Ühiskond

Sotsiaalne eraldatus räsib Ida-Euroopat rohkem kui muid piirkondi

17.05.21 ÜHISKOND ... Koroonakriis on võimendanud inimeste sotsiaalset eraldatust mõjutades vaimset tervist ja toimetulekut. Euroopa Sotsiaaluuringu näitavad, et sotsiaalset eraldatust kogeb viiendik Euroopa elanikkonnast, mida on oluliselt rohkem kui üksildust tundvaid inimesi ning probleemi esineb iseäranis palju Ida-Euroopas.

Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus

15.05.21 ÜHISKOND ... Juba mõnda aega on inglise keelel olnud maailmas ülemvõim ja eelis on olnud neil, kes seda räägivad. Kuid selles pole midagi erakordset – ühe keele laialdane kasutus on teada juba antiikajast. Teadlased annavad aga mõista, et inglise keel ei pruugi lingua franca staatust igavesti kanda – uued suundumused näitavad kasvavat huvi idamaiste keelte vastu.

Varjusurmad muutusid üleloomulikeks alles 20. sajandil

12.05.21 AJALUGU ... Kui inimene pole ei elus ega kindlalt surnud, on ta rahvapäraselt öeldes varjusurmas. Ürgne hirm elusalt maetud saamise ees kerkis valgustusajastul Euroopas taas teravalt esile ja kajastus paljudes eluvaldkondades. Päriselt kadunud pole see hirm aga veel tänapäevalgi, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur folklorist Eda Kalmre.

Naisjuhid muudavad omavalitsused lapsesõbralikumaks

10.05.21 ÜHISKOND ... Naiste arv kohalike omavalitsuste volikogudes on seotud sellega, kui lapsesõbralikku poliitikat omavalitsus ellu viib, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.

Video: Indrek Pargi loeng hääbuvate keelte õpetamisest

05.05.21 ÜHISKOND ... Fenno-Ugria Asutuse traditsioonilises Hõimuklubis pidas keeleteadlane Indrek Park loengu hääbuvate keelte õpetamisest ja õppimisest. Loengut sai jälgida ka ERR-i teadusportaalis Novaator.

Inimesel võib olla ka üle 150 sõbra

05.05.21 PSÜÜHIKA ... Briti antropoloog Robin Dunbar väitis 1990. aastate algupoolel, et inimene ei tule korraga toime rohkem kui 150 sõprussuhte hoidmisega. Dunbar väitis nii inimaju suurajukoore suuruse ja teiste inimahvlaste käitumise põhjal. Nüüd leiab Rootsi teadlasrühm, et inimesel võib tähenduslikke suhteid olla siiski rohkem.

Suunamudijat jälgivad andunult ka antifännid

30.04.21 ÜHISKOND ... Mikrokuulsus peab arvestama, et tema sisu ei tarbi mitte ainult andunud fännid, vaid ka lihtsalt jälgijad ja tema postitustesse negatiivselt suhtuvad antifännid, selgus Tartu Ülikooli meediauurijate Maria Murumaa-Mengeli ja Andra Siibaku ülevaateuuringust.

Eesti monumendisõjad pakuvad uurijatele väärtuslikku õppematerjali

30.04.21 ÜHISKOND ... Rahvusliku ajaloomälu kujundamises mängivad olulist rolli monumendid ja memoriaalid. Eestis on monumentide ümber tekkinud vaidlused olnud esiletorkavalt emotsionaalsed ja haaranud ühiskonda tervikuna, leiab hiljuti Eesti monumentide kohta monograafia avaldanud semiootik Federico Bellentani.

Doktoritöö: noorte inglise keele lembus väljendub ennekõike laensõnades

30.04.21 ÜHISKOND ... Tihe kontakt inglise keelega mõjutab seda, kuidas me kõneleme oma emakeelt. Eesti noorte keelepruugis paistab inglise keele mõju ennekõike silma konkreetsete sõnade ja väljendite laenamises, kuid on keele kui terviku seisukohalt pigem väikese mõjuga, leidis oma doktoritöös Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadur Helin Kask.

Uuring: Eesti ametnikud on Euroopa ühed suuremad tehnokraadid

29.04.21 ÜHISKOND ... Tehnokraatlikult mõtlev inimene umbusaldab poliitikuid ja poliitikat ning eelistab teadusliku teadmise põhjal tehtud otsuseid. Eesti teadlase osalusel valminud uuring kaardistas, kui tehnokraatlikult mõtlevad 19 Euroopa riigi ametnikud. Selgus, et Eesti ametnikud jäävad poliitilistele otsustele ekspertteadmise eelistamises alla vaid Horvaatiale.

Saaremaa lapsed on hakanud eelistama viimase 25 aastaga kasse koertele

28.04.21 ÜHISKOND ... Saaremaa Ühisgümnaasiumis 25 aasta eest tehtud küsitluse põhjal oli toona pooltel lastel kodus lemmikloom, enamasti koer. Nüüd õpilasuurimuse raames tehtud kordusküsitluse põhjal eelistavad lapsed hoopis kasse ja üha rohkem peetakse eksootilisi lemmikloomi.

Õpilasuurimus: eesti veebis seostatakse naisi kunstiga ja mehi teadusega

28.04.21 ÜHISKOND ... Soostereotüübid ehk soo konkreetsete ametite, valdkondade ja isegi omadussõnadega seostamine elavad eesti keele korpuste analüüsi põhjal visalt edasi.

Uuring: netihuumor leevendab enesemääratluse konflikte

28.04.21 ÜHISKOND ... Eesti poliitiline eliit näeb tihtipeale venekeelset elanikkonda ühtlase samastunud grupina. Uuringud aga näitavad, et venekeelne elanikkond Eestis on hübriidne ehk nende inimeste enesemääratlus on väga erinev. Samuti selgus, et venekeelsed inimesed määratlevad end ühismeedias sageli huumori kaudu.

Folklorist: Tšornobõli vandenõuteooriaid saadab poliitiline maik

26.04.21 ÜHISKOND ... Tšornoboli tuumakatastroofi, millest esmaspäeval möödub 35 aastat, ümbritsesid algusest peale vastuolulised vandenõuteooriad. Poliitilised kemplused suurõnnetuse ümber jätkuvad ka tänapäeval, nendib Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova.

Ülikoolid hoiatavad abituriente riigieksamitest loobumise eest

15.04.21 ÜHISKOND ... Riigikogu otsusele siduda käesoleval aastal koolilõpetamine riigieksamitest lahti vastasid Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool üleskutsega abiturientidel eksameid tegemata mitte jätta. Ülikoolide esindajad rõhutavad, et paljudel noortel tuleb ülikooli kandideerimise mõte aasta või paar hiljem, siis on aga eksamiteks valmistumine oluliselt keerulisem.

Eesti panustab valeinfoga võitlemise asemel kriisiinfo kättesaadavusele

15.04.21 ÜHISKOND ... Riikide toimetulek kriisidega sõltub muu hulgas nende võimekusest ohjeldada väärinfo levikut. Kaheksa Euroopa riigi praktikaid ja regulatsioone käsitlenud uuringust selgus, et Eesti kriisihalduses on oluline mitte niivõrd otsene väärinfoga võitlemine, vaid kriisiinfo kättesaadavus ja sõnumite kvaliteet.

Õigusteadlane: patsiendiseire idee on üllas, aga eesmärk ei pühitse abinõu

14.04.21 ÜHISKOND ... Alates 2019. aasta märtsist on teatud tervishoiutöötajatel õigus vaadata inimeste terviseandmeid, et pakkuda neile vajadusel ennetavat ravi. Tallinna Ülikooli õigusteaduse lektor Kärt Pormeister võttis patsiendiseire luubi alla ja tõi välja, et praegusel kujul riivab see inimeste privaatsust.

Keerulised ilmaolud kasvatavad sõjaohtu

14.04.21 ÜHISKOND ... Ilmast oleneb maailmas palju, muu hulgas sõdade puhkemine. Ameerika ja Lõuna-Korea teadlased on nüüd uurinud iidsetest ürikutest välja ilma ja sõjategevuse seoseid Korea ajaloos.

Eestlase rahvustunne on dünaamiline ja muutlik

12.04.21 ÜHISKOND ... Rahvuslik kuuluvus on oluline osa inimese enesepildist. Hiljutine uuring selgitas, kuidas eestlased ise eestlaseks-olemist määratlevad ja mis laadi tundevärelusi isamaaline seotus neis tekitab. Selgus, et eestlase rahvustunded võtavad üksjagu eriilmelisi varjundeid.

Antropoloog: pärandi hooletussejätt on üks poliitika tegemise vorme

12.04.21 ÜHISKOND ... Nõukogude-aegsed ehitised ja mälestusmärgid jäetakse Eestis sageli hooletusse või lammutatakse sootuks. Tallinna Ülikooli antropoloog Francisco Martínez uuris Maarjamäe memoriaali näitel, kuidas poliitilised otsused saavad murenevate ehitiste näol tegelikkuseks.

Parimas tööeas eestlased helistavad kõige rohkem omasugustele

09.04.21 ÜHISKOND ... Eestis hoiavad kõige rohkem omaette tööealised eestlased, kes helistavad rohkem samast soost, samas vanuses ja sama keelt kõnelevatele kaasmaalastele. Teistes vanuserühmades ja muukeelsete elanike seas sellist segregatsiooni näha ei ole, leidsid Tartu Ülikooli teadlased mobiiliandmete põhjal.

Heerostest deemoniteni: antropoloog võtab jooksusõltuvuse luubi alla

31.03.21 ÜHISKOND ... Jooksusõltuvusest ja pikamaajooksjatest rääkides kipub meediakajastus äärmustesse kalduma ning "jooksusõltuvuse" määratluski on suures osas lihtsustav. Helsingi Ülikooli sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent Toomas Gross astub oma värskes artiklis ja Novaatorile antud intervjuus selliste lihtsustavate määratlustega dialoogi.

Eesti jätkab kellakeeramisega ka sel aastal

24.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval läheb Eesti üle suveajale, mis tähendab, et 28. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

Eesti külarahva seksiostud kadusid kalevi alla

15.03.21 AJALUGU ... Kuna seksuaalsusega seotud teemasid ei peetud veel sajandi eest sobivaks kõneaineks, napib nende kohta otseseid allikaid ja teadlased peavad lugema nii mõndagi ridade vahelt. Nüüd leidsid Eesti rahvaluule- ja ajaloouurijad, et prostitutsioon oli mõne sajandi eest Eesti külades tavaline nähtus, millega sattusid tihti tegelema ühiskonna haavatavamad liikmed.

Novaatori emakeelepäeva viktoriin

14.03.21 ÜHISKOND ... Kui tähelepanelikult oled sina viimase aasta jooksul keelega seotud uudiseid jälginud? Pane oma emakeeleteadmised proovile Novaatori viktoriinis!

Anna Verschik: mitmekeelsus on sama vana kui keel ise

12.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor Anna Verschik kirjutab, et vajadus suhelda naaberriikide ja -kultuuridega ning osata mingil määral nende keelt, on ülimalt loomulik.

Eesti kohtunikud on jäänud laste perest eemaldamise otsustes üksi

12.03.21 ÜHISKOND ... Lapse perelt äravõtmine peaks lapse õiguste konventsiooni järgi olema viimane abinõu tema kaitseks. Kaheksa riigi kohtuotsuste võrdlusel leidis Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor Katre Luhamaa aga, et Eesti otsused ei peegelda, et tegu oleks alati viimase abinõuga.

Doktoritöö: keeleoskus mõjutab töö leidmist ja palka, aga mitte üheselt

09.03.21 ÜHISKOND ... Svetlana Ridala märtsi alguses Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö uuris keeleoskuse mõju inimese konkurentsivõimele tööturul. Selgus, et keeleoskuse positiivne mõju töö leidmisele erineb emakeelena eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel. Erinevus tuvastati ka meeste ja naiste vahel.

Eestlaste tänapäevane eesnimekasutus algas 19. sajandi lõpus

09.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar kirjutab nimedest, mis laenatud, mugandatud ja omaks saanud.

Tõuse ja sära: miks lugeda hommikul uudiseid

08.03.21 ÜHISKOND ... Miks tahame hommikul esimese asjana uudiseid teada? Kas uudiseid on üldse hea hommikul lugeda-vaadata-kuulata? Millal avada oma ühismeediavoog? Hommikuse meediarutiini teema üle mõtiskleb Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm.

Tõuse ja sära: kes ja kuidas võiks planeerida oma päeva

08.03.21 PSÜÜHIKA ... Kes peaks planeerima oma päeva? Kuidas alustada, kui pole seda varem teinud? Kui palju veeta aega ühismeedias ja kui palju teadlikult molutada? Kes ei peaks oma aega planeerima? Päevaplaneerimisest räägib lähemalt Selge Pilt OÜ aja- ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann.

Emakeele omandamine – kas sünnipärane või õpitud?

08.03.21 ÜHISKOND ... Pühapäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ja selle raames toome esile eesti keelt käsitlevad artiklid. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor Reili Argus selgitab, kas esimest keelt ehk emakeelt õpitakse või tuleb see loomupäraselt sünniga kaasa.

Maailmas visatakse aastas ära üle 900 miljoni tonni toitu

05.03.21 KESKKOND ... ÜRO keskkonnaprogrammi toiduraiskamise indeksi üleilmne raport näitas, et igal aastal visatakse ära üle 900 miljoni tonni tonni toitu. See tähendab, et prügikastis lõpetab 17 protsenti kogu poodides, majapidamistes ja restoranides pakutavast toidust, vahendab BBC.

"Viirused ja vaktsiinid" ilmestab, et vaktsiinivastasuses pole midagi uut

05.03.21 ÜHISKOND ... Kuigi koroonapandeemia on tekitanud tunde, et elame eriskummalisel ja enneolematul ajal, pole viirustega võitlemises midagi uut. Bioloogiadoktori ja mitmete populaarteaduslike teoste autori Ülar Allase värskelt ilmunud raamat "Viirused ja vaktsiinid" annab ladusalt loetava ning sisutiheda sissevaate viiruste ohjeldamise ajalukku.

Platvormitöö ümarlaud: vastutusega seonduv tuleks täpsemini paika panna

03.03.21 ÜHISKOND ... Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased tõid 3. veebruaril virtuaalse ümarlaua äärde platvormitöötajad, platvormide esindajad, teadlased, riigiametnikud ja ametiühingute esindajad. Seminari eesmärk oli kaardistada platvormitöö hetkeolukorda Eestis.

Eesti Teadusagentuuri hakkab juhtima Anu Noorma

02.03.21 ÜHISKOND ... Eesti Teadusagentuuri uueks juhiks valiti füüsikaprofessor Anu Noorma, kes on aastaid juhtinud Tartu observatooriumi ning juhendanud paljusid üliõpilasi ja noorteadlasi. Anu Noorma asub Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimehe kohale 1. aprillist, ametiaeg kestab viis aastat.

Ukraina elanikud peavad valima kodukoha ja emakeele vahel

23.02.21 ÜHISKOND ... Pärast nõukogude aega leidus Ukrainas nii ukraina, vene kui ka mõlemat keelt kõnelevaid inimesi, kes määratlesid end seni pigem kodukoha järgi. Pärast 2013. ja 2014. aasta ärevaid poliitilisi sündmusi sunnib riik vene- ja kakskeelseid elanikke pooli valima ja end hoopis emakeele järgi määratlema, leiti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös.

Minutiloeng: miks tähistavad riigid rahvuspühi?

22.02.21 ÜHISKOND ... Veebruari lõpus tasub endalt küsida, mis on Eesti iseseisvuspäeva tähendus. Mis ajast pärineb rahvuspüha tähistamise komme nii Eestis kui kaugemal ja kuidas üldse saab ühest ajaloosündmusest riiklik tähtpäev? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Kallima rohke asesõnakasutus kuulutab lahkuminekut

12.02.21 PSÜÜHIKA ... Ees terendavale lahkuminekule võib viidata midagi nii väikest nagu igapäevane sõnakasutus. Mitu kuud enne suhte lõppu hakkavad partnerid rääkima rohkem endast ning kasutama sagedamini ees- ja asesõnu, leidsid USA teadlased.

Ühismeedia mütologiseerib ajaloosündmusi ja põlistab eelhoiakuid

10.02.21 AJALUGU ... Ajaloolised sündmused elavad tänapäeval edasi ühismeedias. Seal saavad erinevad kogukonnad küll oma hääle kuuldavaks teha, kuid samas soodustab lakooniline emotikonikeel seisukohtade kivinemist, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased Armeenia genotsiidi mälestava Instagrami konto näitel.

Antiigiteadlane: antiikkultuur aitab luua elujõulisemaid väljendusvorme

09.02.21 ÜHISKOND ... Antiigi eeskujul veenmisjõulise ja väljendusrikka kõnelemise arendamine aitab tänapäeval tasakaalustada aina enam lühivormidesse surutud suhtluskultuuri, leiab 2015. aastal Inglismaal Cambridge'i ülikoolis antiigiteaduste alal doktorikraadi kaitsnud ja New Yorgi ülikoolis teadlase ja õppejõuna töötav Laura Viidebaum.

Eesti platvormitöötajad on krooniliselt ülekoormatud

08.02.21 ÜHISKOND ... Tallinna Tehnikaülikoolis valminud Eesti platvormitöötajate uurimusest selgus, et jagamismajanduse ja tööampsudega seotud veebirakenduste kaudu leiba teenivaid inimesi vaevavad ületöötamine, vähene sotsiaalne kindlustatus ja solidaarsuse puudumine.

Minutiloeng: sotsiaalmeedia sai pandeemia ajal täiskasvanuks

08.02.21 ÜHISKOND ... Kõigest aasta tagasi muutus maailm. Ootamatult palju hakati aega veetma kodudes ja sellevõrra rohkem sõltuma infost, mis tuleb arvutitest ja telefonidest. Tallinna Ülikooli inimõiguste professor ja Globaalse digitaalsete inimõiguste võrgustiku esimees Mart Susi selgitab, kuidas pandeemia sotsiaalmeediat mõjutas.

Doktoritöö ulatab robottöökohti loovatele ettevõtetele abikäe

04.02.21 TEHNIKA ... Maailma tööstus liigub üha tõhusama ehk niinimetatud 4.0 tootmise suunas. See kätkeb endas muu hulgas tööstusrobotite kasutuselevõttu. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös uuriti robottöökohtade olukorda Eestis ja pakuti ettevõtetele välja lahendus, mis aitaks neil võimalikult vähese vaevaga robottöökohti luua.

Isiklikul kogemusel põhinevad väited maksavad rohkem kui faktid

03.02.21 ÜHISKOND ... Vaatamata üleskutsetele liikuda teadus- ja faktipõhise ühiskonna poole, iseloomustavad tänapäeva ühiskondi võltsuudiste pealetung ning aina süvenevad eriarvamused ja lõhed. Hiljutine uuring näitab, et faktidest enam mõjutavad inimeste seisukohti isiklikul kogemusel põhinevad argumendid.

Kujutlus libauudiste laiast levikust on liialdatud

02.02.21 ÜHISKOND ... Kes on vähegi uudiste ja arvamuste voogu jälginud, see on tähele pannud, et viimastel aastatel on suureks mureks peetud libauudiste levikut. Mõnikord jääb mulje, et libauudiste pärast on maailm hukka minemas.

Ettevõtlust soodustavad loovus ja turvatunne

01.02.21 ÜHISKOND ... Uute ettevõtete loomise üks oluline mootor on inimeste valmisolek katsetada seni järeleproovimata ideid ja lahendusi. Innovaatiliste võimaluste märkamine ja elluviimine sõltub aga olulisel määral sellest, kui palju ühiskond väärtustab loovust ning turvatunnet, selgub hiljuti ilmunud uuringust.

Hea kõhurasv kaitseb koroona eest eeskätt Kagu-Aasia elanikke

28.01.21 TERVIS ... Sügisel pakkusid Tartu Ülikooli teadlased välja võimaluse, et normaalselt talitlev vistseraal- ehk kõhurasv võib kergendada inimese koroonaviiruse kulgu. Nüüd viitavad samad uurijad sellele, et kõigil maailma ülekaalulistel ei pruugi rõõmustamiseks põhjust olla. Nimelt koguneb kõhurasv nii-öelda kaitsval moel pigem Kagu-Aasia elanikel, samas kui rasvunud Lääne inimestel võib koroonaviirus hoopis raskemini kulgeda.

Segadus seaduse tõlgendamisel pärsib mobiiliandmete kasutamist

28.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Üle kümne aasta on Eesti mobiilioperaatorid võimaldanud teadlastel kasutada kogutavaid mobiiliandmeid nii teadustöös kui ka rakendusuuringutes. Hirm Euroopa Liidu uute privaatsusreeglite rikkumise ees on koostöö aga sisuliselt peatanud, nendib Tartu Ülikooli turismigeograafia teadur Janika Raun.

Uuring: loomemajanduse juhtimisel ei piisa vaid kõhutundest

27.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kriisiolukorras on suurem tõenäosus ellu jääda neil organisatsioonidel, mille juhtimine tugineb regulaarsele analüüsile. Tulemuslikkuse hindamise laialdasem kasutamine võib Eesti kultuuri- ja loomemajanduse vallas tegutsevatel organisatsioonidel aidata ka praeguse kriisiga paremini toime tulla, kirjutab oma uuringule toetudes Estonian Business School'i nooremteadur Marge Sassi.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: