13.07.20 ... Äsja ilmunud monograafia "Seks ja sotsiaalmeedia" (originaalis "Sex and Social Media") pakub midagi mistahes kogemustepagasiga lugejale. Sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenberg ja tema Austraalia kaasautor Emily van der Nagel kirjutavad inimese (virtuaalse) seksuaalelu kirevusest toetavalt ja kedagi sildistamata. Kui raamatus üldse kohtab antikangelasi, on need hingetud sotsiaalmeediakorporatsioonid.

09.07.20 ... Novaator ja Vikeraadio käisid uudistamas endises Põhjala kummikutehases, kuhu aktivistid rajavad kultuuripesa. Räämas ja tolmune arendus meenutab Telliskivi loomelinnaku algusaegu, ent eristub teistest omalaadsetest rendikanade, mesitarude ja kogukonnaaia abil.

08.07.20 ... Kui võimalikule annetajale meenutada tema surelikkust, annetab ta palju tõenäolisemalt. Samuti eelistavad inimesed annetada neile tähenduslikke esemeid, et annetatud eseme kaudu nii-öelda edasi elada, selgub Briti Kolumbia Ülikooli teadlaste värskest uuringust.

08.07.20 ... Hiina meditsiin on Eestis konfliktne teema, mille ümber keerleb palju kahtlusi, kriitikat ja eriarvamusi. Kõnealust raviviisi õigustatakse siinses meedias autoriteetsetele ravijatele ja kõikehaaravale meditsiinile rõhudes ning teaduspõhist lähenemist vältides, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased.

03.07.20 ... Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused tõstsid toetust saanud ettevõtete tööviljakust peaaegu poole võrra ja lõid neis 20 protsendi ulatuses juurde uusi töökohti.

02.07.20 ... Humanitaar- ja reaalteadused on justkui kaks erinevat maailma. Miks need kaks kultuuri omavahel pingestatud on ja kas näiteks kvantkirjandusest võiks leida üksteist täiendavaid ühisosi? Nimelt on kvantkirjandus kirjandusžanr, mis leiab inspiratsiooni kvantteooriast. Novaatori podcast'is selgitab teemat lähemalt Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorant Taavi Remmel.

02.07.20 ... Lõuna-Eestis toimub taas lingvistika olümpiaadil silma paistnud noorte laager, kus õpitakse mõistma keeli ilma neid õppimata. Novaator valis välja mõned ülesanded, mille lahendamise kaudu noored laagrisse kandideerisid.

01.07.20 ... Neis maades, kus elab mitu rahvust, kasvavad linnad aeglasemalt kui ühetaolisema rahvusliku koosseisuga maades.

01.07.20 ... Kõrgema akadeemilise sooritusvõime ja parema matemaatikaoskusega inimesed teenivad Tallinna börsil suuremat tulu. Samas ei pea olema edukad investorid selle poolest parimatest parimate seas, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust.

29.06.20 ... Jälgides noorte keelekasutust internetis ja argikõnes, raputab pead ja kortsutab kulmu mõnigi emakeele patrioot. Tallinna Ülikooli doktorant Helin Kask leidis, et kõige enam kasutatakse just spetsiifilise tähendusega ingliskeelseid sõnu, millel eesti keeles täpne vaste puudub.

26.06.20 ... USA bioloogiaõpikutes tõsteti iga naisteadlase kohta esile seitse meest, seejuures mustanahalisi naissoost teadlasi polnud analüüsitud õpikutes kordagi esindatud.

22.06.20 ... Suunamudimine kui sotsiaalmeedia amet on Eestis varajases arengufaasis, kus ameti kõik osad ei ole veel paika loksunud, selgub Tallinna Ülikooli BFM-is kaitstud Kristiina Niimeistri magistritööst. Ameti olemuse suhtes on kohati vastuolulised ka suunamudijate endi seisukohad.

22.06.20 ... Eestlaste ja lätlaste eluviis on Lääne-Euroopaga võrreldes veel suhteliselt maalähedane. Siinsed inimesed hindavad maakodu vaikust ja rahu, kasvatavad ise toidutaimi ning käivad marjul ja seenel. Siiski, ainult eelnimetatu inimesi maal ei hoia. Maainimesed ei oota linnaga võrdseid hüvesid, kuid tunnevad puudust elementaarsetest teenustest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

19.06.20 ... Algas teadusuuring, kus püütakse saada selgust, kas Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika toob Ida-Virumaal kaasa töötuse ja sotsiaalsed probleemid. Saksamaa Reini söepiirkonna kogemus viitab, et suured ideed kipuvad takerduma poliitaparaadi sügavustesse.

16.06.20 ... Viimase majanduskriisi ajal tööturule sattunud Eesti noorte palk oli aastaid hiljem väiksem juhul, kui neil ei õnnestunud leida tööd pikema aja jooksul. Kuigi sügav ja lühiajaline majanduslangus ohustas eeskätt madalama haridustasemega noori, tuli neile appi Soome lähedus.

15.06.20 ... Kuigi spetsialistid pooldavad Tallinnas autoliikluse piiramist ja linnaruumi autodele ebamugavamaks tegemist, siis linnavalitsus autokasutuse osakaalu vähendamiseks eraldi meetmeid rakendada ei plaani, vaid loodab, et inimesed loobuvad muude liikumisvõimaluste mugavnedes autodest ise.

15.06.20 ... Kuigi raha saavad juurde trükkida vaid keskpangad, võib selle korduva väljalaenamise tõttu saada panka pandud 100 eurost 1000 eurot või rohkemgi, selgitab Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

11.06.20 ... Kohalikel omavalitsustel tuleks leppida, et Eesti rahvaarv ei hakka ilmselt lähiaastatel kasvama ja aeg on teha sellele vastavalt ruumis ümberkorraldusi, leiab Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse juhataja ning Eesti inimarengu aruande kaasautor Novaatorile antud intervjuus.

10.06.20 ... Eesti on rahvusvahelise uuringu andmetel üks riikidest, kus relvaõnnetuste tagajärjel sureb inimesi suhteliselt vähe. Viimase kümnendiga on ka vägivaldseid surmajuhtumeid üldiselt Eestis poole vähemaks jäänud. Siseministeeriumi hinnangul on siinsed karmid relvaloa taotlustingimused end seega õigustanud.

09.06.20 ... Lihulas möödunud nädalvahetusel toimunud juhtumi valguses tasub üle vaadata kriminaalseadus ja relva eraisikute kätte sattumise võimalused, rääkis Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar Vikerraadio saates "Uudis+".

09.06.20 ... Kaks- ja mitmekeelses peres väärtustavad eesti keelt, võõrkeelt ja kakskeelsust üldisemalt nii vanemad kui ka lapsed, selgus Tallinna ülikooli doktoritööst. Perekonna keelepoliitikat kujundavad pigem kõik liikmed ehk see pole vanematelt lastele peale surutud.

08.06.20 ... Eesti eakate digipädevus on mitmete Euroopa riikidega võrreldes küll kehvapoolne, kuid meie eakad on sellegipoolest avatud digipädevusi arendama, kuna uued oskused aitavad kasvatada sotsiaalset kapitali.

08.06.20 ... Veidi rohkem kui pooled eestlastest leiavad, et riik peaks lubama kas üldse mitte või vaid vähesel määral erinevast rassist või rahvusest inimesi Eestisse elama, selgub Euroopa sotsiaaluuringust.

05.06.20 ... Ajal, mil lugejad kanduvad koos reklaamirahadega järjest enam trükimeediast sotsiaalmeediasse, tõmbavad väljaanded esmajoones kokku pehmete, sealhulgas kultuuriteemade arvelt. Eesti trükimeedias avaldatud muusikakriitikas jäävad seetõttu tooni andma riiklikult toetatud ja peamiselt klassikalist muusikat käsitlevad väljaanded, kirjutab BFMi nooremteadur Madis Järvekülg oma artiklis.

04.06.20 ... Tallinna Ülikooli eesti filoloogia üliõpilane Erik Mikkus uuris ilmanähtuste ja keele vahelisi seoseid. Selgus, et sõnad nagu udu või pilv toovad eri kultuuridest inimeste silme ette erinevaid kujutluspilte.

03.06.20 ... Kui kinnisvara muutub kallimaks, võtavad inimesed rohkem laenu. Eesti laenuturu eripärana paistab aga silma, et laenumahtudel kinnisvarahindadele alati sarnast mõju pole, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust.

01.06.20 ... Päevas vähemalt üheksa tundi magavad 12-aastased Eesti lapsed on eluga rohkem rahul kui nende lühema unega eakaaslased, selgub hiljutisest rahvusvahelisest laste subjektiivse heaolu uuringust. Ühtlasi pole Eesti lapsed rahul oma klassikaaslastega, ehkki eriolukorra ajal hakkasid nad viimastest rohkem puudust tundma.

01.06.20 ... Mitmed põlise kõlaga eesti nimed on rahvusvahelised ja laenatud mujalt siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, märgib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.

01.06.20 ... Eesti lapsed on teadlikud oma õigustest, millest üks on ka nende kuulamine, kuid laste arvates ei kuula vanemad neid piisavalt, selgus rahvusvahelisest uuringust.

29.05.20 ... Kuigi võiks arvata, et mitu pead on ikka mitu pead, näitasid Carnegie Melloni Ülikooli teadlased vastupidist. Praktikas tähendab see, et karjamentaliteet pärsib ohuolukordades kiirete elutähtsate otsuste langetamist.

28.05.20 ... Viimase kümnendiga on Eestis populaarseks saanud osavõtt kõikvõimalikest pikamaajooksudest. Keskklassi eestlaste väärtushinnangud on muutunud: vastupidav jooksjakeha on raha asemel uus mõõdupuu hästi elatud elule, selgub antropoloog Toomas Grossi uuringust.

28.05.20 ... Välkintervjuudes sportlastega jääb sageli mulje, et atleet on sõnakehv. Samuti ei pruugi kiirest intervjuust midagi uut selguda. Tartu Ülikooli ajakirjanduse-uurijate sõnul on selle taga sageli kehvad küsimused ja nad pakuvad välja mudeli, kuidas spordi- või mis tahes valdkonna ajakirjanikud saaksid teha sisukamaid intervjuusid.

26.05.20 ... Pooled seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ei ole oma vastikust kogemusest kellelegi rääkinud ja vaid kümnendik ohvreist ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda.

25.05.20 ... Mida noorem laps, seda usinam lugeja, selgub 2013.–2014. aastal korraldatud uuringust. Lugemisele pakuvad laste vaba aja sisustamisel tugevat konkurentsi teler ja arvuti.

21.05.20 ... Koroonakriisi ajal on kaitsemaskid saanud osaks argielust. Maskikandmises kaitseks või rituaalsel eesmärgil pole aga midagi uut. Maski ajaloolisest tõrjemaagilisest ja sümboolsest mõjust rääkis folklorist Reet Hiiemäe.

19.05.20 ... Toimetaja ja reporteri omavahelises suhtluses jääb vajaka professionaalsest tagasi- ja edasisidest, selgub Signe Ivaski uurimuses Eesti päevalehtede sisemisest suhtluskultuurist toimetaja ja reporteri vahel.

18.05.20 ... Etnobotaanik Raivo Kalle uuris Võru- ja Setumaal traditsioonilist mestast toiduainete kogumist. Looduslike taimede toiduks korjamise tavasid on mõjutanud osalt traditsiooni hääbumine, aga ka metsade mahavõtt.

18.05.20 ... Interneti avarused ja võimalused on peaaegu lõputud. Nüüd on teadlased avastanud sellest üleilmsest arvutivõrgust lausa uue seeneliigi.

15.05.20 ... Sotsiaalmeedia annab koroonaviirusepuhagu ajal huvitavat ainest erinevateks juhtumiuuringuteks, leiab Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent Katrin Tiidenberg. Samas on saanud juba kinnitust, et ühismeediale ühese hinnangu andmine on peaaegu et võimatu.

11.05.20 ... Venemaa korraldatud suurõppus Zapad 2017 ei testinud ainult paljude üksuste korraga toimimist ja mobiliseerimist, vaid levitas ka Venemaale sobivaid hirmunarratiive, leiavad Tartu ülikooli teadlased.

11.05.20 ... Viimastel nädalatel on hoogu saanud arutelu, kas eesti ajakirjanduses on fakt ja arvamus segamini ning kas ülikoolidest tulevad välja vasakpoolse maailmavaatega noored. Mida teadusuuringute andmed nendele küsimustele vastuseks annavad, analüüsis Vikerraadio päevakommentaaris ajakirjandusuurija Marju Himma.

11.05.20 ... Tallinna ülikooli doktorant Marju Taukar uuris algupäraste ning tõlgitud tekstide keelelisi sarnasusi ja erinevusi. Tööst selgus, et sõnade kasutamise sagedus erineb tõlkes ja algupärases tekstides nii, et arvuti suudab tuvastada, kas tegemist on tõlkega või algupärase tekstiga.

11.05.20 ... Ühiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.

08.05.20 ... Koroonapandeemia ajal pööravad maailma riigijuhid pilgud Soome poole, kus kehtestati 2017. aastal eksperimendi korras kodanikupalk. Kuigi see ei tõstnud riigis tööhõivet, olid kodanikupalga saajad üldiselt õnnelikumad ja tugevama vaimse tervisega, selgub Helsingi Ülikooli teadlaste uuringust.

06.05.20 ... Valet võiks tõepoolest kaugelt ja lihtsalt ära tunda. Ometi kuuleme sõpradelt-tuttavatelt-perekonnaliikmetelt pärast valeinfo lõksu sattumist hoopis teist reaktsiooni: ma ei osanud isegi kahelda, kirjutab Signe Ivask veebiajakirjas Peegel.

05.05.20 ... Maailmas kogub populaarsust sari kurikuulsast tiigrikuningast Joe Exotic, kes pidas aastatel 1999 kuni 2016 Oklahomas eksootiliste loomade parki ja kannab praegu 22aastast vanglakaristust. Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran tõdes, et tegelikult ei räägi see sari ei loomaaiast ega tiigritest, vaid ühest väga kummalisest maailmast, mis sarnaneb rohkem halvamaitselisele tsirkusele kui loomaaiale.

05.05.20 ... Kõik inimesed vajavad teavet oma päritolu ja lapseea kohta, kaasa arvatud lastekodus kasvanud inimesed. Sageli aga välditakse lastekodudes bioloogilistest vanematest ning lapsepõlvest rääkimist, kuna kardetakse lapsi traumeerida. Eesti teadlaste läbi viidud uuringus on jõutud järeldusele, et just nende teemade ignoreerimine on lastele traumeeriva mõjuga.

30.04.20 ... Vabariigi alguskümnenditel kujundas Eestis avalikke arutelusid maailmas toona populaarne teadusvool eugeenika ehk rasside hierarhiaid kuulutav õpetus inimese tõutervishoiust. Selle valguses kujutati tänapäeva mõistes LGBTQI+ inimesi ehk kvääre haigete ja kurioossetena, mistap paljud neist inimestest eelistasid jääda avalikkusele võimalikult nähtamatuks, kirjutab Rebeka Põldsam oma artiklis.

29.04.20 ... Taanis uurisid teadlased ühe Skandinaavia moebrändi ponnistusi rõivaste tagastussüsteemi elluviimisel ning järeldasid, et üleminek jäätmevabale ärimudelile eeldab kampaania asemel kogu väärtuspakkumise muutmist, tarbijate rolli ümbermõtestamist ning uute partnerlussuhete loomist.

28.04.20 ... Kui seksuaalvägivalla all kannatanud noor läheb veebifoorumisse abi otsima võib juhtuda, et ohvrit ei usuta ning teda tabab süüdistuste laine, sest väärarusaamad ja stereotüübid levivad ühiskonnas üsna hõlpsasti. Seksuaalvägivallaga seotud stereotüüpe uurinud Tartu ülikooli doktorant Simone Eelmaa sõnul peaks aru saama, et vägistamist põhjustavad ikkagi vägistajad, mitte ohvri riietus või iseloomuomadused.