Tudengite prügiblogi kokkuvõte: mis me sellest nüüd siis õppisime? ({{commentsTotal}})

{{1558533660000 | amCalendar}}
Prügiblogi peavad Triin Killing (vasakul) ja Marilind Reemann.
Prügiblogi peavad Triin Killing (vasakul) ja Marilind Reemann. Autor/allikas: Prügiblogi

Kas tõesti juba nädal möödas!? Tundub, et seitsmepäevane prügiblogi hakkab oma otsi vaikselt kokku tõmbama. On olnud äärmiselt põnev ja ennast proovile panev võimalus jagada meie toimetusi ja mõtteid, nüüd on aeg käes kokkuvõtteks - mida võiksime sellest õppida me kõik?

Tallinna Ülikooli tudengid Triin Killing ja Marilind Reemann tulid ERRi keskkonnakuule appi ning peavad nädal aega prügiblogi, et kõik saaksid selle kaudu häid ideid, mida oma prügiga peale hakata ning kus üldse on prügi koht.

Triin: Me tõesti tegime selle ära! Seitsme päeva jooksul Marilinnuga blogi kirjutada oli võimas kogemus. Leida see aeg ja südamelähedane teema oli päris hea väljakutse eksamite ja töö kõrvalt. Aitäh, Marilind, sinuga võiks lahingusse minna küll!

Esimeses postituses tegime prügiauditi, kus tuli välja, et viskan ära väga palju teekotte. Esitasin endale salaja väljakutse, et joon nädal aega ainult puruteed - ja mul läks see korda! Teekottte hetkel prügikastis pole.

Mulle endale oli kõige huvitavam otsida informatsiooni elektroonikajäätmete kohta. Siinkohal tahaks tänada meie lektorit, Margus Vetsat, kes oli valmis meile intervjuud andma.


Sellest väljakutsest võtan endaga kaasa jäätmete liigiti kogumise mõtte, millega ma enne niivõrd kursis ei olnud. Lehekülg www.kuhuviia.ee aitas sellega aga hädast välja. Printisin endale välja ka Bioneeri sorteerimisjuhendi, mis asub nüüdsest minu köögilaual.

Kindlasti plaanin jätkata eneseharimist: lugemist, õppimist ning oma teadmiste jagamist niipalju, kui ma suudan!

Marilind: Nõustun Triinuga, et blogi kujul oli tegemist äärmiselt kasuliku võimalusega panna end nädalaks ajaks tõsiselt proovile. Väljakutse oli silmiavardav ning tõestas, et erineval kujul prügi tekib meie igapäevaelus ettearvatust rohkem. Kuigi kodune prügisorteerimine oli mulle juba varasemalt üsna tuttav, siis sain seda väljakutse jooksul lihvida - näiteks oli uueks teadmiseks, et munakarp ei lähe papi ja paberi hulka, vaid tegemist on biojäätmega!

Enne väljakutset polnud ma kuigi teadlik elektroonikajäätmete teemal - seetõttu tekkis mul ka küsimus, kuhu viia katkised kõrvaklapid. Kas teie nüüd teate? Olen igati rahul, et leidsime kõik koos vastuse intervjuus EES-Ringluse kontaktisikuga meie 5. päeva postituse käigus.

Kõige suuremaks kordaminekuks pean prügiblogi käigus ära proovitud pakendivaba kauplemist kosmeetika- ja puhastusvahendite otsingul. Külastasin Tartus asuvat Valete ökokaupade poodi, mis tõesti pani mu mõtte täiesti teistmoodi liikuma - nüüdsest hakkan šampoone, pesugeele ja majapidamises vajaminevaid üldpuhastusvahendeid OMA PAKENDIGA just sealt ostma. Seda poodi julgen küll soojalt soovitada!

Mõni sõbralik soovitus

Kui peaksimegi oma lugejatele midagi kokkuvõtvalt soovitama, siis ehk seda, et prügi teemat ei tasu võtta liiga hirmutavalt: sellega tegelemist ei tasu karta ega peljata, vastupidiselt on hea mõte teha ühel päeval oma majapidamises prügiaudit, et näha visuaalselt tekitatav prügikogus ning selle koostis erinevate liikide kaupa.

Selleks, et soodustada materjalide ringlussevõttu ja taaskasutust, on meie soovituseks harjutada prügi liigiti kogumist: Ragn-Sells on omalt poolt kokku pannud sorteerimisjuhendi, näidates lihtsalt ära, mis sobib ja mis ei sobi teatud liiki prügi hulka.

Samuti võib abiks olla Bioneeri sorteerimisjuhend, väga kompaktne ja detailne dokument, mis aitab väga erinevat liiki prügile oma koht leida. Kas teie teate, kuhu käivad kalaluud, katkised nõud või mullikile? Bioneeri teab!  

Lõpetuseks soovime südamest tänada ERRi meeskonda, kes meid esimesest hetkest oma tiiva alla võttis, nõu ja jõuga aitas. Aitäh ka Mihkel Kangurile Tallinna Ülikoolist, kes meile selle suurepärase võimaluse edastas. Kohtumiseni siis uutel jätkusuutlikumatel radadel!

Päev VII - Linnaaudit

Prügipimedus - kõnnid linnas ringi ja kõik tundub puhas, võib-olla on kajakad paarist prügikastist saiakoti välja kiskunud, aga üldpilt on ju ometigi korras, eks? Seda mõtlesime ka meie, aga tegime siis paar väikest jalutuskäiku eesmärgiga ümbritsevat märgata. Tulemus oli pehmelt öeldes hirmutav.

Marilind: Otsustasin hommikul värskendava jalutuskäigu kasuks. Nagu allolevalt pildilt näha, paistis hommikune rada mööda Emajõge pealtnäha ideaalselt kulgevat - linnud laulsid, puud kohisesid ja kõik oli puhas.

Mõtlesin juba, et kas tõesti on Tartu nii puhas ning prügile looduses kohta pole. Ehee, tarvitses mul vaid alla kalda äärde minna, kus varises kokku minu usk puhtast kodulinnast.

Seisin vee ääres ning vaatasin paremale ja vasakule. Nii kaugele, kui silm ulatus, nägin kaldal siin-seal pakendeid, pudeleid, sigaretipakke ja palju muud, mis loodusesse ei kuulu.

Selle hunniku kokku korjamiseks tarvitses mul vaid kaldast 15 meetri ulatuses edasi-tagasi liikuda. Ilmselt oleksin võinud oma terve sünnipäevahommiku koristamisega täita, kuna ilmselgelt ei saanud minu lühikese ettevõtmisega Emajõe äär veel täiesti puhtaks. Natuke oli ehk abiks ikka. Olin aga hämmingus, et see prügi sinna üldsegi sattunud oli. Selles osas paneksin lihtsalt südamele, et looduses istumine ja suveõhtute nautimine võiks oma toreduses jätta puutumata looduse enda.

Triin: Vihma ei sadanud ning otsustasin õrna tuule ja muusika saatel võtta jalutamiseks vähe pikema tee. Tallinn, sa ikka suudad mind üllatada!

Vahel tundub, justkui puuduvad võimalused osta toitu või üleüldiselt tarbekaupu ilma pakendita. See oleks meile nagu sisse kodeeritud, et kõik peab olema kaetud, steriilne ning ahvatlev. Paljud toidukohad on juba otsustanud loodussõbralike alternatiivide kasuks. Kui suur vahe on vales kohas laguneval kilekotil ja paberkotil? Ei olegi, ressursi raiskamine on täpselt sama.

See pisike PET-pudel oleks kindlasti võinud oma tee taarapunkti leida, 0.10€ on ka raha! Linnapilti tekib järjest enam liigiti kogumise võimalusi. Prügikastid on bussipeatustes, vahetevahel tänavanurkadel, parkides, kaubanduskeskuste ees ning veel mitmetes erinevates kohtades. Pista prügi ikkagi prügikasti!

Eks kollane toob rohelise paremini välja tõesti.

Sotsiaalmeedias ringleb 10 minuti väljakutse. Kogu kümne minuti jooksul enda ümbert kokku kõik laiali olev prügi, tee pilt ja jaga seda enda sotsiaalmeedias. Nii saame kõik hoida loodust ning ära kasutada juba olemasolevaid materjale! Proovi järele!

 

VI päev - Hügieenitarbed ja puhastusvahendid

Oled kunagi mõelnud prügile, mis tekib kosmeetika- ja hügieenitoodete või hoopis puhastusvahendite kasutamisel? Meile kahele hakkab see üha rohkem silma. Tüdrukutena, või üldiselt inimestena, kulub meil erinevaid hügieeni- ja kosmeetikatooteid üsna palju. Mida teha järele jäänud pakenditega?  

Kõige esimesena tuleb ehk lahendusena pähe lihtsalt prügikast. Erinevaid pudeleid ja topsikuid võib küll panna segaolme hulka, kuid kindlasti pole see eelistatuim variant. Õigem oleks vastavalt materjalile pakendid liigiti koguda - plastikpudelid plastikpakendisse, metallist topsikud metallpakendisse. Nii saab neid paremini uute esemete valmistamiseks taaskasutada.

Tasuks ka mõelda, millisest materjalist tooteid kasutada. Võimalusel valida pakend, mida saab korduvkasutada, täita, tagastada, ümber töödelda vanapaberina või komposteerida.

Triin:

  • bambusest hambahari;
  • paberpakendis hambaseep ja deodorant;
  • meigieemaldusvahend, mille karbi saab poodi tagasi viia;
  • šampoon, millel polegi pakendit.

Võimalusi prügi teket vähendada on palju, seetõttu võib endale sobiva leidmine võtta veidi aega.

Erinevaid nippe pakendivabamalt ostelda ükskõik millise tootegrupi sees jagab suure menuga Facebooki grupp "Pakendivaba poodlemine", kust paljud minugi nipid ning teadmised pärit on.

Aga pidage alati meeles, et kasutaksite ikka vana toote enne lõpuni, kui uue "sõbralikuma" toote soetate!

Marilind: Olen juba mitmeid kuid üritanud leida õiget hetke, et külastada Valete ökokauplust Tartus, mis pakub väidetavalt võimalust osta oma anumatega erinevaid hügieenitooteid ning puhastusvahendeid kodu jaoks. Tahtsin selles ka ise veenduda ning läksin täna kohale.

Vaatepilt oli selline! Täpselt see, mida olin oodanud - riiulitäis erinevaid pesugeele, puhastusvahendeid, šampoone, dušigeele ja palju muud. Vahendeid saab muide osta kaalu alusel - täpselt nii palju, kui soovi on.

Tahtsin küll pakendivabalt osta, kuid olin poeskäigu kehvasti ette valmistanud ning kaasas oli vaid üks väike tops šampooni jaoks. Õnneks on Valete ökopood niivõrd vastutulelik, et on lubanud külastajatel oma alles jäänud pudelid ja topsid poodi tagasi tuua (artikli esimene pilt). Võimalus oli mulle suureks abiks!

Pildil on täiesti pakendivabalt saadud šampoon väikeses topsis ning üldpuhastusvahend kodu jaoks. Kindlasti saavutasin poodlemisega mitu võitu: pakendivabadus, naturaalsed tooted taastuvatest ressurssidest ning puhas südametunnistus!

V päev - kuhu panna kasutatud elektroonika?

Tavaliselt justkui tundub, et prügi, mida tekib vähem, on tänu sellele ka ebaolulisem, kuid päris nii see vast ikka pole. Inspiratsioon tänaseks jututeemaks tuleneb järgnevast vaatepildist - on selline olukord Sullegi kuidagi tuttav?

Vahel tuleb kasuks kuulata endast vanemaid ja targemaid - nii esitasimegi oma vastusteta küsimused … Margus Vetsale.

Margus, mida teha katkiste või vanade kõrvaklappidega?

Kõik väiksemad, kuni 25 cm, elektroonikajäätmed võiks viia suuremasse elektroonikakaupa müüvasse poodi või supermarketisse. Kindlasti võib need tasku pista ka jäätmejaama külastades.

Tundub, et oled elektroonikaseadmetega üsna sina peal. Milline on sinu seos elektroonikaga?

Ma olen 2005. aastast, kui rakendusid uued nõuded ning käitumisjuhised, olnud suunanäitaja juhtides vana elektroonikat õigele teele. Ehitanud üles elektroonikajäätmete tagasivõtu võrgustiku, mis leiab elektroonikale ringlussevõtu lahendusi.

EES-ringluse lehelt leiad häid soovitusi ning samuti nimistu, kuhu oma vana elektroonikat viia.

Miks on vaja koguda liigiti elektroonikajäätmeid?

Kui elektroonikajäätmeid ei kogutaks liigiti, leiaksid nad oma lõpu põletustehastes, prügilates või kellegi õuepeal. Sellisel juhul ei jõua väärt materjalid uuesti ringlusesse.

Elektroonikaseadmetel on palju sellist, mille keskkonnast ammutamine on raske ning kallis protsess. Alati on mõtekam ära kasutada juba olemasolevaid resursse.

Mida tehakse kogutud elektroonikajäätmetega Eestis?

Eestis õigesti kogutud elektroonikajäätmed tehakse tükkideks - vastavalt materjalile ning saadetakse seejärel tehasesse/asutusele, mis on spetsialiseerunud antud materjali käitlema. Eesti on väike riik ning tänu sellele võib uuesti ringlussevõtt võib toimuda meist kaugel.  

Kuidas hindad elektroonikajäätmete kogumise edukust Eestis?

Hinnates skaalal 1-5 oleks hinne 3, rahuldav. Tehniliselt on olukord sarnane teiste Euroopa riikidega. Euroopas ⅔ liigub tootjavastutuse alt väljas, teadmata teid pidi. Hõlptulu teenivate inimeste/organisatsioonide kätte satub suur hulk jäätmeid, mille ringlussevõtt ei pruugi olla kooskõlas kehtestatud standardite ja direktiividega.

 

Kirjelda kõige huvitavamat fakti/avastust, mille oled elektroonikajäätmete kohta oma karjääris teada saanud.

Leidisime klaasikunstniku, kes valmistas kineskoobiklaasi tükkidest vaagnaid. Kunstnikud oskavad näha võimalusi teise nurga alt pannes algse toote kokku millekski täiesti muuks.

Samuti mäletan isa ja poega, kes küsisid meilt raadioid. Nad tõid need pärast tagasi, võtsid sealt ainult kindlaid komponente, et ehitada kitarrivõimendi!

Mis oli sinu viimane elektroonikajääde ja kuhu sa selle viisid?

Ma mõtlen, et see oli [pikk mõttepaus] peotäis vanu juhtemid - vana pikendusjuhe, USB-kaabel, vana telefon. Viisin need Tabasalu jäätmejaama, kus ma olen tööga seoses juba nagunii väga regulaarne külaline.  

Mida me ise ära teha saame?

Kui juhtub, et sinu elektroonikavidinad polegi katki, vaid täiesti töökorras (lihtsalt enam ei sobi) siis mõtle nende annetamise või kinkimise peale.

Siin fotol on täiesti töökorras kraam, mis hiljuti ühe Eesti ettevõtte tegevusel üle jäi. Sinule vana, teisele uus! Kõik see läks heategevuslikult teisele ringile.

Trööstitu, kas pole?

Kogu see "põllutäis" ressurssi on leitud vana talumaja renoveerimise käigus lähedalasuvast võserikust.

Äärmiselt oluline on viia kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed (samuti patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad) vastavatesse kogumiskohtadesse. Seal ei ohusta probleemtooted inimese tervist ega keskkonda - seadmed on kindlates kätes ning neid taaskasutatakse uute valmistamiseks.


IV päev - bio ja pakend

Täna võtame oma prügiblogis luubi alla pakendid ja biojäätmed.

Pakend täidab tootemaailmas mitut tähtsat ülesannet. Lisaks kaitsvale ja säilitavale rollile on sellel samuti turunduslik ülesanne, kuna muudab meile toote atraktiivseks - olgu pakendiks siis pael lillekimbu ümber või keerukas lahendus luksuskaupade puhul.

Võib tunduda, et pakend muutub kasutuks kohe, kui selle pärast toote kasutamist ära viskame - pakendist saab justkui ebavajalik prügi. Aga äkki ei olegi prügi, äkki on ressurss?

Mina, Triin, kraapisin täna jogurtitopsi lahti.

Võime arvata, et tegemist on vaid ühe pakendiga, jogurtitopsiga. Tegelikult saab selle erinevaid osi liigiti koguda ning neid uuesti taaskasutada -  kas me sellele ka mõtleme?

Lahti võetud jogurtitops tekitab minus segadust: plastikust kaas, foolium, paberile trükitud etikett, plastiktops - nii palju erinevaid materjale! Plastik läheb pakendijäätmesse, foolium segaolmesse ning paber vanapaberisse. Mis võiks sellisele pakendile alternatiiviks olla? Peaks proovima jogurtit oma karpi osta? Kust ma seda saaksin?

Keskkonnaagentuuri andmeil moodustavad pakendijäätmed segaolmejäätmetest keskmiselt 29 protsenti. Pärast Iru elektrijaama jäätmeploki avamist põletatakse keskmiselt 60 protsenti segaolmesse visatud plastpakenditest ning ringlusse võetakse 40 protsenti.

Biojäätmed - kohustuslikus korras peab neid koguma eraldi.

Triin kirjutas eelnevalt oma jogurtitopsist. Oletame, et ta avastab ühel hommikul, et jogurt on kapis halvaks läinud ning peab selle kahjuks ära viskama. Kas ta võib selle biojäätmete hulka visata?

Vastus on, et ei tohi. Ragn-Sellsi juhendi järgi ei tohi biojäätmete sekka panna vedelikke, sealhulgas piimatooteid. Seega peaks Triin pakendi hoopis vee all jogurtist puhtaks pesema.

Pilt annab aga kena ülevaate kõigest, mis biojäätmetesse sobivad. Meie jaoks oli üllatus, et nimekirja kuulub ka munarest!

Küsiks aga laiema küsimuse: miks üldse bioprügi eraldi koguda? Mis võiks olla motivaator?

Pakume, et …

Teadmine, et toidujääde ei ole prügi, vaid looduse loomulik osa
Kompostimine ja muld taimedele
Väiksemad prügiarved (suure kaaluga biojääde vähendaks olmeprügi teket)

Marilind: Pildil on minu Tartus elava perekonna biojäätmed. Praegu kasutame konteinerina kogumisteenust ja laseme kompostmulla endi eest ära teha. Peagi saame aga mullategemise jälle ise üle võtta, kuna parandame hetkel oma aianurgas asuvat kompostikasti.

Mina olen sellest küll elevil - mõte muuta oma toidujäätmed väärtuslikuks mullaks kõlab palju paremini kui "prügina" segaolme hulka viskamine.

Mitmed uuringud näitavad, et segaolme seas on kõige rohkem just biojäätmeid. Kusjuures bioprügi muudab teiste kastis olevate jäätmete taaskasutamise praktiliselt võimatuks. Seega on äärmiselt oluline sorteerida biojäätmed ülejäänud prügist eraldi!

Sõbralikud soovitused:

  • Otsi kööki nõu biolagunevate jäätmete kogumiseks - anum olgu lahtine, kuna kinnises keskkonnas tekkiv niiskus tekitab ebameeldivat lõhna.
  • Biojäätmeid võid koguda biolagunevasse kilekotti või paberkotti. Tavaline kilekott ei sobi, kuna see ei lagune.
  • Kui omad aeda, komposti biolagunevad jäätmed kompostkasts või selleks ettenähtud komposteris.

Lisainfo kompostimise kohta on www.kompostiljon.ee. Head kompostimist!

 

III PÄEV - tekstiil

Tahame inimestena olla omanäolised, paista vähem või rohkem teiste seast välja ja eristuda - üks parimaid viise selle edasiandmiseks on riided.

Kiirmood ja tänapäevane tekstiilitööstus ei ole kestlik ega keskkonnasõbralik. Selle pahupool ja kaasnev keskkonnakahju on aga oma tõsiduses andnud mõtteainet paljudele moeloojatele ja vastuvoolu ujujatele.

Kuidas toota riideid eetilisemalt? Hea näide Eesti moemaastikul on Reet Aus, kes on ihu, hinge ning oma imelise missioonitundega suutnud juhtida tähelepanu moetööstuse keskkonnamõjudele ning on loonud võimalused jätkusuutlikumaks tootmiseks läbi riidejääkide taaskasutamise.

Teadlikkuse suurendamine on kõige alus, kas pole? ERRil ilmus 2017. aastal artikkel, mis küsis, kui riiete annetamine on Eestis üha populaarsemaks muutumas, siis mis saab nendest rõivastest edasi? Suurimateks kogujateks on Uuskasutuskeskus, Tallinna Jäätmejaam ja Humana - mida teevad nad kogutud riietega?

Marilind:

Sattusin eile oma riidekappi koristama. Kevadpuhastus ja soov välja kaevata kapisügavustesse uppunud riided. Mis ma avastasin?

Leidsin, et tahaksin päris mitmest hilbust lahti saada, mis enam ühel või teisel põhjusel selga ei istu. Minu maitsest mööda vaatav püksipaar ja suvekleit, üleliigne õlakott, palju katkiseid sokke.

Mida nende rõivastega teha? Kas viskan nad prügina minema, kuna mulle enam ei sobi? Arvan, et enne prügikasti poole lennutamist anname riietele hetke, et nad enda eest kõneleda võiksid.

Püksipaar: Kuna püksid on korralikud, võin need viia lähimasse kogumispunkti või teise ringi kauplustele.

Suvekleit: Minu jaoks end juba ammendanud, samas kellegi teise jaoks ehk särtsakalt värskendav leid. Toimin sarnaselt pükstega.

See natuke kulunud õlakott: Muidu hästi praktiline, lihtsalt natuke päevi näinud. Pakkusin kotti algselt nooremale õele. Talle kott ei sobinud ning viin selle kogumiskonteinerisse - ehk leiab väärilise omaniku.

Sokid ja sukkpüksid: Jah, need on auklikud. Mõned neist saab kindlasti parandatud, teiste jaoks ei ole niit-nõel enam abiks. Kas võin puhtaks pestud ja mitte väga räbalad sokid samuti kogumiskasti viia? Nii võiks neist ju uut materjali toota.

Kuna ise olen viimase viie aasta jooksul oma põhilisemad riided ostnud just teise ringi kauplustest, siis tean, milline rõõm on aeg-ajalt komistada toredate riiete otsa. Viime rohkem riideid korduvkasutusse!

Triin:

Mul oli kott riietega toanurgas nukrutsemas juba kuu aega või isegi rohkem. Nii Uuskasutuskeskus kui Sõbralt Sõbrale jäävad küll igapäevasele kooliteele, aga mahti riiete äraviimiseks pole leidnud. Õnneks olin täna lõpuks tubli ning kott sai ühe hea lõbusõidu osaliseks.

Viisin seekord asjad H&M riidepoodi, mis osales ka selleaastastel "Teeme Ära" talgutel. Suurt silti kasti peal polnud, üldse polnud mingit märgistust, et sinna riideid saaks anda. Müüja oli lahke seletama ning kui asjad  kogumiskasti potsatasid, pisteti kohe pihku ka allahindluskupong. Kogumiskastis leidsid uue kodu kaks paari teksaseid, mis olid suureks jäänud ning kaks kampsunit, mis minu riidekapis piisavalt kasutust ei leidnud.

Üks äge viis tekstiili või muid, näiteks lõngajääke, ära kasutada, on valmistada kaltsuvaipasid või lapitekke. Mu ema heegeldas mulle lõngajääkidest voodikatte, mis toob koju soojust ning on jätkusuutlik!

Kui ka sinul on kevadpuhastuse või teiste toimetuste tagajärjel välja ilmunud riided, millest soovid vabaneda, siis mõtle, kas saaksid need veel teisele ringile saata? Ehk väärivad riided prügimäe asemel paremat saatust.

Kus on kasutatud riiete koht? Mida nendega teha?

Vii riided H&M ja HUMANA avalikesse konteineritesse - lubatud on puhtad riided, jalanõud ja mänguasjad.

Riidekonteinerid Tallinnas

Riidekonteinerid Tartus

  • Paku second-hand kauplustele, uuskasutuskeskustele
  • Anneta heategevuslikult lastekodudele, kogudustele
  • Jaga ja vaheta riideid perekonnaringis
  • Osta/müü/vaheta riideid internetis
  • Taaskasuta kodustes tingimustes - meisterda uusi riideid, kaltsuvaipu, lapitekke

Kingi riietele uus elu!


II PÄEV - teeme sorteerimisega algust: papp ja paber.

Kas teadsid, et ühe tonni vanapaberi ringlussevõtt säästab kuni 31 puud, 4000 kWh elektrienergiat, 270 liitrit naftat, 26 000 liitrit vett, mis on umbes 170 vannitäit? Vot nii suurtest numbritest polnud meil kahel küll aimu.

Tundub, et jutt triivib küsimuse suunas, miks on oluline, et jäätmetena tekkivad paber ja papp jõuaksid pärast kasutust õigesse kohta. Ikka sellepärast, et eraldi kogudes annab jäätmeid materjalidena ringlusse võtta ja neist uusi tooteid valmistada.

Alates tänaset võtame oma blogis ükshaaval ette eelmise päeva postituse prügiauditi käigus selgunud jäätmeliigid. Tahame nii endale kui ka teile, armsad lugejad, esitada küsimuse… kus on prügi, kus on prügi, kus on prügi koht? Kas ainult prügikastis? Või on selleks ka teisi võimalusi? Eks saame teada - otsa teeb lahti vanapaber!

Eelmises postituses tuli välja, et mul (Triin) pole vanapaberit kuhugi viia - kodu juures vastavat konteinerit ei ole. Kus on vanapaberi koht?

Vastus on jäätmejaamad või avalikud kogumiskonteinerid!

Kui ka sinul puudub koduõuel vanapaberi kogumiseks vastav konteiner, anname sulle lahendusena paar soovitust:

Uuri välja sinule lähimad avalikud konteinerid ja jäätmejaamad. Suureks abiks on kindlasti www.kuhuviia.ee, mis otsib sinu jaoks üles lähimad tagastuspunktid.
Alati võib ju mõelda isikliku konteineri tellimise peale!

Miks peaks vanapaberit üldsegi ülejäänud prügist välja sorteerima?

Sest sellest toodetakse uusi tooteid → uus papp ja paber, munakarbid, vihikud, ajalehed, WC-paber, pakkepaber. Kindlasti on oluline, et vanapaber oleks konteinerisse pannes kuiv ja puhas.

NB! Väike tähelepanek munakarpide osas: saime juba lugejatelt tagasisidet, et munakarp on täiesti biolagunev ning paberi-papi hulka ei käi - hoopis biojäätmete kotti. Iga päevaga targemaks, aitäh tähelepanu juhtimast! Muidugi tasub kaaluda munakarbi korduvkasutamist - minna turule ja lasta uuesti munadega täita!

Mis on pildil?  

Pildil on 156 A4 paberit, mis on Marilinnul ilmselt esimese ülikooliaasta jooksul jõudnud koguneda. 156 paberit tähendab umbes 800 liitrit vett - 5 vannitäit! Omaette küsimus on see, kas ja miks peab tänapäeva digiühiskonnas endiselt niivõrd palju paberile printima. Kuid on, kuidas on - nüüdseks on need paberid toodetud ning on minu otsustada, mida nendega edasi teen.

Tahan pakkuda alternatiivi paberi konteinerisse viskamisele või jäätmejaama viimisele. Miks mitte arendada paberi abil käelist tegevust ning teha kunsti, näiteks origamit? Sel võimalusel muutub paber=prügi otsejoones paber=ressurss. Usun, et võiksin oma 156 paberilehest voltida üsnagi muljetavaldava origamikollektsiooni!

Praegu küll üsna rohmakalt, aga voltisin just hommikukohvi kõrvale kunagistest keemiakonspektidest toreda kuubi - väike voltimisharjutus võib treenida sinu täpsust, kannatlikkust ja osavust.

Nagu näha, on paberi ja papi liigiti kogumine suurepäraseks võimaluseks andmaks materjalidele uus elu! Huvitav, kas teisele ringile on võimalik saata ka teist liiki "prügi"? Näiteks tekstiilijäätmeid - riideid meie seljas ja ümber. Ilmselt on riiete elukäik märksa huvitavam ja inimesele olulisem, kui paberi või papist valmistatud kalapulgakarbi saatus. Seega... homseni!


I päev

Meie esimese päeva eesmärk on teha enda kodudes prügiaudit. Praktikas tähendab see oma prügikasti laiali laotamist näiteks köögipõrandal - nagu meie seda tegime. Auditi käigus tahame põhiliselt visuaalselt näha, kui palju meil oma majapidamises üleüldsegi prügi tekib.

Marilind:

Elan Tallinnas, pisikeses Kalamaja korteris, koos oma sõbrannaga. Seega on audit tehtud meie ühist prügikasti uurides. Meie korter ja selle köök on küll pisikesed, kuid samas ei ole väike pind liigiti kogumist takistanud.

Marilindi prügi köögikapis.

Biojäätmed. Massi poolest tekib meil kõige rohkem just seda liiki jäätmeid, kuna armastame süüa rohkelt puu- ja juurvilju. Piinlik on tunnistada, et muu hulgas pidi ära viskama ka terve brokkoli, mis liiga kaua kapis seisnuna enam süüa ei kõlvanud. Kuidas jõuda selleni, et oma majapidamises ei läheks toitu raisku?

Sellised näevad välja Marilindi olmejäätmed - terve brokkoli on saanud prügiks.

Olmeprügi. koguseliselt täitub kõige kiiremini just olmejäätmete prügikast - põhiliselt plastikpakendite tõttu. Oleme ehk kõik märganud, et plasti ei ole pakendatud ainult toit, vaid muu hulgas ka otsa saanud šampoon ja WC-värskendaja. Kas ja kuidas saan plastikprügi vähendada?

Plast on meie toidu ümber ja hoiab ka meie šampooni. Kas saaks teisiti?

Paber ja papp. Seda tekib meie majapidamises vähem - kuid siiski tekib. Valdavalt täitub keskmine kott munarestide, papist toidunõude, vanade konspektide ja tšekkidega.

Marilindi paberjäätmed, millest loodetavasti saavad uued pabertooted.

Rõõmustaval kombel on meie kortermajal sisehoovis konteinerid erinevate prügiliikide jaoks. Seega on meie korterisisene sorteerimine erinevatesse kategooriatesse soodne ning võimalik. Samas ootaksin pikisilmi eraldi plastpakendi konteinerit, et oleks võimalik need segaolmest eraldi koguda.

Triin:

Elan üksi ning antud prügiauditi tulemused on kogunenud umbes kaks nädalat. Seetõttu ei kujune juuresolevalt pildilt väga selget arusaama minu tarbimisharjumustest, küll aga annab pilt sellest aimduse.

Triinu kahe nädala prügi.

Olmeprügi. Hetkel kogun olmejäätmeid vanasse kassiliiva kotti, kust paistab plast, plastpakend ja teekotid. Usun, et minu kõige suuremaks väljakutseks saabki tee tarbimise ümber õppimine. Miks kasutada ühekordseid kotikesi, kui purutee on sama kvaliteetne ning sõela saab ju pesta? Ja puru saab pärast biojäätmetesse pista. Olmejäätmete konteiner on kortermajal olemas.

Paber ja papp. Need pistan paberkotti, mille poes käies soetasin. See ports asju on seisnud oma kolm nädalat, midagi ju ei rikne. Samas ei tea ma, kuhu seda viia! Kus on paberist ja papist prügi koht? Selle peab kindlasti välja uurima. Siinkohal võiks ka välja tuua, et pildil on 15 teepaki ümber olevat paberpakendit.

Biojäätmed. Pildilt selgelt ei eristu, aga seal on kaks tervet tomatit, millel õnnestus hallitama minna. Täielik toidu raiskamine. Biojäätmeid ühistu õnneks kogub - sellega pead vaevama ei pea. Kogun bioprügi vastavasse kotti või juhuslikult saadud õhukesse kilekotti, mis pärast kasutamist olmeprügisse potsatab. Kas biojäätmele on üldse kilekotti vaja?


Kes on ERRi keskkonnakuu prügiblogijad?

Meie oleme Triin ja Marilind. Üks Pärnu, teine Tartu tüdruk, kokku viis meid Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse eriala. Üksteist tundma õppides oleme avastanud ridamisi sarnasusi, mis ühendavad, kuid kõige tugevamalt seob meid soov olla meie keskkonnale paremad sõbrad.

Prügiblogi peavad Marilind Reemann (vasakul) ja Triin Killing.

Keskkonnaprobleemid ei ole praeguseks enam kaugeltki väljamõeldud muredeks, vaid on peagi saamas osaks meie igapäevaelus. Kahekesi usume, et lahendus looduskeskkonna säilimiseks peitub muu hulgas igaühe eluviisi muutustes. Seega, küsides iseendalt, kas ja mil viisil saaksime ümber mõtestada oma tarbimis- ja käitumisharjumusi, oleme otsustanud võtta väljakutsena vastu nädalase prügipäeviku pidamise.

Poodlemise käigus tekkiv prügi ilmestab üsna lihtsalt omaksvõetud tarbimisharjumusi, seega proovime just läbi prügi märkamise ja analüüsimise veidi avada ka laiemaid keskkonda puudutavaid küsimusi. Kui tunned end kasvõi natukene meiega samastuvat või vastupidi- oled põnevil, et meie tegevused võiksid täiesti uue lahenduse pakkuda, jälgi meie nädalast teekonda ERRi keskkonnakuu lehel ning ERRi Instagrami ja Facebooki lehelt. Ehk saame kõik koos teada, kus on prügi koht?

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: