28.04.25 ÜHISKOND ... Keerulised ajad ja ebakindlus tuleviku suhtes loovad soodsa pinnase äärmuslike ideede levikuks. Seetõttu on oluline, et nende ideedega oleksid kursis ka lapsevanemad ja õpetajad, et neid ära tunda, leiab Tartu Ülikooli nooremteadur.

25.04.25 HARIDUS ... Lähikuudel tuleb paljudel inimestel langetada otsus, kas või mida õppima minna. Ekspertide sõnul tasub valdkonnast olenemata, õppida infot analüüsima, ennast selgelt väljendama ning tehisarult õigeid küsimusi küsima. Ametite lõikes napib Eestis lähitulevikus insenere, elektrotehnikuid ja õpetajaid, aga ka psühholooge, eriarste ja logopeede.

25.04.25 ÜHISKOND ... Poliitilised erimeelsused võivad lõhestada ühiskonda. Küsimus on selles, kuidas lõhenemist vaos hoida. Iisraeli ja Ameerika teadlased jõudsid oma värskes uuringus järeldusele, et mida paremad on inimeste faktiteadmised, seda suurem on lootus ületada poliitilisi erimeelsusi.

24.04.25 TERVIS ... Ilmselt on iga lugeja märganud mõnda kaaskodanikku, kes käib ringi hokilitrit meenutava karbikesega ning poetab selle sisu endale aeg-ajalt moka alla – ilmselt on tegu kas nikotiinipatjade või huuletubakaga. Sellest, milline on nende padjakeste mõju suuõõne tervisele, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste lektor Riina Runnel.

22.04.25 ÜHISKOND ... Kui eurooplase silmadele võib religioon näida jäänukina minevikust, esindas lahkunud paavst 1,4 miljardit kristlast üle maailma. Milline on paavsti roll tänapäeval ja millega kirjutatakse ajalukku Franciscus, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant ja EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia erakorraline lektor Igor Ahmedov.

21.04.25 ÜHISKOND ... Ehkki digiarendus on Eestis sümbolväärtusega valdkond, takistavad avaliku sektori innovatsiooni pikalt juurdunud silod ning projektipõhine rahastus. Tallinna Tehnikaülikoolis äsja doktorikraadi kaitsnud Steven Nõmmiku sõnul jäävad lahendused sageli vaid suuremate organisatsioonide vedada, mis pärsib uuenduslikkust.

16.04.25 ÜHISKOND ... Vene kodukeelega noored panevad eesti eakaaslastega võrreldes rohkem rõhku oma saavutustele ja nende demonstreerimisele, karjäärile ja tunnustusele. Eriti Ida-Virumaal soovivad nad seetõttu elujärge parandada, osutab Eesti teadlaste uuring. Samas on parema eesti keele oskusega noored sagedamini Eesti ühiskonda lõimunud ning rohkem Eesti inforuumis.

15.04.25 ÜHISKOND ... Kõiki maailma loomulikke keeli on vorminud maa ja rahvas, kus ja kelle seas nad tekkinud on. Pole siis ime, et keeled võivad meile paljugi jutustada oma rahva elukeskkonnast ja kultuuriloost.

14.04.25 ÜHISKOND ... Keskkonda puudutavates konfliktides otsivad kohapärimusest abi erinevad huvirühmad. Seejuures valivad nad folkloorist välja valdavalt nende seisukohta toetavad lood. Keskkonna tegelik ja nüansirohkem tähendus kohalikele pääseks paremini esile, kui juba arendust kavandades uuritaks teadlikult ka uuemat kohapärimust, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.

11.04.25 ÜHISKOND ... USA president Donald Trumpi tekitatud tollimaksu-paanika värvis maailma börsid punaseks. Omajagu võimendasid suurt börsilangust aga uudisvoogudest ohumärke sõeluvad kauplemisalgoritmid ning laenatud rahaga kauplevad suured riskifondid.

11.04.25 ÜHISKOND ... Täies elujõus tehtud elustiilivalikud mõjutavad otseselt vanaduspõlve, mistõttu peaks hakkama rääkima nende mõjust juba varem, leiavad gerontoloogid. Samas võiks olla nii vanemaealistel endil kui ka ühiskonnal tervikuna eakatesse ja nende võimetesse rohkem usku.

06.04.25 AJALUGU ... Ehkki paljudele eestlastele seostuvad mõisad kauni arhitektuuri ja maastikuga, juhivad Eesti mõisa fenomenist raamatu koostanud EKA vanemteadur Kristina Jõekalda ja professor Linda Kaljundi tähelepanu nende ajaloolisele mitmetahulisusele. Mõisate uurimine võib ühelt poolt avada akna mineviku ühiskondade toimimisse, kuid teisalt on nende idealiseeriv käsitlus hoopis varjutanud ajaloo tumedamaid tahke.

28.03.25 TERVIS ... Ehkki kätte on jõudnud kevad, on pikk talv ja ilmasündmused suutnud vaimselt tühjaks imeda nii mõnegi Novaatori lugeja. "Miks on vahel tunne, et kõik on mõttetu? Sa uurid ja tegutsed, aga lõpuks ei huvita see kedagi ning tähenduslikkus hajub. Mida ütleksid filosoofid?" kirjutas meile Igor. Vastuseid jagavad filosoofid Margus Ott, Jüri Lipping ja Henrik Sova.

27.03.25 TEADUSELU ... Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub teaduse ja ettevõtluse koostööst, kuid teadusmahukaid ettevõtteid on vähe, toetused on killustatud ning bürokraatia takistab, hoiatab arenguseire keskuse juht Tea Danilov Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlus- ja teadusportaalis Trialoog.

26.03.25 AJALUGU ... Vana-Egiptuse ja Sudaani püramiidid ei pruukinud olla ainult rikastele. Hiljuti Sudaanis Tombose väiksematest püramiidhaudadest välja kaevatud jäänuste omanikud võisid kuuluda töölisklassi.

24.03.25 AJALUGU ... Ajakirjanduse vahendusel on kümmekond aastat levinud seisukoht, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud. Eesti teadlaste uus ja eriilmelistele arhiiviallikatele tuginev uuring osutab aga vastupidisele. Nii pärimuses, kirjanduses kui ka kohtudokumentides on vallaslaps naisele häbi ja vallasemal raske kaasat leida.

24.03.25 ÜHISKOND ... Paistab, et inimkonnal on iseenda ülelugemine natuke sassi läinud. Soome teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et nende andmetel võib maakeral elada palju rohkem inimesi, kui on seni ametlikult teatatud.

21.03.25 ÜHISKOND ... Eesti hädaabikõnedes tekib enim segadust asukoha määramisel. Näiteks näeb helistaja ümbrust ruumiliselt, päästekorraldaja aga kahemõõtmelisel kaardil, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Samuti tekib arusaamatusi, kui päästekorraldaja ei jõua üksikasju kohe üles kirjutada või helistaja ei vasta päästekorraldaja küsimusele.

21.03.25 TEHNIKA ... Ehkki Ukraina rindel pole Starlinki satelliitsidesüsteemile praegu häid alternatiive, tõotavad konkurentide lahendused nagu Euroopa Liidu Iris2, lähikümnendil monopoli murda. Praeguse USA administratsiooni avantüürid julgustavad nende arendusse rohkem panustama nii riike kui ka erainvestoreid.

19.03.25 KESKKOND ... 2024. aastal tõusis kasvuhoonegaaside tase Maa atmosfääris rekordiliselt kõrgele, mistõttu oli tegu mõõtmisajaloo ühe kõige soojema aastaga. Värskest ÜRO meteroloogiaorganisatsiooni raportist selgus, et selle tagajärjel kiirenes liustike ja merejää sulamine, tõusis mereveetase ning kogu maailm nihkus lähemale kriitilisele soojenemislävele.

18.03.25 VIKERRAADIO ... Sotsiaalmeedia-uurija Maria Murumaa-Mengel rääkis Vikerraadios, et läbuvideote tegemisest on Tiktokis saanud finantslõks, kus töötuks jäänud või kurikuulsaks saanud inimesel pole muid võimalusi, et raha teenida ning samuti annab selliste videote tegemine heaolutunde, sest mulle pööratakse tähelepanu. Tema sõnul on vaja teadvustada, et seda, millele klikime ja oma tähelepanu anname, tehakse juurde.

18.03.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Kes ei teaks ütlusi nagu "rääkimine hõbe, vaikimine kuld" või et "laps räägib siis, kui kana pissib". Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste doktorant Helen Saarnik selgitab, miks tänapäeval on oluline lastele sõna anda.

16.03.25 ÜHISKOND ... USA administratsiooni välispoliitika on Euroopa hingetorud korralikult lahti raputanud. Balti Kaitsekolledži lektori Viljar Veebeli sõnul peaks Trumpist lähtuvasse ohtu tõsiselt suhtuma ning pöörama tähelepanu teraviku piirkondliku kaitseallianssi loomisele.

13.03.25 TERVIS ... Abielumeeste rasvumise tõenäosus on kolm korda suurem kui vallalistel, samas kui naistel abielu ülekaalulisust ei soodusta, osutab värske uuring.

06.03.25 TERVIS ... Mehed, kelle seemnerakkude arv on spermas kõrge, elavad kaks kuni kolm aastat kauem kui need, kelle seemnerakkude arv on väga madal. Värske uuring vihjab, et vananedes peaksid kehvema spermavaliteediga mehed osalema kõigis neile pakutavates tervisekontrollides.

03.03.25 ÜHISKOND ... Absoluutses vaesuses inimesi on Eestis praegu vähem võrreldes sajandivahetusega. Samas muutub Eesti ühiskond ebavõrdsemaks, sest oma kodu muutub noortele kättesaamatuks, arutlesid majandusteadlane Marit Rebane ja sotsioloog Marge Unt.

27.02.25 TERVIS ... Eesti teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline mahukas uuring vaatles geenide ja sissetuleku seost. Ilmnes, et geenid ei mõjuta inimese sissetulekut otse, vaid tervise ja haridustaseme kaudu, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Erik Abner, Tõnu Esko ja Jaan Masso.

25.02.25 ÜHISKOND ... Jättes kõrvale eestlaste kombe nende ümber toimuva üle pidevalt viriseda ja kaevelda, on Eesti paras ime, leiab president Toomas Hendrik Ilves vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus. Samas pole inimesed tema sõnul veel piisavalt hästi aru saanud, et maailm on jõudnud uude ajastusse.

19.02.25 TERVIS ... Rikastes Euroopa riikides tehtud uuring osutab, et oodatava eluea kasv on taltunud. Suurimat vähikäiku nägi uuritud riikidest Inglismaal ning ainsana kasvas elanike oodatav eluiga Norras. Muutuse taga on inimeste ühekülgne toidulaud, ülekaalulisus ning vähene liikumine.

17.02.25 ÜHISKOND ... Uus veebirakendus aitab mõista ja õppida seto mitmehäälset laulutraditsiooni ehk seto leelot. Rakenduses saab vaadata, kuulata ja kirjutada seto noodikirjas laule ning õppida leelot samm-sammult.

17.02.25 TEHNIKA ... Kui inimene on liftis üksi, seisab ta ilmselt lifti keskel või uksele lähemal, selgus Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteadlaste uuringust. Mitmekesi sõites püütakse leida koht, kust näeb hästi infotablood. Korduvalt sõites eelistab inimene võimalusel aga seista alati samas kohas. Teadmine aitab edaspidi luua inimeste käitumisega kokkusobivat avalikku ruumi.

14.02.25 TEADUS 3 MINUTIGA ... Digitehnoloogia kiire areng on toonud ka hoolekandesektoris kaasa mitmeid uuendusi, mis võivad parandada eakate elukvaliteeti, aidates tagada täpsemat ravihooldust ning turvalisemat keskkonda. Uue tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu pärsivad aga eeskätt hooldustöötajate ebapiisavad digipädevused.

13.02.25 ÜHISKOND ... USA presidendi Donald Trumpi tollipoliitika toob USAs kaasa laialdase hinnatõusu, mille tõttu kannatavad eelkõige tootjad ning madalama sissetulekuga inimesed, märkis Tartu Ülikooli majandusteadlane Urmas Varblane.

13.02.25 ÜHISKOND ... Aastatel 1995–2023 on endised kommunistlikud riigid liikunud oma sissetulekute suuruselt rikastele Lääne-Euroopa riikidele lähemale. Samas on jõukamaid Ida-Euroopa riike, sh Eestit, tabanud nn keskmise sissetuleku lõks. Teisisõnu on saavutatud suhteliselt hea elatustase, kust edasiliikumine eeldab ebamugavaid reforme, märgib Eesti majandusteadlane.

12.02.25 ARVAMUS ... Vastukaaluks toiduraiskamisele on Eestis käima läinud mitu kogukondlikku algatust. Näiteks Tartu toidukappide uuring näitas, et arvestades kappide kirjut kasutajaskonda, võiks neid rohkemgi linnapildis olla, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži lektorid Annika Joy Meitern ja Jane Raamets.

11.02.25 ÜHISKOND ... Antropoloogid leiavad, et maainimeste vastumeelsust tuuleparkide rajamise suhtes kannustab aastate jooksul kasvanud usaldamatus riigi suhtes ning teadmatusest tulenev ebakindlus.

07.02.25 ÜHISKOND ... Mõttekoda Praxis analüütikud näitasid, et lisaks sisemajanduse koguproduktile (SKP) on Eestis võimalik välja arvutada ka tasustamata hoolemajanduse kogumahtu. Rehkenduste järgi teevad Eesti naised igal aastal kuni 2,9 miljardi euro väärtuses rohkem tasustamata hooletööd kui mehed.

29.01.25 KULTUUR ... Erinevalt lauakommetest ei õpi inimesed seksima üldjuhul teiste vahetu eeskuju põhjal. Ettekujutus, mida seks tähendab ja kuidas see käib, omandatakse filmidest, raamatutest ja meediast. Kuna seksi kujutamine ja seksuaalmoraal lähtuvad mehe anatoomiast, tekib naistes hõlpsasti arusaam, et nende keha või tunded on ebanormaalsed, osutab Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö.

28.01.25 ÜHISKOND ... Maailmas valitsevaid geopoliitilisi pingeid ja eksistentsiaalsete riskide suurust peegeldava viimsepäeva kella järgi lahutab inimkonda maailma lõpust 89 sekundit. Seiereid nihutava ekspertkogu hinnangul muutis viimsepäeva saabumise võimalikumaks, suutmatus taltsutada kliimamuutusi, murdelist tehnoloogiat ja tuumasõjaohtu.

27.01.25 ÜHISKOND ... Eesti keele kõneleja jaoks on kõige lihtsamini ära tuntav soome keele aktsent. Seevastu jäädakse hätta näiteks leedu ja taani aktsendiga. Soosiv suhtumine aktsendiga eestikeelsesse kõnesse sõltub aga kuulaja enda võõrkeeltepagasist, osutab Tartu Ülikooli magistritöö.

26.01.25 TERVIS ... Rühm Eesti psühhiaatreid ja kodanikuaktiviste näevad Eestit vaevava vaimse tervise kriisi ühe leevendusena praegu keelatud psühhedeelsete ainete terapeutilisse kasutusse lubamist. Ravimiameti esindaja sõnul on psühhedeelikumide teaduslik uurimine Eestis seaduslik, kuid nende uudsuse tõttu peab hindama riski ja kasu tasakaalu.

22.01.25 ÜHISKOND ... Mida rahulolevamad on elanikud oma eluga, seda tõenäolisemalt maksavad nad makse, osutab Eesti teadlase osalusel valminud uuring. Seost võimendavad toimivad institutsioonid ja madal korruptsioonitase. Endiste sotsialismileeri maade seas on Eesti seejuures üks tublimaid, kuid jääb siiski Soomele alla.

21.01.25 ÜHISKOND ... Viimase rahvaloenduse andmetel kasutab murdekeeli 17 protsenti eestlastest ja nende arv on ajas kasvanud. Tartu Ülikooli teaduri Eva Saare sõnul sõltub murrete püsimajäämine eeskätt piirkondlikest eestvedajatest ja uuenduslikust sõnavarast.

20.01.25 ÜHISKOND ... Kui olete hommiku- või õhtutunnil mõnes Eesti linnas ummikus istunud, siis võib-olla on närvileevendust pakkunud mõte, et tõelistes maailma suurlinnades on ummikud veel suuremad ja aeglasemad.

18.01.25 ÜHISKOND ... Mida tihedam ja mitmekesisem linn, seda väiksem on selle keskkonnajalajälg. Tihe äridega pikitud tänavavõrk kutsub jalgsi liiklema, sest kõik sihtkohad on käe-jala ulatuses. Samuti pakub elav tänav jalutava linlase meeltele üllatusi, ütleb Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnauuringute ja -planeerimise kaasprofessor Andres Sevtšuk.

17.01.25 AJALUGU ... Viimastel nädalatel on avalikkuses palju kõneainet pakkunud Eesti-Soome elektrikaabli lõhkumine ja sellega seoses meie merejõudude võimekus Läänemerel patrullida. Kui praegusest arutelust on ennekõike kõlama jäänud meie nõrkused, uuris Novaator aega, mil Eesti merejõud tegid oma sõpradele ja vaenlastele silmad ette.

17.01.25 AJALUGU ... Uus DNA uuring osutab, et keldiaegses Britannias oli naistel ühiskonnas kõrge positsioon, sest mehed kolisid abielludes naise sugulaste juurde. Leid seab kahtluse alla levinud eelduse, et enamikus Euroopa ühiskondades on ajalooliselt abielupaarid elanud just meesliini kodukohas.

16.01.25 TEREVISIOON ... Digiekspert Diana Poudel rääkis "Terevisioonis", et kuigi sotsiaalmeediamaailmas on juurde tekkinud mitmeid uusi alternatiive, pole TikToki sõltuvust tekitavat algoritmi seni keegi veel ületada suutnud. Poudel tõi aga välja, et alanud aasta raputab nii vanu kui uusi sotsiaalmeedia platvorme.

13.01.25 ÜHISKOND ... Kui lühiajaliselt aitaks sündide arvu suurendada raha, siis pikaajalisi suundumusi vaadates, on sündimust märksa keerulisem mõjutada, leiab rahvastikuteadlane.

10.01.25 TERVIS ... Nädala alguses sai maailma meedias rohkelt tähelepanu väidetavalt Põhja-Hiina provintsides kiirelt leviv metapneumoviirus, millele reageeris ka Eesti terviseamet. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari sõnul hirmuks põhjust pole ning tegemist on iga-aastase viiruste hooaja loomuliku osaga.