Ühiskond

Tööpsühholoog: ületöötamise esimene ohumärk on kehv uni

22.10.21 PSÜÜHIKA ... Eelmisel sügisel vastas CV Keskuse uuringus 51 protsenti küsitletutest, et teevad tööl ületunde ja pooled neist lisatasuta. Töö- ja organisatsioonipsühholoog Ave-Gail Kaskla-Kupryse sõnul annab ületöötamisest esimesena märku häiritud uni.

Sotsiaaluuring: poldud rahul riigiasutuste ega kriisiohjeldamisega

22.10.21 ÜHISKOND ... Hinnangut koroonapandeemiaga toimetulekule mõjutas tugevalt inimeste varasem usaldus valitsuse ja riigiasutuste vastu, ilmneb USA teadlaste uuringust, mis näitas, kuidas Eesti, Gruusiat ja Ukraina kogesid pandeemia algust, haiguse levikut ning millise hinnangu andsid kodanikud riigi reageerimisele pandeemia ohjeldamisel.

Noorte poliitikahuvi filtreerivad sotsiaalmeedia ja meemid

21.10.21 ÜHISKOND ... Noorte valimisaktiivsus on rekordilises languses, (kohalikud) poliitikud on igavad ja nõmedad ka Eesti noorte meelest. "Poliitika ei huvita mind," on sage väide, maailma mõistma õpivad noored meemide kaudu ja vestlustes sõpradega. Ometigi selgub teemasse süvenedes, et noored on detailideni kursis teatud poliitiliste ja maailmavaateliste teemadega.

Doktoritöö: Eesti filmitõlge pääses nõukogude ajal tsensuurist

19.10.21 AJALUGU ... Kuigi nõukogude aeg seostub tugeva tsensuurikultuuriga, ei kontrollinud eestikeelset filmitõlget keegi, osutab Eesti teadlase doktoritöö. Eestikeelne filmitõlge oli Nõukogude Liidu kontekstis unikaalne nähtus oma professionaalsuse ja mitmekesisuse tõttu, samuti aktiivse keelatud Lääne filmirepertuaari tõlkimise poolest.

Kooliõpilased poliitloosungite õnge ei lähe

13.10.21 ÜHISKOND ... Õpilased on oma kodukoha probleemidest huvitatud ning hammustavad poliitikute tühjad lubadused ja loosungid päris hästi läbi, rääkis saates "Terevisioon" Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna 32. keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ulla Herkel.

Lapsi ja vanemaid ühendab 970 miljonit USA dollarit maksnud vestlusteema

13.10.21 R2 PORTAAL ... Kui häkkerid panid müüki arvutimängijate seas populaarse voogedastusplatvormi Twitch lähtekoodi, oli huvilisi vaid üks. Ometi maksis see inimene koodi eest 970 USA dollarit. Mis on Twitchi tegelik väärtus noorte ja nende vanemate silmis, arutleb R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Antropoloog: läänelikkust kopeerides kaotab Tallinn oma eriomase näo

12.10.21 ÜHISKOND ... Kui traditsiooniliselt huvitus antropoloogia kadumisohus eksootiliste põlisrahvaste elukommetest, siis tänapäeva uurijad keskenduvad ka oma koduriigile, iseäranis selle äärealadele. See, kuidas ühiskonna perifeersem osa on organiseeritud, paljastab, millised on kultuuri kesksed väärtused ja kuidas toimivad sotsiaalsed suhted, ütles Tallinna Ülikooli vanemteadur Francisco Martinez.

16-aastased on ühiskonnas ühed aktiivsemad ja isepäisemad valijad

12.10.21 ÜHISKOND ... Sel nädalal pääsevad juba teist korda valimiskasti juurde ka 16–18-aastased Eesti noored. Vanuserühmade võrdluses on nad agaramad valijad kui näiteks 25–30-aastased ning rahvas keskmiselt, osutab Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Anu Toots. Vähene majanduslik seotus riigiga teeb noortest tema sõnul iseseisvamad otsustajad.

Sõja korral takistavad rohked raielangid Eesti metsades vastase liikumist

07.10.21 ÜHISKOND ... Eesti metsade ümber käivad pikemat aega ühiskondlikud vaidlused mõistlike raiemahtude üle. Lahingupidamise kontekstis suurendavad raielangid küll nähtavust ja vähendavad varjumise võimalusi, aga ühtlasi aeglustavad üksuste liikumist, sõnas Eesti metsade taktikalisi omadusi uuriv Eesti Kaitseväe Akadeemia geoinformaatika lektor Kersti Vennik.

Sotsioloog: koroonakriisis oleme jõudnud solidaarsusest polariseerumiseni

05.10.21 ÜHISKOND ... Kriisiolukordades saab oluliseks inimese võimalikult mitmekesine sotsiaalne võrgustik. Sinna kuuluvad sidemed tööpostil, aga ka suhted kohalike võimuesindajatega või pereringis, mis aitab tagada ligipääsu nii materiaalsele kui ka psühholoogilisele toele, sõnas Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru.

Suhtumine politseisse tõstab Eesti Euroopa vanade demokraatiate sekka

30.09.21 ÜHISKOND ... Kas Eesti kuulub Euroopa arenenud demokraatiate hulka või oleme selles grupis, kus on paljud uuemad, peamiselt Ida-Euroopa ELi-i liikmesriigid? Sellele küsimusele on kohane vastata küsimusega: mille alusel riike võrreldakse?

Alkohol satub Eestis sagedamini tüdrukute ja jõukamate noorte kätte

30.09.21 ÜHISKOND ... Aastatel 2003–2015 vähenes alkoholi igakuine tarvitamine noorte seas nii Baltimaades kui ka Soomes ja Rootsis. Sealjuures tarvitavad Leedu noored nüüdseks kaks korda vähem alkoholi kui sajandi alguses. Ehkki kõigi uuritud riikide noorte alkoholitarvitamine on vähenenud, ületab see tüdrukutel kohati poiste oma, selgub Eesti terviseteadlaste uuringust.

Meelis Kitsing: Eesti digiühiskond peab ajale vastu

28.09.21 ÜHISKOND ... Digi- ja tehnoloogiamaailm areneb kiirelt, tõstatades küsimuse, milliseks muutub meie maailm tulevikus. Üks digitulevikuga seotud põhiküsimus on, kas digitaalsed vahendid täiendavad inimeste tööülesandeid või hakkavad tööülesandeid asendama, ütles Estonian Business Schooli rektor ja poliitökonoomia professor Meelis Kitsing.

Eesti on maailmas endiselt internetivabaduses teisel kohal

22.09.21 ÜHISKOND ... Värske Freedom House'i raporti järgi on juba kolmandat aastat maailmas internetivabaduses esikohal Island ja teisel kohal Eesti. Samas võib digivalitsemise eksperdi Hille Hinsbergi sõnul Eesti head seisu edaspidi kõigutada näiteks elektroonilise side ja andmekogude seaduste jõustumine.

Vastasparteide põlgamine on Eestis kümne aastaga vähenenud

21.09.21 ÜHISKOND ... Vaatamata üksteist sarjavatele poliitikutele ja linnaruumis toimuvate protestide sagenemisele põlgavad inimesed neile kõige ebameeldivamaid parteisid praegu vähem kui kümmekonna aasta eest.

Doktoritöö: põgenikke puudutavad algoritmid vajavad inimlikumat nägu

16.09.21 ÜHISKOND ... Andmestunud maailmas kasutatakse otsuste langetamiseks või selle hõlbustamiseks üha sagedamini arvutiprogramme. Kuigi tagakiusamise või vägivalla eest pagevad põgenikud on reeglina varmad selleks võimudega oma alusandmeid jagama, tuleb arvestada värske doktoritöö põhjal neid puudutavate algoritmide kavandamisel senisest rohkem põgenike eriilmelise taustaga.

Rahulikus kodus kasvanud lapsed tagavad tulevikus parema riigi

16.09.21 PSÜÜHIKA ... Kui laps kasvab üles stabiilses kodus, kus alati on laual hea toit ja pereliikmed raha pärast ei kiskle, kujunevad tema nägu ja kehaehitus korrapärasemaks. Sümmeetrilisema näoga ja muidu enesekindlaks kasvanud inimesel on aga lihtsam omakorda elus edukas olla ja kaaslast leida, viitab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

Doktoritöö: digilõhe ületamiseks tuleb teismelistele õpetamist õpetada

14.09.21 ÜHISKOND ... Pidevalt uusi oskusi ja teadmisi nõudvate digivahendite muutumine igapäevaelu osaks on lõhki käristanud põlvkondade vahelise digilõhe. Probleemi aitaks lahendada kogukonnaõppe traditsiooni juurutamine, mis muu hulgas võimaldaks noortel oma teadmisi regulaarselt vanematele ühiskonnaliikmetele edasi anda, leiab Tiina Tambaum oma Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöös.

Tööturu ebakindlusega toimetulekuks vajavad noored perekonna ja riigi tuge

13.09.21 ÜHISKOND ... Kriisiperioodidel satuvad esmalt löögi alla noorte töötamisvõimalused. Tööturul kogetud raskustega toimetulekul mängib otsustavat rolli nii lähedaste kui ka riigi tugi, sõnas Tallinna Ülikooli teadusprofessor Marge Unt, kelle eestvedamisel ilmus uurimus tööturu ebakindluse mõjust noortele Euroopas.

Üksikute eakate fiktiivsed kasulapsed pääsesid 19. sajandil kroonust

10.09.21 AJALUGU ... Üksikud vanainimesed pole uus ühiskondlik mure, aga seda on eri aegadel lahendatud erinevalt. Tallinna Ülikooli demograafia vanemteadur Kersti Lust kirjutab, et kui varem jagasid talud hooldust vajavad eakad omavahel ära, siis 19. sajandi teiseks pooleks nihkus vaesteabi valla õlule. Täpsemalt jagab Lust oma uurimistulemusi Novaatorile antud intervjuus.

Sotsiaaluuring: pidevalt õppimine teeb õnnelikuks

09.09.21 HARIDUS ... Elukestvat õppimist peetakse oluliseks, et tagada kindlus tööturul ja tugevdada selle kaudu majandust, kuid oluliselt vähem on uuritud seda, kas õppimine teeb inimest ka õnnelikumaks. Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal saab sellele vastata.

Doktoritöö: ta on juba tuttav, see poiss seal veel mitte

09.09.21 ÜHISKOND ... Igas vestluses tuleb meil mingil moel nimetada erinevaid olendeid, esemeid ja abstraktseid nähtusi ehk neile viidata. Viitamiseks saab kõneleja kasutada väga erinevaid sõnu ja fraase. Näiteks ta, see seal, see väike laps ja üks poiss võivad kõik viidata samale tegelasele. See, millise väljendi kõneleja parasjagu viitamiseks valib, sõltub mitmest asjaolust korraga, selgus Tartu Ülikooli doktoritööst.

Eesti taimsete piimajookide turg kasvab, aga on veel ühekülgne

08.09.21 TEHNIKA ... Eesti toiduteadlaste värskelt avaldatud uuringu järgi on siinsel taimsete piimajookide turul suhteliselt laiale sortimendile vaatamata teatud toorainete puhul valikuvariante vähe. Samuti soovitavad nad taimsete jookide tootjatel hästi läbi mõelda, kuidas mõjutab tootmisprotsess joogi lõplikku lõhna, maitset ja tekstuuri.

Eesti folkloristid kogusid nõukogude rahvaluulet ainult näiliselt

31.08.21 AJALUGU ... Kui Nõukogude Liit Eesti teises maailmasõjas okupeeris, leidsid siinsed teadlased end uute mängureeglitega maailmast. Rahvaluuleteadlastelt oodati nüüd nõukogude folkloori talletamist ja ideoloogiliselt sobivat teemaderingi. Kuna Stalinit ja kolhoosielu ülistavat materjali nappis, täitsid Eesti folkloristid ootusi vaid näiliselt ja kapseldusid klassikalise talupojakultuuri uurimisse, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Millenniumilapsed eelistavad isiklikku heaolu rahvusvahelisele karjäärile

24.08.21 ÜHISKOND ... Kui Euroopa, Aasia ja Ameerika päritolu tudengitelt küsida, kas nad tahaksid pärast lõpetamist välismaale tööle minna, on vastus küll pigem jaatav, kuid töö peab vastama noorte ootustele. Sealjuures eelistavad Euroopa noored oma suhetele ja mugavusele mõeldes lühemaid lähetusi, samas kui Aasiast pärit eakaaslased lähevad karjääri nimel meelsamini ka pikaks ajaks välismaale, selgub Eesti teadlase osalusel valminud uuringust.

Filosoofiliselt sobib presidendiks kõige enam kandidaat, kes valitseb sõna

22.08.21 ÜHISKOND ... Kui demokraatia juhtivaks põhimõtteks on kodanike võrdsus, siis on kõige demokraatlikum viis valida president loosi teel ehk liisku heites. Samas tuleks demokraatiat siiski mõista sügavamalt ühiskondliku arutelu kaudu. See eeldab, et presidendiks saab keegi, kes on tõestanud oma oskust valitseda sõna ning keda kuulatakse, leiab Tartu Ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe.

Sotsiaaldarvinistlik hoiak õõnestab liberaaldemokraatlikke väärtusi

14.08.21 ÜHISKOND ... Sotsiaaldarvinistlikku nägemuse järgi on sotsiaalne maailm lakkamatu ellujäämisvõitlus, milles inimesed konkureerivad piiratud ressursside pärast ja ellu jäävad ainult tugevamad. Värske uuringu tulemused näitavad, et sotsiaaldarviniste iseloomustavad iseloomujooned lähevad vastuollu liberaaldemokraatlikke väärtustega.

Magalarajoonide parkimisprobleemi leevendaks poeparklate ristkasutus

10.08.21 ÜHISKOND ... Nõukogude ajal ehitatud elamupiirkondade elanikke kimbutab ühine mure: parkimiskohti napib. Asjatundjate sõnul on võimalikke lahendusi mitu. Näiteks võiks uusi parkimiskohti luua magalates suuremate teede äärde, asendada monokultuursed muruplatsid mitmekesisema õuealaga või arendada parklate ristkasutust kaubanduskeskustega.

Juhirollist keeldumine pole omane vaid Eesti presidendikandidaatidele

03.08.21 ÜHISKOND ... See, et võimalik presidendikandidaat Kaja Kallase või Jüri Ratase pakkumise esmapilgul justkui tagasi lükkab või selle vastu leiget huvi üles näitab, pole omane vaid Eesti ühiskonnale. Ühtlasi peab mõnes ühiskonnas juht positsioonile pääsemiseks läbi tegema ka alandavaid või tema positsiooni naeruvääristavaid rituaale, sõnas sotsiaalantropoloog Aet Annist.

Raha pärast vaidlevad abikaasad lahutavad sagedamini

02.08.21 ÜHISKOND ... Vaidlused raha teemal võivad nii mõnegi paari lahku viia. See väide sai nüüd teaduslikku kinnitust, kui selgus, et raha pärast vaidlevad abikaasad võivad lahutada teistest kaks korda tõenäolisemalt.

Demograafid: kohortsündimuse näitaja järgi kompab Eesti ideaali piiri

26.07.21 ÜHISKOND ... Enne valimisi kohtab avalikkuses taas sõnavõtte sündimuse teemal. Seetõttu kirjutas Eesti demograafia keskuse teadur Liili Abuladze Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kodulehel, et rahvastikuteaduse "teadusvaldkonda ähvardab täielik (poliitiline) kaaperdamine". Novaator uuris, kuidas tuleks rääkida Eesti sündimusest teadlase vaatepunktist.

Odrarikka õllesordi eripära märkab ka juhujooja

23.07.21 KESKKOND ... Käsitööõlle maitset ei mõjuta üksnes humal. Rühm asjaarmastajatest õllemekkijaid näitas värskes uuringus, et konkreetse kesvamärjukese maitse võib eriliseks muuta ka selles kasutatud odralinnaste sort.

Koroonakriisis on eriti palju kannatanud ühiskonna raskustes grupid

22.07.21 EESTI ... Koroonakriisis kannatasid eriti rängalt ühiskonnagrupid, kes on niigi raskustes kas rahapuuduse või sõltuvusprobleemide tõttu, selgus Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis tehtud uuringust.

Naised saavad ühiskonna arvates vanaks meestest varem

21.07.21 ÜHISKOND ... Naised ja mehed jõuavad keskikka samal ajal, kuid vanaks saavad naised meestest varem, seda iseäranis meeste hinnangul. Nii tuleb välja Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest ja teadlased juhivad sellega tähelepanu tõenäolisele probleemile ühiskonnas.

Käitumisuurija: teisest sambast lahkujad on umbusaldavamad

19.07.21 ÜHISKOND ... Tartu Ülikoolis valmivast doktoritööst selgub, et teisest pensionisambast lahkujaid ja sinna jääjaid eristab usalduse tase institutsioonidesse ning riskivalmidus.

Peenikest peret saadakse Eestis vaatamata ootustele üha vanemas eas

19.07.21 ÜHISKOND ... Lapsevanemaks saadakse Euroopas järjest hilisemas eas. Aastal 2019 oli värske lapsevanem keskmiselt 29,4-aastane, ehkki uuringud näitavad, et vanemaks soovitakse saada varem. Eesti torkab Euroopas silma kahe huvitava näitajaga, mis seotud lapsevanemaks saamisega.

Euroopa riikides lükkub täiskasvanuks saamine järjest hilisemasse ikka

16.07.21 ÜHISKOND ... Kuigi ametlikku täiskasvanuea algust tähistab enamasti 18. sünnipäev, siis enamikus Euroopa riikides ei peeta noori täiskasvanuks enne 20. eluaastat ja aasta-aastalt lükkub täiskasvanuks saamine üha hilisemasse vanusesse, ilmneb Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest.

Käsitsi kirjutamine aitab uut keelt paremini õppida

15.07.21 ÜHISKOND ... Käsitsi kirjutamine arvutiklaviatuuril või nutitelefonis tippimise asemel aitab paremini uusi keeli õppida.

Islandlased õnnelikuks teinud neljapäevane töönädal eestlasi ei joovasta

15.07.21 ÜHISKOND ... Neljapäevase töönädala katsetused Islandil olid ülekaalukalt edukad. Ekspertide sõnul võib aga Eestis osutuda tööaja üleriigiline lühendamine keerukamaks ja sellega ei pruugi kaasa tulla ka inimesed ise. Erakondadest soosib tööaja lühendamist kõige enam Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Atko Remmel ja Tõnno Jonuks: millest räägib eestlaste enesekuvand metsarahvana

14.07.21 ARVAMUS ... Lugu eestlastest kui metsarahvast on ökoloogide toonitatava keskkonnasäästlikkuse ja "elurikkuse" rahvuslik vaste, kirjutavad TÜ religiooniuuringute kaasprofessor ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel ning Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja TLÜ vanemteadur Tõnno Jonuks.

Inimese lähim sugulane võis olla mitte neandertallane, vaid draakonmees

12.07.21 ÜHISKOND ... Tänapäeva inimesele kõige lähem sugulane võis olla mitte neandertallane, vaid hoopis liik nimega Homo Iongi ehk otsetõlkes draakonmees.

Eesti kunstnikud pilkasid nõukogude visuaalkultuuri meemidega juba Brežnevi ajal

07.07.21 AJALUGU ... Kui lääne kunstnikud ammutasid end ümbritsevast reaalsusest inspiratsiooni, oli tulemuseks pop art ehk popkunst. Kui sama tegid Nõukogude Liidus elanud kunstnikud, sündis sots art. Tallinna Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitab Leonhard Lapini, Andres Toltsi ja Raul Rajangu loomingu näitel, kuidas mäng võimusümbolitega aitas võõrvallutatud riigi kunstnikel eneseväärikust säilitada.

Laboriliha oodates: eestlaste tehnoloogia aitaks rakkudel odavamalt kasvada

04.07.21 ÜHISKOND ... Eestlaste välja töötatud tehnoloogia võimaldaks laboriliha kasvamist toetavaid nanokiust materjale toota senisest kordades odavamalt ja suuremates kogustes. See muudaks odavamaks ka laboriliha hinna, mis praegu veel küündib taevasse. Sellest hoolimata ei usu osa teadlasi, et laboriliha masstootmisel tulevikus üldse perspektiivi oleks.

Liigne liha viis jääajal hundi kodustamiseni koeraks

30.06.21 ÜHISKOND ... Hundi kodustamiseni koeraks viis tõsiasi, et jääaja inimesed küttisid talviti rohkem, kui nad ise suutsid ära süüa, leidsid teadlased.

Siberisse küüditatud vanaisade lapselapsed on kõrgemalt haritud

26.06.21 ÜHISKOND ... Eesti Vabariigi algusaastail kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuulunud vanaisadel on Nõukogude repressioonide kiuste haritumad lapselapsed, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased.

Eesti ajakirjanikud sekkuvad julgelt oma uudistekstidesse

23.06.21 ÜHISKOND ... Ajakirjanike kohalolu tajumine uudistekstides võib teatud juhtudel viidata kallutatusele, kuid samas võib sekkumine olla ka positiivse mõjuga töövõte. Eesti ajakirjanikud aga sekkumist ei pelga, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud Grete-Liina Roosve bakalaureusetööst.

Eestlased võivad kõnetehnoloogia arenedes anduda inglise keelele

19.06.21 ÜHISKOND ... Tuleviku nutiprillid muundavad välismaise vestluskaaslase jutu murdosa sekunditega emakeelseteks subtiitriteks. Nutikõrvaklapid aga toovad kuulajani automaatse sünkroontõlke. Ometigi võib kõnetehnoloogia areng teha eesti keelele karuteene, juhul, kui eestikeelsete lahenduste kvaliteet ingliskeelsetega sammu ei suuda pidada, ütlesid keeletehnoloogid.

USA küsitlusuuring: neljandik inimesi elab lasteta täisväärtuslikku elu

17.06.21 ÜHISKOND ... Michigani Osariigiülikooli teadlased leidsid oma äsjases küsitlusuuringus, et inimestel ei pea nende endi sõnul täisväärtuslikuks eluks ilmtingimata lapsi olema. Vabatahtlikult lastetuks osutus enam kui neljandik vastajatest, võrdlusena on Eestis vabatahtlikke lastetuid vaid paar protsenti.

Põhja-Tallinn keskklassistub: Kopli on üha kirjum, Kalamaja ühetaolisem

16.06.21 ÜHISKOND ... Põhja-Tallinna endised töölisasumid Pelgulinn, Kopli ja eriti Kalamaja on sel sajandil sattunud noorte, keskmisest jõukamate ja ökoloogilist eluviisi viljelevate inimeste huviorbiiti. Kui Koplis muutub elukeskkond praegu vanade ja uute elanike koosmõjul üha mitmekesisemaks, siis Kalamaja on oma algset nägu ja tegu juba kaotamas, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Uuring: eestlaste kodune tööjaotus kisub viltu juba kokku kolides

14.06.21 ÜHISKOND ... Igas kodus teeb keegi ära majapidamistööd, kuid kes täpselt, sõltub leibkonna koosseisust. Tallinna Ülikooli järeldoktor Katrin Schwanitz leidis, et Eesti peredes teeb enamiku kodutöid ära ema. Ehkki vanematega koos elavad teismelised võtavad osa töid enda kanda, aitavad vanemaid rohkem tütred kui pojad.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: