 järve - Peipsi ja Võrtsjärv ei vaja erilist tutvustust. Kuidas aga saada infot vähem tuntud, nii-öelda kohalike järvede kohta? Maaülikooli kalauurijad on 1995. aastast uurinud väikejärvede kalastikku ja elukeskkonda. Milliseid muutusi looduses peegeldavad kalastiku uuringud?

Vaevalt 15 kilomeetri kaugusel Tallinnast asub Sõrve võimas metsamassiiv, kus hea õnne korral võib kohata peaaegu kõiki meie metsades elavaid loomi. Kiiresti vahelduv mosaiikne maastik tagab siinse liigirikkuse. Kogu see elurikkus ja toimiv ökosüsteem vajab riiklikku kaitset. Teejuhtideks loodaval Sõrve looduskaitsealal on kaks kohalikku loodusemeest - Val Rajasaar ja Uudo Timm.

Saame tuttavaks "Osooni" autor-operaatori Hannes Rohtmaga, kes on pilti saanud haruldasi kaadreid meie putukamaailmast - seekord on peategelaseks sireämblik

2019. aasta lind on öösorr, kellest teatakse üsna vähe. Okstega sulanduva pruunikirju kaitsevärvusega jääb ta metsas jalutajale märkamatuks. Kui õnne on, võib öösorri näha öisel ajal metsavahelisel kruusateel auto valgusvihus. Kristo Elias käis ornitoloogidega ööpimeduses väikesi öösorri poegi rõngastamas.

Inimese kaasabil tekkinud poollooduslikud kooslused on kõige liigirikkamad paigad. Kui inimene enam ei sekku, hävitab võsa ja pilliroog kogu elurikkuse. Nii oleks juhtunud ka Puhtu rannaniitudega, kui 15 aastat tagasi Pärandkoosluste Kaitse Ühing poleks seda majandama hakanud. Suvistel talgutel võttis vikati kätte ka Sander Loite.