09.09.19 ... Igal aastal kattub Eestis ehitiste ja teedega umbes 350 hektari jagu põllu- ja metsamaad. Inimeste vaimse ja füüsilise tervise tagamiseks tuleb luua kaduvale elurikkusele koht ka linnaruumis, leiab Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm Vikerraadio rubriigis "Rohesäuts".

06.09.19 ... Mõned inimesed räägivad kiiremini, teised aeglasemalt. Võib tähele panna, et ka mõne keele kõnelejad kõnelevad oma keelt kiiremini kui mõne teise keele kõnelejad oma keelt.

04.09.19 ... Tallinna Ülikooli humanitaarteadlane Eneken Laanes pälvis maineka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi, mille toel hakkab uurima, kuidas Ida-Euroopa teise maailmasõja ja nõukogude režiimi mälu on jõudnud kirjanduse, filmi ja kunsti kaudu globaalsele areenile.

04.09.19 ... Infoküllases ühiskonnas elades muutub järjest olulisemaks oskus, kuidas teada, millist infot saab usaldada, millist mitte. Värskest uuringust selgub, et inimesed eelistaksid, kui ajakirjandus pöörduks tagasi tugevalt faktipõhise sisu juurde, mida saaks usaldada.

03.09.19 ... Lasteaiast kooli minnes ei tunne laps ja tema pere õpetajat ning vastupidi. Lapse toetamiseks tuleb aga lapsevanemal ja õpetajal palju omavahel suhelda. See pole alati sugugi lihtne.

02.09.19 ... Täna, 2. septembril 74 aastat tagasi allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Sellega oli teine maailmasõda ametlikult lõppenud.

29.08.19 ... Tallinna Ülikooli doktorant Szilard Tibor Toth keskendus väitekirjas tartu keele tekkimisele ja väljasuremisele.

28.08.19 ... Rahvusvahelise uuringu tulemuste põhjal on Eesti lapsed oma eluga üle keskmise rahul, kuid vaadates lähemalt tegureid, mis eluga rahulolu mõjutavad, tasuks õpetajatel ja lapsevanematel toetada lapsi, et õpetada neile endaga rahul olemist. Olulised on ka lähisuhted ning turvaline kasvukeskkond.

26.08.19 ... Tallinna Ülikooli doktorant Olga Gaitšenja uuris oma doktoritöös, millised probleemid esinevad venekeelsete eesti keele õppijate kirjutamisprotsessis ning väitekiri toob välja kolm peamist raskust eestikeelse teksti koostamisel.

22.08.19 ... Riik on andnud Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele ülesandeks selgitada, kuidas lahendada probleeme, mis tulenevad riiklikes registrites leiduvate elukohaandmete ebatäpsusest. Riik vajab täpseid andmeid selleks, et kujundada paremini avalikke teenuseid.

22.08.19 ... Kui Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, siis ähvardab kasvuhoonegaaside õhkupaiskumine hoogustuda.

14.08.19 ... Tartu Ülikooli doktor ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman otsis üles kõik eesti keeles ilmunud algupärased sonetid ja pani kirja selle luulevormi arenguloo Eestis. See on esimene uurimus eesti sonetist pärast Bernard Kangro 1938. aasta teost. Lotmani uuritud enam kui neli ja pooltuhat sonetti saja paarikümne aasta jooksul annavad pildi ka Eesti luuleloost üldiselt, samuti peegeldavad ühiskondlikke arenguid muutuvate riigikordade aegu.

13.08.19 ... Mõnikord on mõnes riigis laulev revolutsioon või mõni muu üldjoontes rahumeelne rahvaliikumine, mis kukutab senise võimu. Nüüd on teadlased välja selgitanud, millistel tingimustel võib ka suhteliselt väike hulk protestijaid riigis režiimimuutuse esile kutsuda.

05.08.19 ... Arvamusfestivalil arutasid erinevate valdkondade teadlased teadlaste rolli üle tõenduspõhises argumentatsioonis. Leiti, et teadusliku tõe juurde jõuavad inimesed siis, kui neil on oskused kriitiliselt infot tarbida.

09.08.19 ... Lahutusega tuleb tegeleda kui leinaga, kus inimesed ei käitu ratsionaalselt ning vajavad tuge, seda nii laste kui ka vanemate seisukohalt. Enne seda tuleks aga luua tugistruktuure, mis ennetaksid paarisuhte lagunemist ning toetaksid pere kooshoidmist, leiti Arvamusfestivali arutelus.

06.08.19 ... Teisest kuuenda klassini kahaneb laste koolirõõm suurel määral, selgub rahvusvahelise uuringu Children's Worlds tulemustest. Koolirõõm kahanes enamikes uuritud riikides, kuid Eesti laste hulgas oli selle langus üks suuremaid. Kui teadlased kuuenda klassi laste käest selle põhjusi küsima läksid, said nad kohati väga ootamatuid vastuseid.

02.08.19 ... Kas õigesti on õieti või õigesti ja kas tere järel käib koma ning paljud teised keelenüansid, milles inimesed ikka eksima kipuvad ning mida mõned tähelepanelikud tingimata parandama ruttavad, teevad keele lõpuks väga ühetaoliseks, selmet nautida keele ilu ja rikkust, leiab kohtulingvist Martin Aher.

31.07.19 ... Tartu Ülikoolis magistrikraadi kaitsnud Enel Põld käis eelmisel suvel Saaremaal katseisikuid salvestamas. Akustilisi andmeid analüüsides leidis ta, et aastakümnete jooksul toimunud murrete ühtlustumine on jätnud jälje ka Saaremaa noorte kõnepruuki.

23.07.19 ... Tartu Ülikoolis kaitstud lõputöö keskendus sõnavabadusele. Töö analüüsib mitmeid hiljutistel debattidel teemaks olnud küsimusi: Kas vihakõne peaks keelatud olema? Kas vähemusi solvavad väljendused peaks keelatud olema?

22.07.19 ... Kui riigis on rahvusvähemuste jaoks välja kujunenud oma elupiirkonnad, siis ei olegi neil vajadust ega motivatsiooni paremini ülejäänud rahva hulka lõimuda, selgust Kristiina Kuke Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

18.07.19 ... Teabe paljususe kasvades on üha olulisem elanike oskus sõeluda usaldusväärse teabe seast välja ebausaldusväärne. Samas on oluline vaadata ka seda, kuidas levivad valeinfot sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

10.07.19 ... Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrant Diana Poudel mõtles välja lauamängu, mille abil õpivad lapsed digioskusi, ja kirjutas selle kohta ka magistritöö.

08.07.19 ... Äsja filosoofia osakonnas kaitstud bakalauseusetöö käsitles rassiga seotud nimisõnade omadusi. Kas mustanahalistele viitavatel sõnadel "nigger" ja "neeger" on erinevad tähendused või mitte?

08.07.19 ... Rootslased on üks ilmalikum rahvas Euroopas, ometi ilmneb nende igapäevategevustes palju sellist, mis võimaldab neid pidada religioossemateks kui Rootsi migreerunud moslemeid, kellest enamiku kohta võiks Rootsis kasutada hoopis uut mõistet ilmalik moslem. Sellisele järeldusele jõudis Rootsis asuva Södertörni Ülikooli religiooniuuringute professor David Thurfjell koos oma uurimisrühmaga.

04.07.19 ... Lapsevanemad tunnevad end ebakindlalt lubades oma lastel digiseadmetes tegutseda ning tunnevad vajadust lasteaiaõpetajate ja lastearstide nõu järele, kui palju ja mida võiks laps nutiseadmes teha. Sellistele järeldustele jõudis Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö.

02.07.19 ... Esimeste inimeste Kuule astumisest saab peagi 50 aastat. Kuigi inimkond pole koloniseerinud veel Marssi ega jõudnud tähtede vahele, on maailmas nii mõndagi muutunud. ERR Novaator pani selle meenutamiseks kokku lühikese viktoriini.

22.06.19 ... Egiptuse jalgpallitähe Mohammed Salah mõju ulatub väljakust palju kaugemale. Uus uuring näitab, et Salah tähelend Inglismaa jalgpalli Premier League'is on aidanud vähendada Ühendkuningriigis moslemivastast retoorikat ja vihakuritegusid.

22.06.19 ... Ministeeriumides töötavad teadusnõunikud aitavad tellida ning otsida teadusuuringuid, mis aitaksid teha paremaid teadmistepõhiseid otsuseid, kuid nõunikel pole sageli otsest ligipääsu teadusandmebaasidele ja -andmetele, selgub Tallinna Ülikooli teadlaste avatud teaduse teemalisest artiklist.

20.06.19 ... Juba mitu aastat on Eestis räägitud noortest, kes ei õpi ega tööta, lühidalt NEET-noored. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta lõpuga Eestis selliseid noori 26 000. Olukord on tõsine, aga kas ja kuidas on võimalik seda muuta? Sellele küsimusele vastab oma arvamusloos Tartu Ülikooli sotsioloogia magister Heidi Paabort.

20.06.19 ... See, mis naiste jaoks võib olla titeroosa, nätsuroosa või pojengiroosa, võib mehe jaoks olla lihtsalt "inetu roosa". Tegelikult aga ei ole naised meestest värvitundlikumad, nagu selgub Tallinna Ülikooli üliõpilaste värvinimede uuringust.

19.06.19 ... Enamikule meist on sündides kaasa antud võime tunda ja eristada lõhnu. Lõhnataju mõjutavad kolm põhitegurit: bioloogiline taust, isiklik kogemus ja keskkond. Eesti keele aasta puhul on paslik välja uurida, kas lõhnu vaid tuntakse hästi või osatakse nendest ka rääkida.

18.06.19 ... Maitsesõnavara uurimine on viimasel ajal hoogustunud kõikides maailma keeltes koos üldise tajusõnavara uurimisega, mille hulka kuuluvad nii arvukad uurimused värvinimedest kui ka viimasel ajal üha populaarsemaks saanud lõhnataju uurimused. Ühe sellistest tegid ka Tallinna Ülikooli teadlased.

18.06.19 ... Kuigi esmapilgul võiks oodata, et globaliseerumine ja konkreetsemalt ettevõtete rahvusvahelistumine ning välisomanikele kuulumine võiks soolist palgalõhet vähendada, näitab kohalike praktikate uurimine pigem vastupidist. Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringust selgub, et välisomanikele kuuluvates Eestis tegutsevates ettevõtetes kipuvad palgad küll suuremad olema, kuid suurem on ka palgalõhe.

17.06.19 ... Tehisintellekt tuvastab vaesematest riikidest pärit objekte halvemini, mis võib avaldada negatiivset mõju mitmesugustele süsteemidele, mis tehisintellektile tuginevad, sealhulgas iseautodele, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

17.06.19 ... "Aus vastus on, et ei tea," vastab Tallinna Ülikooli kooridirigeerimise dotsent Raul Talmar. Miks ta nii arvab, selgitab ta ühe minuti loengus.

12.06.19 ... Muldmetallid on 17 haruldast metalli, mida kogu maailma elektroonikatööstus vajab ja need tulevad suures osas Hiinast. Näiteks USA tehnikatööstus sõltub 80 protsenti Hiina muldmetallide ekspordist. Hiina aga ähvardab USA-le muldmetallide eksporti piirata ja see mõjutab ka Eestit, kust ühena vähestest riikidest maailmas neid metalle saab.

11.06.19 ... Tehnoloogia arengul oli keskne roll Eesti ühiskonna moderniseerumisel, selgub Tallinna Ülikooli värskest doktoritööst. Riho Paramonov uuris oma väitekirjas moderniseerumist avaliku privaattranspordi ehk voorimeeste ja taksojuhi teenuste võrdlemise kaudu 20. sajandi algusest teise maailmasõja alguseni.

06.06.19 ... Sõiduteede laiendamine toob juurde autosid ning isegi kui see ajutiselt ummikuid vähendab, siis 6 kuu jooksul on autosid sedavõrd palju juurde tulnud, et ummikud taastuvad, leiab Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk, kelle sõnul uuel Reidi teel ummikud ei vähene.

05.06.19 ... Euroopa tööealine elanikkond kahaneks lähikümnenditel isegi massilise sisserände ja järsu iibe tõusu korral, selgub Euroopa Komisjoni värskest raportist. Eeskätt napib töökäsi Ida-Euroopas, sundides otsima abi targemast majandusest ja ühiskondlike hoiakute muutmisest.

05.06.19 ... Usk üleloomulikkusesse on ühiskonnas jätkuvalt tugev, seda isegi inimeste hulgas, kes ei usu jumalasse. Ateistide ja agnostikute hulgas tehtud uuring üle maailma näitab, et peaaegu keegi ei eitaks täielikult irratsionaalseid uskumusi, nagu elu pärast surma, astroloogia ja kõrgema jõu olemasolu, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

05.06.19 ... Noorte integratsioonile aitaks kaasa nende kogetud negatiivsete stereotüüpide korrigeerimine meedias. Selliste järeldusteni jõudis mitmekultuurilisi noori uurinud Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Elisa Monticelli.

04.06.19 ... Võrrelnud kahte varianti Reidi tee liikluslahendusest – algset liikluslahendust ja kärbitud sõiduradade arvuga varianti, leidsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, et tipptundidel väheneb ristmike summaarne ooteaeg algse variandi puhul vähemalt kaks korda. Suurem liiklusruum on kasulik kõigile liiklejatele, sest see rahustab ja tagab ohutu liiklemise autojuhtidele, vähendamata ruumi, mis eraldatakse kergliiklejaile.

03.06.19 ... 65-aastasel inimesel Eestis on keskmiselt ees veel 18,7 eluaastat, mis aga sageli mööduvad üksilduses. Eakate üksildus muutub üha vananevas ühiskonnas järjest tõsisemaks probleemiks. Selleks, et eakatel, iseäranis eakatel meestel oleks kogukonnas jätkuvalt oma koht ning nad poleks ühiskonnale koormaks, pakuvad sotsiaalteadlased riigile rea lahendusi.

03.06.19 ... Automatiseerimine ja robotite pealetung võimaldab tegeleda inimkonnal pärast mitmeid aastaid masinate teenindamise asemel inimliku geniaalsuse arendamisega. Maailmas läbi löömiseks on aga olulisem kui kunagi varem usaldusväärne partner ning aus tagasiside, leiab Taani tuleviku-uurija Liselotte Lyngsø.

03.06.19 ... Kui me räägime muljest, siis millest me räägime? Semiootik Tiit Kuuskmäe teeb selgeks, miks muljed on muutlikud, ohtlikud ja petlikud.

31.05.19 ... Suur Eesti ühiskonda kirjeldav uuring hoiatas juba 2017. aastal, et meie ühiskonnarühmad on eristunud ning rahulolematute ja inertsete inimeste suure osakaalu tõttu on populismil ja tõevälisel poliitikal potentsiaalne kandepind. Vaadates praegust kriisi, on mulje, justkui oleks teadlased seda ette ennustanud.

24.05.19 ... 1950. ja 1960. aastate alguses levis Nõukogude Liidus kunstiuuendus, mida nimetati karmiks stiiliks ning see kutsus hiljem Eestis esile põhiliselt tõrjuvaid reaktsioone. Miks? Sellele küsimusele vastab oma doktoritöös Eesti Kunstiakadeemia värske doktor Kädi Talvoja.

22.05.19 ... Reformatsioon muutis nii kirikuruumi kui ja pildikultuuri varauusaegse Eesti aladel. Kuidas see toimus ning kuidas katoliiklikust luterlikuks üleminek muutis kirikuruumi, seda uuris Tallinna Ülikooli doktorant Merike Kurisoo, kes täna kaitseb sel teemal doktoritööd.

17.05.19 ... "Maailmas on rohkem raha kui me vajame, aga see raha otsib põhjust ja teemasid," märgib iduettevõtja Péter Halácsy, kelle erinevad idufirmad meelitavad ligi investorite miljoneid, sest nende taga on eesmärk muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist.

15.05.19 ... Kergemate rikkumiste eest inimeste vanglasse saatmine muudab ühiskonda turvalisemaks lühikeses plaanis, kuid ei pruugi ennetada pärast nende vabanemist uute vägivallategude toimepanemist, selgub USA-s läbiviidud analüüsist.