Ühiskond

Antropoloog: oleme unustanud kasvuihas majanduse kõige olulisema sisendi

25.03.23 ÜHISKOND ... Tänavusest Eesti inimarengu aruandest leiab muu hulgas peatüki kliimamure kohta. Peatüki juhtivautor ja sotsiaalantropoloog Aet Annist näeb, et inimeste huvi ja teadlikkus kliimateemadest on 25 aastaga tõusnud. Samas on Eesti ühiskond tugevalt mullistunud ja peaks raskete aegade üleelamiseks olema sidusam.

Grete Arro: Eesti inimene on kestlikult käitudes ohtlikult valiv

24.03.23 KESKKOND ... Eesti inimeste valmisolek teha igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid on aastaga langenud, selgus Orkla Grupi tellitud uuringust. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro sõnul on ohtlik, et inimeste jaoks piisab selles vallas meelerahu tekitamiseks juba mõnest loodussõbralikust harjumusest.

Eesti poisid loevad päevas kuus minutit

23.03.23 ÜHISKOND ... Kuigi nii mõnedki uuringud väidavad, justkui magavad ja liiguvad lapsed Eestis liiga vähe, siis statistikaameti ajakasutuse uuringu järgi liiguvad lapsed päevas umbes tund aega – täpselt nii palju, kui WHO soovitab. Samuti tulevad täis soovituslikud unetunnid. Küll aga loevad noored väga vähe.

Keeleteadlane: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

14.03.23 ÜHISKOND ... Emakeelepäev tähendab Eestis eeskätt eesti keele päeva, mil räägitakse palju õigekirjareeglitest. Väliseesti juurtega Tartu Ülikooli psühholingvistika kaasprofessori Virve-Anneli Vihmani sõnul võib õigekirjale osaks saada liigagi suur tähelepanu. Samuti julgustab ta noori nende keelekasutuse pärast vähem hukka mõistma.

Doktoritöö: Eesti maaelu on veel võimalik väiketootjatega päästa

13.03.23 ÜHISKOND ... Viimase 20 aasta jooksul on koondunud Eesti põllumajandusmaa väikese ringi suurtootjate kätte. Kuigi Šotimaa eeskujul on Euroopast teada ka halvem näide, hoiatab Eesti Maaülikooli hiljuti kaitstud doktoritöö riigi tegevusetuse eest. Abi oleks näiteks maapanga loomisest ja alustavate tootjate eelistamisest põllumaaturul.

Teoloog: kristliku poliitika võimatust näitab nõue armastada ka Putinit

07.03.23 ÜHISKOND ... Taani filosoof ja kirjanik Søren Kierkegaard eristas kolme olemisviisi: esteetilist, eetilist ja religioosset. Inimene peaks püüdlema viimase poole, ka poliitikas ja ühiskonnaelus. See aga eeldab ennastsalgavat tegutsemist ja oma vaenlase radikaalset armastamist, märgib Igor Ahmedov, Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant.

LGB-noored väärtustavad laste olemasolu isiklike kõhkluste kiuste

06.03.23 ÜHISKOND ... Eesti noortest tunneb väiksemal või suuremal määral enda soo vastu külgetõmmet umbes viiendik. Tallinna Ülikooli demograafide uurimus osutab, et keskmiselt soovivad sellised noored tulevikus saada endale teistest vähem lapsi. Samas peavad nemadki laste saamist ühiskonna vaates oluliseks ja pigem võivad nende endi kavatsusi kammitseda piiratud võimalused.

Antropoloog: poolmetsikud rohealad liidavad kogukondi

06.03.23 ÜHISKOND ... Lasnamäel Kurepõllu mitteametlikku pargiala kasutavad erinevad kohalikud kogukonnad ja paljude jaoks on see väheseid võimalusi kivikõrbes looduslähendust tunda. Sidusama linna huvides tuleks hoida sarnaseid rohealasid võimalikult tervikliku ja ligipääsetavana, leiab antropoloog Karina Vabson.

Eesti iive on Lõuna-Euroopa riikidest ette rebinud

03.03.23 ÜHISKOND ... Paljudel on koolitundidest meeles, et Lõuna-Euroopa rahvastel on suured perekonnad ja Põhjala heaoluriikides sünnitatakse lapsi vähem. Juba enam kui aastakümne jagu on reegel olnud aga pigem vastupidine.

Sotsiaalne surve ajab noored valimiskasti juurde

01.03.23 ÜHISKOND ... Sel nädalal saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida Eestis riigikogu. Uuringud on näidanud, et kõhklevad noored ajab valima see, kui nende lähikondlased valimistel osalevad ja sellest räägivad.

Rein Taagepera: otsisin tagasiteed Eestisse algusest peale

28.02.23 ÜHISKOND ... Emeriitprofessor Rein Taagepera, kes peab tänavu 28. veebruaril oma 90. sünnipäeva, on nüüdisaegses, pigem kitsalt spetsialiseerunud teadusmaailmas küllaltki ebatavaline nähtus.

Epidemioloogiaprofessor: süstlasurma levikut tõkestab kehv eeskuju

22.02.23 TERVIS ... Aastatel 2016–2019 katsetasid Tartu Ülikooli tervishoiuteadlased sekkumist, mis aitaks ennetada narkootikumide süstimisega alustamist. Pool aastat hiljem oli varasemast kolm korda vähem neid narkootikume süstivaid inimesi, kes olid viimasel kuuel kuul mõnel mittesüstijal aidanud teha esimest süsti.

Inimarengu aruanne: ka ebaterves maailmas saab elada tervislikku elu

21.02.23 ÜHISKOND ... Peresuhete kvaliteet on tähtsam kui nende vorm, autokeskne planeerimine tapab heaolu nii maal kui ka linnas ja valdav osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiu valdkonda. Need on vaid mõned tänavuses inimarengu aruandes sisalduvatest järeldustest.

Eesti üksikvanemad tunnevad end varasemaga võrreldes õnnelikumalt

17.02.23 ÜHISKOND ... Värsked Euroopa Sotsiaaluuringu andmed näitasid, et viimastel aastatel on Eestis märkimisväärselt kasvanud üksikvanemate eluga rahulolu.

Skandaalne ChatGPT – kuidas panna see eesti keele heaks tööle?

17.02.23 ÜHISKOND ... Keeletehnoloogia arengule tuult tiibadesse andnud ChatGPT-d ja teisi suuri keelemudeleid saab rakendada ka eesti keele jaoks. Nende pakutavate võimaluste ärakasutamine sõltub Eesti keelepoliitika otsustest ning meie keeletehnoloogide pingutusest, kirjutavad Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskuse keeletehnoloogid Eleri Aedmaa ja Helen Kaljumäe.

Loodusdokk äratab taimehuvi

17.02.23 ÜHISKOND ... Maailma rohkearvulistest taimeliikidest on mitmedki hävimisohus, kuid paljud inimesed hoolivad taimede käekäigust vähem kui loomade omast.

Uuring: rahaline heaolu võtab igas eas oma näo

16.02.23 ÜHISKOND ... Rahaline heaolu tähendab igale inimesele midagi pisut erinevat. Kuigi kõik inimesed otsivad kindlustunnet, näitas Eesti teadlaste hiljutine uuring, et inimese elukaare jooksul arusaam rahalisest heaolust pisut muutub. Nii otsivad noored finantsvabadust, tööealised valikuvabadust ja pensionieelikud sõltumatust.

Kohtinguäppe kasutavaid inimesi painab haihtumine

15.02.23 PSÜÜHIKA ... Kes on kunagi mõnd kohtingurakendust kasutanud, on tõenäoliselt kokku puutunud ka haihtumisega, kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadlased. Täpsemalt ilmnes nende uuringust, et ühegi selgituseta suhtluskatkestust on kogenud ligi kaks kolmandikku uuritavatest.

Sotsiaalteadlane: suunamudijate ja veebikelmide vahel jookseb õrn piir

15.02.23 ÜHISKOND ... Veebis tegutsevate petturite eesmärk on panna inimesi reageerima, olgu siis meelitamise või hirmutamise abil. Seejuures seostavad kelmid oma sõnumeid osavalt kehtiva olukorraga. Nii mõnestki küljest on sellisel tegutsemisel sarnasusi suunamudijatega, järeldab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor Kristjan Kikerpill oma hiljutises uurimistöös.

Romantika pole kadunud: eluarmastuse võib leida ka Tinderist

14.02.23 ÜHISKOND ... Internet on muutnud viimase paarikümne aastaga inimeste eluolu tundmatuseni. Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor märkis aga Raadio 2 "Pulss" valentinipäeva erisaates, et inimese põhiolemust ja käitumist pole muutnud isegi Tinder.

Rikkur võib olla oma vaesest naabrist rumalam

13.02.23 ÜHISKOND ... Keskmisest paksem rahakott ei ole tingimata märk selle omaniku keskmisest suuremast nupukusest, selgub rahvusvahelisest uuringust. Ühiskonna kõige rikkama ühe protsendi esindajad saavad vaimse võimekuse testides isegi veidi kehvemaid tulemusi, kui neist pisut väiksema sissetulekuga inimesed.

Sõprade nappus ajab lapsi tõekspidamisi hülgama

09.02.23 ÜHISKOND ... Lapsed, kellel on teistest vähem sõpru, hoiavad oma sõprussuhetest kiivamalt kinni. Võrreldes populaarsemate lastega väldivad nad võimalusel sõbraga eriarvamuste teket, kirjutavad USA teadlased.

Ennetav sisekaemus väärtuste üle tagab viisakama debati

02.02.23 PSÜÜHIKA ... Enne tulise teema üle arutlema hakkamist tasub inimestel oma väärtushinnangud endamisi läbi mõelda. Sellisel juhul kulgeb arutelu ise ladusamalt ja meeleolukamalt, osutab Ühendkuningriigi teadlaste hiljutine uuring.

Kadunud linna elustamine aitab leevendada ajalootraumasid

31.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Millisena me kujutame ette linnu, mida algsel kujul enam olemas ei ole – näiteks teises maailmasõjas pea täielikult hävinud Dresdenit või barokk-Narvat? Kas silme ees kangastub pilt suitsevatest varemetest linnulennuvaates või vaikeluline mustvalge foto elavast linnast? Moodsad meediatehnoloogiad tõotavad muuta nii meie kultuuripärandi kogemust kui ka tulevikumälestusi.

Professor: oleme Eestis läinud nutisõltuvuse hirmujuttudega liiale

29.01.23 ÜHISKOND ... Nutipõlvkonna lapsed ja noored sündisid maailma, kus nutiseadmed olid elu tavapärane osa. Mida lapsed ja noored digimaailmas teevad ning kuidas täiskasvanu võiks neid pigem mõista kui hukka mõista, rääkis oma hiljuti valminud uuringu valguses Novaatorile Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

Graafik: Venemaa sõda nihutas viimsepäeva kella seierid hukule lähemale

25.01.23 ÜHISKOND ... Maailmas valitsevaid pingeid peegeldava viimsepäeva kella kohaselt lahutab inimkonda maailma lõpust 90 sekundit. Seierite nihutamise eest vastutava ekspertkogu hinnangul pole olnud viimnepäev kunagi varem nii lähedal eeskätt Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse.

Video: miks on konkurentide laimamisest saanud poliitikas normaalsus?

23.01.23 ÜHISKOND ... Teisipäeval arutlevad poliitika ja kommunikatsiooni asjatundjad Eesti rahvusraamatukogu arutelusarjas "Infomüra", miks lubab käitumiseetika poliitikalaval inimestele rohkem kui argielus.

Eesti lastekodude maine paranemine võib raskendada hooldusperede leidmist

24.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Uute hooldusperede leidmine kujutab endas võtmetegurit, mis aitab vähendada Eesti lastekodudes elavate laste arvu. Paradoksaalselt võivad aga lastekodude paranenud elutingimused vähendada inimeste soovi saada hoolduspereks ja päästa sellega lapsi lastekodusse sattumisest.

Professor: rahvaarvu vähenemist ei peata ainult üks abinõu

17.01.23 ÜHISKOND ... Eestis sündis mullu rekordvähe lapsi. Ehkki TLÜ rahvastikuteaduste professori sõnul pööravad perepoliitikale tähelepanu kõik erakonnad, on naiivne loota, et rahvaarvu vähenemist peataks üks abinõu.

Doktorant: riigivalitsemises nügimise kasutamine viib libedale teele

13.01.23 ÜHISKOND ... Paljud organisatsioonid näevad kurja vaeva sellega, et muuta inimeste käitumisharjumusi. Üks võimalus selleks on neid nügida. Küll aga tuleb olla ettevaatlik, kui nügimist tahavad kasutada poliitikud.

Filosoof: teadusliku üksmeele eitamine ei pruugi olla vaid mugavusvalik

12.01.23 ÜHISKOND ... Poliitilises psühholoogias levinud arvamuse järgi ujub osa inimesi teadusliku konsensuse suhtes vastuvoolu oma poliitiliste eelistuste tõttu. Lähemal vaatlusel ei pruugi selliste inimeste naeruvääristamine õigustatud olla, osutab Tartu Ülikooli filosoofia osakonna kaasprofessor Alex Davies algselt portaalis Justice Everywhere ilmunud postituses.

Haridusgerontoloog soovitab mõiste "pensionär" ümber mõtestada

09.01.23 EESTI ... Vikerraadio "Päevatee" saates kõnelenud Tallinna Ülikooli teadur, haridusgerontoloog Tiina Tambaumi sõnul tuleks sõnad "pension" ja "pensionär" ümber sõnastada, ühtlasi peab ta valeks nimetada pensionipõlve vanaduspuhkuseks.

Sisserändajal võib Euroopas olla kergem palgatöö asemel ettevõte avada

09.01.23 ÜHISKOND ... Riigiti võib kohalike elanike ettevõtlik hoiak olla üsna erinev. Seevastu riiki saabunud välismaalased võivad sageli olla iseenda tööandjad, oletab Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor oma statistilise analüüsi põhjal. Samuti oletab ta, et teise riiki kolivadki juba riskialtimad inimesed ning uuel kodumaal võib välismaalasel olla kergem oma äri avada, kui tööturule siseneda.

Inimesed on saanud lapsi keskmiselt umbes 27-aastaselt

09.01.23 ÜHISKOND ... Kui pikk on inimpõlv, sõltub sellest, millises vanuses inimesed lapsi saavad. Ameerika teadlased on nüüd geenimaterjalidele tuginedes välja rehkendanud, kui pikad on inimpõlved viimastel aastasajatuhandetel keskmiselt olnud.

Doktoritöö: Kesk- ja Ida-Euroopa fondijuhtide investeeringuid saadab ebaõnn

06.01.23 ÜHISKOND ... Tootlust ja tulu ootaval investoril tasub paigutada oma raha pigem indeks-, kui Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud fondidesse, osutab hiljutine doktoritöö. Kohalike fondijuhtide valikuid saadab ebaõnn ja nende fondihalduse tasud on Euroopas ühed kõrgemad.

USA uuring: lapsevanemad soosivad laste viisakusvalesid

02.01.23 HARIDUS ... Paljud lapsevanemad õpetavad oma võsukestele, et valetamine on paha ja aus olemine hea. Samas näitas USA teadlaste uuring, et vanemad võivad mõnele valele reageerida hoopis soosivalt. Nimelt võib vanem vahel eelistada kuulda lapselt väikeseid viisakusvalesid.

Punk on lahe ehk Kuidas Eesti naispunkarid oma koha leidsid

30.12.22 KULTUUR ... Kui tänapäeval ei vaadata isikupärase välimusega subkultuuriesindajale linnaruumis enam viltu, siis 1980.–1990. aastate punkareid, tänavamuusikuid ja futuriste tabas kaaskodanike halvakspanu. Eesti muusikateadlane osutab naispunkaritega tehtud intervjuude põhjal, et just naiste jaoks tähendas punk suuremaid kõhklusi kui meestele.

Eesti naised võitsid 20 aastaga enim vaba aega söögitegemise arvelt

28.12.22 ÜHISKOND ... Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimastel aastatel on aga naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Suuresti tänu sellele, et varasemaga võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega.

Minutiloeng: kust tuleb tänapäeva kingiiha?

22.12.22 ÜHISKOND ... Aasta kõige pimedama aja üleminekul tähistab suur osa maailmast jõulupühi. Talvise pööripäevaga seonduvad siirderiituste kompleksi tuleks pidada jõulupärimuse tuumikuks. Oluliselt on seda kujundanud maaviljelus ja karjakasvatus, märgib Tallinna Ülikooli antropoloogia lektor Joonas Plaan.

Vabatahtlikud võivad aidata kriise lahendada, aga külvata ka segadust

16.12.22 ÜHISKOND ... Selleks, et erinevatest kriisidest paremini ja kiiremini välja tulla, saavad vabatahtlikud oma panuse anda. Küll aga ei ole vabatahtlike töö tihtipeale koordineeritud. Nõnda võib nende tegevus tahtmatult tekitada pigem kahju kui kasu.

Lemmiklooma surm võib olla sama valus kui lähedase kaotus

09.12.22 ÜHISKOND ... Kuna lemmikloom võib olla inimesele sama kallis kui teine inimene, võib lemmiku kaotusele järgnenud leinaperiood olla samuti emotsionaalselt raske. Uuringud osutavad, et lemmiku kaotanud inimese leina tuleks mõista ja austada samamoodi kui lähedase kaotanu oma.

Uuring: ülikooli keelepoliitika peab toetuma tegelikule suhtlusele

08.12.22 ÜHISKOND ... Tartu Ülikooli keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtetes on ülikool seadnud sihi kindlustada eesti keele kestlikkus, tagades samas ka muukeelsete töötajate kaasatuse. Ülikooli keeleteadlaste uuring osutab, et ainult visioonidokumendist ei piisa ja tarvis on investeeringuid nii keeletehnoloogiasse, eesti keele õppesse kui ka tegevusi, mis toetaksid eesti keele kasutamist ja väärtustamist ühise suhtluskeelena.

Uuring: nõiduseusk on maailmas laialt levinud

05.12.22 ÜHISKOND ... Nõiduse ja nõidade olemasolusse usub umbes kaheksandik maailma elanikest, osutab Ameerika teadlase uus üleilmne uuring. Samas on inimeste suhtumises nõiakunsti riigiti suured käärid.

Kampsunis inimesed võivad bitcoin'idele saatuslikuks saada

05.12.22 R2 PORTAAL ... Energiakriisis soovitavad riigid oma kodanikel kodus temperatuuri alandada ja hoopis kampsun selga tõmmata. Kuna krüptovaluutade kaevandamine on väga energiamahukas, võivad kampsunilahenduse pooldajad need ajalooks muuta, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Aigar Vaigu selgitas "Ringvaates", miks päeva pikkuselt tahetakse sekund ära võtta

29.11.22 ÜHISKOND ... Versaille'is meetrikonventsiooni kogul käinud Metroserdi tegevjuht, füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu selgitas "Ringvaates" sekundi defineerimist saatvaid probleeme ja seda, miks tahetakse päeva pikkuselt nüüd sekund hoopis ära võtta.

Tartu Ülikooli töötajatel napib Toomkiriku tuleviku osas ühismeelt

26.11.22 ÜHISKOND ... Tartu Ülikoolile kuuluvate toomkiriku varemetesse planeeritav klaaspaviljon ja idee selles tegutsema hakkavast restoranist ootab veel muinsuskaitseameti ja keskkonnaameti eksperthinnanguid. Novaator uuris, mida arvatakse mõttest ülikooli sees.

Vähemalt 12 fakti, mida teada Katarist

25.11.22 ÜHISKOND ... Vaat et sama palju kui räägitakse jalgpalli MM-ist, räägitakse ka olukorrast riigis, kus suurvõistlus toimub. Kataris saavad kokku islamiühiskond ja rahvusvaheline ärikultuur. Ühelt poolt on riigis kuritegevuse tase ülimadal, teisalt on naaberriigid heitnud Katarile ette terroristlike režiimide toetamist.

Uuring: koduse raamatukogu suurus mõjutab lapse jõudmist ülikooli

24.11.22 ÜHISKOND ... Viimaste aastakümnete jooksul on nii Eestis kui ka mujal maailmas püütud vähendada hariduslikku ebavõrdsust. Tallinna Ülikooli teadlased uurisid, miks hariduslik kihistumine jätkuvalt peavalu valmistab, osutades, et noorte ligipääs kõrgharidusele sõltub muu hulgas koduse raamatukogu suurusest.

Uuring: sotsiaalteaduste tulemusi õõnestavad laisad hüpoteesid

23.11.22 TEADUSELU ... Ühtesid ja samu andmeid analüüsivad teadlased saavad eriti just sotsiaalteadustes väga erinevaid tulemusi, selgus rahvusvahelisest uuringust. Kuigi väikesed valikud andmeanalüüsil muudavad tulemust paratamatult, oleks abi täpsema sõnastusega hüpoteesidest.

Virtuaalne koostööruum võib asendada kergekäelise tööreisi

22.11.22 ÜHISKOND ... Koroonapandeemia sundis kaugtööle suure osa inimesi, kes seda varem teinud polnud. Uue olukorraga kohanedes tekkisid aga päris uutmoodi töökohad ehk virtuaalsed koostööruumid. Värske uuring osutab, et sellised ruumid võivad tuua töötajale uusi tutvusi, säästa reisiraha ning hoida samas töö- ja pereelu lahus.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: