Ühiskond

Mis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust?

30.03.20 ... Tuhandeid aastaid tagasi jäid ellu need, kes oskasid kiiresti ära tunda, milline taim on mürgine, et seda siis mitte süüa. Paarisaja aasta eest oli Euroopas suurem eelis neil, kes õppisid ära lugemise ja kirjutamise. Aga mis on tänapäeval see oskus, mis annab eelise või on suisa oluline ellujäämiseks?

Folkloristid: naine on olnud Eesti ühiskonnas alati tugeval positsioonil

27.03.20 ... Tänapäeval õpib heliloomingut rohkem noori naisi kui noormehi. Naise positsioon lauliku ja loojana ning ühiskonnas üldiselt on eesti pärimust vaadates alati tugev olnud, ütlevad folkloristid.

Venekeelsed meediatarbijad idealiseerivad ajakirjanduse asemel iseennast

25.03.20 ... Suur osa Eesti ja Läti vene keelt kõnelevatest meediatarbijatest kahtlevad ajakirjanduse sõltumatuses ning eelistavad panna oma maailmapildi kokku iseseisvalt mitmete allikate põhjal. Kultuuriline taust võetakse uudiste tõlgendamisel appi eeskätt faktide nappuse või vastukäiva info korral, selgub hiljuti ilmunud uuringust.

Suur palgalõhe kahaneb Eestis järk-järgult

24.03.20 ... Palgalõhe on Eestis hakanud kahanema, kuid ametikohtade ja valdkondade võrdluses on töötasu erinevus endiselt suur.

Uuring: sooline palgalõhe tekib Eestis ettevõtte sees

18.03.20 ... Eesti paistab silma suure soolise palgalõhega. Siinne palgaerinevus kujuneb 35 protsendi ulatuses ettevõtte tasandil, selgub Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringust.

Filosoof: vandenõuteooriad pole alati halvad, aga õõnestavad ühiskonda

11.03.20 ... Kuigi filosoofide seas on viimasel ajal levinud mõte, et vandenõuteooriad mõjuvad ühiskonnale eluterve kriitikana, pole olukord sugugi nii pilvitu. Vandenõuteooriad hoopis õõnestavad ühiskondlikke institutsioone, ütleb Daniel Cohnitz oma ettekandes.

Emakeelenädala viktoriin: kas tunned Eesti keelepärandit?

09.03.20 ... Aastasadade vältel on Eestis räägitud paljusid eri keelekujusid, erinevaid piirkondlikke murrakuid. Emakeelenädala puhul kutsume teid oma murdekeeleteadmisi proovile panema.

Ühe minuti loeng: millest räägivad vanad hauakirjad?

09.03.20 ... Eestlastele kuulunud kirjadega hauatähiste kasutuselevõtu aeg ja hulk näib olevat võrdelises seoses eestikeelsete trükiste arvu kasvuga 17. sajandil ja ühtlasi lugemisoskuse edenemisega, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktor Pille Arnek.

Guglunkist kliimamuutusteni: Eesti laste hirmud on üha rahvusvahelisemad

09.03.20 ... Rohke meediatarbimise tulemusel kardavad praegused koolilapsed kliimamuutusi, õudusfilmide kangelasi ning surnud lähedaste vaime, kirjutab folklorist Reet Hiiemäe oma värskes artiklis.

Doktoritöö: eestimaalased liituvad kristlike kogudustega enda arendamiseks

04.03.20 ... Kuigi Eesti inimesed on tuntud oma usuleiguse poolest, peab neljandik rahvastikust end usklikuks. Erinevate kristlike kogudustega liitutakse soovist oma elu eesmärgistada või lähedaste inimeste eeskujul, selgub Liina Kilemiti äsja kaitstud doktoritööst.

Etnograafia suutis jääda vaatamata nõukogude survele rahvusteaduseks

02.03.20 ... Eesti etnograafide töö täitis nõukogude ajal kahte eesmärki. Nad järgisid küll üleliidulisi teadussuundi, kuid kohalikule lugejale meenutas nende töö endist eluolu, selgub Eesti Rahva Muuseumi teaduri Indrek Jäätsu uuringust.

Teadlane selgitab, kui elujõuline on populistlik demokraatia

02.03.20 ... Maailma ajaloos muundub rahva tahtele apelleeriv populistlik demokraatia peaaegu alati teatud liiki diktatuuriks, nendib TLÜ politoloog Tõnis Saarts.

Teadlane selgitab, kuidas kirjandusteosed minevikutunnetust vormivad

17.02.20 ... Kirjandusteadused ja filmid võivad küll meie teadmisi minevikust moonutada, kuid aitavad luua ühist identiteeti, leiab Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent Eneken Laanes.

Eesti põllumaa koondub üha enam suurtootjate kätte

12.02.20 ... Eesti põllumajandustootjate arv on viimase 20 aastaga oluliselt vähenenud ja praeguseks on enamik põllumaast suurtootjate kasutuses. Sarnased muutused iseloomustavad kogu Euroopat, kuid protsessi saab pidurdada, selgub Maaülikooli teadlaste uuringust.

Kuidas erinevad populism ning inimõigused päris- ja digimaailmas?

10.02.20 ... Inimõiguste mittekoherentsuse idee digitaalses keskkonnas tähendab lühidalt, et mittedigitaalses maailmas omaksvõetud inimõiguste normid ja põhimõtted ning ka inimõiguste kaitsevahendid teisenevad digimaailmas. Selle idee autor on Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi.

Tuumateadlased: maailma lahutab viimsepäevast 100 sekundit

24.01.20 ... Tuuma- ja kliimateadlastest ning julgeolekuekspertidest koosnev kogu keeras maailmalõpu kaugust sümboliseeriva "Viimsepäeva kella" seierid 20 sekundit südaöö poole. Piltlikult lahutab nüüd maailma viimsepäevast 100 sekundit.

Semiootik selgitab, kuidas takistada loomingulist paljaksvarastamist

07.01.20 ... Kas mõni kaubamärk või kunstiteos on teise pealt kopeeritud või see ainult tundub meile nii ning kuidas sellesse suhtuda semiootiku vaatepunktist, selgitab kohtukaasustega tegelev semiootik Tiit Kuuskmäe.

Mäng, millega keskaja inimesed meelt lahutasid

06.01.20 ... Arheoloogilistel kaevamistel leitakse muu hulgas esemeid, mis on seotud mängu ja meelelahutusega. Sellisteks leidudeks on näiteks luust ja sarvest täringud, mis annavad tunnistust hasartmängude mängimisest keskaegses linnas, selgitab Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koguhoidja Heidi Luik.

Tarmo Soomere: me pole osanud veel aktiivse ühiskonnaga kohaneda

28.12.19 ... Praegust ühiskonda võiks võrrelda iga hetk põlema süttida võiva heinamaaga, leiab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Põhimõtteline muutus pole halb, kuid aktiivse ühiskonnaga kohanemine võtab aega.

Osale uuringus: kuidas nutiseadmete kasutamine seostub isiksuse ja käitumisega?

27.12.19 ... Miks mõne inimese jaoks tähendab nutiseadmete kasutamine tegusamat ajakasutust ja tõhusamat tööd ning teise jaoks toob kaasa hoopis käitumisprobleemi ja sõltuvuse? Nendele küsimustele otsivad vastuseid Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru ja nutiseadmete kasutamist uuriv Dmitri Rozgonjuk, kes kutsuvad inimesi osalema uuringus.

Minutiloeng: kuidas hoiduda jõulustressist?

23.12.19 ... Jõulumuusika, piparkoogilõhn, perering, kinkimisrõõm - see on jõulumeeleolu üks külg. On aga ka teine. Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala doktor Eva-Maria Kangro selgitab, et paljude inimeste jaoks tähendab pühadeks valmistumine hoopis stressirikast kommertsrallit, millest võib saada ka üledoosi.

Kui sarnased on eestlased ja tšuktšid?

