Ühiskond

Minutiloeng: poeedid on aastasadu "sotsiaalmeediumina" kasutanud sonetti

18.11.19 ... Kindlalt piiritletud arv värsiridu, kindel arv silpe luuletuses ja 14 värsireas – sonett. Või 140 täheruumi ühe sõnumis – Twitteri säuts. Tallinna Ülikooli kirjandusteadlase ja kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman uuris oma doktoritöös, millega sonett inimesi võlub.

Doktoritöö: malendite strateegiline sõjaline tähendus kandus ka vene kirjandusse

13.11.19 ... Nõukogude Venemaal oli malemäng tippsport, millel oli ka strateegiline sõjaline tähendus. Oma populaarsuse tõttu jõudis male ka kirjandusse, kus see ilmnes nii ulmes kui ka "malemuusika". Kõike seda analüüsis Tallinna Ülikooli doktorant Darja Dorving, kes nüüd kaitses oma väitekirja.

Viktoriin inimgeograafias: inimeste liikumine tööle ja kooli rändamisel

13.11.19 ... Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 13. novembri küsimused on inimgeograafia valdkonnast. Artikli lõpust leiate vastused ka 12. novembri küsimustele.

Minutiloeng: kas õlu maitseb tänapäeval samamoodi kui minevikus?

11.11.19 ... Eestlased on pika ajalooga õllenautijad, nagu ka teised rahvad Põhja- ja Ida-Euroopas. Veini jõi siinmail pigem ülemklass. Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath küsib, kas siinse pruulimise pikk, aga siiski katkenud ajalugu, annab meile võimalusi lisada ka praegusele õllebuumile ajaloolisi retsepte ja kohalikke maitseid?

Freedom House: internetivabadus vähenes aastaga üle kogu maailma

08.11.19 ... Riigid kasutavad ühismeediat üha sagedamini oma ja teiste riikide kodanike järele luuramiseks ning valimistulemuste kallutamiseks, selgub mõttekoja Freedom House iga-aastasest analüüsist. Eesti paikneb internetivabaduse poolest Islandi järel teisel kohal.

Uuring väidab, et liigne ekraanide kasutamine tekitab lapse ajus moonutusi

06.11.19 ... Kui koolieelikud veetsid ekraani ees rohkem kui tund aega päevas, hakkas see muutma nende aju valgeainet, mis mõjutab lapse keele- ja kirjaoskuse arengut, nii selgus USA teadlaste värskest uuringust.

Essee: meediavaldkond ei saa areneda isevoolu teed

06.11.19 ... Rahvusvahelised hinnangud Eesti meediasüsteemi kohta on olnud siiani üsna sõbralikud: pressivabaduse indeksis oleme endiselt riigina kõrgel kohal ja meediapluralismi monitooring näeb meie meediasüsteemis samalaadseid riske kui näiteks Soome omas. Tõstetakse esile, et endiste idabloki riikide seas on meie meediast kõige edukamalt kujunenud läänelik liberaalne meedia, mis toetab demokraatiat ja inimõiguste järgimist.

Tartu teadlased leidsid digiallkirjastamisel kitsaskoha ning pakkusid lahenduse

04.11.19 ... Tartu Ülikooli teadlaste teadusartikkel toob välja, et Eesti digiallkirja ajatempel on muudetav, mistõttu ei ole see hea vahend juriidiliselt tõendamaks, millal dokument tegelikult allkirjastati. Teadlaste hinnangul tuleks loobuda allkirjastamise aja tuvastamise nõudest ja vältida olukorda, kus kehtetu sertifikaat muutub uuesti kehtivaks.

Semiootik selgitab, millal on poliitiku vabandus siiras ja ammendav

01.11.19 ... Viimasel ajal on poliitikud esitanud vabandusi, mis justkui on vabandused, kuid ei mõju siirana ega ka vabandusena. Semiootik Tiit Kuuskmäe analüüsis neid juhtumeid ning toob välja nii mõndagi mõtlemapanevat.

Minutiloeng selgitab, millest sõltub meie pension

28.10.19 ... Haridus ja finaktskirjaoskus on olulised, kuid investeerimises on edukamad need, kes on lisaks ka meelekindlamad, vähem riskeerivamad ja neurootilisemad. Ning kuidas mõjutavad lähisuhted eestlase võimekust pensioniks investeerimisega raha koguda, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus.

Kas sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine sütitab soovi Eestist lahkuda?

26.10.19 ... Aktiivsete sotsiaalmeediakasutajate hulgas leidub rohkem neid, kes peavad plaani Eesti tolm jalgelt pühkida ja välismaale elama kolida, kui nende hulgas, kes eelistavad telerit, raadiot või ajalehti-ajakirju jälgida. Kas meediatarbimine võib seega mõjutada rändesoovi?

Reidi tee mõistatus: miks oli sajanditetaguse laeva vrakis 60-ndate konserv?

25.10.19 ... Tallinnas tuli Reidi tee ehitusel arheoloogide üllatuseks välja tulirelvade ajastust pärit vrakk, mille pardas oli musketikuul, laevas aga 1960-ndatest pärit konserv, mille sattumine sinna pakub arheoloogidele samuti huvi.

Digivahendid suurendavad lapsevanemate ärevust

23.10.19 ... Tänapäeva maailm on täis ohte, mis muudavad lapsevanemad ärevaks. See paneb neid ostma lastele n-ö jälitussseadmeid, millest ei taha mõned emad-isad loobuda ka siis, kui võsuke ülikooliteed sammuma asub.

Keeleteadlased on vastu vaid registripõhisele rahvaloendusele

23.10.19 ... Keeleteadlased saatsid rahandusministrile ühispöördumise, milles väljendavad vastuseisu statistikaameti soovile üle minna täielikult registripõhisele rahvaloendusele.

500 Eesti kaarti, mille olemasolust sa tõenäoliselt midagi ei teadnud

16.10.19 ... Milline näeb välja kõige esimene eestikeelne kaart? Kus on sündinud Eesti eliit? Kus eestlased nõukogude ajal saunas käisid? Aga kus Kalevipoeg ringi kondas? Neile, ja veel 496 küsimusele, mida sa ilmselt veel esitadagi ei oska, annab vastuse Eesti esimene rahvusatlas.

Eestis on planeerija roll viimase poole sajandi jooksul palju muutunud

08.10.19 ... Sajand tagasi piisas linnaplaneerimiseks valitseja templiga arhitektuursest joonisest, kohaliku kogukonnaga ei olnud vaja plaane arutada. Ajaga on planeerija roll oluliselt muutunud – kunagisest visionäärist on saanud hea ja laialdaste teadmistega läbirääkija, kelle ülesandeks on leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis valminud doktoritöös vaatles Pille Metspalu, kuidas on muutunud planeerija roll Eestis viimase poole sajandi jooksul.

Semiootik Brexitist: Roos on roos – kas Brexit on Brexit?

05.10.19 ... Ameerika kirjanik Gertrud Stein kirjutas 1924. aastal luuletuses "Püha Emily" (Sacred Emily) kuulsaks saanud luulerea: "Roos on roos on roos on roos" (Rose is a rose is a rose is a rose). Natuke üle üheksakümne aasta hiljem lausus Briti peaminister Theresa May: "Brexit on Brexit" (Brexit means Brexit). Kas need lausungid on samaväärsed?

Raport: ühismeediaga manipuleerib süstemaatiliselt vähemalt 70 riiki

04.10.19 ... Viimase aasta jooksul on üritanud arvutusliku propaganda meetoditega süstemaatiliselt avalikku arvamust kallutada vähemalt 70 riigi poliitilised parteid või riiklikud agentuurid, selgub Oxfordi Ülikooli teadlaste analüüsist.

Nutika elu taskusaade: 5 soovitust nutirakenduste lõksust pääsemiseks

02.10.19 ... Nutivahendil ja külmkapil on palju ühist: sealt saab meelepärast, mis küll kiirelt rahuldab isu, kuid võib pikas perspektiivis soodustada ka "ülesöömist". Nutirakendused on justkui kaubad poes, mis kutsuvad end tarbima. Nutika elu podcast ehk taskusaade käsitleb sel korral viise, kuidas end neist sõltuvust tekitavatest rakendustest tervislikult mööda hiilida.

Pendeltöö Soomes on muutnud peremustreid ja isa rolli pere vabal ajal

30.09.19 ... Pendeltöö ehk peamiselt ajutiselt Soomes tööl käimine on viimase kümnendi jooksul saanud üha tavalisemaks paljudes peredes. Kuigi sageli seostatakse pendeltööd perede lagunemise ja keerulise elukorraldusega, on sellega kaasnenud palju positiivseid muutusi, näitab hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö.

Minutiloeng: miks tänapäeval ollakse nii olevikukesksed?

30.09.19 ... Ela hetkes ning minevik on miski, mis kuulub muuseumisse ning see ei innusta ega paku eeskuju - miks see nii on, arutleb Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Nädala teema: mis on nutisõltuvus ja kuidas end lahti ühendada?

30.09.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud küsimuse üle ning seejärel lugeda paaris siinse artikli teksti ja mõelda, kuidas võiks välja näha nutisõltuvus.

Nutika elu taskusaade: digihügieeni reeglid perekonnas

25.09.19 ... Nutikas elu ei ole n-ö on-off küsimus ehk küsimus pole selles, kas kasutada nutivahendit või loobuda sellest täielikult. Küsimus on selles, kuidas me nutivahendit kasutame, nimetagem seda eluks digivahendiga ehk nutikultuuriks.

Jaapani välissuhteid kummitab jätkuvalt Teise maailmasõja pärand

25.09.19 ... Teise maailmasõja pärandist Jaapani välispoliitikas kirjutab Tartu Ülikooli meediauuringute nooremteadur Ene Selart, kelle uurimisteemaks on Eesti ja Jaapani suhted ning Jaapani kajastamine eesti meedias.

Valitsus tõstab teaduskulutuste osakaalu 0,74 protsendini SKP-st

24.09.19 ... Kui kevadel riigieelarve strateegiat koostades tegi teadlastele suurt meelehärmi valitsuse plaan jätta teaduskulutuste oskaal 0,71 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), otsustas valitsus seda tõsta tuleval aastal 0,74 protsendile.

Minutiloeng: mida annab huumor reklaamile?

23.09.19 ... Miks mõni reklaam on parem kui teine ainuüksi seepärast, et sisaldab nalja, selgitab Tallinna Ülikooli reklaamiteooria lektor Tiina Hiob.

Inimene võis püsti kõndima hakata kohe puu otsast tulles

18.09.19 ... Ungarist leitud 10 miljoni aastane puusaluu võib aidata paremini mõista, kuidas inimene kahel jalal kõndima hakkas.

Algõpetuse professor selgitab, kuidas õpilasi toetavalt õpetada

17.09.19 ... Tartu Ülikooli algõpetuse professor Krista Uibu pidas inauguratsiooniloengu "Kuidas toetab õpetaja oma tegevuse kaudu lapse õppimist?". ERR Novaatorist saab loengut järelvaadata.

Minutiloeng: kiusamine kui suureks kasvamise "loomulik osa"

16.09.19 ... Sageli leiavad inimesed, et koolikiusamine on loomulik ja paratamatu osa suureks saamisest, kuid tegelikult on tegu kahjustava suhtega, millel on tagajärjed kogu eluks, selgitab Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia külalislektor Kristiina Treial.

Rohesäuts: liigirikas linnaruum turgutab vaimset ja füüsilist tervist

09.09.19 ... Igal aastal kattub Eestis ehitiste ja teedega umbes 350 hektari jagu põllu- ja metsamaad. Inimeste vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks tuleb luua kaduvale elurikkusele koht ka linnaruumis, leiab Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm Vikerraadio rubriigis "Rohesäuts".

Kiired ja aeglased keeled edastavad infot ühe kiirusega

06.09.19 ... Mõned inimesed räägivad kiiremini, teised aeglasemalt. Võib tähele panna, et ka mõne keele kõnelejad kõnelevad oma keelt kiiremini kui mõne teise keele kõnelejad oma keelt.

TLÜ humanitaarteadlased asuvad uurima Ida-Euroopa mineviku jõudmist üleilmsele areenile

04.09.19 ... Tallinna Ülikooli humanitaarteadlane Eneken Laanes pälvis maineka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi, mille toel hakkab uurima, kuidas Ida-Euroopa teise maailmasõja ja nõukogude režiimi mälu on jõudnud kirjanduse, filmi ja kunsti kaudu globaalsele areenile.

Valeinfo vohamine sunnib ajakirjandust muutuma usaldusväärsemaks

04.09.19 ... Infoküllases ühiskonnas elades muutub järjest olulisemaks oskus, kuidas teada, millist infot saab usaldada, millist mitte. Värskest uuringust selgub, et inimesed eelistaksid, kui ajakirjandus pöörduks tagasi tugevalt faktipõhise sisu juurde, mida saaks usaldada.

Kuidas muuta õpetajate ja lapsevanemate suhtlus sujuvamaks?

03.09.19 ... Lasteaiast kooli minnes ei tunne laps ja tema pere õpetajat ning vastupidi. Lapse toetamiseks tuleb aga lapsevanemal ja õpetajal palju omavahel suhelda. See pole alati sugugi lihtne.

Kuidas mõjutavad filmid meie arusaamu teisest maailmasõjast ja kus on tõde?

02.09.19 ... Täna, 2. septembril 74 aastat tagasi allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Sellega oli teine maailmasõda ametlikult lõppenud.

Doktoritöö: tartu keel sündis tänu üleilmastumisele

29.08.19 ... Tallinna Ülikooli doktorant Szilard Tibor Toth keskendus väitekirjas tartu keele tekkimisele ja väljasuremisele.

Uuring: Eesti laste heaolu mõjutab kõige enam oskus olla endaga rahul

28.08.19 ... Rahvusvahelise uuringu tulemuste põhjal on Eesti lapsed oma eluga üle keskmise rahul, kuid vaadates lähemalt tegureid, mis eluga rahulolu mõjutavad, tasuks õpetajatel ja lapsevanematel toetada lapsi, et õpetada neile endaga rahul olemist. Olulised on ka lähisuhted ning turvaline kasvukeskkond.

Doktoritöö kaardistas eesti keele õppimisel ette tulevad probleemid

26.08.19 ... Tallinna Ülikooli doktorant Olga Gaitšenja uuris oma doktoritöös, millised probleemid esinevad venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsessis ning väitekiri toob välja kolm peamist raskust eestikeelse teksti koostamisel.

Riik otsib teadlaste abiga võimalusi elukohaandmete täpsustamiseks

22.08.19 ... Riik on andnud Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele ülesandeks selgitada, kuidas lahendada probleeme, mis tulenevad riiklikes registrites leiduvate elukohaandmete ebatäpsusest. Riik vajab täpseid andmeid selleks, et kujundada paremini avalikke teenuseid.

Brexiti tagajärjel suureneb kasvuhoonegaaside emissioon

22.08.19 ... Kui Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, siis ähvardab kasvuhoonegaaside õhkupaiskumine hoogustuda.

Rebekka Lotman – teadlane, kes on lugenud läbi kõik eestikeelsed sonetid

14.08.19 ... Tartu Ülikooli doktor ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman otsis üles kõik eesti keeles ilmunud algupärased sonetid ja pani kirja selle luulevormi arenguloo Eestis. See on esimene uurimus eesti sonetist pärast Bernard Kangro 1938. aasta teost. Lotmani uuritud enam kui neli ja pooltuhat sonetti saja paarikümne aasta jooksul annavad pildi ka Eesti luuleloost üldiselt, samuti peegeldavad ühiskondlikke arenguid muutuvate riigikordade aegu.

Newtoni mehaanika aitab ennustada poliitilise protesti edukust

13.08.19 ... Mõnikord on mõnes riigis laulev revolutsioon või mõni muu üldjoontes rahumeelne rahvaliikumine, mis kukutab senise võimu. Nüüd on teadlased välja selgitanud, millistel tingimustel võib ka suhteliselt väike hulk protestijaid riigis režiimimuutuse esile kutsuda.

Arutelu: libateaduse leviku piiramiseks tuleb inimesi õpetada infot tarbima

05.08.19 ... Arvamusfestivalil arutasid erinevate valdkondade teadlased teadlaste rolli üle tõenduspõhises argumentatsioonis. Leiti, et teadusliku tõe juurde jõuavad inimesed siis, kui neil on oskused kriitiliselt infot tarbida.

Lahutust tuleks laste seisukohalt käsitleda kui leina

09.08.19 ... Lahutusega tuleb tegeleda kui leinaga, kus inimesed ei käitu ratsionaalselt ning vajavad tuge, seda nii laste kui ka vanemate seisukohalt. Enne seda tuleks aga luua tugistruktuure, mis ennetaksid paarisuhte lagunemist ning toetaksid pere kooshoidmist, leiti Arvamusfestivali arutelus.

Lapsed usaldasid teadlastele, kuhu kaob nende koolirõõm

06.08.19 ... Teisest kuuenda klassini kahaneb laste koolirõõm suurel määral, selgub rahvusvahelise uuringu Children's Worlds tulemustest. Koolirõõm kahanes enamikes uuritud riikides, kuid Eesti laste hulgas oli selle langus üks suuremaid. Kui teadlased kuuenda klassi laste käest selle põhjusi küsima läksid, said nad kohati väga ootamatuid vastuseid.

Eesti keele ühetaolisemaks muutumise asemel võiks nautida väljendite rikkust

02.08.19 ... Kas õigesti on õieti või õigesti ja kas tere järel käib koma ning paljud teised keelenüansid, milles inimesed ikka eksima kipuvad ning mida mõned tähelepanelikud tingimata parandama ruttavad, teevad keele lõpuks väga ühetaoliseks, selmet nautida keele ilu ja rikkust, leiab kohtulingvist Martin Aher.

Kas saarlaste kõnepruuk näitab tõesti hääbumise märke?

31.07.19 ... Tartu Ülikoolis magistrikraadi kaitsnud Enel Põld käis eelmisel suvel Saaremaal katseisikuid salvestamas. Akustilisi andmeid analüüsides leidis ta, et aastakümnete jooksul toimunud murrete ühtlustumine on jätnud jälje ka Saaremaa noorte kõnepruuki.

Millal saab kõnelemisest kuritegu? Filosoofiline uurimus sõnavabaduse piiridest

23.07.19 ... Tartu Ülikoolis kaitstud lõputöö keskendus sõnavabadusele. Töö analüüsib mitmeid hiljutistel debattidel teemaks olnud küsimusi: Kas vihakõne peaks keelatud olema? Kas vähemusi solvavad väljendused peaks keelatud olema?

Rahvusvähemused eelistavad elada lähestikku. Kellega nad veedavad vaba aja?

22.07.19 ... Kui riigis on rahvusvähemuste jaoks välja kujunenud oma elupiirkonnad, siis ei olegi neil vajadust ega motivatsiooni paremini ülejäänud rahva hulka lõimuda, selgust Kristiina Kuke Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Inimesed ei märka valeuudiseid

18.07.19 ... Teabe paljususe kasvades on üha olulisem elanike oskus sõeluda usaldusväärse teabe seast välja ebausaldusväärne. Samas on oluline vaadata ka seda, kuidas levivad valeinfot sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: