Ühiskond

Platvormitöö ümarlaud: vastutusega seonduv tuleks täpsemini paika panna

03.03.21 ÜHISKOND ... Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased tõid 3. veebruaril virtuaalse ümarlaua äärde platvormitöötajad, platvormide esindajad, teadlased, riigiametnikud ja ametiühingute esindajad. Seminari eesmärk oli kaardistada platvormitöö hetkeolukorda Eestis.

Eesti Teadusagentuuri hakkab juhtima Anu Noorma

02.03.21 ÜHISKOND ... Eesti Teadusagentuuri uueks juhiks valiti füüsikaprofessor Anu Noorma, kes on aastaid juhtinud Tartu observatooriumi ning juhendanud paljusid üliõpilasi ja noorteadlasi. Anu Noorma asub Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe kohale 1. aprillist, ametiaeg kestab viis aastat.

Ukraina elanikud peavad valima kodukoha ja emakeele vahel

23.02.21 ÜHISKOND ... Pärast nõukogude aega leidus Ukrainas nii ukraina, vene kui ka mõlemat keelt kõnelevaid inimesi, kes määratlesid end seni pigem kodukoha järgi. Pärast 2013. ja 2014. aasta ärevaid poliitilisi sündmusi sunnib riik vene- ja kakskeelseid elanikke pooli valima ja end hoopis emakeele järgi määratlema, leiti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös.

Minutiloeng: miks tähistavad riigid rahvuspühi?

22.02.21 ÜHISKOND ... Veebruari lõpus tasub endalt küsida, mis on Eesti iseseisvuspäeva tähendus. Mis ajast pärineb rahvuspüha tähistamise komme nii Eestis kui kaugemal ja kuidas üldse saab ühest ajaloosündmusest riiklik tähtpäev? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Kallima rohke asesõnakasutus kuulutab lahkuminekut

12.02.21 PSÜÜHIKA ... Ees terendavale lahkuminekule võib viidata midagi nii väikest nagu igapäevane sõnakasutus. Mitu kuud enne suhte lõppu hakkavad partnerid rääkima rohkem endast ning kasutama sagedamini ees- ja asesõnu, leidsid USA teadlased.

Ühismeedia mütologiseerib ajaloosündmusi ja põlistab eelhoiakuid

10.02.21 AJALUGU ... Ajaloolised sündmused elavad tänapäeval edasi ühismeedias. Seal saavad erinevad kogukonnad küll oma hääle kuuldavaks teha, kuid samas soodustab lakooniline emotikonikeel seisukohtade kivinemist, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased Armeenia genotsiidi mälestava Instagrami konto näitel.

Antiigiteadlane: antiikkultuur aitab luua elujõulisemaid väljendusvorme

09.02.21 ÜHISKOND ... Antiigi eeskujul veenmisjõulise ja väljendusrikka kõnelemise arendamine aitab tänapäeval tasakaalustada aina enam lühivormidesse surutud suhtluskultuuri, leiab 2015. aastal Inglismaal Cambridge'i ülikoolis antiigiteaduste alal doktorikraadi kaitsnud ja New Yorgi ülikoolis teadlase ja õppejõuna töötav Laura Viidebaum.

Eesti platvormitöötajad on krooniliselt ülekoormatud

08.02.21 ÜHISKOND ... Tallinna Tehnikaülikoolis valminud Eesti platvormitöötajate uurimusest selgus, et jagamismajanduse ja tööampsudega seotud veebirakenduste kaudu leiba teenivaid inimesi vaevavad ületöötamine, vähene sotsiaalne kindlustatus ja solidaarsuse puudumine.

Minutiloeng: sotsiaalmeedia sai pandeemia ajal täiskasvanuks

08.02.21 ÜHISKOND ... Kõigest aasta tagasi muutus maailm. Ootamatult palju hakati aega veetma kodudes ja sellevõrra rohkem sõltuma infost, mis tuleb arvutitest ja telefonidest. Tallinna Ülikooli inimõiguste professor ja Globaalse digitaalsete inimõiguste võrgustiku esimees Mart Susi selgitab, kuidas pandeemia sotsiaalmeediat mõjutas.

Doktoritöö ulatab robottöökohti loovatele ettevõtetele abikäe

04.02.21 TEHNIKA ... Maailma tööstus liigub üha tõhusama ehk niinimetatud 4.0 tootmise suunas. See kätkeb endas muu hulgas tööstusrobotite kasutuselevõttu. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös uuriti robottöökohtade olukorda Eestis ja pakuti ettevõtetele välja lahendus, mis aitaks neil võimalikult vähese vaevaga robottöökohti luua.

Isiklikul kogemusel põhinevad väited maksavad rohkem kui faktid

03.02.21 ÜHISKOND ... Vaatamata üleskutsetele liikuda teadus- ja faktipõhise ühiskonna poole, iseloomustavad tänapäeva ühiskondi võltsuudiste pealetung ning aina süvenevad eriarvamused ja lõhed. Hiljutine uuring näitab, et faktidest enam mõjutavad inimeste seisukohti isiklikul kogemusel põhinevad argumendid.

Kujutlus libauudiste laiast levikust on liialdatud

02.02.21 ÜHISKOND ... Kes on vähegi uudiste ja arvamuste voogu jälginud, see on tähele pannud, et viimastel aastatel on suureks mureks peetud libauudiste levikut. Mõnikord jääb mulje, et libauudiste pärast on maailm hukka minemas.

Ettevõtlust soodustavad loovus ja turvatunne

01.02.21 ÜHISKOND ... Uute ettevõtete loomise üks oluline mootor on inimeste valmisolek katsetada seni järeleproovimata ideid ja lahendusi. Innovaatiliste võimaluste märkamine ja elluviimine sõltub aga olulisel määral sellest, kui palju ühiskond väärtustab loovust ning turvatunnet, selgub hiljuti ilmunud uuringust.

Hea kõhurasv kaitseb koroona eest eeskätt Kagu-Aasia elanikke

28.01.21 TERVIS ... Sügisel pakkusid Tartu Ülikooli teadlased välja võimaluse, et normaalselt talitlev vistseraal- ehk kõhurasv võib kergendada inimese koroonaviiruse kulgu. Nüüd viitavad samad uurijad sellele, et kõigil maailma ülekaalulistel ei pruugi rõõmustamiseks põhjust olla. Nimelt koguneb kõhurasv nii-öelda kaitsval moel pigem Kagu-Aasia elanikel, samas kui rasvunud Lääne inimestel võib koroonaviirus hoopis raskemini kulgeda.

Segadus seaduse tõlgendamisel pärsib mobiiliandmete kasutamist

28.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Üle kümne aasta on Eesti mobiilioperaatorid võimaldanud teadlastel kasutada kogutavaid mobiiliandmeid nii teadustöös kui ka rakendusuuringutes. Hirm Euroopa Liidu uute privaatsusreeglite rikkumise ees on koostöö aga sisuliselt peatanud, nendib Tartu Ülikooli turismigeograafia teadur Janika Raun.

Uuring: loomemajanduse juhtimisel ei piisa vaid kõhutundest

27.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kriisiolukorras on suurem tõenäosus ellu jääda neil organisatsioonidel, mille juhtimine tugineb regulaarsele analüüsile. Tulemuslikkuse hindamise laialdasem kasutamine võib Eesti kultuuri- ja loomemajanduse vallas tegutsevatel organisatsioonidel aidata ka praeguse kriisiga paremini toime tulla, kirjutab oma uuringule toetudes Estonian Business School'i nooremteadur Marge Sassi.

Doktoritöö analüüsis Euroopa majandusliku ebakindluse tagajärgi

26.01.21 ÜHISKOND ... Praegusel heitlikul ajal muretsevad inimesed mitte üksnes oma tervise, vaid ka majandusliku käekäigu pärast. Kui üldiselt keskendub valdav osa majandusanalüüse Ameerika Ühendriikide majandusele, siis Tallinna Tehnikaülikoolis kaitsti hiljuti doktoritöö, mis vaatles Euroopa riikide majandusarenguid.

Isiklikud kannatused aitavad poliitilist lõhet ületada

26.01.21 ÜHISKOND ... Riigijuhtide vahetus ei meil ega Ameerikas ei ole kaotanud ühiskonnast teravaid erimeelsusi ja vastandumisi. Ometi oleks tore ju ikka sõbralikult läbi saada.

Ühe minuti loeng: kas lihtsuses peitub võlu

25.01.21 ÜHE MINUTI LOENG ... Ajaloolane David Vseviov on ühes oma artiklis öelnud, et lihtsate lahenduste soov keerulistele olukordadele võib lõppeda katastroofiga. Miks 21. sajandil, pinnapealsete otsuste ajastul, siiski süveneda? Sellest räägib Tallinna Ülikoolis mullu sügisel doktoritöö kaitsnud Airi Mitendorf.

Aktiivselt juhitud investeerimisfondi valimine sarnaneb õnnemänguga

25.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kuigi aktiivselt juhitud investeerimisfondid võivad pakkuda lühiajaliselt keskmisest kõrgemat tootlust, toetub see enamikel juhtudel fondijuhtide oskuste asemel õnnele, leiab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Triinu Tapver.

Eesti talupojad said topeltnimed mõisa ja kiriku hõõrumise tõttu

22.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Miks on meil huvitavaid topeltnimesid, nagu näiteks Sal-Saller, Aaslav-Kaasik või Kont-Kontson? Tegu ei ole ju perekonnanimedega, mida naised abielludes võtavad, kui soovivad säilitada oma senise ja uue, mehe järgi saadud perekonnanime, kirjutab Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss.

Joonase ime – tabatud või tabamata

21.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Pianist Vardo Rumesseni käe all valminud partituur eesti esimesest oratooriumist "Joonas" on vaid üks selle võimalik tõlgendus ja suurteos vääriks kahtlemata mitut käsitlust, leiab Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õppejõud ja dirigent Mai Simson.

Eesti päästetöö juhid näitavad tehistõelisuses kõrget taset

21.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Erinevad virtuaalsimulatsioonid aitavad hinnata olukorrateadlikkust päästesündmuste lahendamisel. Sisekaitseakadeemias täheldasime, et Eesti päästemeeskonna juhid on ohtlikes olukordades head infokogujad, otsustajad ja meisterlikud päästetöö teostajad, kirjutab Tallinna Ülikooli doktorant ja Sisekaitseakadeemia vanemlektor Stella Polikarpus.

Doktoritöö: Eesti ja Soome saatuse Teise maailmasõja eel määras kodusõja õud

18.01.21 AJALUGU ... Demokraatia ja julgeolek on teineteisest sõltuvuses: kui demokraatliku riigi kodanikud tunnetavad ohtu, on nad julgeoleku nimel valmis demokraatiat piirama. Euroopa 1930. aastate pingelises poliitikas läksid demokraatia piiramise teed ka Eesti ja Soome, kuid selle saatus kujunes erinevaks riigijuhtide isikuomaduste ja kodanike enamuse ajaloolise kogemuse põhjal, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Seaduse pilgu alt välja jäänud datšad reostavad salamisi keskkonda

16.01.21 KESKKOND ... Nõukogude ajal enam-vähem ühtmoodi kasutust leidnud aialapid ehk datšad on igal endisel liidumaal arenenud omasoodu. Äsjane Ukraina, Valgevene ja Vene datšasid võrdlev uuring osutab vajadusele aialapikesi eraldi seadustega toetada. Vastasel korral saastab suvilaprügi metsaaluseid ja kohalike omavalitsuse jaoks on datša-omanikud pigem pinnuks silmas.

Ametiühingute ja kohaliku võimu koostöö säilitab Venemaal status quo'd

08.01.21 ÜHISKOND ... Venemaa elanikud avaldavad kehva majandusliku olukorra ja valitsuse poliitika vastu tihti meelt, misjärel asuvad meeleavaldajate ja kohaliku võimu vahele vahendajarolli ametiühingud. Ehkki võimuesindajad tulevad siis osale nõudmistele vastu, kinnistavad nad seeläbi ainult omaenda juhipositsiooni, selgub Tartu Ülikoolist kaitstud doktoritööst.

Lugeja küsib: kui palju on Eestis raha ja kus see on?

08.01.21 ÜHISKOND ... Eesti Panga pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul on Eesti residentidel hinnanguliselt kokku ligi 27 miljardit eurot. See jaguneb aga mitme erineva "poti" vahel.

Saksamaa tänavused tormid saavad araabia, türgi, kurdi ja kreeka nimed

07.01.21 ÜHISKOND ... Lisaks meteoroloogidele saavad Saksamaa madal- ja kõrgrõhkkondadele nimesid anda kõik soovijad. Päikeselise perioodi ristimine maksab 360 eurot, vihmasele ajale nime andmise eest tuleb välja käia 240 eurot.

Doktoritöö: keskkonnakriis nõuab uue ajateadvuse kujundamist

06.01.21 ÜHISKOND ... Tänapäevast keskkonnakriisi iseloomustab inimtegevuse kujunemine planeedi ökosüsteeme ümber kujundavaks jõuks. Olukorras, kus inimene ja loodus on aina enam põimunud, on ajaloofilosoofia roll mõtestada ümber aja ja ajaloo mõisted, leiab ERR Novaatori toimetaja Juhan Hellerma oma doktoritöös.

Eestlased ei poolda lapse kehalist karistamist, aga teavitavad sellest harva

06.01.21 ÜHISKOND ... Võrdluses Austria, Hispaania, Iirimaa ja Norraga on Eestis rohkem inimesi, kes küll taunivad lapse kehalist karistamist, kuid lastekaitse teavitamist sellest vajalikuks ei pea. Ehkki üheski uuritud riigis ei poolda enamik inimesi kehalist karistamist, on Eesti oma nulltolerantsis Euroopa keskmiste seas, selgub Eesti teadlase osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

Uuring: kohtinguäpis tutvunud paarid otsivad sagedamini püsisuhet

31.12.20 ÜHISKOND ... Kohtingurakenduste abil tutvunud armunud otsivad pikaajalist suhet ja plaanivad rutem kokku kolida tõenäolisemalt, kui traditsioonilisemal viisil kohtunud inimesed, selgus Genfi Ülikooli teadlase uuringus.

Eesti arhitektuur aastatel 1986–1994 meenutab omaette ajastut

30.12.20 AJALUGU ... Interreegnum tähendab kahe valitsuse vahelist aega. Eesti Kunstiakadeemias kaitstud doktoritöös iseloomustatakse selle mõistega Eesti arhitektuuri aastail 1986–1994. Kui seni on kõnealust aega vaadeldud ajutise üleminekuna "normaalsusesse", siis nüüd käsitleti seda spetsiifilise ja iseväärtusega ajastuna.

Aigar Vaigu: inimkond pole kriisi ajal kunagi paremini elanud

26.12.20 ÜHISKOND ... Ehkki Covid-19 pandeemia on sundinud inimestele peale mitmeid valusana tundvaid muutusi, pole need laiemat pilti vaadates saanud täbaras olukorras kunagi hakkama sedavõrd hästi kui praegu, leiab füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu.

Miks kujutleme jõuluvana puna-valgena?

23.12.20 ÜHISKOND ... Jõuluvana on meie tänastes kujutlustes punavalge. Kas see on ikka alati nii olnud ja miks nüüd nii on? Vastab Tallinna Ülikooli reklaamiteooria lektor Tiina Hiob.

Millal asendus jõulusokk jõuluvanaga?

23.12.20 ÜHISKOND ... Jõuluajal käib mitmetes peredes jõuluvana, kuid mõnes piirkonnas on säilinud ka jõulusoku traditsioon. Millal asendus jõulusokk jõuluvanaga ja kes see jõulusokk õigupoolest on, vastab Marju Kõivupuu.

Milline on päkapikkude roll laste väärtuskasvatuses?

23.12.20 ÜHISKOND ... Jõulude lähenedes räägivad vanemad lastele päkapikkudest, kes laste tegemistel silma peal hoiavad. Milliseid väärtusi päkapikkude uskumine aga lastes arendab? Vastab Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadur Anni Tamm.

Seenenoaga digipioneeri kuvand annab eestlastele roosad prillid

18.12.20 ÜHISKOND ... Lõppeval kümnendil juurdus Eesti ühiskonnas kujutelm eestlastest kui rahvast, kel on "ühes käes Skype ja teises käes väike seenenuga", kui laenata esseist Valdur Mikita sõnu. Samuti hakati osaliselt vabanema idaeurooplusega kaasaskäivast alaväärsustundest. Kultuuriuurija Epp Annus analüüsib eestlaste enese kohta käivate kujutluspiltide tagamaid ja hoiatab, et igast üldistusest jääb alati midagi välja.

Koroonapandeemia paneb proovile ühistranspordi põhialused

17.12.20 ÜHISKOND ... Koroonapandeemia vähendas kevadel ühistransporti kasutavate inimeste arvu märkimisväärselt nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas. Värske uuring viitab, et see võib muuta inimese arusaama ühistranspordist kui avalikust ruumist ja süvendada sotsiaalset kihistumist.

Doktoritöö: Eesti venekeelsed elanikud jagunevad lõimumises nelja rühma

17.12.20 ÜHISKOND ... Nii nagu pole olemas keskmist eestlast, ei saa ka rääkida tüüpilisest eestivenelasest. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös eristas Marianne Leppik lõimumise ja hargmaisuse põhjal Eestis nelja tüüpi venekeelseid elanikke kosmopoliitidest nõrgalt lõimunuteni.

Eesti uurija aitab taastada Alaska põlisrahva hääbunud maskitraditsiooni

16.12.20 AJALUGU ... Alaskal elavad jupikid puutusid kolonistidega esimest korda kokku 1820. aastatel. Sajand hiljem lõpetas suur osa jupikite kogukondadest kristlike misjonäride mõjutusel rituaalsete maskide valmistamise ning maskidega seotud kombestik hääbus. Arheoloogilisel väljakaevamisel leitud maskid innustavad jupikeid aga tänapäeval oma maskitraditsiooni uues kuues jätkama, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Paindlik tööaeg aitab kergitada ettevõtte kasumit ja väärtustada töötajat

15.12.20 ÜHISKOND ... Paindliku töökorralduse ning senisest rohkem töötajate isikupäraga arvestades saab tööandja nii märgatavalt kulusid kokku hoida kui ka kasvatada tootlikkust. Samas võivad olla paindliku tööaja võimaldamisel ka omad ohukohad, selgub värskest doktoritööst.

Kolme minuti loeng: jälgimisrakendused võivad põhjustada usaldamatust

10.12.20 TEHNIKA ... Murelikel lapsevanematel on tänapäeval võimalik nutitelefoni ja jälgimisrakendustega igal hetkel oma lapse asukohta määrata. Kuidas mõjutavad jälgimisrakendused peresuhteid, lapsi ja lapsepõlve, uurib Tartu Ülikooli doktorant Marit Sukk.

Jaapan loodab sündide arvu tõsta riikliku kohtingurobotiga

08.12.20 R2 PORTAAL ... Euroopas ja mitmes Aasia riigis sünnib rahvastiku püsimiseks liiga vähe lapsi. Üks selliseid riike on ka Jaapan, kus eraldatakse raha kohtinguroboti arendamiseks. Täpsemalt luuakse tarkvara, mis arendaks paarilist otsivate jaapanlaste omavahelisi sügavamaid suhteid.

Riigi sulgemine pani ameeriklased rohkem jooma

08.12.20 ÜHISKOND ... USAs tehtud uuring osutab, et regulaarsed alkoholi liigtarvitajad jõid riigi sulgemise ajal veel rohkem kui varem. Alkoholiprobleemita inimesed jõid aga eneseisolatsioonis sama palju kui enne. Eestis seisab 2020. aasta alkoholitarbimise uuring alles ees.

Uuring: mitmendatel lastel läheb elus sama hästi kui esmasündinul

07.12.20 ÜHISKOND ... Varem arvati, et pere esmasündinud lapsel läheb elus paremini kui tema õdedel-vendadel. USA ja Saksa teadlaste värske uuring purustab selle müüdi ning tõestab, et lapse tulevane karjäär ei olene tema sünnijärjekorrast.

Maailma kultuurid astuvad ühte jalga, kuid erinevas tempos

30.11.20 ÜHISKOND ... Üleilmastumise käigus muutuvad maailma kultuurid paratamatult sarnasemaks. Täpsemalt liigub enamik kultuure üksikisiku heaolu väärtustamise ja suurema sallivuse suunas. Samas ei muutu kõik kultuurid sama kiirusega ja teisitimõtlejad mõtlevad teisiti üha kindlamalt, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased.

Küberpättide andmepüük laienes hüppeliselt koroonapandeemia tõttu

27.11.20 ÜHISKOND ... Koroonaviiruse pandeemia tõttu on hoogustunud andmepüügi juhtumid, sest viirusepuhangust tekkinud hirmu ja ebakindlaust on küberkurjategijatel lihtne ära kasutada inimestelt andmete välja meelitamiseks.

Pärtel Poopuu ja Andero Uusberg: kas konstruktiivne ajakirjandus päästab päeva?

24.11.20 ÜHISKOND ... Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

Uuring: pandeemia ajaks peaksid inimesed kolima linnast maale

23.11.20 ÜHISKOND ... Kui maailmas hakkab levima pandeemia, näiteks COVID-19, siis on riigivalitsuste üheks esimeseks reaktsiooniks sulgeda piirid teiste riikidega, aga võib-olla isegi omaenda haldusüksuste vahel.

Rasvumine ohustab Eestis rikkamaid mehi ja vaesemaid naisi

16.11.20 TERVIS ... Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et 2018. aastal oli Eestis ligikaudu neljandik meestest ja viiendik naistest rasvunud. Rasvumisel oli oluline seos nii vanuse, hariduse, sissetuleku, alkoholi tarvitamise, suitsetamise kui ka hinnanguga enda tervisele. Neid seoseid teades saavad teadlased rasvumise levikut tõhusamalt vähendada ja ennetada.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: