Ühiskond

Analüüs: ERR-i portaali uudistest vähem kui seitse protsenti on veebiajakirjanike originaaltöö

17.09.20 ... ERRi veebiplatvormil ilmunud lugudest on uudisteportaali originaalloomingut 6,7 protsenti ning meelelahutusportaali Menu toimetajate originaalartiklite osakaal on 0,5 protsenti, selgus Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teaduri Marju Himma analüüsist.

Koroonapandeemia ajal sündis varasemast rohkem lapsi surnult

15.09.20 ... Kuna eriolukorra ajal polnud rasedate hoolekandeteenused alati kättesaadavad, sündis mitmel pool maailmas senisest rohkem lapsi surnult. Teadlaste sõnul peab sünnituseelne arstiabi olema rasedatele kättesaadav eriolukorrast hoolimata.

Eesti rahvastikuplahvatus jäi ära maanappuse tõttu

11.09.20 ... Eesti oli Prantsusmaa järel üks esimesi maailma riike, kus sündimus ja suremus juba 19. sajandi lõpul vähenesid. Seetõttu jäi siinmail ära rahvaarvu plahvatuslik kasv, avab Tallinna Ülikooli doktrant Mark Gortfelder oma väitekirjas Eesti väikese rahvaarvu tagamaid.

Facebooki kolinud Eesti nõiad ennustavad GIFide abil tulevikku

09.09.20 ... Ühismeediaajastul kolivad oma tegevuse Facebooki ka end nõiana määratlevad inimesed. Ehkki ekraani vahendusel ei saa nad osutada klientidele näiteks energiaravi, löövad Facebookis õitsele kiired ennustused pendli või GIFide abil, kirjutavad Tallinna Ülikooli meediauurijad Berit Renser ja Katrin Tiidenberg.

Teadlane: ekraanimeedia on inimestele nii oht kui ka võimalus

08.09.20 ... Tallinna Ülikooli osaluskultuuri kaasprofessor Katrin Tiidenberg rääkis "Vikerhommikule", kuidas ekraanimeedia on muutunud lahutamatuks osaks meie elust, mis pakub ohtude kõrval inimestele ka palju võimalusi.

Kolmekümne aasta eest tegid ilma kummikeks ja nähtamatu korvpall

08.09.20 ... Kummikeks, nähtamatu korvpall ja isetehtud "Monopoly" on vaid mõned 1990. aastate algupoolele iseloomulikest mängudest. Eesti rahvaluule arhiivi teadurid Astrid Tuisk ja Inge Annom kirjeldavad oma raamatus "Viis ritta. Meie kooliaja mängud" kolmekümne aasta taguste laste kirjut mängumaailma.

Valgevene lõbusa ja agressiivse perehuumori vahel jookseb õhkõrn piir

02.09.20 ... Valgevenest pärit huumoriuurija Anastasiya Fiadotava sõnul kasutavad sealsed inimesed presidendivalimiste järgse kaosega toimetulekuks paljuski huumorit. Nalja ei tehta mujalgi inimeste elus lihtsalt nalja pärast, ning oma äsja kaitstud doktoritöös käsitles Fiadotava Valgevene perehuumori erinevaid eesmärke.

Alguse tähtsustamine polegi üldinimlik eelistus

31.08.20 ... Asjaolu, et eesti keele sõnadele võime lisada käände- ja pöördelõppe, aga mitte käände- ega pöördealgusi, ühendab meie keelt paljude teiste lähemate ja kaugemate keeltega.

Doktoritöö esitleb uusi lähenemisi muusikafilmi kui žanri mõistmiseks

26.08.20 ... Hollywoodi muusikafilmi žanri põhiprobleeme uurinud Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Sedat Yildirim selgitas välja uue alamžanri.

Mulgimaa lesed eelistasid jääda majanduskasvu tuules vallaliseks

25.08.20 ... Mehe surma järel uuesti abielluvate taluperenaiste osakaal langes talude päriseks ostmise ja teorendi raharendiga asendumise järel Mulgimaal hüppeliselt. Registritest nähtub, et piisava majandusliku kindlustatuse korral eelistati taasabiellumisele sageli aastaid kestvat lesepõlve.

Doktoritöö pakub välja viisi ametiühingute radikaalseks uuendamiseks

25.08.20 ... Oskuslike ja motiveeritud aktivistide juhitud tähenduste loomise protsessidega saab ametiühinguid radikaalselt uuendada isegi juhul, kui nende vahendid on väga piiratud, selgub Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Kairit Kalli väitekirjast.

Oma elu pärast kartvad inimesed kogevad tõenäolisemalt imesid

20.08.20 ... Inimesed, kelle elu on mingil moel ohus, mõtestavad eluraskustega toimetulekuks endaga toimuvat sageli usukeskselt. Sestap tunnetavad nad endaga juhtuvaid asju imedena, selgub Baylori Ülikooli sotsioloogi uuringust.

USA beebibuumerite põlvkonnal on kehvemad vaimsed võimed

12.08.20 ... Beebibuumerite põlvkonda kuuluvatel inimestel on kehvemad vaimsed võimed võrreldes neist varasemate põlvkondadega, selgub USA-s tehtud uuringust. Eesti oludesse niisugust suundumust üle kanda ei saa.

Uuring: korruptsioon mõjutab kohalikke ja välisosalusega firmasid erinevalt

12.08.20 ... Tartu Ülikooli hiljutine teadustöö näitab, et postkommunistlikes riikides seostub pistise andmine ettevõtete madalama tootlikkusega tugevamalt juhul, kui ettevõte kuulub välisinvestoritele.

Liiklusuuring: 20 aasta pärast tuleb istuda Pirita teel ummikus kaks korda kauem

05.08.20 ... Viimsi ja Pirita elanikkond kasvab hoogsasti, mis toob kaasa täiendava liikluskoormuse eriti just Pirita teele. Hiljuti ilmunud liiklusuuringu kohaselt suureneks 2040. aastaks ajakulu hommikusel tipptunnil 100–165 protsenti, seega muutuvad üha olulisemaks teised liikumisviisid nagu jalgrattaga liikumine või ühistransport.

Tallinnal ja Tartul on Kopenhaageni jalgrattakultuurini veel pikk tee minna

30.07.20 ... Maailma enam kui 600 000 elanikuga linnu seatakse nende jalgrattalembuse järgi pingeritta kopenhageniseerumise indeksis. Kuna ühtki Eesti linna sellest indeksist praegu ei leia, võttis Novaator Eesti linnade jalgrattasõbralikkuse hindamisel appi linnakorralduse vilistlase Mats-Laes Nuteri.

Maskikandmisest tekkiv võltsturvatunne on müüt

27.07.20 ... Äsjases ülevaateuuringus leidsid Cambridge'i Ülikooli ja Londoni Kuningliku Kolledži teadlased, et maskikandmine ei tekita kandjas võltsturvatunnet. Uue koroonaviiruse tõttu maski kandes ei loobu inimesed hoolikast kätepesust ja muudest ohutusmeetmetest.

Uuring: kolm neljandikku inimestest tunnevad kindlasse põlvkonda kuulumist

27.07.20 ... Nii nagu rahvust, sugu või identiteeti, saab ka põlvkondlikku kuuluvust vaadelda sotsiaalse nähtusena. Tartu ülikooli teadlaste korraldatud küsitlusuuringu kohaselt tundsid 75 protsenti inimestest täiel või mõningal määral, et kuuluvad kindlasse põlvkonda.

Teadlased esitasid veel 29 ettepanekut koroonaviirusega toimetulekuks

24.07.20 ... Teadlased esitasid Eesti Teadusagentuurile (ETAg) uue koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks mõeldud erakorralises sihtgrantide taotlusvoorus 29 taotlust. Uurida plaanitakse näiteks viirust pärssivaid pinnatöötlusvahendeid ja viiruse levikut õhusüsteemides, aga ka võimalusi, kuidas vähendada tervishoiusektori töötajate koormust.

Uuring: tipptasemel teaduse võti on hea valitsemine

24.07.20 ... Teadustöid hinnatakse eeskätt nende viidatavuse põhjal. Paraku annab olulise teaduse indikaatori (ESI) praegune hindamismetoodika kohati vildakaid tulemusi. Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased pakuvad välja uue hindamismetoodika ja osutavad, et teaduse tervist parandab pigem hea valitsemine kui raha.

Pagulasi algoritmi abil ümber paigutades tekib uus sotsiaalne ebavõrdsus

21.07.20 ... Pagulaste ümberpaigutamine algoritmide kaudu tagab tööhõive, kuid võib kaasa tuua nende võimaliku sotsiaalse eraldatuse. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlaste avaldatud värske uuring soovitab algoritmipõhisel valitsemisel arvestada ümberpaigutatavate inimeste suhtlusvõrgustike ja positsiooniga.

Doktoritöö: mobiilside aitab koguda usaldusväärset turismistatistikat

20.07.20 ... Tartu ülikoolis kaitses doktoritöö inimgeograaf Janika Raun, kes kasutas Eestit külastavate turistide liikumise analüüsimisel mobiilpositsioneerimise andmeid. Tööst selgub, et mobiiltelefon annab turisti liikumise kohta üsna täpse pildi.

Eesti teadlane teeb tüvirakkudest tuunikala ja avab toidutööstuse tulevikku

18.07.20 ... Toidutehnoloog Mariliis Holm tutvustas 2017. aastal "Pealtnägija" saates oma hernevalgul põhinevat liha-alternatiivi. Kolm aastat hiljem on tal selja taga töökogemus mitmes tulevikutoite loovas idufirmas. Novaator uuris, millega ta vahepeal tegelnud on, ning mida toob tulevik meie toidulauale.

Isaga koos mängivad lapsed valitsevad end paremini

17.07.20 ... Kui isa leiab lapse esimeste eluaastate jooksul aega viimasega koos mängida, võib laps suureks kasvades suuta oma käitumist ja tundeid paremini valitseda, selgub Cambridge'i Ülikooli teadlaste uuringust.

Politoloog: päris uued erakonnad on parteisüsteemile tervislikud

16.07.20 ... Lääne-Euroopas on viimastel aastakümnetel tekkinud rida päris uusi erakondi, mille läbilöök kõigutas kohalikke sageli kivinenud parteisüsteeme. Päris uusi erakondi saab kahe esimese valimisperioodi põhjal liigitada viide rühma plahvatajatest läbikukkujateni, kirjutab politoloog Allan Sikk peagi ilmuvas artiklis. Eestis ja mujal Ida-Euroopas on uute ja vanade erakondade vaheline piir samas hägusam.

Uuring: sajandi lõpuks sünnib maailmas lapsi praegusest palju vähem

15.07.20 ... Aastaks 2100 on 23 riigis rahvaarv poole võrra vähenenud. Samuti on neis riikides 80-aastaseid ja vastsündinuid selleks ajaks võrdselt, ennustab värske uuring. Paraku pole maailma ühiskonnad nii järsuks muutuseks valmis, vahendab BBC News.

Arvustus | "Seks ja sotsiaalmeedia" köidab eluterve avameelsusega

13.07.20 ... Äsja ilmunud monograafia "Seks ja sotsiaalmeedia" (originaalis "Sex and Social Media") pakub midagi mistahes kogemustepagasiga lugejale. Sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenberg ja tema Austraalia kaasautor Emily van der Nagel kirjutavad inimese (virtuaalse) seksuaalelu kirevusest toetavalt ja kedagi sildistamata. Kui raamatus üldse kohtab antikangelasi, on need hingetud sotsiaalmeediakorporatsioonid.

Kirglik arendus Koplis püüab raha, kunsti ja kohalikud elanikud kokku liita

09.07.20 ... Novaator ja Vikeraadio käisid uudistamas endises Põhjala kummikutehases, kuhu aktivistid rajavad kultuuripesa. Räämas ja tolmune arendus meenutab Telliskivi loomelinnaku algusaegu, ent eristub teistest omalaadsetest rendikanade, mesitarude ja kogukonnaaia abil.

Surelikkuse meenutamine paneb inimesi rohkem annetama

08.07.20 ... Kui võimalikule annetajale meenutada tema surelikkust, annetab ta palju tõenäolisemalt. Samuti eelistavad inimesed annetada neile tähenduslikke esemeid, et annetatud eseme kaudu nii-öelda edasi elada, selgub Briti Kolumbia Ülikooli teadlaste värskest uuringust.

Hiina meditsiin kogub Eestis poolehoidjaid teaduspõhise debati vältimisega

08.07.20 ... Hiina meditsiin on Eestis konfliktne teema, mille ümber keerleb palju kahtlusi, kriitikat ja eriarvamusi. Kõnealust raviviisi õigustatakse siinses meedias autoriteetsetele ravijatele ja kõikehaaravale meditsiinile rõhudes ning teaduspõhist lähenemist vältides, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased.

Euroliidu T&A toetused tõstsid ettevõtete tööviljakust pea poole võrra

03.07.20 ... Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused tõstsid toetust saanud ettevõtete tööviljakust peaaegu poole võrra ja lõid neis 20 protsendi ulatuses juurde uusi töökohti.

Miks reaalteadused on "päris" teadused, aga humanitaarteadused mitte?

02.07.20 ... Humanitaar- ja reaalteadused on justkui kaks erinevat maailma. Miks need kaks kultuuri omavahel pingestatud on ja kas näiteks kvantkirjandusest võiks leida üksteist täiendavaid ühisosi? Nimelt on kvantkirjandus kirjandusžanr, mis leiab inspiratsiooni kvantteooriast. Novaatori podcast'is selgitab teemat lähemalt Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorant Taavi Remmel.

Lingvistika nõuab nii uljust kui kannatlikkust - pane end proovile!

02.07.20 ... Lõuna-Eestis toimub taas lingvistika olümpiaadil silma paistnud noorte laager, kus õpitakse mõistma keeli ilma neid õppimata. Novaator valis välja mõned ülesanded, mille lahendamise kaudu noored laagrisse kandideerisid.

Etniline mitmekesisus aeglustab linnastumist

01.07.20 ... Neis maades, kus elab mitu rahvust, kasvavad linnad aeglasemalt kui ühetaolisema rahvusliku koosseisuga maades.

Heast haridusest ja IQ-st on Tallinna börsil kasu, kuid vaid kindla piirini

01.07.20 ... Kõrgema akadeemilise sooritusvõime ja parema matemaatikaoskusega inimesed teenivad Tallinna börsil suuremat tulu. Samas ei pea olema edukad investorid selle poolest parimatest parimate seas, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust.

Miks me kõneleme estonglishit?

29.06.20 ... Jälgides noorte keelekasutust internetis ja argikõnes, raputab pead ja kortsutab kulmu mõnigi emakeele patrioot. Tallinna Ülikooli doktorant Helin Kask leidis, et kõige enam kasutatakse just spetsiifilise tähendusega ingliskeelseid sõnu, millel eesti keeles täpne vaste puudub.

USA bioloogiaõpikutes esile toodud teadlased on valdavalt valged mehed

26.06.20 ... USA bioloogiaõpikutes tõsteti iga naisteadlase kohta esile seitse meest, seejuures mustanahalisi naissoost teadlasi polnud analüüsitud õpikutes kordagi esindatud.

Magistritöö: Eesti suunamudijad otsivad alles maailmas oma kohta

22.06.20 ... Suunamudimine kui sotsiaalmeedia amet on Eestis varajases arengufaasis, kus ameti kõik osad ei ole veel paika loksunud, selgub Tallinna Ülikooli BFM-is kaitstud Kristiina Niimeistri magistritööst. Ameti olemuse suhtes on kohati vastuolulised ka suunamudijate endi seisukohad.

Doktoritöö: vaikus ja rahu on toredad, aga maainimesed vajavad eluks enamat

22.06.20 ... Eestlaste ja lätlaste eluviis on Lääne-Euroopaga võrreldes veel suhteliselt maalähedane. Siinsed inimesed hindavad maakodu vaikust ja rahu, kasvatavad ise toidutaimi ning käivad marjul ja seenel. Siiski, ainult eelnimetatu inimesi maal ei hoia. Maainimesed ei oota linnaga võrdseid hüvesid, kuid tunnevad puudust elementaarsetest teenustest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Teadusuuring kaardistab põlevkivist loobumise mõju Ida-Virumaal

19.06.20 ... Algas teadusuuring, kus püütakse saada selgust, kas Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika toob Ida-Virumaal kaasa töötuse ja sotsiaalsed probleemid. Saksamaa Reini söepiirkonna kogemus viitab, et suured ideed kipuvad takerduma poliitaparaadi sügavustesse.

Majanduskriis jätab noorte palgale jälje pikaajalise töötuse korral

16.06.20 ... Viimase majanduskriisi ajal tööturule sattunud Eesti noorte palk oli aastaid hiljem väiksem juhul, kui neil ei õnnestunud leida tööd pikema aja jooksul. Kuigi sügav ja lühiajaline majanduslangus ohustas eeskätt madalama haridustasemega noori, tuli neile appi Soome lähedus.

Autostumine on Tallinnas probleem, aga linn autode mugavusi piirama ei tõtta

15.06.20 ... Kuigi spetsialistid pooldavad Tallinnas autoliikluse piiramist ja linnaruumi autodele ebamugavamaks tegemist, siis linnavalitsus autokasutuse osakaalu vähendamiseks eraldi meetmeid rakendada ei plaani, vaid loodab, et inimesed loobuvad muude liikumisvõimaluste mugavnedes autodest ise.

Lugeja küsib: kes ja kuidas loob raha?

15.06.20 ... Kuigi raha saavad juurde trükkida vaid keskpangad, võib selle korduva väljalaenamise tõttu saada panka pandud 100 eurost 1000 eurot või rohkemgi, selgitab Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit

11.06.20 ... Kohalikel omavalitsustel tuleks leppida, et Eesti rahvaarv ei hakka ilmselt lähiaastatel kasvama ja aeg on teha sellele vastavalt ruumis ümberkorraldusi, leiab Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse juhataja ning Eesti inimarengu aruande kaasautor Novaatorile antud intervjuus.

Graafikud: Eesti ja Euroopa karmid relvaregulatsioonid on end õigustanud

10.06.20 ... Eesti on rahvusvahelise uuringu andmetel üks riikidest, kus relvaõnnetuste tagajärjel sureb inimesi suhteliselt vähe. Viimase kümnendiga on ka vägivaldseid surmajuhtumeid üldiselt Eestis poole vähemaks jäänud. Siseministeeriumi hinnangul on siinsed karmid relvaloa taotlustingimused end seega õigustanud.

Kriminoloogiaprofessor: relva kandmine avalikus kohas peab olema väga selgelt põhjendatud

09.06.20 ... Lihulas möödunud nädalvahetusel toimunud juhtumi valguses tasub üle vaadata kriminaalseadus ja relva eraisikute kätte sattumise võimalused, rääkis Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar Vikerraadio saates "Uudis+".

Kakskeelsust väärtustavad perekonnas nii vanemad kui ka lapsed

09.06.20 ... Kaks- ja mitmekeelses peres väärtustavad eesti keelt, võõrkeelt ja kakskeelsust üldisemalt nii vanemad kui ka lapsed, selgus Tallinna ülikooli doktoritööst. Perekonna keelepoliitikat kujundavad pigem kõik liikmed ehk see pole vanematelt lastele peale surutud.

Eakad jäävad digimaailmast eemale teadmatuse ja kehva koolituse tõttu

08.06.20 ... Eesti eakate digipädevus on mitmete Euroopa riikidega võrreldes küll kehvapoolne, kuid meie eakad on sellegipoolest avatud digipädevusi arendama, kuna uued oskused aitavad kasvatada sotsiaalset kapitali.

Uuring: pooled eestlased ei oota Eestisse elama teisest rahvusest või rassist inimesi

08.06.20 ... Veidi rohkem kui pooled eestlastest leiavad, et riik peaks lubama kas üldse mitte või vaid vähesel määral erinevast rassist või rahvusest inimesi Eestisse elama, selgub Euroopa sotsiaaluuringust.

Eesti muusikakriitika kipub sotsiaalmeediaajastul kokku kuivama

05.06.20 ... Ajal, mil lugejad kanduvad koos reklaamirahadega järjest enam trükimeediast sotsiaalmeediasse, tõmbavad väljaanded esmajoones kokku pehmete, sealhulgas kultuuriteemade arvelt. Eesti trükimeedias avaldatud muusikakriitikas jäävad seetõttu tooni andma riiklikult toetatud ja peamiselt klassikalist muusikat käsitlevad väljaanded, kirjutab BFMi nooremteadur Madis Järvekülg oma artiklis.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: