See lugu ilmus juba 2016. aastal, kuid on oma ajatu informatsiooni poolest igal sügisel aktuaalne. Täiendasime artiklit lehepuhureid puudutava osaga, sest seegi muutub järjest aktuaalsemaks.

Energiat, aega ja kütust kulutatakse lehtede kuhjamiseks, pakkimiseks ja äraveoks, kuigi samas saaks mitte midagi teha ning mittemidagitegemisega hoopis head teha.

Igal sügisel sama lugu: lehed langevad, pargid, aiad ja muud haljasalad mattuvad kireva lehevaiba alla. Mõne aja pärast muutuvad inimesed rahutuks ja hakkavad lehti riisuma või tõmbavad lehepuhurid käima ning ajavad müra ja tolmu saatel lehti hunnikutesse. Omavalitsused kulutavad nappi eelarvet lehtede äraveoks, mõnel pool jagatakse elanikele lehtede kogumiseks tasuta prügikotte. Teadlased aga leiavad, et see on tarbetu ja lausa kahjulik tegevus.

Pinnas tehakse toitainevaesemaks

Looduses toimub toitainete ringlus ja lehti ära vedades vaesestatakse iga kord pinnast, kuna toitained, mis jõuaksid lehtede lagunemisega uuesti taimedeni, viiakse mujale. "Lehed soovitatakse hoopis riisumata jätta, lasta neil talve jooksul laguneda, nii et toitained leostuvad pinnasesse," sõnas Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži keskkonnakaitse õppetooli juhataja Mari Ivask.

Professor Ivaski sõnul oleks võimalus ka lehed kohapeal multšiks teha ehk purustada, sel juhul laguneksid lehed kiiremini ja kevadeks ei jääks neist eriti midagi alles. Lehed sobivad ka väga hästi kompostiks. "Need, kes asjast natuke rohkem teavad, on andnud soovituse lehti sügisel mitte riisuda, aga enamasti käib see inimeste arusaamadele risti vastu. Tavainimese arvates on muru ilus vaid siis, kui see on ära riisutud," rääkis Ivask.

Ka arborist Liina Jürisoo kinnitab, et lehekoristus on keskkonnale pigem kahjulik. "Tavalises looduses lähevad toitained, mille puud on maapinnast omastanud, sealsamas uuesti ringlusse, neid ei viida minema. Me oleks nagu vihased lehtede peale," sõnas ta. Maaülikooli doktorantuuris puittaimede patogeene uuriv Jürisoo kirjeldas, kuidas Räpina aianduskoolis lehtedega toimitakse – lehed purustatakse niidukiga ära ja need jäävad murule väetiseks. Lehtede maha jätmine aitaks bakteritel ja teistel lagundajatel, kes toetavad taimede toitumist, ellu jääda.

Stressis linnapuud muutuvad ohtlikuks

Lisaks murule, putukatele ja pinnase ökoloogilisele tasakaalule mõjutab lehtede äravedu ka lehetekitajaid endid, puid. Linnas kasvavad puud on Jürisoo sõnul niigi stressiolukorras ja lehtede minema viimine raskendab nende olukorda veelgi. "Puude juured jäävad paljaks ja nad kardavad siis rohkem külma. Kui me puudelt viimasegi ära võtame, tulevad haigused ja puud muutuvad pikemas perspektiivis ohtlikuks," rääkis Jürisoo.

Arboristi sõnul on inimesed valmis lehtede hulga vähendamise nimel lausa puid poole lühemaks lõikama. Tegelikult sellel aga soovitud mõju pole, sest juured ja võra on alati tasakaalus ja kui võra oluliselt vähendada, siis on tulemuseks vesivõsud. Selle tagajärjel moodustuvad ebanormaalse võraga puud ning lehtede hulk ikkagi ei vähene.

Ökosüsteem tasakaalu ja vähem prügi

On küll mõned vastuväited, et lehtede maha jätmine aitab ellu jääda mitte ainult taimi toetavatel putukatel ja bakteritel, vaid ka haigustel ning kahjuritel. Need on siiski pigem erandid, näiteks harilikul saarel on haigus saaresurm, mis talvitub leherootsudel, samuti on hobukastani-keerukoi, kes lehtede all talve üle elavad. Kuid Jürisoo arvas siiski, et kui lehed maha jätta, siis saaks ökosüsteemi rohkem tasakaalu viia, nii jääks taimi toetavatele organismidele toidust ja vastupanuvõime haigustele oleks suurem.

Pealekauba suureneb lehtede äraveoga prügi hulk, kuna pahatihti kasutatakse lehtede ajutiseks ladustamiseks kilest prügikotte. "Ameerikas kasutatakse selleks paberkotte. Selliseid, mida saab kompostida – tootja annab garantii, et need peavad vastu ja hiljem lagunevad," sõnas arborist.

Professor Ivaski sõnul on lehtede äraveo kahjulikkusest Eestis ammu, vähemalt kaheksakümnendatest peale räägitud, aga millegipärast ei taheta teadlaste nõu endiselt kuulda võtta.

Lehepuhuri häiriv mõju

ERR Novaator uuris teadlastelt, kas on vahet, kas lehti korjatakse kokku reha abil või kasutades selleks lehepuhurit. Vastuse saime napi, kuid intelligentselt konkreetse: "Selleks ei pea olema teadlane, et saada aru, kumb on kahjulikum."

Lehepuhuriga paisatakse lisaks lehtedele õhku ka liiv, tolm ja peenosakesed, mis on tänaval. Neid paiskab lehepuhuri tolm õhku tugevamalt, kui seda teeks luud. See, omakorda, tähendab, et lisaks mürale ja kütuse põlemise jääkidele, mis tulevad lehepuhurist, lendub õhku veel terve hulk tolmu ja jääke, mida inimene sisse ei peaks hingama. Ning need jäävad õhku püsima pikemaks ajaks, kui luuaga pühkides.

Kokkvõtlikult on lehtede äravedu linnaparkide haljasaladelt tarbetu, kuid veel tarbetum ning suisa kahjulik on koguda lehti kokku lehepuhuri abil.