Liigu peamenüü juurde 19.03.24 ÜHISKOND ... Venemaa tunneb infosõjas huvi nii konkreetsete teadlaste, nende võrgustike kui ka ülikoolidele kättesaadavate andmete ja uuringute vastu, leiab väljaandes Science|Business avaldatud arvamusloos Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Kristjan Vassil.
19.03.24 ÜHISKOND ... Kuigi viimase rahvaloenduse alusel peab umbes 30 000 Eesti elanikku oma emakeeleks kahte keelt, on kakskeelseid palju rohkem. Kakskeelsuse uurijate sõnul erineb inimeste arusaam kakskeelsusest sõltuvalt riigist ja kultuurist. Näiteks ei kipu end kakskeelseks pidama eestivenelased.
12.03.24 ÜHISKOND ... Eesti keele väljasuremisest pole näha mingeid märke, kuid tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas me lastega räägime, leidis emakeelepäeva eel Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur Janek Vaab.
09.03.24 ÜHISKOND ... Saksa filosoofi Immanuel Kanti tänavuse 300. sünniaastapäeva eel arutavad ajaloolane ja filosoof Eva Piirimäe ning vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks saates "Teise mätta otsast" riigi ja kodanike ootustest ja kohustustest üksteisele. Kanti abil saab mõtestada, miks on praegune riigikord parim võimalik või vähim halb, mida suudetakse hetkel ette kujutada, ütles Piirimäe.
09.03.24 ÜHISKOND ... Kuigi sotsiaalmeedia ja pingelised ajad kipuvad võimendama juba varem olemas olnud lahkarvamusi, ei otsi suurem osa inimestest sihilikult konflikte, vaid kasutavad neid teiste psühholoogiliste hüvede hankimiseks, leidis Tartu Ülikooli käitumisteadlane Andero Uusberg saates "Reedene intervjuu", soovitades näha maailmas rohkem pooltoone.
06.03.24 ÜHISKOND ... Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös võeti vaatluse alla EKRE noortekogu Sinise Äratuse (SÄ) ideoloogia. Kui töö autori sõnul selgus ootuspäraselt, et tegu on paremradikaalse organisatsiooniga, tõi põhjalikum analüüs päevavalgele selle intellektuaalsed juured – sügava mure keskkonnakriisi pärast ja tulevikku vaatava etnofuturismi.
04.03.24 ELU ... Reklaamiteooria ja -psühholoogia lektor Tiina Hiob rääkis saates "Uudis+", et me võime küll lapsi kaitsvaid meediaregulatsioone juurde luua, aga tõenäoliselt ei suuda me täna tagada, et sellest ka arvestatav kasu tõuseks. Hiobi sõnul saavad väikesed lapsed praegu meedia vahendusel täielikult osa täiskasvanute maailmast ning selle vastu aitab ainult see, kui olla lastega koos nii reaalses kui virtuaalses ruumis.
28.02.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Aasta alguses paistab uudistes, et üle Euroopa kõik streigivad – Eestis õpetajad, Soomes ametiühingud, Saksamaal lennufirma töötajad. Tallinna Ülikooli sotsioloogia lektor Kairit Kall avab Ühe Minuti Loengus, miks on Euroopasse jõudnud streigitorm.
27.02.24 ÜHISKOND ... Kohalikud kogukonnad mängivad olulist rolli Eesti traditsioonide, ajaloo ja mõtteviisi tutvustamisel Ukraina sõjapõgenikele. Hiljuti lõppenud toetusprojekt näitas, et kohaliku kogukonnaga koos tehtavad loomingulised tegevused saavad toetada sõjapõgenike vaimset tervist ja ühiskonda lõimumist.
26.02.24 ÜHISKOND ... Mullune statistika näitab liiklusohutuse eesmärkidest kaugenemist. Ühe võimalusena liikluse rahustamiseks on teiste seas PPA peadirektor välja pakkunud trahvimäärade tõstmise. Liikluseksperdi sõnul see aga probleemi ei lahenda.
21.02.24 ÜHISKOND ... Maailma toitluse säilenõtkust ohustab üks oluline tegur, mis on seni kippunud varju jääma. See on kaaliumi puudus põllumullas.
16.02.24 KESKKOND ... Ehkki Kalamajja ehitatava puidupõhise Loodusmaja süsinikujalajälg tõotab jääda teistest kaasaegsetest lahendustest väiksemaks, selgub ekspertide sõnul kompleksi täpne keskkonnamõju pärast lõplike lahenduste kinnitamist.
15.02.24 AJALUGU ... Kui Eesti iseseisvumist ollakse harjunud nägema eesti rahvusliku liikumise ainuvõimaliku väljendusena, oli tegelik pilt 20. sajandi alguse Läänemere regioonis märksa kirjum. Sellest, kuidas eestlaste seas levis mõte taastada Eesti üle Rootsi võim ja moodustada põhjamaine föderatsioon, rääkis Novaatorile oma värske raamatu valguses Londoni Ülikooli Kolledži Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor Mart Kuldkepp.
14.02.24 TEHNIKA ... Eesotsas juturobotitega on tehisarul põhinevatest lahendustest saanud üha tavalisem osa inimeste argipäevast. Kui arendajad ise tõstavad kilbile oma lahenduste tõhusust, siis tavainimesest lõppkasutajat huvitavad inimlikumad ja kultuurilised põhimõtted. Eesti andmeteadlase sõnul peab arendaja oma lahendust uude riiki tuues arvestama kohalike elanike väärtustega.
13.02.24 ÜHISKOND ... Koos vanematega Eestisse saabunud Ukraina lapsed lootsid võimalikult kiiresti koju naasta. Uues riigis aitasid neil enim kohaneda jalutuskäigud looduses ja mõne mõistva sõbra leidmine, osutab Tallinna Ülikooli teadlaste uuring. Lastele valmistasid keerukust aga õppetöö kahes koolis korraga ja kitsad elamistingimused.
13.02.24 ÜHISKOND ... Hiljuti kaitstud doktoritööst selgub, et Eestis levinud arusaamasid homoseksuaalsusest ja transsoolisusest kujundavad rahvusvahelised suundumused ja poliitika, kuid eriliselt negatiivset suhtumist seksuaal- ja soovähemustesse põlistas Nõukogude aeg.
10.02.24 ÜHISKOND ... Taasiseseisvunud Eesti sai pealinnas pärandiks keeleliselt eraldatud linnaruumi, kuhu 1990. aastad kasvatasid juurde erinevusi inimeste sissetulekutes ja erineva jõukusega inimeste elukohtade paiknemises, ütles Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.
09.02.24 ÜHISKOND ... Tänapäeval on saadaval lai valik nutiseadmeid ja äppe, mis võimaldavad enda igapäevaste harjumuste, sealhulgas ka une, digitaalset mõõtmist ja optimeerimist. Nutiseadmete vahendusel oma magamisharjumuste jälgimine ja andmestamine teeb aga une digitaalseks kaubaks ning magamise omamoodi tootmisprotsessiks.
06.02.24 ÜHISKOND ... Äsja kaitstud doktoritöö võttis vaatluse alla Eestisse jõudnud varjupaigataotlejate kogemuse kohalikus varjupaigasüsteemis. Erinevalt meediast ja ametiasutustest, mis põgenikke stigmatiseerivad, oli Timothy Andersoni eesmärk põgenikega tegelev süsteem hetkeks "peapeale pöörata" ja nõrgema osapoole vaatepunktist läbi valgustada.
05.02.24 ÜHISKOND ... Inimeste maailmas muutuvad suhted sageli mürgiseks: riigid ründavad üksteist, inimesed käituvad teineteise suhtes vaenulikult. Sarnaseid ilminguid esineb ka rakkude maailmas. Miks muutuvad rakud või inimesed üksteise suhtes vaenulikuks?
02.02.24 KULTUUR ... Tartu Ülikoolis äsja kaitstud doktoritöös töötati välja uus modernistliku kirjanduse lugemismudel, mis viib tähelepanu loo jutustamiselt afektide kummalisse maailma. Väitekirja autori Indrek Ojami sõnul pääseb mudeliga ligi nii traumade, vägivalla, haiguste kui ka teiste piirisituatsioonide kujutamisele kirjanduses.
01.02.24 TEADUS 3 MINUTIGA ... Teadlik otsustusloogikate kasutamine hoiab ära ettevõtete pankrotilaine ja aitab keerulistel aegadel elus püsida. Seejuures võib ühes olukorras edu taganud loogika viia muutunud oludes hukatuseni.
01.02.24 HARIDUS ... Kuna turismisektoris levivaid müüte korratakse uuringust uuringusse, mõjuvad need faktidena. Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvaheline uuring kaardistas müütide tõepähevõtmist turismiüliõpilaste seas. Ilmnes, et müüte usuvad rohkem alustavad ja liiga enesekindlad tudengid.
01.02.24 ÜHISKOND ... Inimene mõjutab oma tegevusega ümbritsevat maastikku, kuid maastik võib omakorda mõjutada inimest. Nii kujuneb igaühe arusaam väärtuslikust maastikust välja tema tegusatel noorusaastatel. Tallinna Ülikooli kultuuriteadlane osutab kolme Põlvamaa küla näitel, et maastikuhooldes peaks võrdset kõlapinda saama kõigi kohalike arusaamad heast koduümbrusest.
20.01.24 ÜHISKOND ... Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on pannud ukrainlasi oma keelt kõrgemalt hindama – või vähemalt senisest märksa rohkem vene keelele eelistama.
18.01.24 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Eakad moodustavad Eesti elanikkonnast juba praegu enam kui viiendiku. Linnaplaneeringute pikka vinna tõttu tuleb seetõttu juba praegu mõelda, kuida vanemaealised linnaruumis ise paremini hakkama saaksid, leiab Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži linnaplaneerimise vanemlektor Sirle Salmistu.
17.01.24 ÜHISKOND ... Rahvusvahelise poliitikateooria professori Vjatšeslav Morozovi vahi alla võtmise tõttu tuleb küll osa õppe- ja teadustööst Johan Skytte instituudis ümber korraldada, kuid Kristiina Tõnnissoni sõnul ükski tudeng juhendajata jäämist kartma ei pea.
12.01.24 AJALUGU ... Aastatel 1904–1939 kaitses doktorikraadi üle 30 Eestimaalt pärit naise. Kui suur osa neist olid eestlased või baltisakslased, on allikate põhjal keeruline täpselt öelda. Küll aga kirjutavad Eesti ajaloolased, et erialadelt omandasid Eesti naised kraade peamiselt meditsiini ja loodusteaduslikel erialadel, kus teaduskarjääri teha oli hõlpsam.
11.01.24 KULTUUR ... Virtuaalsetest nähtustest nagu virtuaalreaalsusest ning sealsetest sõpradest ja kogukondadest räägitakse küll üha rohkem, kuid samas on tavaarusaamad virtuaalsusest küllaltki erinevad. Tekkiv mõisteline segadus on ebavajalik ja muudab päriseluliste probleemide lahendamise keeruliseks, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.
08.01.24 KULTUUR ... Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et ehkki lapse saamise ja kasvatamisega seotud kogemuslugusid jagavaid naisi võivad ühendada nii internetifoorumid kui ka ühismeediagrupid, on igal veebikeskkonnal ning seal tekkivatel kogukondadel oma iseärasused, mis määravad, mida, kuidas ja miks seal jagatakse.
22.12.23 ÜHISKOND ... Ulmelised pildid peagi maailma ülevõtvatest keelemudelitest ja isesõitvatest autodest on küll põnevad, kuid üsna kaugel reaalsetest tehisaru tehnoloogiate kasutusvõimalustest, selgub hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.
20.12.23 ÜHISKOND ... Hiljutisest uuringust selgus, et Eesti poiste arvates sobivad mehed poliitikasse paremini ning ennast näevad poliitikas ja ühiskonnaelus osalemas pigem need, kelle teadmised ühiskonnast on kehvemad.
19.12.23 ÜHISKOND ... Kui valijad tahavad teha teadlikke otsuseid ja teadlased vettpidavaid uuringuid, peab riigiasutuste info olema neile kättesaadav. Põhjendamatu andmete salastamise vastu töötati välja avaliku teabe seadus, mida on veerandsajandi jooksul muudetud nii palju, et seadusest on aja jooksul saanud infovabaduse tõkestaja, leiab Sisekaitseakadeemia teadur Kaide Tammel.
15.12.23 KESKKOND ... Eesti vajab rohkem kui kunagi varem sotsiaalteadlasi, kes oskaks keskkonnamuutused loodusteaduste suletud maailmast praktikasse tuua, leiab kliimakohtumist COP 28 väisanud Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post.
13.12.23 KESKKOND ... Äsja lõppenud COP28 kohtumine Dubais on juba esile kutsunud vastakaid arvamusi. Ühelt poolt on hea, et kokkuleppesse jõudis esmakordselt üleilmse soojenemise peasüüdlane ehk fossiilkütused, kuid teisalt jäi kohtumise lõppdokumendi ambitsioon, sõnastus ja kliimapoliitiline latt piinlikult madalale, leiab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
12.12.23 ÜHISKOND ... Hiljuti Eesti teadlase osalusel valminud uuringus vaatlesid autorid juhendamiskogemuse ametikohal töötamise seost juhendajate väärtustega. Nad toovad välja, et tõenäoliselt töötavad juhtival ametikohal edukad, saavutuste poole pürgivad, loomingulised ja iseseisvad inimesed.
10.12.23 ÜHISKOND ... Kohalikud venelased loovad oma identiteeti, vastandades end venemaalastele, mitte eestlastele, selgub aastatel 1990–2020 ilmunud venekeelsete tekstide analüüsist.
08.12.23 ÜHISKOND ... Kiiruse ületamine ja ilmastikule sobimatu sõidustiil on liikluses ammu tuntud riskitegurid. Nuti- ja infosõltuvuse ning vaimse tervise probleemide ülekandumine autorooli vajab aga veel teadvustamist.
07.12.23 KESKKOND ... Kliimakohtumine COP28 on nüüdseks täies hoos. Kliimaraportite põhjal on võimalus Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks ja temperatuuritõusu piiramiseks käest libisemas ning ka Eesti kliimateadlased jäävad kohtumise tulemuslikkuse osas umbusklikuks.
04.12.23 AJALUGU ... Eesti ajalookirjutust kammitseb nii rahvuslik eelhäälestus kui ka inimeste vähesus, leiab hiljuti 50. sünnipäeva tähistanud ajaloolane Marek Tamm. Samas tuleks tema sõnul kodumaise ajaloo uurimise piire nihutades vältida võõrastest kontekstidest pärit probleeme ja teemasid.
01.12.23 ÜHISKOND ... Paljud tugitoolisportlased armastavad lisaks spordiala vaatamisele ka omakeskis kritiseerida erinevaid osasid spordiülekannete juures. Küll on kommentaatorid kehvad, siis ei oska sportlased oma ala piisavalt meisterlikult ning samuti on meediamaja valinud näitamiseks üldse vale spordiala.
27.11.23 ÜHISKOND ... On päris stampne, et kooljakuus läheb jutt hingedeajale, surnud esivanematele ja suremisele. Folkloristid on see-eest harjunud, et uskumuste uurimine viib välja ootuspärasest rutiinist, kirjutas Madis Arukask ajakirjas Universitas Tartuensis.
24.11.23 KULTUUR ... Tänapäeval valmivad sõnaraamatud veebis ja keelekorpuste toel ning nende koostamine lähtub üha enam inimeste tegelikust keelekasutusest. Tartu ülikoolis hiljuti kaitstud doktoritöös pakuti välja põhimõtted, kuidas anda selgitusi võõrsõnade kasutamise kohta. Näiteks võiks aktsepteerida rööpse kirjakujuna sõnakuju, mida korpusandmete põhjal eelistatakse vähemalt viiendikul juhtudest.
22.11.23 ÜHISKOND ... Vandenõuteooriad pole enam ammu kildkondlik nišiteema. Euroopa Sotsiaaluuringu järgi usub 30 protsenti eestlastest, et maailma valitseb üks väike salajane ühing. Sellest, kust vandenõuteooriad tulevad ning kuidas neid ära tunda, käisid oma värske raamatu valguses rääkimas Tartu Ülikooli semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel.
17.11.23 ÜHISKOND ... Üleilmastumine on viinud olukorrani, kus lääne kultuuriruumis populaarsed rahvuspühad võtavad üha rohkem üle rahvalikke tähtpäevi. Kas ja miks on saanud halloween'ist uus kadri- või mardipäev?
17.11.23 ÜHISKOND ... Piltlikult öeldes oleks tarvis kultuuri ja poliitika seeneniidistik luubi alla asetada ja saadud kujutisi suurele kinolinale projitseerida. Nii leiab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi nüüdismeedia magistriõppe kuraator Andres Kõnno.
13.11.23 ÜHE MINUTI LOENG ... Eesti on vanemaealiste vaesuse poolest Euroopa esirinnas ja suurim vaesuse oht ähvardab üksikemasid, toob välja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor, akadeemik Ellu Saar.
13.11.23 ÜHISKOND ... Vasakukäelistel tuleb meie pigem paremakäeliste jaoks kujundatud elukeskkonnas sageli taluda väikesi ebamugavusi, kuid nüüd selgub, et on üks spordiala, milles vasakukäelistel mängijatel on paremakäeliste ees isegi väike eelis. See spordiala on sulgpall.
07.11.23 ÜHISKOND ... Uuringud näitavad, et noorte hääl on uudistes sageli alaesindatud isegi teemades, mis neid otseselt puudutavad.
07.11.23 TERVIS ... Südame tervist mõjutavad nii eluviis, haridus, keskkond kui ka sotsiaalmajanduslik klass. Kardioloogi ja Tallinna Tehnikaülikooli professori Margus Viigimaa sõnul saavad kõik oma südant säästa rohkem liikudes.