23.05.18 ... Sellise poeetilise liialdusega võiks 3000 vastusankeedi põhjal kokku võtta üleriigilise kogumisaktsiooni "Koolipärimus 2018" tulemused õpilaste hirmude ja uskumuste kohta. Aktsiooni projektijuht ja folklorist Reet Hiiemäe rääkis ERR-ile lähemalt tapjaklounidest, meemidest, poolvääriskividest, aga ka täiskasvanute loodud perehirmutistest laste ja noorte igapäevapärimuses.

22.05.18 ... Proovi kirjeldada seda kogemust, kui lööd küünarnuki hoo pealt vastu lauaserva. Kuidas paneksid selle kogemuse eripära sõnadesse?

21.05.18 ... Igav reklaam on nagu vaimuvaesus – keegi ei taha, et see käiks tema toote või teenuse pihta, teisalt pole ka neid, kes sooviksid igavaid reklaame näha. Ometi võib igavusest teha põneva teema. Kuidas, selgitab semiootik Tiit Kuuskmäe.

21.05.18 ... Su silmad reedavad, kuidas sul keeleõpe läheb. Teadlased on avastanud, et väikeste mitteteadlike silmaliigutuste põhjal saab öelda, kui hästi valdab teksti lugev inimene seda keelt, milles tekst on kirjutatud.

19.05.18 ... Kapitalistlike riigireformide kalvinistlikku innukust peaksime tasakaalustama luterliku sügava solidaarsuse ja vastastikuse hoolivusega, kirjutab teoloogiadoktor Johann-Christian Põder.

18.05.18 ... Eakatest ja vananevast ühiskonnast kuuleme meedia kaudu ikka ennekõike problemaatilises võtmes – kuidas aina kasvav kõrges vanuses tuge vajavate inimeste segment ühiskonnas aina painavama koormana tööealise elanikkonna turjal lasub. Kuidas tegelikult on ja kuidas kuvandit muuta, arutleb Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant Maarja Helena Meriste.

16.05.18 ... Selleks, et keeleõppija areneks, peab ta pidevalt õpitavat keelt kasutama, sealjuures ka vigu tegema, ning pigem tasub keelt õppida erinevates suhtlussituatsioonides kui kontekstivabade grammatikateooriate järgi, selgub Mare Kitsniku väskelt kaitstud doktoritööst.

15.05.18 ... Eesti peaks elu mugavamaks muutvate digilahenduste väljatöötamisel mõtlema juba eos sellele, kuidas juurutada neid välismaal. Selle kõrval tuleb teha standardite ühtlustamiseks kihutustööd aga ka poliitilisel tasandil, selgub ühisteenuste võimalikkust Helsingi ja Tallinna näitel uurinud Ralf-Martin Soe doktoritööst.

14.05.18 ... Digiteerimisega kaasneb inimkonna ajaloos uus olukord, kus vähese vaevaga on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale kultuuriandmetele ja -varamutele. See muudab kardinaalselt seda, mis mõju avaldab kultuur inimesele, leiab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

14.05.18 ... Täna pidas Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling inauguratsiooniloengu teemal "Kriitiline lugemine poliitiliste afektide ajastul".

09.05.18 ... Linna ei tee üksi targaks tehnoloogilised vidinad ja IT taristu, selleks on vaja kogukondi, kellele omakorda on vaja luua uuenduslikud töö- ja ajaviitekeskkonnad. Taolisi tarku linnu tuleb aga planeerida ja valitseda sootuks teisiti kui praegu ning TTÜ majandusteadlased on välja arendanud just sellise uudse valitsemise kontseptsiooni.

01.05.18 ... Noorte osalemist kohaliku tasandi otsustes kaasa rääkimises takistab vähene võimalus üldse millegi üle oma elus otsustada, nii selgub Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse raportist. Kohalikus noorsootöös osalemist võivad piirata nii pere majanduslik olukord, elukoht kui ka noore isiklik aktiivsus.

30.04.18 ... Võib tuua hulgaliselt näiteid erineva arengutasemega riikidest, mis vaid mõni aastakümme tagasi olid samal tasemel. Miks ühtesid saadab edu, samas kui teised tammuvad paigal, selgitab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak.

26.04.18 ... Muusikateadus on midagi palju enamat, kui ülejäänud maailmast eraldatud antikvariaadi uurimine ning muusikat ennast tuleks näha rohkema kui vaid helina, leiab möödunud aastal Nobeli preemiaga võrreldava Kyoto auhinna pälvinud muusikaloolane Richard Taruskin ERR Novaatorile antud intervjuus.

24.04.18 ... "Plekktrummi" saatekülaline oli informaatikateadlane ja tehisintellekti ekspert Kristjan Korjus, kellega arutleti tehnoloogia arengu ja sellega kaasnevate riskide üle. Kristjan Korjus rääkis, et tehnoloogia arenguga seoses on esile kerkinud mitmeid hirme, kuid enamasti on need põhjendamatud.

23.04.18 ... Tallinna Ülikooli teadlased pälvisid Euroopa Komisjonilt 2,5 miljoni euro suuruse European Research Area õppetooli (ERA Chair) grandi, mille toel uurivad nad järgmise viie aasta jooksul, kuidas Eesti digikultuuri analüüsida ja kuidas seda arendada eesti kultuuriruumi hoidmiseks ja avardamiseks. Muu hulgas peaks Eestist saama maailmas ainulaadne digikultuuri uuringute laboratoorium.

23.04.18 ... Igapäevakeeles oleme harjunud skandaalideks nimetama igasuguseid tegusid ja väljaütlemisi, mis meie meeli erutavad, kuid teadlastel on välja töötatud üsna täpsed definitsioonid, mudelid ja klassifikatsioonid skandaalide uurimiseks, selgitab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson

22.04.18 ... 22.‒24. aprillil toimub Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“, mida saab otsepildis vaadata ka ERR Novaatorist.

13.04.18 ... Vananeva rahvastiku ja negatiivse iibega väikeriik on kui vaene sugulane, kes aina oma auke lapib ja vaesust varjab. Vaesusest Eestis kirjutab Kärt Mere.

08.04.18 ... Keelest rääkimine on tavaliselt tänamatu töö. Me kõik räägime mingit keelt emakeelena ja vaatamata võimalikele emakeeletunni kahtedele oleme ikkagi keele kompetentsed kasutajad. Sellest tõest järeldatakse tihti, et me kõik oskame samaväärselt keelt analüüsida ja selle tähendust lahti mõtestada. Kahjuks näitavad igapäevased valestimõistmised ja vaidlused, et selline järeldus on ekslik.

04.04.18 ... 21. sajandi filosoofia ja liikumine efektiivne altruism püüab maailma paremaks muuta selmet, lihtsalt filantroopide eneseuhkust upitada. Kasutades tõendeid ja mõistust koos empaatiaga, saab head teha paremini.

03.04.18 ... Nõukogude võim eemaldas Mihhail Bulgakovi tippteosest "Meister ja Margarita" eeskätt viited salapärastele kadumistele ja võimu kuritarvitamisele, selgub Tallinna Reaalkooli õpilasteadlase Aleksandra Lilleoru võrdlevast analüüsist.

01.04.18 ... Novaatori lugejale annavad nõu Psühhobussis teadust populariseerivad tudengid ning Tartu Ülikoolis petukäitumist uurinud ja psühholoogia erialal filosoofiadoktori kraadi kaitsnud Inga Karton.

28.03.18 ... Õpilastel on valimistel osalemiseks piisavalt tahet ja nad teevad valikuid läbimõeldult, selgub noorte poliitikalembust uurinud Tallinna Inglise Kolledži õpilase Kristiina Krause uurimusest.

28.03.18 ... Kuigi emakeelena vene keelt kõnelevad kooliõpilased saavad hakkama ka eestikeelses keskkonnas, jääb ainuüksi sellest eesti- ja venekeelsete noorukite lõimimiseks vajaka, selgub Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilase Martina Eerme õpilasuurimusest.

27.03.18 ... Eesti Teadusajakirjanike Selts korraldas 19. märtsil koostöös Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga keele ja teaduse seostele pühendatud konverentsi. Ettekandeid on võimalik järele kuulata ERR Novaatori vahendusel.

26.03.18 ... Nii strateegiates, kui poliitikute sõnades peab Eesti teaduse rahastamine riigieelarvest tõusma ühe protsendini SKTst. Paraku tegelikkuses püsib see raha 0,8 protsendi juures ning pigem kahaneb kui kasvab. See on aga ohtlik, kuna loob pinnase näiteks aluse teadlaskonna kallutatuseks ja usaldamatuseks, maailma näitel masside juhtimiseks suurandmete kaudu.

24.03.18 ... Mees muutis oma lihasjõu päeva lõpuks markadeks. Ootustele vastava elatustaseme saavutamiseks peavad ka naised töötama, ja siinse madala palgataseme tõttu harilikult täiskoormusega. „Uuelt mehelt“ oodatakse, et ta planeeriks koos naisega rasestumist. Need on mõned mehe- ja isarollid erinevatest aegadest; neist andis Feministeeriumis ülevaate Marion Pajumets, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi soo- ja rändesotsioloog.

24.03.18 ... Ööl vastu pühapäeva keeratakse kellad üks tund edasi ehk minnakse üle suveajale. Energiasääst, küünalde kokkuhoid, tarbimise survestamine – mis argumendid peituvad kellakeeramise taga?

23.03.18 ... Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurijad Karin Täht, Kristiina Saal ja parasjagu USA-s tudeeriv Dmitri Rozgonjuk küsitlesid üle 400 Eesti tudengi, et teada saada, kui sageli nad loengutes sotsiaalmeediat kasutavad ja kuidas on see seotud sügava ja pindmise õpistiiliga.

23.03.18 ... Illegaalsed võõrtöölised on üks rahvusvahelise varimajanduse levinumaid tuluallikaid ning Põhja- ja Baltimaade tööturg pole kolmandates riikidest tulevate varitööliste probleemist puutumata jäänud. Näiteks Eestis leiab tavapäraselt Ida-Euroopast pärinev must tööjõud enim rakendust ehitus- ja põllumajandussektoris, selgitas Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti ekspert Silver Stõun.

23.03.18 ... Rändepoliitikat kujundatakse paljude osapoolte koostöös ning ideaalis peab sündima vastus küsimusele “Keda Eestisse ootame?” ühiskondliku kokkuleppe alusel. Kuigi ettevõtjaid, teadlasi, poliitikuid ja teisi eksperte on suudetud aktiivselt otsuste langetamisse kaasata, on rändepoliitika otsustuskohad tavakodanikele endiselt kauged, tõdes siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus

23.03.18 ... Euroopa demograafilised trendid viitavad sellele, et ebaseaduslik tööhõive võib kasvada või vähemasti selle ohjamine muutuda tulevatel aastatel keerulisemaks, kuna suur osa viimastel aastatel ebaseaduslikult Euroopasse saabunud migrantidest pole saanud veel kindlat staatust ning peavad süsteemiveskite jahvatamise ajal sissetuleku teenimiseks ebaseaduslikult töötama – nii arutles Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil OECD rändepoliitika vanemekspert Jonathan Chaloff.

19.03.18 ... Keskealised ehk 40ndates ja 50ndates eluaastates naised avaldavad pildikeskkonnas Instagram fotosid, milles tõstavad esile head kehalist vormi ja moodi, selgub Tallinna Ülikooli hiljutisest uuringust. Muutunud on trend, et vananevad naised on nähtamatud – pildid tõstavad esile vananemismärkideta vananemist.

18.03.18 ... Üleskutse sooliselt, vanuseliselt, etniliselt ja muidu mitmekesise töötajaskonna loomiseks ei ole vaid järjekordne poliitkorrektsuse ilming. Soovituse taga peitub ka lihtne majanduskasu. Samas ei saa see olla eesmärk omaette.

14.03.18 ... Tartu ülikooli foneetikalabori teadlased salvestasid keeleuurimiseks mõeldud seadmega katkendi Kristjan Jaak Petersoni luuletusest “Kuu” ja tervitavad ERR Novaatori lugejaid: “Tundkem rõõmu emakeelsest teadusest ja emakeele teaduslikust uurimisest!”

13.03.18 ... Reet Kasik on keeleteadlane, pühendunud õppejõud ja õpetlane, kellele valitsus andis tänavu Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.

12.03.18 ... Kuigi eesti keelt kõneleb emakeelena vaid umbes miljon inimest, tõuseb nende seast esile piisavalt andekaid inimesi, et muuta eesti kirjandus nähtavaks terves maailmas, leiab humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires

10.03.18 ... Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki, tõdeb assürioloog Amar Annus.

09.03.18 ... Valeinfo levib veebis tõest kiiremini isegi robotite, kasumit taotlevate veebilehtede ja vene trollideta, selgub Twitteri inforuumi uurinud teadlaste tööst. See omakorda toob välja väärinfo tõrjumisega seonduvad raskused.

09.03.18 ... Äsja Tartu ülikoolis kultuuriteadustes doktoritöö kaitsnud Siim Sorokin uuris oma väitekirjas seda, kuidas vaatajad suhestuvad väljamõeldud inimestega, täpsemalt sarja “Breaking Bad” ehk eesti keeli “Halvale teele” tegelaskujudega.

08.03.18 ... Naistepäev on aeg, kus naised saavad pidu pidada ning mehed rõõmustada naiste üle. Ühtlasi on see aeg naiseks ja meheks olemise üle järgi mõelda. Euroopa Sotsiaaluuring võttis ette andmestikud ja vaatas, mille poolest naised ja mehed erinevad, kuid ka sarnanevad.

02.03.18 ... Maailmas on toimunud viimase 70 aasta jooksul toimunud oluliselt vähem sõdu, kui sellele eelnenud sajandi jooksul. Pikka rahu statistiliste mudelitega uurinud Colorado ülikooli arvutiteadlase Aaron Clauseti sõnul pole suure sõja puhkemise tõenäosus aga tegelikult langenud, mistõttu tuleks seda ka rohkem hinnata.

02.03.18 ... Silmad võimaldavad meil näha maailma, ent peegeldavad ka seda, mida me mõtleme ja kuidas me maailmas toimuvat mõistame, kirjutab Tartu ülikooli vilistlane, noor keeleteadlane Kaidi Lõo.

02.03.18 ... Tänane Vikerraadio saade "Meediatund" käsitleb avalik-õigusliku meedia tegutsemist platvormide üleselt ja koostöös eraettevõtetega, nagu konkurss Eesti Laul võimalusi pakub.

02.03.18 ... Su nina ei tarvitsegi olla nii suur, kui sa ise arvad. Eriti juhul, kui sulle meeldib tihti endast telefoniga selfisid ehk isepilte teha. Ameerika teadlaste väitel võib telefoniga tehtud lähipidil nina proportsonaalselt suuremana paista, kui ta tegelikult on.

01.03.18 ... Semiootilise ekspertiisi kasutamine õigusvaidlustes on järjest tavapärasem asi. Vähemalt Eestis. Kuid mitte alati pole see nii olnud.

28.02.18 ... Eestis 1991. aasta 3. märtsil toimunud referendum oli mitmeski mõttes oluline samm omariikluse taastamiseks.

26.02.18 ... Maailm on näinud viimase 70 aasta jooksul sedavõrd vähe suuri sõdu ja sõjaohvreid, et seda tuntakse teadlaste seas "pika rahu" nime all. Ükskõik, kuidas võib paista olukord massimeedia vahendusel. Samas on veel vara öelda, kas inimkond on muutunud tõepoolest rahumeelsemaks, viitab uus uurimus.

25.02.18 ... Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat Mall Hiiemäe räägib Eesti Rahvaluule Arhiivist.