24.11.20 ÜHISKOND ... Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

23.11.20 ÜHISKOND ... Kui maailmas hakkab levima pandeemia, näiteks COVID-19, siis on riigivalitsuste üheks esimeseks reaktsiooniks sulgeda piirid teiste riikidega, aga võib-olla isegi omaenda haldusüksuste vahel.

16.11.20 TERVIS ... Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et 2018. aastal oli Eestis ligikaudu neljandik meestest ja viiendik naistest rasvunud. Rasvumisel oli oluline seos nii vanuse, hariduse, sissetuleku, alkoholi tarvitamise, suitsetamise kui ka hinnanguga enda tervisele. Neid seoseid teades saavad teadlased rasvumise levikut tõhusamalt vähendada ja ennetada.

06.11.20 ÜHISKOND ... Kohalike omavalitsuste pakutav sotsiaalabi ei jõua kõigi abivajajateni, sest kõiki teenuseid kõik omavalitsused ei osuta. Eeskätt takerdub kohalik sotsiaalabi raha ja inimeste ebavõrdsesse jaotumisse, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

05.11.20 AJALUGU ... Muistse Ameerika küttide-korilaste ühiskonnas käisid jahil nii mehed kui ka naised. Peruust leitud 9900 aasta vanune ja rohkete hauapanustega naiseluustik viitab, et soorollid olid toona tänapäevastest üksjagu erinevad, kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadlased.

03.11.20 PSÜÜHIKA ... Nelja aasta eest Hillary Clintonit toetanud osariikide elanikke vaevasid valmistele järgnenud kuul vaimse tervise mured oluliselt sagedamini, selgub värskest uuringust. Clintoni valijate vaimne tervis oli kehvem veel pool aastat peale valimisi. Donald Trumpi eelistanud osariikide elanikel säärast muutust ei leitud.

02.11.20 MEEDIATAIP ... Muukeelse elanikkonna teadlikkus koroonaviirusest kasvas kevadel tänu kohalikele meediakanalitele ja riigi tööle eestlastega võrreldavaks juba mõne nädalaga pärast eriolukorra välja kuulutamist. Kõigi haigestumise vältimiseks jagatavate soovituste järgimist raskendab venekeelsete elanike kehvem elujärg.

02.11.20 TEHNIKA ... Tehisintellekt ehk niinimetatud kratt saab üha rohkem igapäevaseks osaks meie elus, kuid selle õiguslik reguleerimine on keeruline. Justiitsministeeriumis on kavas koostada eraldi tehisintellekti seadus, kuid teadlaste hinnangul nii seda valdkonda reguleerida ei saa.

31.10.20 MEEDIATAIP ... Ameerika Ühendriikide valimiste eel on kasvanud hüppeliselt veebis levivate valede hulk, mida võimendavad sotsiaalmeedia automaatkontodega tihedat koostööd tegevad pahalased. Piiranguteta sõnavabadus on uute tehnoloogiliste lahenduste tõttu oma aja ära elanud, järeldab sotsrobotite uurimisele keskenduv Indiana Ülikooli informaatikaprofessori Filippo Menczer.

30.10.20 TERVIS ... Boliivia põlisasukate tsimanede keskmine kehatemperatuur on langenud viimase 16 aastaga pool kraadi. Kui 2002. aastal oli Amasoonias elavate korilas-põlluharijate keskmine kehatemperatuur 37 kraadi, siis 2018. aastal juba 36,5 kraadi, selgub rahvusvahelisest uuringust.

30.10.20 MEEDIATAIP ... Tänavune aasta oli kogu maailmas halvas mõttes täiesti erakordne ja seda paraku ka valeuudiste leviku osas. Koroonakriis pani interneti valeväidetest kihama, ent libauudiseid jagus teistessegi valdkondadesse.

29.10.20 HARIDUS ... Nii Eesti lasteaednike kui ka lapsevanemate jaoks on tähtis hoolivus, usaldusväärsus ja tegutsemisvabadus. Samas väärtustatakse Eesti lasteaedades võrreldes muu maailmaga rohkem traditsioone, selgub Tallinna Ülikoolis valminud doktoritööst.

28.10.20 MEEDIATAIP ... Maarja Punak lahkab avalikus loengus "Sotsiaalmeediasse postitatud sõna kaal või kaalutus" interneti sõnavabadust ja selle piiratust.

27.10.20 KULTUUR ... Kirjakeel on eestlastele olnud ajaloolistel põhjustel sümboolse tähendusega ja tolerants keelenormi kõrvalekallete suhtes väike. Samas tuleb asjatundjate sõnul teadvustada, et tegelikult pole vale ja vigast eesti keelt olemas, sest keel kujuneb kõnelejate, mitte normide järgi. Eesti keel võiks nende hinnangul normingutest isegi vabam olla.

27.10.20 MEEDIATAIP ... Venemaalt tulev valeinformatsioon võib tunduda absurdse või lausa naljakana, kuid niisugune info võib palju lõhestada siin elavad kogukondi ja mõjutada ühiskonna toimimist.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Teadusele ja teadlastele viitavat infot kasutatakse sageli teaduspesuks ehk eksitava ja inimest kahjustava info usaldusväärsena serveerimiseks, mistõttu tuleb olla selle tarbimisel eriliselt ettevaatlik.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Maailmas hästi hakkama saamiseks ei piisa enam kaugeltki ainult kirjaoskusest, vaid arendada tasub ka oma meediataiplikkust. Tasemel meediakirjaoskus võimaldab tõhusamalt levitada nii omaenda loomingut kui ka hinnata kriitiliselt tarbitava info usaldusväärsust.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Tekst on ainult üks valeinfo võimalikke vorme ning ühe sagedamini kohtab ka heli-, pildi- ja videovõltsinguid, mille tõest eristamine paneb proovile inimvõimete piirid.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee.

23.10.20 ÜHISKOND ... Möödunud majanduskriiside ajal on Eesti valitsus kulusid kärpinud, jahutades seeläbi niigi kitsikuses majandust veelgi. Koroonakriisi ohjamisel otsustas valitsus käituda teisiti ja võtta laenu. Eesti majandusteadlaste hinnangul oli laenamine õige otsus, kuid uut moodi poliitika vajab veel harjutamist.

20.10.20 ÜHISKOND ... Robotajakirjandus ja masinuudised kõlavad tulevikumuusikana. Tõenäoliselt oleme aga lugejatena nendega juba iseenese teadmata kokku puutunud, vahendab veebiajakiri Peegel.

19.10.20 MEEDIATAIP ... Veebimeedia võidukäik on muutnud pealkirja uudisloo tähtsaimaks osaks. Eriti just tasuta erameedias sõltub väljaande käekäik klõpsude arvust. Seetõttu jätavad ajakirjanikud erinevatel viisidel pealkirjadesse lünki, mida lugeja saab täita ainult pealkirjal klõpsates, kirjutab eesti keele instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

16.10.20 ÜHISKOND ... Eesti hoiab internetivabaduselt Islandi järel maailmas teist kohta. Üleilmselt on aga kiirendanud koroonaviiruse pandeemia internetivabanduse vähenemist, selgus Freedom House'i internetivabaduse raportist.

14.10.20 ELU ... Tartust pärit, aga ligi 25 aastat eri maailma paigus elanud Indrek Park päästab väljasuremisohus indiaanikeeli. 49-aastane lingvist ei räägi ainult keeli, mida indiaanlased ise enam praktikas ei oska, vaid on hõimude palgal, koostab neile grammatikat, sõnaraamatuid ja õpetab lapsi.

13.10.20 PSÜÜHIKA ... Alates 1980. aastatest ringleb teaduses ja ühiskonnas arusaam, et aastaid suhtes olevad inimesed lähevad ajas üha rohkem teineteise nägu. Stanfordi Ülikooli teadlased tõestasid kordusuuringus, et paarid siiki ei muutu ajas sarnasemaks. Pigem valivad inimesed juba eos endasarnaseid partnereid.

12.10.20 TERVIS ... Teaduskirjandusest leiab seni vaid üksikuid näiteid, kus koroonaviirus kandus lennukis ühelt inimeselt teisele. Lendamist ei saa kuulutada siiski ohutuks, sest uuringuid napib ja need pole tihti omavahel võrreldavad, selgub Oxfordi Ülikooli teadlaste ülevaatest.

12.10.20 HARIDUS ... Eelkoolis käinud lapsed arvutavad, loevad ja kirjutavad teistest eakaaslastest paremini. Esimese klassi lõpuks on see edumaa aga pea poole võrra vähenenud, selgub Ameerika psühholoogiaühenduse teadlaste uuringust.

12.10.20 TEADUSELU ... Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal pälvisid sel aastal Paul R. Milgrom ja Robert B. Wilson, kes täiustasid oksjoniteooriat. Selle põhjal leiutatud uutest oksjoniformaatidest on kasu nii ostjatele, müüjatele kui ka maksumaksjatele.

10.10.20 ÜHISKOND ... Kui postitada oma mõtetest, tunnetest ja tegudest sotsiaalmeedias, siis on kaks võimalust: näidata asju autentselt, nagu nad tegelikult on või ilustada neid. Kolmas võimalus on ka – näidata asju tegelikust kehvemana, aga seda ilmselt väga palju ei tehta, vähemalt ses uuringus seda ei uuritud.

02.10.20 ÜHISKOND ... 5G-mobiilsidetehnoloogia on süüdi koroonaviiruse levimises – see on kõigest üks laialt levinud väide vandenõuteoreetikute seas, mida osad inimesed tõsimeeli usuvad, aga mille üle teised naeravad. Miks niisugused vandenõuteooriad levivad ja kuidas nende levitajatesse suhtuma peaks, uuris Novaator Tartu Ülikooli semiootikutelt Mari-Liis Madissonilt ja Andreas Ventselilt.

30.09.20 LOODUS ... Tänapäeval saab veebist osta kolmandikku maailma roomajaliikidest, keda müüakse nii moetööstusesse kui ka lemmikloomadeks. Paraku ei reguleeri rahvusvahelised lepped nendega kauplemist kuigivõrdki, selgub värskest uuringust.

29.09.20 ÜHISKOND ... Euroopas jätavad ettevõtlusega tegelevad leibkonnad teatamata keskmiselt 10–40 protsenti oma sissetulekutest. Eestis jääb sellisest tulust teatamata 19–25 protsenti, mis paigutab meid Ida- ja Kesk-Euroopa keskmiste sekka, selgub Eesti majandusteadlaste uuringust.

29.09.20 ÜHISKOND ... Eesti ja Lätis on ajalooliselt roma kogukond võrdlemisi väikesearvuline. Mõne karismaatilise kristliku kogudusega liitumine annab romadele uusi võimalusi, ent uue usu vastuvõtnud roma peab ületama vastuolud oma kahe identiteedi vahel, kirjutab Tartu Ülikooli etnoloogia doktorant Eva-Liisa Roht-Yilmaz.

25.09.20 ÜHISKOND ... Viimasel aastakümnel on Eesti inimeste teadvusesse jõudnud mitmeid suuri dopinguskandaale. Folkloristid Liisi Laineste ja Piret Voolaid analüüsivad oma vastilmunud teadusartiklis 2012. aastal jalgrattur Lance Armstrongi ümber lahvatanud juhtumit ja 2019. aasta veebruarist praeguseni kestvat murdmaasuustajate "Aadrilaskmist". Ehkki juhtumid kuuluvad eri keeleruumidesse, väljendavad pettunud spordifännid internetimeemides oma arvamust sarnasel moel, kirjutavad nad.

17.09.20 ÜHISKOND ... ERRi veebiplatvormil ilmunud lugudest on uudisteportaali originaalloomingut 6,7 protsenti ning meelelahutusportaali Menu toimetajate originaalartiklite osakaal on 0,5 protsenti, selgus Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teaduri Marju Himma analüüsist.

15.09.20 TERVIS ... Kuna eriolukorra ajal polnud rasedate hoolekandeteenused alati kättesaadavad, sündis mitmel pool maailmas senisest rohkem lapsi surnult. Teadlaste sõnul peab sünnituseelne arstiabi olema rasedatele kättesaadav eriolukorrast hoolimata.

11.09.20 AJALUGU ... Eesti oli Prantsusmaa järel üks esimesi maailma riike, kus sündimus ja suremus juba 19. sajandi lõpul vähenesid. Seetõttu jäi siinmail ära rahvaarvu plahvatuslik kasv, avab Tallinna Ülikooli doktrant Mark Gortfelder oma väitekirjas Eesti väikese rahvaarvu tagamaid.

09.09.20 ÜHISKOND ... Ühismeediaajastul kolivad oma tegevuse Facebooki ka end nõiana määratlevad inimesed. Ehkki ekraani vahendusel ei saa nad osutada klientidele näiteks energiaravi, löövad Facebookis õitsele kiired ennustused pendli või GIFide abil, kirjutavad Tallinna Ülikooli meediauurijad Berit Renser ja Katrin Tiidenberg.

08.09.20 ÜHISKOND ... Tallinna Ülikooli osaluskultuuri kaasprofessor Katrin Tiidenberg rääkis "Vikerhommikule", kuidas ekraanimeedia on muutunud lahutamatuks osaks meie elust, mis pakub ohtude kõrval inimestele ka palju võimalusi.

08.09.20 AJALUGU ... Kummikeks, nähtamatu korvpall ja isetehtud "Monopoly" on vaid mõned 1990. aastate algupoolele iseloomulikest mängudest. Eesti rahvaluule arhiivi teadurid Astrid Tuisk ja Inge Annom kirjeldavad oma raamatus "Viis ritta. Meie kooliaja mängud" kolmekümne aasta taguste laste kirjut mängumaailma.

02.09.20 ÜHISKOND ... Valgevenest pärit huumoriuurija Anastasiya Fiadotava sõnul kasutavad sealsed inimesed presidendivalimiste järgse kaosega toimetulekuks paljuski huumorit. Nalja ei tehta mujalgi inimeste elus lihtsalt nalja pärast, ning oma äsja kaitstud doktoritöös käsitles Fiadotava Valgevene perehuumori erinevaid eesmärke.

31.08.20 ÜHISKOND ... Asjaolu, et eesti keele sõnadele võime lisada käände- ja pöördelõppe, aga mitte käände- ega pöördealgusi, ühendab meie keelt paljude teiste lähemate ja kaugemate keeltega.

26.08.20 ÜHISKOND ... Hollywoodi muusikafilmi žanri põhiprobleeme uurinud Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Sedat Yildirim selgitas välja uue alamžanri.

25.08.20 AJALUGU ... Mehe surma järel uuesti abielluvate taluperenaiste osakaal langes talude päriseks ostmise ja teorendi raharendiga asendumise järel Mulgimaal hüppeliselt. Registritest nähtub, et piisava majandusliku kindlustatuse korral eelistati taasabiellumisele sageli aastaid kestvat lesepõlve.

25.08.20 ÜHISKOND ... Oskuslike ja motiveeritud aktivistide juhitud tähenduste loomise protsessidega saab ametiühinguid radikaalselt uuendada isegi juhul, kui nende vahendid on väga piiratud, selgub Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Kairit Kalli väitekirjast.

20.08.20 ÜHISKOND ... Inimesed, kelle elu on mingil moel ohus, mõtestavad eluraskustega toimetulekuks endaga toimuvat sageli usukeskselt. Sestap tunnetavad nad endaga juhtuvaid asju imedena, selgub Baylori Ülikooli sotsioloogi uuringust.

12.08.20 ÜHISKOND ... Beebibuumerite põlvkonda kuuluvatel inimestel on kehvemad vaimsed võimed võrreldes neist varasemate põlvkondadega, selgub USA-s tehtud uuringust. Eesti oludesse niisugust suundumust üle kanda ei saa.

12.08.20 ÜHISKOND ... Tartu Ülikooli hiljutine teadustöö näitab, et postkommunistlikes riikides seostub pistise andmine ettevõtete madalama tootlikkusega tugevamalt juhul, kui ettevõte kuulub välisinvestoritele.

05.08.20 KESKKOND ... Viimsi ja Pirita elanikkond kasvab hoogsasti, mis toob kaasa täiendava liikluskoormuse eriti just Pirita teele. Hiljuti ilmunud liiklusuuringu kohaselt suureneks 2040. aastaks ajakulu hommikusel tipptunnil 100–165 protsenti, seega muutuvad üha olulisemaks teised liikumisviisid nagu jalgrattaga liikumine või ühistransport.

30.07.20 ÜHISKOND ... Maailma enam kui 600 000 elanikuga linnu seatakse nende jalgrattalembuse järgi pingeritta kopenhageniseerumise indeksis. Kuna ühtki Eesti linna sellest indeksist praegu ei leia, võttis Novaator Eesti linnade jalgrattasõbralikkuse hindamisel appi linnakorralduse vilistlase Mats-Laes Nuteri.