Mida saab pakenditest tulevikus teha? ERR Novaator ja Vikerraadio palusid seitsme pakendi ja toote näitel selgitada, millisele pakendile saab anda uue elu ning mis muutub pärast lühiajalist kasutamist vältimatult prügiks.

Pakendid ja tooted olid: kilekott, tetrapakend, selline milles ostame näiteks piima ja mahla, ketšupipudel ja vahtplast, näiteks see, milles saab toidukohtadest toitu kaasa osta, ning mähkmed. Selgitust annab Ragn-Sellsi kommunikatsioonijuht Rainer Pesti Vikerraadio "Huvitaja" podcastist ehk taskuhäälingusy, kust kuuleb ka prügitrahvi, prügikastisukeldumise ja freeganluse ehk vabatoitluse kohta:

1. Kilekott võib olla keskkonnasõbralikum kui paberkott.

Tavalisest kilekotist saab edasi teha kilekotte, näiteks prügikotte. Inimestel on tihti küsimus, kas kilekott on ökoloogiliselt suurema jalajäljega kui paber- või riidekott. Rainer Pesti sõnul ei ole kilekott väga suure ökoloogilise jalajäljega, kui kasutame neid korduvalt. Praegu on mure selles, et kilekotte ei kasutata korduvalt ning see muudab kilekoti ökoloogilise jalajälje suureks. Kui kasutaksime kilekotti 10-15 korda, siis suure tõenäosusega on kilekott isegi keskkonnasõbralikum kui paberkott.

Katki läinud kilekoti võiks panna pakendikonteinerisse, kust algab tema järgmine elu näiteks prügikotina.

Kilekoti puhul tasub seega eelistada tugevamast materjalist kotte, et neid tõesti ka mitu korda kasutada saaks. Riidest kott teeb eluea ja keskkonnasõbralikkuse mõttes kindlasti kilekotile silmad ette. Paberkott võib keskkonnas lagunemise mõttes olla loodussõbralikum, kuid sellel võib olla vähem kasutuskordi kui riidest või kilest kotil ning paberkoti tootmiseks kulub päris palju vett ja energiat.

2. Tetrapakist saab paber kipsplaadi ümber

Tetrapakid on taaskasutuse mõttes üks väga suur väljakutse, sest seal on kokku pandud mitu erinevat pakendiliiki. Kõige pealmine kiht on plast, vahel on näiteks puuviljapildiga paber ja sees on fooliumi laadne materjal. Kõige väärtuslikum osa tetrapakist, näiteks mahlapakist on paber.

Mahlapakis kasutatakse väga tugevat pikakiulist kartongi. See on tegelikult ainus põhjus, miks tetrapakke taaskasutatakse.

Tetrapaki ümbertöötlemisel kraabitakse esmalt pealt ära plast, et saada kätte kartong. Kartongi kasutatakse näiteks kipsplaaditööstuses kipsplaatide paberina.

Kuna tetrapakk on eelkirjeldatu põhjal paras taaskasutamise väljakutse, tasuks sellele eelistada pakendeid, millest saab taaskasutada rohkem ja mis on homogeensed ehk üheliigilised. Tetrapaki asemel on parem klaas, aga ka plastpudel või kile, sest neist saab rohkem taaskasutada, kui need õigesti koguda.  

3. Ketšupipudelist saab poekorv

Plastist ketšupipudelid või muud plastist pakendid töödeldakse ümber näiteks õllekastideks või poekorvideks. Seega tasub plastpakendeid siiski liigiti koguda ja kogumiskonteinerisse viia. Nii kulub vähem loodusressurssi uue plasti tootmisele ning vana plast ei satu loodusesse lihtsalt lagunema, vaid leiab uue elu.

4. Vahtplastist põrandaliist

Vahtplastist ühekordne termokarp, kuhu pannakse toitu sisse ei ole üldse hea pakend. Seda kasutatakse väga lühikest aega ning kuna ta on kokku puutunud toiduga ja määrdunud, siis sellele ei ole väga head taaskasutusväljundit.

Kui aga rääkida paksemast vahtplastist, kuhu näiteks pakendatakse kala, siis sellest saab hiljem teha torude soojusisolatsiooni ja põrandaliiste.

Ühekordsetele vahtplastist toidukarpidele võiks eelistada lihtsalt taldrikut või ka paberist või plastist karpi; viimaseid saab ju kasutada mitu-mitu korda ning siis pakendina ära anda.  

5. Mähkmed - neist ei saa midagi peale prügi

Ühe väikelapse kohta tekib 1-2 tonni ühekordseid mähkmeid. Rainer Pesti sõnul on ühekordsed mähkmed üks väga kehv toode seepärast, et selles on erinevad materjalid koos. Mähkmes on korraga koos nii kile, vatt, tekstiil kui veel õige mitu muud materjali. Lisaks on need saastunud, mis tähendab, et neist ei saa midagi ümber töödelda.

Väikelaste vanematele on eraldi soovitus: investeerige riidest ja korduvalt kasutatavatesse mähkmetesse. See on korraga nii loodussõbralikum kui ka odavam. Ühes kuus kulub ühe lapse mähkmetele ligikaudu 120 eurot, kui aga osta riidest mähkmete komplekt, mida kaks korda nädalas küll tuleb pesta, kulub selle peale kokku ühe lapse kohta ligikaudu 500 eurot.

6. Riie on hea, aga mitte igasugune riie

Looduslik tekstiil, näiteks täiesti linast, villast või puuvillast tehtud riided on head - nad on loodusest tulnud ja neid on kerge ümber töödelda. Viimast põhjusel, et need on kõik homogeenne ehk ühetaoline materjal.

Paraku on aga nii, et poest riideid ostes on enamik tekstiile segatud. Selles on mingi osa looduslikku kiudu, mingi osa näiteks polüestrit või elastaani, mis mõlemad on tehiskiud. See, omakorda tähendab, et neid kiude omavahel eraldada ei saa ja neid riideid uuesti algosadeks võtta on väga keeruline.

7. Paber sisaldab ka plasti

Rainer Pesti toob näiteks ka paberi, millele on antud läige või eriline toon plasti lisamisega. Ka sellest materjalist pole võimalik pärast erinevaid materjale eraldada, mis taas teeb keeruliseks nende taaskasutamise.

Tervikuna tasuks oma igapäevatarbimises võtta teadmiseks neid lihtsaid nippe, et säästa keskkonda ja raha:

• Mida kauem üht pakendit kasutada, seda parem, sest see tähendab, et kasutame maksimaalselt ära selle pakendi tootmiseks kulunud energia jm ressursid ega tarvita uusi ressursse uute pakendite kaudu.
• Eelistada tasub ühest materjalist pakendeid, milles ei ole kokku pandud näiteks paberit, plasti ja fooliumi. See tähendab, et pakendit saab kergemini ümber töödelda.
• Parimad on pakendid ja tooted, mis on looduslikku päritolu, näiteks tehtud klaasist, puidust, paberist ja looduslikust kangast.
• Pärast tarvitamist tasub mõelda, kuidas saaks pakendist või tootest uuesti materjal ehk mõelda, kas see prügiks muutunud asi võiks minna taaskasutusse ning seejärel viia see vastavasse liigiti kogumise kohta.

ERRi keskkonnakuu raames Vikerraadios eetris olnud prügiteemaline podcast valmis koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tudengite Juhan Javoiši, Kertu Pungeri, Allan Rajavee, Gitta Rieneri, Anett Peeli ja Karoliina Hussariga. Saatejuht on Marju Himma.