Ühiskond

Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi

20.07.18 ... Võiks arvata, et majandusasjades targemad ja suurema sissetulekuga inimesed teevad oma pensionipõlve kindlustamiseks teadlikumaid valikuid, kuid finantskirjaoskuse uuringust selgub, et see pole nii.

Alternatiivmeediat usaldavad rohkem need, kes on ühiskonnaelust võõrdunud

18.07.18 ... Kaasaegses ühiskonnas hakkamasaamiseks on tähtis olulise ja vajaliku informatsiooni kättesaamine. Paraku ei ole see kõigile inimestele võrdselt ligipääsetav, kirjutab Tartu Ülikooli sotsioloog Andu Rämmer.

Keeleteadlane selgitab, kuidas fakt ja väärtushinnang kohtus erinevad

17.07.18 ... Kujutlege, et Aadu Aaberg loeb hommikul ajalehest enda kohta järgnevat pealkirja: "Aadu Aaberg on varas!". Kui Aadu peab ennast ausaks inimeseks, kes usub õigusriiki, siis ta pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse. Kahjuks võib ta siinkohal takerduda Eesti seaduste tihnikusse.

Rahatarkus: vanaduspuhkuse rikkus nõuab planeerimist ja tegutsemist kohe täna

17.07.18 ... Pikka aega ühe tööandja jaoks töötamine on asendunud lepinguliste projektitöödega, mida aga meie panga- ja pensionisüsteem ei toeta. Millist rahatarkust nõuab selline tööelu, et vanaduspuhkusel ei peaks sente lugema, selgitab EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu.

Kogu, hajuta ja riski ehk targa investori esimesed sammud

16.07.18 ... Aktsiaturul raha kasvatamine võib tunduda lihtne viis, kuidas enda sääste kasvatada, aga enne kui hüpata suhteliselt ebastabiilsele väärtpaberiturule, peaks alustav investor tegema selgeks mõned riskijuhtimise põhitõed, leiab Tallinn Tehnikaülikooli majanduslektor ja investor Kristjan Liivamägi.

Graafikud: eestlane loeb päevas keskmiselt rohkem kui ükski teine eurooplane

13.07.18 ... Eurostati andmete kohaselt kulutati 2016. aastal Euroopa Liidu riikides üle 90 miljardi euro raamatutele, ajalehtedele ja ajakirjadele. See on umbes 200 eurot EL-i kodaniku kohta ning moodustab 0,6 protsenti euroliidu SKTst. Tekib küsimus, kes selle kõik ära jõuab lugeda, aga vastus on lihtne: eestlased.

Teadlased tegid Tartule uue ja linlaste vajadusi arvestava bussivõrgu

12.07.18 ... Linnaliinibussid hakkavad uue liinivõrgu järgi sõitma järgmise aasta 1. juulist. Ettepaneku, milline võiks olla uus liinivõrk, on teinud Tartu Ülikoolist võrsunud Positium LBS koostöös Soome ettevõttega WSP Finland. Uus liinivõrgu kava läbib enne kasutusele võtmist veel ka avaliku aruteluringi.

Arheoloogid kaevasid Woodstocki festivali ala

09.07.18 ... Tänavu augustis möödub 49 aastat legendaarsest Woodstocki festivalist. Pea pool sajandit on piisavalt lühike aeg, et mäletada selle muusikafestivali suurejoonelisust, kuid piisavalt pikk aeg, et ära unustada, mis täpselt kus toimus.

Tallinna Ülikooli teadlased lõid mängud inseneridele ja programmeerijatele

09.07.18 ... Mänge, näiteks arvutimänge, saab luua ka erialase õppimise eesmärgil ning siis nimetatakse neid mänge tõsimängudeks. Tallinna Ülikooli teadlased on äsja valmis saanud kolme tõsimänguga, mis on ennekõike mõeldud inseneridele.

Teadlane: muutusi ettevõttes saab teha ka nii, et säilib töötajate usaldus

05.07.18 ... Kui muudatuste tegemiseks valitakse ettevõttes või organisatsioonis autoritaarne tee, siis eesmärk küll saavutatakse, kuid usaldus kaob, leiab Kanada organisatsiooniteadlane Ann Langley.

Pelk pudelitehnoloogia uuendus võib muuta kogu õlletehase organisatsiooni

04.07.18 ... Üks pealtnäha väike uuendus, näiteks õllepudeli muutmine keskkonnasõbralikuks, võib tähendada ettevõtte jaoks kogu oragnisatsiooni ümberkorraldamist alates väärtustest ja identiteedist kuni tööprotsessideni. Oma uuringutest just ühe sellise näite varal rääkis ERR Novaatorile Taani Majanduskooli organisatsiooniteooria professor Tor Hernes.

Rein Raud. Veel kord geneetilise ja kultuurilise piirist

30.06.18 ... Väide, et ühed inimgrupid on teistest mõnedel aladel paremad oma geneetilise koodi tõttu, ei ole siiski teaduslikku kinnitust leidnud, kirjutab Rein Raud värskes Sirbis.

Eksistentsiohud võivad olla pakilisemad kui tervishoid ja vaesus

29.06.18 ... Tervishoiule raha kulutamine vaestes riikides on ilmselt kulutõhusam kui jõukamates riikides. Eksistentsiohtude leevendamiseks raha kulutamine võib aga olla veelgi prioriteetsem.

Terroritegudele paneb rohkem kaasa tundma ohvrite rahvus ja rass kui vägivald ise

29.06.18 ... Kansase ülikooli teadlaste uuringust selgub, et inimeste reaktsioon rahvusvahelistele terrorirünnakutele sõltub toimumiskoha lähedusest, ohvrite rahvusest ja rassist – rohkem lähevad hinge lähiriikides ja valgenahalistega toimunud juhtumid.

Raamatuarvustus: maailm muutub paremaks hoolimata ajakirjanduse negatiivsusest

27.06.18 ... Steven Pinker "Enlightenment Now: The Case for Reason, Science, Humanism, and Progress"2018556 lkPenguin Books

Sotsiaalse normi muutmiseks peab alternatiivi toetama vaid iga neljas

22.06.18 ... Kehtiva sotsiaalse normi muutmiseks peab uut ideed toetama inimrühmast või ühiskonnast tervikuna vähemalt neljandik. Maagilise piiri ületamisel õnnestub veenda vähemusel reeglina oma teguviisi õigsuses ka kõiki teisi, nähtub rühmade käitumist lahanud teadustööst.

Graafikulugu: eestlased on õnnelikud, kuid arenguruumi jagub

22.06.18 ... Kolm neljandikku eestimaalastest on õnnelikud, selgub maailma väärtuste uuringu tulemustest. Põhivajaduste rahuldamise järel peitub õnnelikkuse edasine kasv positiivsetes igapäevategevustes, näiteks juhuslike inimeste päeva paremaks muutmises.

Demokraatia käib maailmas alla

22.06.18 ... Vähe sellest, et inimkonna keskmine intelligentsuskvoot IQ tundub olevat langusele pööranud, nagu hiljuti teadusuudises juttu oli. Ka demokraatlik riigi- ja ühiskonnakorraldus on asunud allakäigule, kui uskuda muu hulgas üht hiljuti tehtud teadusuuringut.

Jaanipäeva eri: "õiget" eesti jaanipäeva pole olemas

21.06.18 ... Eesti on saanud osaks maailmakülast ja riigis elab erineva rahvusliku taustaga inimesi sedavõrd palju, et "ametlike" jaanipäevakommete kehtestamine on juba ette läbikukkunud katse, kuigi paljud inimesed ikka ja jälle tahavad teada, kuidas eesti jaanipäeva "õigesti" tähistada, leiab folklorist Marju Kõivupuu.

Daniele Monticelli: kommunism oli kohutav eksperiment, aga ebavõrdsusega ei pea leppima

20.06.18 ... Kommunismi üritus kehtestada võrdsust ebaõnnestus traagiliste tagajärgedega. See aga ei tähenda professor Daniele Monticelli meelest, et peaksime ebavõrdsusega leppima.

Spordi ilu on vaataja silmades ehk jalgpalli esteetilisest väärtusest

15.06.18 ... Neljapäeval, 14. juunil algasid 21. jalgpalli maailmameistrivõistlused, kus võõrustajamaa Venemaa läks Moskvas asuvas Lužniki staadionil vastamisi Saudi Araabiaga. Kohtumine lõppes tulemusega 5:0 Venemaa kasuks ja kuigi finaalturniiri iga järgmise mängu peamine eesmärk ongi selgitada välja parem meeskond, istuvad miljonid jalgpalliaustajad kohapeal tribüünidele ning kodudes televiisorite ette mitte ainult selleks, vaid ka seepärast, et jalgpall on miski, mis pakub neile sügavat esteetilist kogemust.

Keeleteadlane küsib: kas Eesti õigussüsteem on selge ja teaduspõhine?

14.06.18 ... Usaldus Eesti kohtusüsteemi vastu langes rekordmadalale pärast menetluse lõpetamist Edgar Savisaare suhtes tema tervise tõttu. Valukohaks sai kohtuniku ekspertarvamuste käsitlus, kus arvesse võeti üht seitsmest. Martin Vaher vaatab keeleteadlase pilguga, kuidas saaks kaotatud usaldust tagasi võita.

Minevikuminutid: kuidas Eesti kullavarud tagasi kodumaale jõudsid?

14.06.18 ... Milline saatus oli Eesti kullavarudel pärast teist maailmasõda ja kuidas saadi need 1990ndatel tagasi, et käivitada taasiseseisvunud riigi majandust?

Loomakaitsja: tõhusaks loomade aitamiseks tuleb tegutseda teaduspõhiselt

13.06.18 ... Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja president Kristina Mering leiab, et inimestel on palju head tahet, aga see ei saa alati kokku teadusliku infoga. Sääraselt tegutsedes langetatakse otsuseid, mis ei tee nii palju head kui võiks.

Doktoritöö: alates sajandivahetusest tehakse eesti kirjanduselus revolutsiooni pigem vaikselt ja töiselt

12.06.18 ... Täna, 12. juunil kaitseb doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Priit Kruus. Tema töö uuris eesti kirjandusrühmitusi ja teisi noorkirjanike kooslusi aastail 1996–2013. Esimest korda on kirjutatud põhjalik teaduslik uurimus neist kirjandusrühmitustest, kes on uue sajandi eesti kirjanduselu tohutul määral mõjutanud. Tegemist on eesti uuema kirjandusloo kireva ja viljaka etapiga, kust võrsus ligi 100 tänapäeva eesti kirjanikku.

Urmo Kübar: pensionifondi me ju ei vali tunde järgi, miks aga heategevust?

11.06.18 ... Heategevuse puhul sageli ratsionaalsust esimeseks ei seata. Arvatakse, et pole oluline, kuhu annetad, peaasi, et üldse annetad. Vabariigi Presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar nii ei arva.

Irooniast vulgaarsusteni – õpilasuurimus otsis Kivirähki võlu võtit

11.06.18 ... Andrus Kivirähki teosed pakatavad irooniast ja ebaharilikest võrdlusest. Täiendavalt võib lugejat kütkestada kirjaniku oskuslik barbarismi ja vulgarismi kasutus, selgub Janek Vaabi õpilasuurimusest.

Teadlane teab: mitte-minu-tagahoovis-suhtumise taga on reaalsed mured

11.06.18 ... Suurte taristuobjektide rajamisega sageli kaasnev häälekas vastasseis tuleneb harva isekatest põhjustest ja enamasti on selle taga reaalsed mured, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.

Art Leete: tagantjärele tarkus kui osa soome-ugri maailmataju eripärast

09.06.18 ... Tagantjärele tarkus pole irooniline viis kõige õigustamiseks ükskõik millega. See on põline soome-ugri maailma tajumise harjumus, harmoonia tekitamise viis.

Magistritöö: nõuniku ametikohad pole politiseerunud

08.06.18 ... Vastupidiselt levinud arvamusele pole ministri nõunike puhul tegemist kitsalt poliitilise ametikohaga erakonna liikmete premeerimiseks, selgub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritööst.

Raamatuarvustus: kuidas on õige elada utilitarismi järgi

06.06.18 ... Kuidas peaksin mina elama ja mida peaks ühiskond tegema? Nendele küsimustele vastab utilitarismi filosoofia üheselt: õige on teha seda, mis toob kõige rohkem kasu. Selleks on vaja hinnata tegude tagajärgi.

Rein Taagepera | Riigireform Tootsi gloobusel

06.06.18 ... Riigireform riskib olla eksiteele viiv sõna, seda kahes vastupidises suunas. Esiteks on vaja vähemat kui murranguline reform. Pole vaja ennast piitsutada, justnagu kõik oleks korrast ära. Teiseks on vaja hoopis enamat kui ainult riigireformi – on vaja rahvareformi, hoiakute reformi ühiskonnas, tõdeb emeriitprofessor Rein Taagepera.

Uuring: renoveerimistoetusi saavad Eestis pigem edukad, nutikad ja rikkad

06.06.18 ... Maja renoveerimise toetust taotledes on Eestis edukamad need piirkonnad, kus elavad majanduslikult paremal järjel inimesed, selgub Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja USA teadlaste ühisuuringust.

Teadlane teab: rahva usaldust rändepoliitika vastu kasvatab illegaalide kiire tagasisaatmine

04.06.18 ... Riigis ebaseaduslikult viibivate isikute võimalikult kiire lähteriiki saatmine kasvatab elanikkonna usaldust riikliku rändepoliitika vastu, rõhutab Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Barbara Orloff. Paljudele teadmata on Eesti süsteemi tõhususelt Euroopas esirinnas.

Tudeng: noorte huvi poliitika vastu ei tasu vaadelda pelgalt riigisiseselt

31.05.18 ... Euroopa küsitlusuuringust Catch-EyoU selgus, et vaid kolm noort kümnest tunneb Eestis sisepoliitika vastu tugevat huvi. Sellest ei tasuks aga järeldada, nagu ei huvitaks noori üldse politiika. Riigiteaduste tudengi Johannes Voltri hinnangul on asi pigem vastupidi – Eesti noored on poliitikast huvitatud rohkem kui kunagi varem. Tõsi, mitte küll valla või riigi tasandi politiikast, vaid pigem maailmapoliitikast.

Uuring: ärevad ajad muudavad noored ühiskondlikult aktiivseks

31.05.18 ... Euroopa noorte küsitlusuuring näitab Eesti noorte leiget huvi sisepoliitika vastu ja seda, et ärevad ajad muudava noored ühiskondlikult aktiivseks.

IT-ekspert: rahvas oskab teha rohkem, kui korra aastas hääletada

30.05.18 ... Argielu mugavamaks muutva e-riigi ja digitaalsete teenuste arendamise kõrval kipub ununema, et samal ajal pole sisuliselt riigi valitsemine viimase saja aasta jooksul muutunud, leiab Beth Simone Noveck, New Yorgi ülikooli valitsemislabori juht ja Obama endine tehnoloogianõunik.

Veebiseminar: digimeetodite väljakutsed sotsiaal- ja humanitaarteadustes

29.05.18 ... Digitaaltehnoloogia on toonud paljudesse teadusharudesse uusi meetodeid niihästi andmete kogumiseks kui ka analüüsiks.

Metaandmete võrgustikud võimaldavad uusi kultuuri uurimise meetodeid

28.05.18 ... Tänapäeval räägitakse palju, et andmed on infoühiskonna nafta ning andmetega talitavad algoritmid teevad inimese eest palju otsuseid ära. Eesti kultuurisemiootika perspektiivist hakkab aga erilise funktsiooniga silma üks andmete alltüüp: metaandmed. Mis need on, selgitab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.

Tarmo Jüristo: inimkond hakkab kahanema juba sellel sajandil

25.05.18 ... Kõik, mida me arvame end teadvat majandusest või üldse ühiskonnast, põhineb üldises plaanis vaikival eeldusel, et inimeste hulk Maal aja jooksul kasvab, mitte ei kahane. Täna on see eeldus veel tõene, kuid mitte kauaks, tõdeb Tarmo Jüristo Vikerraadio päevakommentaaris.

Zuckerberg tegi eurooplastele karjapoissi

24.05.18 ... Maailma mõjuvõimsaimate isikute hulka kuuluv Mark Zuckerberg külastas maailmas olulise mõjuga Euroopa Parlamenti. Ja tegi seal rahvaesindajatele karjapoissi, kirjutab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.  

Graafik: kui kiiresti ja kui kuumaks läheb päikese kätte pargitud auto

24.05.18 ... 70 kraadi juures võib praadida muna, aurustub alkohol ning sureb näiteks salmonellabakter. 70 kraadini jõuab temperatuur päikese kätte pargitud auto armatuurlaual vaid ühe tunniga, õhutemperatuur tõuseb aga selliseks, et see on eluohtlik väikelapsele.

Seltsimees laps hakkab sügisest kooliõpilastele ajalugu õpetama

24.05.18 ... Filmide kasutamine õppematerjalina on praegusel ajal koolisüsteemis tavapärane ning ühised kinokülastused klassi- või kooliga levinud õppetöö vorm. Sealjuures ei ole aga välja kujunenud selget arusaama, kuidas filme erinevatesse õppeainetesse integreerida, kirjutab Tartu Ülikooli doktorant ja kultuurimälu uurija Merit Rickberg.

Koolipärimuse uuring: õpilased leiavad tapjaklounide eest kaitset poolvääriskividest

23.05.18 ... Sellise poeetilise liialdusega võiks 3000 vastusankeedi põhjal kokku võtta üleriigilise kogumisaktsiooni "Koolipärimus 2018" tulemused õpilaste hirmude ja uskumuste kohta. Aktsiooni projektijuht ja folklorist Reet Hiiemäe rääkis ERR-ile lähemalt tapjaklounidest, meemidest, poolvääriskividest, aga ka täiskasvanute loodud perehirmutistest laste ja noorte igapäevapärimuses.

Tartu Ülikooli filosoofiamagister mõtestab valu hävitusliku jõu tähendust

22.05.18 ... Proovi kirjeldada seda kogemust, kui lööd küünarnuki hoo pealt vastu lauaserva. Kuidas paneksid selle kogemuse eripära sõnadesse?

Semiootik annab igava reklaami retsepti

21.05.18 ... Igav reklaam on nagu vaimuvaesus – keegi ei taha, et see käiks tema toote või teenuse pihta, teisalt pole ka neid, kes sooviksid igavaid reklaame näha. Ometi võib igavusest teha põneva teema. Kuidas, selgitab semiootik Tiit Kuuskmäe.

Silmad reedavad keeleoskuse taseme

21.05.18 ... Su silmad reedavad, kuidas sul keeleõpe läheb. Teadlased on avastanud, et väikeste mitteteadlike silmaliigutuste põhjal saab öelda, kui hästi valdab teksti lugev inimene seda keelt, milles tekst on kirjutatud.

Johann-Christian Põder | Heaoluühiskond kui luterluse tagajärg

19.05.18 ... Kapitalistlike riigireformide kalvinistlikku innukust peaksime tasakaalustama luterliku sügava solidaarsuse ja vastastikuse hoolivusega, kirjutab teoloogiadoktor Johann-Christian Põder.

Eakatest ei peaks rääkima kui probleemist, vaid kui võimalusest

18.05.18 ... Eakatest ja vananevast ühiskonnast kuuleme meedia kaudu ikka ennekõike problemaatilises võtmes – kuidas aina kasvav kõrges vanuses tuge vajavate inimeste segment ühiskonnas aina painavama koormana tööealise elanikkonna turjal lasub. Kuidas tegelikult on ja kuidas kuvandit muuta, arutleb Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant Maarja Helena Meriste.

Doktoritöö: keeleõppes tuleks vältida kontekstivabu grammatikaseletusi

16.05.18 ... Selleks, et keeleõppija areneks, peab ta pidevalt õpitavat keelt kasutama, sealjuures ka vigu tegema, ning pigem tasub keelt õppida erinevates suhtlussituatsioonides kui kontekstivabade grammatikateooriate järgi, selgub Mare Kitsniku väskelt kaitstud doktoritööst.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: