18.05.22 ÜHISKOND ... Ajateenijad hindavad teenistusega kaasnevaid häid elamistingimusi ja treenimisvõimalusi. Samas aga langeb ajateenistuse ajal profisportlaste treeningmotivatsioon, selgus Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Akadeemia ühisest uuringust.

18.05.22 ÜHISKOND ... Ajaloolisi tekste analüüsinud teadlased leidsid, et senini vaid teoreetiline suurte ühiskondlike muutuste, nagu rohepöörde, käigu uurimiseks kasutatav mudel töötab ka päris maailmas.

13.05.22 ÜHISKOND ... Kui varem olid inimesed harjunud luulet lugema raamatust, siis nüüd piisab sotsiaalmeediarakenduse Instagram avamisest. Ehkki nii mõnigi ei pea Instagrami luulet pärisluuleks, on selle menu toonud eriti noorema põlve seas värske huvi luule kui kunstiliigi vastu ja ka luuleraamatute müügi kasvu terves läänemaailmas.

11.05.22 PSÜÜHIKA ... Meediatarbimisel on uus rütm ehk meediapausid murravad nutiseadmete kasutajate igapäevarutiinidesse, pannes neid kooli- või tööasju katkestama, toovad oma teadusartiklis välja Tartu Ülikooli teadlased.

05.05.22 ÜHISKOND ... Kuigi raamatukogud ja muuseumid on justkui oaasid, kus külastajal on võimalik argisagimisest välja lülituda, ei seisa need asutused muust maailmast eraldi. Raamatukogud ja muuseumid soovivad aktiivselt ajaga kaasas käia ja haakuda parasjagu päevakorral olevate ühiskondlike teemadega, leidis oma uurimistöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor Krista Lepik.

04.05.22 ÜHISKOND ... Kuidas võidelda üha laialdasemaks muutuva küberkuritegevusega? Vastuseid sellele otsis Tiia Sõmer äsja Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös, sest ainuüksi 2021. aastal põhjustas küberkuritegevus maailmas kokku 1,5 triljoni dollari suuruse kahju.

04.05.22 ÜHISKOND ... Vana ja vaoshoitud poliitilise kommunikatsiooni kõrval kohtab Euroopas üha enam isiklikumat ja vabamat uut stiili. Nii võib uusi kajastusviise otsiv poliitik esineda näiteks koos oma lemmikloomaga. Eesti teadlaste osalusel valminud uuring näitab, kuidas sellise kajastuse vastuvõtt võib kujuneda väga ennustamatuks.

02.05.22 PSÜÜHIKA ... Inimene, kes tunneb end elus üksildasena, võib tulevikus suurema tõenäosusega töötuks jääda, osutab Ühendkuningriigi teadlaste uuring.

02.05.22 ÜHISKOND ... Koloniseerimiskampaaniate käigus kuju võtnud mõtteviis kannustab nii riike endiselt agressioonile kui ka pidurdab kliimakriisi lahendamist. Lahendus võiks peituda teadmiste dekoloniseerimises, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor Benjamin Klasche.

02.05.22 ÜHISKOND ... Hollandi juurtega Ameerika primatoloogi Frans de Waali uus raamat "Different" ("Erinev") kätkeb endas arutlusi inimahvide soolisuse üle. Mida ütlevad isasekesksete šimpansite ja emasekesksete bonobote ühiskonnad meie soorollide kohta? Novaator vestles de Waaliga nii uuest raamatust kui ka soolisusest laiemalt.

28.04.22 ÜHISKOND ... Riikides, kus ametnikud pole korrumpeerunud ja kohtlevad kõiki võrdselt, usaldavad kodanikud võõraid inimesi rohkem. Endise idabloki maadest on Eesti ja Leedu selle poolest selgelt esirinnas, selgub uuringust.

28.04.22 ÜHISKOND ... Facebook pole muusikaplatvorm, kuid ometi on iga artist, produtsent, plaadifirma, fänniklubi ja kriitik reeglina seal mingil moel kohal. Kuigi Facebook andis hoogu selgepiirilise muusikakriitika kadumisele, aitab see samas säilitada kohaliku kultuuri mitmekesisust, osutab Tallinna Ülikooli doktoritöö.

25.04.22 ÜHISKOND ... Kuigi religioonikallakuga koolides on pilt isesugune, hoolivad Euroopa noored usunditest pigem vähe. Eesti teadlaste osalusel valminud uurimus osutab, et oma esimesed sissejuhatavad usuteadmised saavad noored tihti mõnest telesarjast või YouTube'i videost. Kuigi videosisu võib olla pinnapealne, tutvustab see usundeid üldjuhul võrdsetena.

22.04.22 ÜHISKOND ... Sõja jalust põgenevate inimeste ränne ei hõlma üksnes füüsilist ümberasumist, vaid ka psühholoogilist murrangut, mille käigus tuleb ümber mõtestada senised harjumused ja tähendusmustrid. Nõnda pole ränne kindla alguse ja lõpuga liikumine, vaid pikaajaline protsess, mis algab enne kodust lahkumist ning jätkub ka sihtkohas, selgub Tallinna Ülikooli teadlaste kultuuripsühholoogia alasest uurimistööst.

21.04.22 ÜHISKOND ... Novaatori lugejat Kaidot huvitas, miks on inimkond nõus ideede nimel tapma ja ka ise surma minema, kuigi tänapäeval jaguks ressursse ka neile, kes tapavad. Küsimusele vastab lühidalt Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.

20.04.22 ÜHISKOND ... Andmestunud ühiskonnas jätab iga veebis tehtud tegevus maha andmejälje. Oluline vedur andmetehnoloogiate ja andmepraktikate ning seeläbi ka ühiskonna kujundamisel on siin andmeeksperdid. Tartu Ülikooli doktoritöö keskendub just neile ning osutab, et ehkki eksperdid näevad andmetes suurt väärtust, kammitsevad neid ligipääsupiirangud ja ärihuvidega osapoolte eelisseisund.

13.04.22 ÜHISKOND ... Tuleviku Eesti kokkusaamisi hõlbustatakse, mitte ei juhita, leiab Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteadlane Marko Uibu, kes toob uutmoodi mõtlemist Eesti kohalikesse omavalitsustesse.

12.04.22 EESTI ... MTÜ Fenno-Ugria seekordses Hõimuklubis räägivad hõimurahvaste uurija Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est. Nende loengut saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis kolmapäeval algusega kell 17.

07.04.22 ÜHISKOND ... Venemaa kasutab oma infomõjutustegevuses Eestis mitmeid strateegilisi narratiive. Näiteks levivat siin russofoobia ja kõigi venekeelsete inimeste elu on Baltimaades hirmus halb, selgus uuringust.

04.04.22 ÜHISKOND ... Eestis on kasvanud inimeste arv, kes on raskustes väikelaenude tagasimaksmisega. See viitab, et laenude väljastamine ei pruugi olla piisavalt vastutustundlik, näitas hiljutine uuring.

04.04.22 ÜHISKOND ... Rohepöörde, energeetika ja Ida-Virumaa tööstuse teemal esinevad meedias kõneisikutena peamiselt ettevõtjad ja ametnikud, samas kui kohalike elanike häält või edulugusid ametit vahetanud kaevuritest kohtab haruharva. Eesti siirdeuurijate sõnul võidaks nii keskkond kui ka otsustajad lõpuks sellest, kui kiirete uudislugude asemel kajastataks energeetikat aeglasema ajakirjanduse vormis.

31.03.22 ÜHISKOND ... Eestisse kolinud ukrainlased soovivad, et nende lastel säiliks side oma emakeele ja kultuuriga. Hiljutine uuring näitab aga, et järsk keskkonnavahetus võib võtta lastelt huvi emakeeles rääkida. Samuti võib selles rolli mängida isade eemalolek.

31.03.22 ÜHISKOND ... Nõukogude ajal Sillamäel ja Paldiskis asunud tuumatööstusest jäid maha radioaktiivsed jäätmed, mille läheduses linnaelanikud tänapäevani elavad. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Tarmo Pikner selgitas, kuidas tuumajäätmetega seotud katkestused mõjutavad linnade tuleviku ja keskkonnamuutuste mõtestamist.

28.03.22 ÜHISKOND ... Eesti on liitunud peaaegu kõikide Läänemere koostöövõrgustike ja organisatsioonidega. Kuigi Eestit peetakse seetõttu aktiivseks hea mainega riigiks, ei tohiks seejuures ära unustada selle väiksust. Vahendite piiratuse tõttu oleks seetõttu soovitav keskenduda neile teemadele, mis on Eestile olulisemad ja kus on kõige suurem võimalus edu saavutada.

28.03.22 ÜHISKOND ... Jätkuv autostumine aeglustab linnade liiklusvoogu ja asendab rohealad parkimisplatsidega. Teede betooni valamise ja punaseks värvimise asemel tuleks pöörata rohkem tähelepanu probleemi olemusele – näiteks võiks tasuta ja igal pool ühistranspordi pakkumise asemel eelistada nõudetransporti või sõidu- ja autojagamist.

21.03.22 PSÜÜHIKA ... Elus juhtub sageli, et mõni inimene on teise silmis igavam kui ülejäänud. Nüüd leidsid Briti ja Iirimaa teadlased väikese valimiga uuringus, et kindlaid ameteid, hobisid ja iseloomujooni ei peeta mitte üksnes igavaks, vaid neid kandvaid inimesi kiputakse vältima.

16.03.22 ÜHISKOND ... Sõda Ukrainas on tõstatanud küsimuse, kui palju peaks ajakirjandus näitama sõjakoledusi. Ajakirjanikud on keerulisi otsuseid langetades sageli üksi ja kui tehakse midagi eetiliselt piiripealset, siis loodetakse, et uus päev uhub maha eelmised patud.

14.03.22 ÜHISKOND ... Tänapäeva maailmas ei ole sõda kuhugi kadunud, kuigi pommid on Eesti inimestest kaugel, toimub sõda meie kõigi kodudes teisel moel – infosõja näol. Lähemalt kirjutab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna.

14.03.22 ÜHISKOND ... Emakeelepäeva puhul panid keeleteemalise viktoriini kokku ka Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadlased.

10.03.22 ÜHISKOND ... Vastupidiselt levinud ettekujutusele kujutatakse naisi tänapäeva videomängudes üllatavalt eriilmeliselt. Viikingiainelisi videomänge käsitlenud uurimus selgitas, kuidas mängud peegeldavad tänapäevaseid stereotüüpe naiste rollist ja avavad võimalusi ette antud mallidest välja murda.

01.03.22 ÜHISKOND ... Kuigi juba ligi veerand Eesti eluruumidest on asustamata ja kümnendikku ei kasutata ilmselt üldse, kasvab elamumaa ulatus jätkuvalt üle terve riigi, viitavad värsked uuringud. Selge nägemuseta ruumi planeerimine raskendab aga omavalitsustel teenuste pakkumist ja vähendab maapiirkondade köitvust, mis annab omakorda hoogu nende tühjenemisele.

28.02.22 PSÜÜHIKA ... Maailma õnnelike riikide edetabeli tipus troonivad aastaid samad riigid. Nüüd osutab Eesti teadlase kaasabil valminud rahvusvaheline uuring, et ühiskondlik surve õnnelik olla võib teha selliste riikide elanike vaimsele tervisele hoopis karuteene.

18.02.22 TERVIS ... Texase Kristliku Ülikooli mahukas uuring näitas, et inimese väline veetlus ja immuunsüsteemi töö võivad olla omavahel seotud. Kui kindel see seos on, pole veel selge.

14.02.22 ÜHISKOND ... Tänavu algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme ja läheneb rahvusvaheline emakeele päev, mistõttu keskendub seekordne Fenno-Ugria Hõimuklubi just neile teemadele ning korraldab kolmapäeval kell 17 arutelu põliskeelte teemal. Vestlust saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.

14.02.22 ÜHISKOND ... Transgressiivne kunstiteos on selline, mis käsitleb rõhutatult ühiskonnas mahavaikitud teemasid. Sageli ei oska inimesed selliseid teoseid vastu võtta, mistõttu tekivad arusaamatused ja vääritimõistmine. Tartu Ülikooli doktoritöö osutab, et piire kompavad teosed aitavad ühiskondlikke norme hoopis üldisemalt mõtestada ja sellistena võiks neid ka lugeda.

09.02.22 ÜHISKOND ... Tartu Ülikooli teadlased uurisid huumori esitamist ja tajumist Eesti turismivaldkonnas. Ilmnes, et erineva kultuuritaustaga turistid peavad kõige naljakamaks vetsunalju, ent kõige vähem meeldivad neile religiooni- ja ajalooteemalised naljad.

09.02.22 ÜHISKOND ... Venemaa on otsustanud rääkida vähem välispoliitikast ja lääneriikidest ning rohkem sisepoliitikast. Välispoliitika rõhutamine oma identiteedi toestamisel polnud kodupubliku ees ühel hetkel enam eriti vajalik. Ehk peegeldab see Putini režiimi küpsemist ja teatud mõttes stabiliseerumist, kirjutavad politoloogid Martin Mölder ja Eiki Berg.

08.02.22 TEADUS 3 MINUTIGA ... Meis igaühes peitub võime konstrueerida endale ainulaadseid masinaid ja seda ilma eelnevate eriteadmiste või oskusteta. Objektiteater on suurepärane platvorm selle uurimiseks ja rakendamiseks, kirjutab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Erik Alalooga.

08.02.22 ÜHISKOND ... Ehkki Valgevene riigikord on autoritaarne ja sealne majandus aastaid languses, suutis sealne kodanikuühiskond viimaste aastateni vaikides toime tulla. Koroonakriis ja 2020. aasta presidendivalimised tõid aga rahva tänavatele ja rikkusid kodanike suhted riigiga lõplikult, osutab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

07.02.22 TEADUS 3 MINUTIGA ... Koroonaaeg avab harukordse võimaluse sulatada meelelahutuse võserikus omavahel reaalset ja virtuaalset maailma ning laduda vundamendi tervet planeeti haaravate hübriidsündmuste korraldamiseks.

07.02.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Veebruari viimasel päeval tähistatakse maailmakuulsa teadlase Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva. Kuidas mõelda muutustest nagu tema, mõtiskleb Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu juhataja Merit Rickberg.

07.02.22 PSÜÜHIKA ... Mõni inimene mäletab oma elus ette tulnud sündmusi väga üksikasjalikult, teine aga põgusamalt või vaevu üldse. Tartu ja Warwicki Ülikooli psühholoogid leidsid, et inimeste hinnang sellele, kui eredad on nende mälestused, sõltub osalt nende isiksuseomadustest. Näiteks hindavad oma mälestusi eredamaks ekstravertsemad inimesed.

07.02.22 PSÜÜHIKA ... See, kuidas vestluse osapooled vestlusega rahule jäävad, ei sõltu ainult vestluse sisust. Nagu osutab värske teadusuuring, on tähtis ka see, kui kärmesti vestluspartnerid teineteise repliikidele vastavad.

03.02.22 TEADUS 3 MINUTIGA ... Klientide petmine, oma töötajate elu ohtu seadmine ja keskkonna saastamine võib ettevõtetele maksma minna miljoneid eurosid. Nii selgub EBS-i nooremteaduri, Renee Pesori doktoritööst, mis käsitles ligi 5000 maailma suurimat börsifirmat.

02.02.22 TEADUS 3 MINUTIGA ... Sõnaraamatust vaadatakse tavaliselt seda, mida mingi sõna tähendab. Selleks, et sõnaraamat annaks keele kohta võimalikult ajakohast infot, on aga oluline uurida, millises tähenduses sõnu tegelikult kasutatakse.

02.02.22 ÜHISKOND ... Näiliselt on viimastel kümnenditel lisandunud inimeste ellu palju uusi nähtusi, nagu e-post, fotopilved või ühismeedia. Samas on sageli tegu vanade nähtustega uues digitaalses kuues ja sisuliselt endiselt lepingutega teenusepakkuja ja kliendi vahel. Just seetõttu peaksid e-kontod olema pärandatavad ja päritavad, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.

31.01.22 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimase 20 aastaga on põllumajandustootjate arv Eestis vähenenud 80 protsenti, kuid ühe põllumajandustootja maakasutuse keskmine pindala on sama ajaga suurenenud viis korda. Paraku ei ole Eestis põllumajandusliku maakasutuse ja -omandi koondumisele piisavat tähelepanu pööratud.

27.01.22 ÜHISKOND ... Kaie Kaas-Ojavere kaitses mullu Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö, kus uuris Eesti juhtide suhtumist kaks aastat kestnud hübriidtöösse. Juhid osutasid enim vajadusele digitaalse etiketi ehk kokkulepete järele, kuidas virtuaalsetel koosolekutel käituda.

27.01.22 ÜHISKOND ... Hiljuti ilmunud teadusartikkel aitab selgitada, kuidas õnnestus Reformierakonnal 17 aastat järjest võimul püsida. Tallinna Ülikooli poliitikateadlase Tõnis Saartsi ja politoloogia eriala vilistlase Marleen Allemanni töö heidab ka uut valgust poliitikateadlasi vaevanud küsimusele, kuidas suudavad pikaajalised võimuparteid õilmitseda isegi noortes demokraatiates

26.01.22 PSÜÜHIKA ... Ameerika teadlaste juhuslikustatud katsetega uuring osutab, et kui anda väikese sissetulekuga emadele veidi rohkem raha, võib see toetada nende laste aju arengut esimestel eluaastatel.