Me oleme praegu ühe bioprügikasti juures, mis kohe autosse tühjendatakse. Millise kotiga võib oma köögijäätmeid prügikasti tuua?

Kõige parem on biokott. Kui biokotti ei ole, siis peaks olema läbipaistev kott, et teenuse osutaja näeks, et tegemist on biojäätmetega. Kui panna musta kilekotti,  siis tekib kahtlus, et tegu on segaolmejäätmetega ja pigem jäetakse see kaasa võtmata. Siin on väga hea näide, kus on ka vooderduskott ilusti pandud. 

Mis on see kõige suurem viga, mida tehakse?

Kõige hullem on, kui konteinerisse visatakse vedelikud, siis konteineri kaal läheb väga raskeks ja konteinerid lagunevad. Seda juhtub rohkem koolide, lasteaedade ja restoranide juures, kus ülejäänud supp läheb konteinerisse.

See siin ei ole ju tavaline prügiauto, vaid spetsiaalselt  biojäätmete veoks?

Meie tõesti kasutame biojäätmete kogumiseks eraldi autot. Auto on nii ehitatud, et autojuht ja kliendid jäätmeid ei näe. Auto all on vedelike kogumisvann, mingisugust vedelikurida auto taga ei jookse. See teenus on ka esteetiline. See ekipaaž peale biojäätmete mingeid muid jäätmeid ei korja. 

Ei ole nii, et kõik pannakse kokku?

Meie puhul kindlasti mitte  ja ma arvan,et  see ongi juba vananenud linnalegend. Meid huvitab  tervliklik ring: pakkuda konteinereid, koguda ja käidelda Biojäätmete käitlemisega saame me väga hästi hakkama, võrreldes teiste jäätmete käitlemisega. Eestis on liiga väike ja meil ei ole kõikidele materjalidele  käitlusvõimekust.

Biojäätmeid tekib võrreldes teiste jäätmetega ilmselt kõige vähem. Kui palju seda Tallinnas koguneb? 

Me teenindame kesklinna, kus iga päev on väljas üks bioauto, üks paberiauto, ja samal ajal on kolm segaolmejäätmete autot. Selline on proportsioon.

Aga tonnides?

Auto võtab kuskil 8-10 tonni, 5 päeva, 50-60 tonni nädal.

Seda on ikka väga palju?

Jah, kuus 200 tonni ühe piirkonna peale.

Mis need nõuded on, millal peab olema biojäätmete konteiner?

10 korteriga majas peaks olema biokonteiner, aga soovitav on ka väiksemates korterelamutes.

See on inimese enda soov ja rahakott?

Just nimelt ,soov  käituda keskkonnasõbralikult.See on rohkem mentaliteediküsimus.

Kas inimesed suhtuvad biojäätmesse kui musta, ebameeldivasse jäätmesse? Konteinerid võivad ja ka haiseda?

Mustuse kohta pretensioone ei ole. Teenusepakkujana soovitame ka  konteineri pesuteenust, aastas korra kaks tuleks konteinereid pesta.

Teie pesete, panete biokoti sisse ja see kõik on tegelikult puhas?

Kõik on tegelikult puhas. Kui tühjendussagedus on kord nädalas ja jäätmed on pakendatud , siis mingit lõhna ei ole.

Kokkukogutud biojäätmed viiakse Jõelähtmesse Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse vastuvõtuplatsile.  Seal toimub jäätmete visuaalne kontroll, et need vastaks biolagunevate jäätmete kvaliteedile. Jäätmed  lükatakse kokku ja kaetakse tugiainega, milleks on hakkepuit.

 
Seejärel jäätmed purustatakse ning neid hakatakse sõeluma, et eemaldada suuremad võõrised, nagu näiteks kaasapandud kilekotid.

Edasi liiguvad jäätmed aunadesse kompostitootmisprotsessi, mille pikkus on 3+3 nädalat. Selle aja  jooksul jälgitakse temperatuuri, hapnikusisaldust, õhu juurdevoolu. Vastavalt programmile, puhuvad ventilaatorid auna alla aereerimiseks õhku, mis on toitained bakteritele, et komposteerimine kiiremini algaks. Vahepeal võetakse ka proovid, et ei oleks haigustekitajaid.

 
Siis viiakse jäätmed järelvalmima, mille jooksul sõelutakse materjali kaks kuni kolm korda, et eemaldada kõik võõrised. Kogu komposteerumistsükkel võtab aega kuskil 4-6 kuud, mille lõpuks valmib huumuserikas kompostväetis, mida on võimalik osta ja kasutada koduaias. Uus materjal on saanud vastava tootesertifikaadi, millega ta on täielikult jäätmeringist väljas.

 
Kui palju biojäätmeid siit läbi käib?

Aastane kogus on kuskil 20-22 tuhat tonni, millest siis pool on köögi-, sööklajääde ja ülejäänud on aia-, haljastusjääde. Kogu Tallinna ja Tallinna ümbruse kaupluste, lasteaedade, koolide ja korteriühistute biojäätmed tulevad siia. See on ainuke koht, kus neid käideldakse.

Kas te olete kodumajapidamisest kogutud biojäätmete kvaliteediga rahul?

Üldjoontes olen rahul ja ikka utsitan kõiki eraldi koguma. Kilet võiks konteinerites vähem olla ja kõige suurem probleem on klaas. Selline müüt ja arusaamine, et biojäätmete kvaliteet on väga halb tegelikult tõele ei vasta. Inimesed biojäätmete mahutisse segaolmet väga ei pane. Vahel juhtub, et köögist visatakse toit koos nõudega ja nii see jõuab meieni.

Kas kogu biojääde ikkagi jõuab sinna biojäätme konteinerisse?

Kahjuks ei jõua, selles suhtes on veel väga suur arenguruum, kuigi päevast päeva läheb aina paremaks. Meie kogemus näitab, et biojäätmete mahuteid tellitakse rohkem, kliendid tunnevad biojäätmete kogumise vastu huvi. Olukorra parandamiseks on vaja inimesi teavitada biojäätmete eraldi kogumise vajalikkusest, tõsta teadlikkust.

Praegu ikkagi mingid kogused lähevad segaolmesse?

Inimestel on  vale arusaam, et segaolmejäätmete mahuti on see, kuhu võib kõike visata. Tegelikult segaolme jäätmete mahutisse läheb see, mis sortimisest üle jääb.

Kui kõik inimesed sorteeriksid korralikud, oleksid mahud veel suuremad ja saaks veel rohkem seda komposti teha?

Mina arvan, et mahud oleks kaks korda suuremad  ja me hoiaksime keskkonda tunduvalt rohkem.

Mis motiveeriks inimesi prügi paremini sorteerima?

Kõige olulisem on teadlikkus ja tahe. Tahe keskkonda hoida ja teadlikkus, mis sellest edasi saab. Kui me ei tea, kuhu see biojääde jõuab, mis tast saab, siis tekib eelarvamus, kas minu toiming ja minu tegevus on vajalik

Biojäätmed on palju laiem teema, kui ainult köögijäätmed?

Ka aia- ja haljastusjäätmed, mis linnaruumis tekivad, on biojääde, mille me lubame oma klientidel biojäätme mahutisse panna. Kõik aedadest, rohealadelt kokku kogutud  biojääde võiks  meile käitemisse tulla, käitlusviis on ju tegelikult üks ja sama.

Kas tegelikult on võimalik peale komposti ka midagi muud  toota?

Jah, biogaasi on võimalik toota, aga see on juba hoopis teine lahendus ja selleks on vaja teine tehas ehitada.

Kas ja kuhu biojäätmete käitlus areneb?

Kindlasti areneb. Biojäätmed on üks väheseid jäätmeliike, millega me Eestis saame väga hästi hakkama. Kas me teeme komposti või hakkame tulevikus biogaasi tootma. See on teema, millega tasub tegeleda.

Kas riigi jäätmekäitlussüsteem on praegu jäätmete sorteerimist soosiv?

Täna on liigiti kogumiseks kõik võimalused loodud. Teenusepakkujad on olemas, liigiti kogutud jäätmete äraandmise võimalus on loodud. Tihti räägitakse rahalisest poolest, aga alustame ikka motivatsioonist.  Kui me tahame keskkonda säästa, tahame ise panustada, me saame seda teha. Teenus on turul olemas, küsimus on, kas seda peab rahaliselt motiveerima. Tänane jäätmekäitlus ja jäätmete üleandmine on liiga odav. Me peame jõudma sinnamaani ja  ka riik mõtleb selles suunas, et sorteerimata prügi eest tuleb rohkem maksta.

Kas biojäätmete teemat on  arendatud Eestis tervikuna või see on rohkem linnateema? 

Tallinn on olnud kõige edumeelsem, aga Tallinnas elab ka 1/3 Eesti elanikkonnast ja biojäätmeid tekib väga palju kaubanduses, hotellides, restoranides. Ka Tartus ja Pärnus on biojäätmete kogumine ja käitlemine üsna hästi edenenud. Siiani on biojäätmete kogumine rohkem linnateema.

Maainimene on oma kodus ju ammu sorteerinud ja kompostinud jäätmeid?

Ta on seda alati teinud, aga siin tuleb jälgida, et aia- , haljastusjäätmeid võib lahtiselt aunkompostida, aga köögi-, sööklajäätmete jaoks tuleb komposter soetada.

Et kõik on ainult tahtmise taga?

Põhimõtteliselt küll.

Vaata biojäätmete käitlemist ka Osooni saatest: