20.07.26 ARVAMUS ... Õiglase ühiskonna poole liikumiseks peavad mehed võtma lapsepuhkust samal määral kui naised, kirjutab Tartu Ülikooli matemaatika nooremteadur Jaagup Kirme.

17.07.26 ÜHISKOND ... Eesti inimeste hoiakud kliima- ja roheteemade suhtes on Euroopa Liidus keskmisest skeptilisemad. Samas oli konkreetselt Euroopa rohelise kokkuleppe teemal aastatel 2019–2025 ilmunud artiklites hoiak leppe suhtes valdavalt positiivne või neutraalne, osutab Eesti Maaülikoolis (EMÜ) kaitstud magistritöö.

16.07.26 ÜHISKOND ... Politseitöö kõige suurem vaimse koormuse põhjus ei pruugi olla ohtlik väljakutse, vaid hoopis töökorraldus, personalipuudus ja vastuolulised ootused organisatsioonis, selgub Eesti Maaülikoolis valminud magistritööst.

15.07.26 ÜHISKOND ... Kui käik valimisjaoskonnas nõuab Eesti inimeselt üle poole tunni, annab ta tõenäolisemalt e-hääle, osutab värske uuring.

15.07.26 ÜHISKOND ... Praegune vanemapuhkuse süsteem hakkas kehtima 2004. aastal. 2017. aastal kasutas võimalust võtta jagatavat vanemapuhkust 12 protsenti Eesti isadest. Seejuures võtab sagedamini isapuhkuse välja isa, kelle sissetulek on ema omast märksa suurem, selgub Eesti rahvastikuteadlaste uuringust.

13.07.26 ÜHISKOND ... Kes on sattunud pealt kuulama teismeliste omavahelist arutelu, võib peagi märgata, et lakoonilist nõustumissõna "jah" leiab nende jutust äärmiselt harva.

13.07.26 ÜHISKOND ... Pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas kasvas Naiskodukaitse liikmeskond varasemate aastatega võrreldes hüppeliselt. Muidu militaarkauged täiskasvanud naised tulid omandama vajalikke oskusi ja tõstma oma kriisivalmidust muutunud julgeolekuolukorras, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetööst.

08.07.26 KULTUUR ... Õigus kultuurile on inimõigus ja Eestis etendubki suviti kümneid lavastusi. Kuigi kultuurikorraldajad on nende ligipääsetavust juba parandanud, on kultuuri kõigile kättesaadavaks tegemisel veel pikk tee minna, osutab Tallinna ülikooli nooremteadur Keiu Virro.

06.07.26 KIRJANDUS ... Kultuuriportaal vahendab ka sel suvel tänavuse kirjandusfestivali Headread vestluseid. Sarja lükkab käima Prantsuse kirjanik ja majandusteadlane Thomas Piketty, kes ütles, et Eesti kuulub riikide hulka, mis elavad endiselt läbi kommunismijärgset traumat.

02.07.26 ÜHISKOND ... Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöö näitab, et suurem osa elektritõukerataste ja jalgratturitega juhtuvatest õnnetustest koondub kindlatele ristmikele, kus kohtuvad suured sõidukiirused, piiratud nähtavus ja erinevad liiklejad.

01.07.26 ÜHISKOND ... Varjumiskoht ei peaks olema pime ja lukustatud kelder, kuhu minnakse ainult õhuhäire korral, vaid maja üks kõige elavamaid ühiskasutusruume, selgus hiljuti kaitstud magistritööst. Just igapäevane kasutus aitab tagada, et varjumiskoht on kriisi ajal hooldatud, inimestele tuttav ja kiiresti kasutusvalmis.

01.07.26 ÜHISKOND ... Naermine on meile nii loomuomane tegevus, et igapäevaselt me selle kõlale suuremat tähelepanu ei pööra. Kuid meile tuttav naeru rütm peidab endas tegelikult vihjeid selle kohta, kuidas on tekkinud inimese kõne ja keel.

30.06.26 ÜHISKOND ... Laulva revolutsiooniga alanud siirdeajal (1988–2004) jõudis Eesti teatrilavadele üle poolesaja kväärelemendiga lavastuse. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teaduri ja Tallinna Ülikooli doktorandi Eva-Liisa Linderi uurimistööst selgub, et nähtus ei sündinud tühjalt kohalt, vaid kasvas välja pikast varjatud teatritraditsioonist.

30.06.26 TEADUSELU ... Saksa teadlased ja ülikoolid kardavad, et paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) võib valimisvõidu järel hakata piirama nende akadeemilist vabadust. Eriti pingsalt jälgitakse olukorda Saksi-Anhaltis ja Mecklenburg-Vorpommernis, kus AfD-st võib sügisestel liidumaavalimistel saada suurim poliitiline jõud.

29.06.26 KULTUUR ... Noored püüavad sotsiaalmeedia algoritme teadlikult suunata, et näha vähem ärevust, süütunnet või kehaga rahulolematust tekitavat sisu. Värskest uuringust selgub aga, et kasutajate kontroll oma infovoo üle on sageli vaid näiline: algoritmid õpivad kiiresti, mäletavad kaua ja kipuvad noorte soovidest üle sõitma.

29.06.26 ÜHISKOND ... Paljud naised väldivad pimedal ajal üksinda liikumist ning kohandavad hirmu tõttu oma liikumisharjumusi. Hiljutine magistritöö osutab, et turvatunnet kujundab lisaks valgustusele ja kuritegevuse tasemele ka see, kas tänavaruumis on teisi inimesi ja võimalus vajadusel abi saada.

24.06.26 ÜHISKOND ... Pühakukalendrist Eesti kultuuri jõudnud eesnimi Jaan on siiani tihedalt seotud suvise pööripäevaga, sest iga viies selle nime kandja on sündinud just juunikuus.

22.06.26 TEHNIKA ... Arstide ja tarkvaraarendajatega tehtud uuringud viitavad, et tehisaru igapäevane kasutamine võib kahandada spetsialistide võimet iseseisvalt probleeme lahendada. Teadlastele teeb muret, et pidevalt nutiabilisi kasutavad töötajad võivad kaotada vilumuse, mida on vaja rutiinsete ülesannetega toimetulekuks.

22.06.26 PSÜÜHIKA ... Ligi 40 protsenti uutest toodetest kukub turule jõudes läbi, sest ainuüksi silmatorkava pakendiga kliendi ostukorvi ei jõua. Värskest doktoritööst selgub, et tarbija tegeliku valiku ennustamiseks peavad ettevõtted mõõtma korraga nii toote märgatavust, inimese näoilmeid kui ka tema ratsionaalseid eelistusi.

22.06.26 ARVAMUS ... Eesti on õppinud ehitama häid digiteenuseid. Järgmine küsimus on, kuidas tagada, et neist saaksid võrdselt kasu ka inimesed, kellel on vähem oskusi, vähem raha või rohkem takistusi, arutleb Tallinna Ülikooli õppejõud ja infoühiskonna tehnoloogiate doktor Marianne Paimre.

18.06.26 ÜHISKOND ... Vabaabielu ja töötavad emad on tänapäeva Euroopas muutunud tavapäraseks. Kuid kas suhtumist sellistesse pereelu valikutesse mõjutab ka inimese haridustase? Värske uuring näitab, et kuigi mitmed uued peremudelid on ühiskonnas laialt omaks võetud, mängib haridus jätkuvalt rolli näiteks suhtumises väikelaste vanemate lahutusse ja emade varajasse tööle naasmisse.

16.06.26 ÜHISKOND ... Kuigi vanemaealised otsivad sageli internetist terviseinfot, pole kõigil võrdsed võimalused seal leiduvat teavet hinnata ja kasutada. Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö näitab, et üle 50-aastaste inimeste võimalused digitaalsest terviseinfost kasu saada erinevad oluliselt. Osa neist vajab selleks oluliselt rohkem tuge kui teised.

13.06.26 EESTI ... TÜ Euroopa mõtteloo professor Pärtel Piirimäe rääkis, kuidas tehnoloogia ülekasutamine ja mugavuse instinkt viivad mõttelaiskuseni – kui ajurakke enam ei pingutata, hakkab see ühiskonda murendama, lõpuks jääb kitsas eliit, kes naudib mõtlemise protsessi ja tekib vaimuaristokraatlik ühiskond. Tema hinnangul näeb aina enam, kuidas inimesed delegeerivad oma kõige fundamentaalsemad tunnused – keele ja mõtlemisvõime – masinatele.

13.06.26 ÜHISKOND ... Rein Taagepera otsib arvude tagant mõtet ja tänase maailma tagant aastatuhandete pikkuseid mustreid. 93-aastase kvantitatiivse politoloogia teerajaja hinnangul on maailm jõudnud üleminekuaega, kus tarbimisusk põrkub planeedi piiridega, tehisaru tormab pimesi tundmatusse ja rahvusriigi võivad asendada uued üleilmsed võimuvõrgustikud.

12.06.26 ÜHISKOND ... Eesti majanduse käekäiku ohustab üha kasvav riigivõlg. Ühe õlekõrrena aitaks majanduse taas tõusule viia lisainvesteering teadusmahukasse ettevõtlusesse, osutavad Eesti eksperdid. Seejuures on aga oluline, et riigiametnikud suhtuksid uuenduslikesse ideedesse senisest avatumalt.

11.06.26 ÜHISKOND ... Aastatuhande vahetusest saadik on üleilmne ränne hüppeliselt kasvanud, kerkides 13 miljonilt inimeselt ligi 35 miljonini aastas. Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli ning Hongkongi Ülikooli teadlaste värske süvaõppemudel osutab, et eeskätt just globaalses lõunas toimuvad muutused on ulatuslikumad ja tormilisemad, kui lääneriikidest paista võib.

08.06.26 ÜHISKOND ... Katkumuistenditel ja tänapäevasel keskkonnaga seotud tervisekriiside kommunikatsioonil on mõndagi ühist, osutavad Eesti ja Soome teadlased. Mõlemad tekstiliigid õpetavad inimesi ohuga toime tulema. Kui ametlikus kriisikommunikatsioonis on aga suurem rõhk keeldudel, siis pärimus seab aukohale inimese aktiivse tegevuse ja vastutuse.

05.06.26 ÜHISKOND ... Suurem osa maailma inimesi on koostööaltid, kuid alahindavad samas teiste inimeste koostöövalmidust.

01.06.26 TERVIS ... Kongo DV-s ja Ugandas algab uuring, kus Ebola viirusega kokku puutunud inimestele antakse suukaudset viirusevastast ravimit. See võiks pakkuda kaitset praegu leviva bundibugyo viirusetüve eest, mille vastu puudub tõhus vaktsiin.

01.06.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Tänapäeval tundub loomulik, et ka lapsel on inimõigused. Veel mitte väga ammu peeti last pigem vanema omandiks – keegi, kellega vanem, ja põhimõtteliselt iga täiskasvanu, võis teha, mida õigeks pidas, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö dotsent Ingrid Sindi.

26.05.26 ÜHISKOND ... Eestlased soovivad asju isiklikult omada tingituna ajaloolisest defitsiidiühiskonnast. Samuti kannustab inimesi ebavajalikke oste tegema aju bioloogia, tõdesid sotsioloog Margit Keller ja tarbimispsühholoog Ivar Soone Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

19.05.26 ÜHISKOND ... Varem jaotati Eestis renoveerimistoetusi kiirematele soovijatele, mis koondas need niigi edukatesse piirkondadesse. Kuigi nüüdseks on toetused paremini sihitud, saaks süsteem olla veelgi õiglasem ja arvestada võiks näiteks üksiku leibkonna eluasemekulude muutumisega, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö.

18.05.26 ÜHISKOND ... Inglise teadlased leidsid värkses uuringus, et inimkonna äärmusliku paremakäelisuse taga võib olla kahel jalal käimine ja suurem ajumaht.

15.05.26 KULTUUR ... Lääne ühiskonnad kipuvad Arktika põlisrahvaid romantiseerima. Antropoloog Aimar Ventseli aastakümneid kestnud uurimistööst Venemaa Arktikas ja Kaug-Idas joonistub välja aga märksa pragmaatilisem elukorraldus: austus looduse vastu käib seal käsikäes üleküttimise, kaubanduse ja argise majandusliku arvestusega.

15.05.26 TERVIS ... Uus viirusvastane ravim aitab vähendada koroonahaigega kokkupuutunud inimese haigestumisriski. Tegu on esimese suukaudse ravimiga, mis pakub COVID-19 vastu tõhusat kaitset, kirjutavad teadlased hiljutises uuringus.

13.05.26 ÜHISKOND ... Hispaania päritolu antropoloogi Francisco Martínezi pikaajaline välitöö näitab, et Ida-Virumaa elanike identiteet on rahvusvahelises meedias loodud kuvandist mitmekihilisem. Kuue aasta jooksul kaardistas teadlane piirkonna keldreid ja garaaže, et mõista kogukonna tegelikke hoiakuid ning kuuluvustunnet.

13.05.26 ÜHISKOND ... Teadlased on uurinud Eesti ülikoolides sugu aastakümneid, kuid suur osa teadmisest on jäänud üksikuurimustesse laiali. Eestikeelse üldkäsitluse puudumine pärsib nii kohalikku õpetamist kui ka uurimistööd, sest paljud teemad tuleb ikka ja jälle algusest peale lahti mõtestada, leiab Tartu Ülikooli etnoloogia teadur Rebeka Põldsam.

12.05.26 ÜHISKOND ... Eestlaste rahatarkus paraneb, ent teoreetilised teadmised ei peegeldu alati inimeste igapäevastes rahaotsustes, osutab hiljutine uuring. Lisaks on näha selget põlvkondadevahelist lõhet ning seost finantskäitumise ja sissetulekute suuruse vahel.

12.05.26 KESKKOND ... Inimestele igapäevaselt olulised maamärgid ja riikliku tähtsusega objektid põrkuvad linnaruumi planeerimisel sageli. Ühtlasi muutub maamärkide tähendus ajas pidevalt, arutlesid semiootik Lona Päll ja geograaf Taavi Pae Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

11.05.26 AJALUGU ... Teise maailmasõja keerises Saksamaale paisatud eestlased ja baltisakslased pidid uues riigis elu nullist üles ehitama. Kui kodumaal olid kahe rahvusrühma suhted ajalooliselt pingelised, aitas ühine trauma ja kaotatud kodumaa lein külma sõja aegsel Saksamaal vanu vastuolusid tasandada, selgub kultuuriloolase Kristiina Kivilaane uurimusest.

08.05.26 AJALUGU ... Tuhanded eestlased jätsid 19. sajandi teises pooles maanappuse tõttu kodumaa seljataha ja rändasid parema elu otsingul Kaukaasiasse. Eesti Rahva Muuseumi vanemteaduri Aivar Jürgensoni aastatepikkusest uurimistööst selgub, et eneselegi teadmata muutusid talupojad Vene keisririigi asunduskolonialismi tööriistaks.

08.05.26 ÜHISKOND ... Võib-olla on nüüd lõpuks täpselt teada, miks neandertallased maamunalt kadusid, nüüdisinimesed aga püsima jäid.

07.05.26 ÜHISKOND ... Värske teadustöö näitab, et kiiresti kasvav tehnoloogiasektor muudab linnu ootamatul viisil: tehnoloogiasektori hea palgaga töötajad vähendavad küll rahvuste eraldumist, kuid samal ajal kasvatavad lõhet jõukamate ja vaesemate elanike vahel.

07.05.26 ÜHISKOND ... Nõukogude aega meenutavat sisu kohtab ühismeedias üha rohkem. Kui vanemad inimesed jagavad seal võrdlevalt isiklikke lugusid ja huumorisse rüütatud kaotusvalu, siis noorte jaoks on rõhk esteetikal, osutab Eesti semiootik.

05.05.26 ÜHISKOND ... USA ja Kanada arvutiteadlased treenisid keelemudelit Talkie ainult 1. jaanuarit 1931 avaldatud tekstide peal, tuues sellega nähtavale toonased hoiakud, eelarvamused ja maailmapildi, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

05.05.26 AJALUGU ... Kuidas kujundasid eestlased sada aastat tagasi oma kodusid? Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Triinu Väikmeri uurimus paljastab arhiivifotode ja tehisintellekti abil ühtaegu noore riigi elanike tapeedieelistused ja sotsiaalse ebavõrdsuse.

04.05.26 ÜHISKOND ... Balti riike hõlmav uuring näitab, et kooliõpilaste hoiakud hundi, karu ja ilvese suhtes on viimase paarikümne aastaga soosivamaks muutunud. Ühiskonnas laiemalt ei jagune inimeste arvamused aga kahte lehte, vaid peidavad endas mitmekesisemaid hirme ning ootusi.

04.05.26 AJALUGU ... Kuigi Nõukogude Liidu lagunemisele eelnesid Ida-Euroopas massilised keskkonnaliikumised, ei kujunenud neist iseseisvuse taastamise järel elujõulisi rohelisi erakondi. Eesti Kunstiakadeemia professori Virve Sarapiku sõnul tingisid kiire meeleolumuutuse nii ühiskonna teisenenud poliitilised ootused kui ka tõsiasi, et varasemad protestid toimisid osaliselt kattevarjuna vastupanule Nõukogude keskvõimule.

04.05.26 ÜHISKOND ... Eurovisiooni lauluvõistlus, mille 70. kehastus juba järgmisel nädalal miljonite silma- ja kõrvapaaride tähelepanu paelub, pakub uurimisainet ka teadlastele.

30.04.26 ÜHISKOND ... Tartu Ülikooli doktoritöö pakub NEET-olukorras noorte toetamiseks uue lahenduse: loodud toeõigluse mudel aitab spetsialistidel märgata noore tegelikke muresid ja kaasab otsustamisse ka noore enda.