23.12.19 ... Enamik eesti keele sugulaskeeli rääkivate rahvaste meestest kannab suures ulatuses sama geneetilist isaliini. See isaliin on Euraasias nõnda laialt levinud, et ühendab omavahel nii eestlasi kui ka mõningaid Siberi põlisrahvaid, näiteks Tšuktši poolsaarel elavaid tšuktše, aga ka Ida-Siberis Jaapani mere ääres elavaid nanaisid. Kuidas see võimalik on, et uurali keeli rääkivate rahvaste isaliin üle maailma levis ja millal see kõik juhtus, uuris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös Anne-Mai Ilumäe.

Geoinformaatik pani end proovile ja tegi 30 päevaga 30 uut kaarti

19.12.19 ... Umbes kuu aega tagasi võttis Tartu Ülikooli geoinformaatik Evelyn Uuemaa vastu põneva katsumuse ja postitas Twitterisse 30 päeva jooksul 30 enda tehtud Eesti kaarti. Sotsiaalmeediakeskkonnas levinud katusmust tuntakse teemaviite järgi #30DayMapChallenge.

Teadlane selgitab, kust pärineb eestlaste kuuseusk

16.12.19 ... Kuuseoksi on nii eestlaste kui ka naaberrahvaste poolt tuppa toodud juba iidsetest aegadest peale, tervet puu tuppa toomisega tehti algust aga alles umbes 150 aasta eest, kirjutab Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.

Noorte soovitused nutisõltuvuse vältimiseks

10.12.19 ... ERRi meediakirjaoskuse projekt "Nutikas elu" kogus sügisel kokku õpilaste ideed, kuidas vältida nutisõltuvust ning üldiselt kasutada nutiseadmeid ning ekraane arukalt. Need mõtted kehtivad hästi ka täiskasvanutele. Järveküla kooli 6.b klass vormis need mõtted ka "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste looks.

Usutlus Svante Pääboga: kultuur on meie geenidest palju tähtsam

05.12.19 ... Kultuur on inimeste enesemääratluse ja ajaloo puhul geenidest oluliselt tähtsam. Inimeste eri liikideks jagamine aga mõttetu akadeemiline harjutus, leiab paleogenoomikale aluse pannud Svante Pääbo.

Semiootiku analüüs "Tõde on surnud" näituse piiridest kunsti ja seaduse vahel

02.12.19 ... Kuidas reguleerib reklaamiseadus kunsti ning kus seaduse piirid jäävad ahtaks ja otsustama asuvad ametnikud, selle üle arutleb Alison Jacksoni näituse "Tõde on surnud" valguses semiootik Tiit Kuuskmäe.

Folklorist selgitab, mis imetegelane on hobusevaras

02.12.19 ... Tuntud minister ütles kord ühe Eesti ülikooli kohta, et seal koolitatakse hobusevargaid. Jäägu selle lause sisu ministri südametunnistusele, leiab folklorist Marju Kõivupuu ja selgitab hoopis, mis asi see hobusevaras on.

Kõigi rahvaste muusikas on palju ühist

25.11.19 ... Muusika on kunstiliik ja kultuurinähtus, mis on levinud kõigi maailma rahvaste seas. Nüüd väidab rühm teadlasi, et kõigi rahvaste muusikal on rohkesti ühesuguseid tunnuseid, sõltuvalt sellest, mille jaoks muusika on mõeldud.

Uuring: inimesed jagavad valeuudiseid ka siis, kui nad teavad, et need on valed

25.11.19 ... Valeuudiste levik sotsiaalmeedias on olnud probleem juba aastaid. Kanadas Regina ülikoolis tegutsev Gordon Pennycook ja tema kolleegid leidsid, et inimesed on võimelised valeuudiseid hõlpsalt tuvastama, kuid võivad tahtmatult jagada sotsiaalmeedias väärinfot, kuna nad ei mõtle analüütiliselt, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Minutiloeng: poeedid on aastasadu "sotsiaalmeediumina" kasutanud sonetti

18.11.19 ... Kindlalt piiritletud arv värsiridu, kindel arv silpe luuletuses ja 14 värsireas – sonett. Või 140 täheruumi ühe sõnumis – Twitteri säuts. Tallinna Ülikooli kirjandusteadlase ja kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman uuris oma doktoritöös, millega sonett inimesi võlub.

Doktoritöö: malendite strateegiline sõjaline tähendus kandus ka vene kirjandusse

13.11.19 ... Nõukogude Venemaal oli malemäng tippsport, millel oli ka strateegiline sõjaline tähendus. Oma populaarsuse tõttu jõudis male ka kirjandusse, kus see ilmnes nii ulmes kui ka "malemuusika". Kõike seda analüüsis Tallinna Ülikooli doktorant Darja Dorving, kes nüüd kaitses oma väitekirja.

Viktoriin inimgeograafias: inimeste liikumine tööle ja kooli rändamisel

13.11.19 ... Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 13. novembri küsimused on inimgeograafia valdkonnast. Artikli lõpust leiate vastused ka 12. novembri küsimustele.

Minutiloeng: kas õlu maitseb tänapäeval samamoodi kui minevikus?

11.11.19 ... Eestlased on pika ajalooga õllenautijad, nagu ka teised rahvad Põhja- ja Ida-Euroopas. Veini jõi siinmail pigem ülemklass. Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath küsib, kas siinse pruulimise pikk, aga siiski katkenud ajalugu, annab meile võimalusi lisada ka praegusele õllebuumile ajaloolisi retsepte ja kohalikke maitseid?

Freedom House: internetivabadus vähenes aastaga üle kogu maailma

08.11.19 ... Riigid kasutavad ühismeediat üha sagedamini oma ja teiste riikide kodanike järele luuramiseks ning valimistulemuste kallutamiseks, selgub mõttekoja Freedom House iga-aastasest analüüsist. Eesti paikneb internetivabaduse poolest Islandi järel teisel kohal.

Uuring väidab, et liigne ekraanide kasutamine tekitab lapse ajus moonutusi

06.11.19 ... Kui koolieelikud veetsid ekraani ees rohkem kui tund aega päevas, hakkas see muutma nende aju valgeainet, mis mõjutab lapse keele- ja kirjaoskuse arengut, nii selgus USA teadlaste värskest uuringust.

Essee: meediavaldkond ei saa areneda isevoolu teed

06.11.19 ... Rahvusvahelised hinnangud Eesti meediasüsteemi kohta on olnud siiani üsna sõbralikud: pressivabaduse indeksis oleme endiselt riigina kõrgel kohal ja meediapluralismi monitooring näeb meie meediasüsteemis samalaadseid riske kui näiteks Soome omas. Tõstetakse esile, et endiste idabloki riikide seas on meie meediast kõige edukamalt kujunenud läänelik liberaalne meedia, mis toetab demokraatiat ja inimõiguste järgimist.

Tartu teadlased leidsid digiallkirjastamisel kitsaskoha ning pakkusid lahenduse

04.11.19 ... Tartu Ülikooli teadlaste teadusartikkel toob välja, et Eesti digiallkirja ajatempel on muudetav, mistõttu ei ole see hea vahend juriidiliselt tõendamaks, millal dokument tegelikult allkirjastati. Teadlaste hinnangul tuleks loobuda allkirjastamise aja tuvastamise nõudest ja vältida olukorda, kus kehtetu sertifikaat muutub uuesti kehtivaks.

Semiootik selgitab, millal on poliitiku vabandus siiras ja ammendav

01.11.19 ... Viimasel ajal on poliitikud esitanud vabandusi, mis justkui on vabandused, kuid ei mõju siirana ega ka vabandusena. Semiootik Tiit Kuuskmäe analüüsis neid juhtumeid ning toob välja nii mõndagi mõtlemapanevat.

Minutiloeng selgitab, millest sõltub meie pension

28.10.19 ... Haridus ja finaktskirjaoskus on olulised, kuid investeerimises on edukamad need, kes on lisaks ka meelekindlamad, vähem riskeerivamad ja neurootilisemad. Ning kuidas mõjutavad lähisuhted eestlase võimekust pensioniks investeerimisega raha koguda, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus.

Kas sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine sütitab soovi Eestist lahkuda?

26.10.19 ... Aktiivsete sotsiaalmeediakasutajate hulgas leidub rohkem neid, kes peavad plaani Eesti tolm jalgelt pühkida ja välismaale elama kolida, kui nende hulgas, kes eelistavad telerit, raadiot või ajalehti-ajakirju jälgida. Kas meediatarbimine võib seega mõjutada rändesoovi?

Reidi tee mõistatus: miks oli sajanditetaguse laeva vrakis 60-ndate konserv?

25.10.19 ... Tallinnas tuli Reidi tee ehitusel arheoloogide üllatuseks välja tulirelvade ajastust pärit vrakk, mille pardas oli musketikuul, laevas aga 1960-ndatest pärit konserv, mille sattumine sinna pakub arheoloogidele samuti huvi.

Digivahendid suurendavad lapsevanemate ärevust

23.10.19 ... Tänapäeva maailm on täis ohte, mis muudavad lapsevanemad ärevaks. See paneb neid ostma lastele n-ö jälitussseadmeid, millest ei taha mõned emad-isad loobuda ka siis, kui võsuke ülikooliteed sammuma asub.

Keeleteadlased on vastu vaid registripõhisele rahvaloendusele

23.10.19 ... Keeleteadlased saatsid rahandusministrile ühispöördumise, milles väljendavad vastuseisu statistikaameti soovile üle minna täielikult registripõhisele rahvaloendusele.

500 Eesti kaarti, mille olemasolust sa tõenäoliselt midagi ei teadnud

16.10.19 ... Milline näeb välja kõige esimene eestikeelne kaart? Kus on sündinud Eesti eliit? Kus eestlased nõukogude ajal saunas käisid? Aga kus Kalevipoeg ringi kondas? Neile, ja veel 496 küsimusele, mida sa ilmselt veel esitadagi ei oska, annab vastuse Eesti esimene rahvusatlas.

Eestis on planeerija roll viimase poole sajandi jooksul palju muutunud

08.10.19 ... Sajand tagasi piisas linnaplaneerimiseks valitseja templiga arhitektuursest joonisest, kohaliku kogukonnaga ei olnud vaja plaane arutada. Ajaga on planeerija roll oluliselt muutunud – kunagisest visionäärist on saanud hea ja laialdaste teadmistega läbirääkija, kelle ülesandeks on leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis valminud doktoritöös vaatles Pille Metspalu, kuidas on muutunud planeerija roll Eestis viimase poole sajandi jooksul.

Semiootik Brexitist: Roos on roos – kas Brexit on Brexit?

05.10.19 ... Ameerika kirjanik Gertrud Stein kirjutas 1924. aastal luuletuses "Püha Emily" (Sacred Emily) kuulsaks saanud luulerea: "Roos on roos on roos on roos" (Rose is a rose is a rose is a rose). Natuke üle üheksakümne aasta hiljem lausus Briti peaminister Theresa May: "Brexit on Brexit" (Brexit means Brexit). Kas need lausungid on samaväärsed?

Raport: ühismeediaga manipuleerib süstemaatiliselt vähemalt 70 riiki

04.10.19 ... Viimase aasta jooksul on üritanud arvutusliku propaganda meetoditega süstemaatiliselt avalikku arvamust kallutada vähemalt 70 riigi poliitilised parteid või riiklikud agentuurid, selgub Oxfordi Ülikooli teadlaste analüüsist.

Nutika elu taskusaade: 5 soovitust nutirakenduste lõksust pääsemiseks

02.10.19 ... Nutivahendil ja külmkapil on palju ühist: sealt saab meelepärast, mis küll kiirelt rahuldab isu, kuid võib pikas perspektiivis soodustada ka "ülesöömist". Nutirakendused on justkui kaubad poes, mis kutsuvad end tarbima. Nutika elu podcast ehk taskusaade käsitleb sel korral viise, kuidas end neist sõltuvust tekitavatest rakendustest tervislikult mööda hiilida.

Pendeltöö Soomes on muutnud peremustreid ja isa rolli pere vabal ajal

30.09.19 ... Pendeltöö ehk peamiselt ajutiselt Soomes tööl käimine on viimase kümnendi jooksul saanud üha tavalisemaks paljudes peredes. Kuigi sageli seostatakse pendeltööd perede lagunemise ja keerulise elukorraldusega, on sellega kaasnenud palju positiivseid muutusi, näitab hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: