Ühiskond

Arvustus | "Seks ja sotsiaalmeedia" köidab eluterve avameelsusega

13.07.20 ... Äsja ilmunud monograafia "Seks ja sotsiaalmeedia" (originaalis "Sex and Social Media") pakub midagi mistahes kogemustepagasiga lugejale. Sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenberg ja tema Austraalia kaasautor Emily van der Nagel kirjutavad inimese (virtuaalse) seksuaalelu kirevusest toetavalt ja kedagi sildistamata. Kui raamatus üldse kohtab antikangelasi, on need hingetud sotsiaalmeediakorporatsioonid.

Kirglik arendus Koplis püüab raha, kunsti ja kohalikud elanikud kokku liita

09.07.20 ... Novaator ja Vikeraadio käisid uudistamas endises Põhjala kummikutehases, kuhu aktivistid rajavad kultuuripesa. Räämas ja tolmune arendus meenutab Telliskivi loomelinnaku algusaegu, ent eristub teistest omalaadsetest rendikanade, mesitarude ja kogukonnaaia abil.

Surelikkuse meenutamine paneb inimesi rohkem annetama

08.07.20 ... Kui võimalikule annetajale meenutada tema surelikkust, annetab ta palju tõenäolisemalt. Samuti eelistavad inimesed annetada neile tähenduslikke esemeid, et annetatud eseme kaudu nii-öelda edasi elada, selgub Briti Kolumbia Ülikooli teadlaste värskest uuringust.

Hiina meditsiin kogub Eestis poolehoidjaid teaduspõhise debati vältimisega

08.07.20 ... Hiina meditsiin on Eestis konfliktne teema, mille ümber keerleb palju kahtlusi, kriitikat ja eriarvamusi. Kõnealust raviviisi õigustatakse siinses meedias autoriteetsetele ravijatele ja kõikehaaravale meditsiinile rõhudes ning teaduspõhist lähenemist vältides, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased.

Euroliidu T&A toetused tõstsid ettevõtete tööviljakust pea poole võrra

03.07.20 ... Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused tõstsid toetust saanud ettevõtete tööviljakust peaaegu poole võrra ja lõid neis 20 protsendi ulatuses juurde uusi töökohti.

Miks reaalteadused on "päris" teadused, aga humanitaarteadused mitte?

02.07.20 ... Humanitaar- ja reaalteadused on justkui kaks erinevat maailma. Miks need kaks kultuuri omavahel pingestatud on ja kas näiteks kvantkirjandusest võiks leida üksteist täiendavaid ühisosi? Nimelt on kvantkirjandus kirjandusžanr, mis leiab inspiratsiooni kvantteooriast. Novaatori podcast'is selgitab teemat lähemalt Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorant Taavi Remmel.

Lingvistika nõuab nii uljust kui kannatlikkust - pane end proovile!

02.07.20 ... Lõuna-Eestis toimub taas lingvistika olümpiaadil silma paistnud noorte laager, kus õpitakse mõistma keeli ilma neid õppimata. Novaator valis välja mõned ülesanded, mille lahendamise kaudu noored laagrisse kandideerisid.

Etniline mitmekesisus aeglustab linnastumist

01.07.20 ... Neis maades, kus elab mitu rahvust, kasvavad linnad aeglasemalt kui ühetaolisema rahvusliku koosseisuga maades.

Heast haridusest ja IQ-st on Tallinna börsil kasu, kuid vaid kindla piirini

01.07.20 ... Kõrgema akadeemilise sooritusvõime ja parema matemaatikaoskusega inimesed teenivad Tallinna börsil suuremat tulu. Samas ei pea olema edukad investorid selle poolest parimatest parimate seas, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust.

Miks me kõneleme estonglishit?

29.06.20 ... Jälgides noorte keelekasutust internetis ja argikõnes, raputab pead ja kortsutab kulmu mõnigi emakeele patrioot. Tallinna Ülikooli doktorant Helin Kask leidis, et kõige enam kasutatakse just spetsiifilise tähendusega ingliskeelseid sõnu, millel eesti keeles täpne vaste puudub.

USA bioloogiaõpikutes esile toodud teadlased on valdavalt valged mehed

26.06.20 ... USA bioloogiaõpikutes tõsteti iga naisteadlase kohta esile seitse meest, seejuures mustanahalisi naissoost teadlasi polnud analüüsitud õpikutes kordagi esindatud.

Magistritöö: Eesti suunamudijad otsivad alles maailmas oma kohta

22.06.20 ... Suunamudimine kui sotsiaalmeedia amet on Eestis varajases arengufaasis, kus ameti kõik osad ei ole veel paika loksunud, selgub Tallinna Ülikooli BFM-is kaitstud Kristiina Niimeistri magistritööst. Ameti olemuse suhtes on kohati vastuolulised ka suunamudijate endi seisukohad.

Doktoritöö: vaikus ja rahu on toredad, aga maainimesed vajavad eluks enamat

22.06.20 ... Eestlaste ja lätlaste eluviis on Lääne-Euroopaga võrreldes veel suhteliselt maalähedane. Siinsed inimesed hindavad maakodu vaikust ja rahu, kasvatavad ise toidutaimi ning käivad marjul ja seenel. Siiski, ainult eelnimetatu inimesi maal ei hoia. Maainimesed ei oota linnaga võrdseid hüvesid, kuid tunnevad puudust elementaarsetest teenustest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Teadusuuring kaardistab põlevkivist loobumise mõju Ida-Virumaal

19.06.20 ... Algas teadusuuring, kus püütakse saada selgust, kas Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika toob Ida-Virumaal kaasa töötuse ja sotsiaalsed probleemid. Saksamaa Reini söepiirkonna kogemus viitab, et suured ideed kipuvad takerduma poliitaparaadi sügavustesse.

Majanduskriis jätab noorte palgale jälje pikaajalise töötuse korral

16.06.20 ... Viimase majanduskriisi ajal tööturule sattunud Eesti noorte palk oli aastaid hiljem väiksem juhul, kui neil ei õnnestunud leida tööd pikema aja jooksul. Kuigi sügav ja lühiajaline majanduslangus ohustas eeskätt madalama haridustasemega noori, tuli neile appi Soome lähedus.

Autostumine on Tallinnas probleem, aga linn autode mugavusi piirama ei tõtta

15.06.20 ... Kuigi spetsialistid pooldavad Tallinnas autoliikluse piiramist ja linnaruumi autodele ebamugavamaks tegemist, siis linnavalitsus autokasutuse osakaalu vähendamiseks eraldi meetmeid rakendada ei plaani, vaid loodab, et inimesed loobuvad muude liikumisvõimaluste mugavnedes autodest ise.

Lugeja küsib: kes ja kuidas loob raha?

15.06.20 ... Kuigi raha saavad juurde trükkida vaid keskpangad, võib selle korduva väljalaenamise tõttu saada panka pandud 100 eurost 1000 eurot või rohkemgi, selgitab Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit

11.06.20 ... Kohalikel omavalitsustel tuleks leppida, et Eesti rahvaarv ei hakka ilmselt lähiaastatel kasvama ja aeg on teha sellele vastavalt ruumis ümberkorraldusi, leiab Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse juhataja ning Eesti inimarengu aruande kaasautor Novaatorile antud intervjuus.

Graafikud: Eesti ja Euroopa karmid relvaregulatsioonid on end õigustanud

10.06.20 ... Eesti on rahvusvahelise uuringu andmetel üks riikidest, kus relvaõnnetuste tagajärjel sureb inimesi suhteliselt vähe. Viimase kümnendiga on ka vägivaldseid surmajuhtumeid üldiselt Eestis poole vähemaks jäänud. Siseministeeriumi hinnangul on siinsed karmid relvaloa taotlustingimused end seega õigustanud.

Kriminoloogiaprofessor: relva kandmine avalikus kohas peab olema väga selgelt põhjendatud

09.06.20 ... Lihulas möödunud nädalvahetusel toimunud juhtumi valguses tasub üle vaadata kriminaalseadus ja relva eraisikute kätte sattumise võimalused, rääkis Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar Vikerraadio saates "Uudis+".

Kakskeelsust väärtustavad perekonnas nii vanemad kui ka lapsed

09.06.20 ... Kaks- ja mitmekeelses peres väärtustavad eesti keelt, võõrkeelt ja kakskeelsust üldisemalt nii vanemad kui ka lapsed, selgus Tallinna ülikooli doktoritööst. Perekonna keelepoliitikat kujundavad pigem kõik liikmed ehk see pole vanematelt lastele peale surutud.

Eakad jäävad digimaailmast eemale teadmatuse ja kehva koolituse tõttu

08.06.20 ... Eesti eakate digipädevus on mitmete Euroopa riikidega võrreldes küll kehvapoolne, kuid meie eakad on sellegipoolest avatud digipädevusi arendama, kuna uued oskused aitavad kasvatada sotsiaalset kapitali.

Uuring: pooled eestlased ei oota Eestisse elama teisest rahvusest või rassist inimesi

08.06.20 ... Veidi rohkem kui pooled eestlastest leiavad, et riik peaks lubama kas üldse mitte või vaid vähesel määral erinevast rassist või rahvusest inimesi Eestisse elama, selgub Euroopa sotsiaaluuringust.

Eesti muusikakriitika kipub sotsiaalmeediaajastul kokku kuivama

05.06.20 ... Ajal, mil lugejad kanduvad koos reklaamirahadega järjest enam trükimeediast sotsiaalmeediasse, tõmbavad väljaanded esmajoones kokku pehmete, sealhulgas kultuuriteemade arvelt. Eesti trükimeedias avaldatud muusikakriitikas jäävad seetõttu tooni andma riiklikult toetatud ja peamiselt klassikalist muusikat käsitlevad väljaanded, kirjutab BFMi nooremteadur Madis Järvekülg oma artiklis.

Eestlaste keeletaju kõneleb digiriigi asemel popkultuurist

04.06.20 ... Tallinna Ülikooli eesti filoloogia üliõpilane Erik Mikkus uuris ilmanähtuste ja keele vahelisi seoseid. Selgus, et sõnad nagu udu või pilv toovad eri kultuuridest inimeste silme ette erinevaid kujutluspilte.

Eesti kinnisvarahindu ohjeldaksid karmimad laenutingimused

03.06.20 ... Kui kinnisvara muutub kallimaks, võtavad inimesed rohkem laenu. Eesti laenuturu eripärana paistab aga silma, et laenumahtudel kinnisvarahindadele alati sarnast mõju pole, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust.

Uuring: hästi magavad Eesti lapsed on oma eluga rohkem rahul

01.06.20 ... Päevas vähemalt üheksa tundi magavad 12-aastased Eesti lapsed on eluga rohkem rahul kui nende lühema unega eakaaslased, selgub hiljutisest rahvusvahelisest laste subjektiivse heaolu uuringust. Ühtlasi pole Eesti lapsed rahul oma klassikaaslastega, ehkki eriolukorra ajal hakkasid nad viimastest rohkem puudust tundma.

Minutiloeng: milline on õige eesti nimi?

01.06.20 ... Mitmed põlise kõlaga eesti nimed on rahvusvahelised ja laenatud mujalt siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, märgib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.

Uuring: Eesti laste arvates ei kuula vanemad neid piisavalt

01.06.20 ... Eesti lapsed on teadlikud oma õigustest, millest üks on ka nende kuulamine, kuid laste arvates ei kuula vanemad neid piisavalt, selgus rahvusvahelisest uuringust.

Karjakesi teevad inimesed rumalamaid otsuseid

29.05.20 ... Kuigi võiks arvata, et mitu pead on ikka mitu pead, näitasid Carnegie Melloni Ülikooli teadlased vastupidist. Praktikas tähendab see, et karjamentaliteet pärsib ohuolukordades kiirete elutähtsate otsuste langetamist.

Keskklassi maratonijooksjad ajavad hästi elatud elu jälgi

28.05.20 ... Viimase kümnendiga on Eestis populaarseks saanud osavõtt kõikvõimalikest pikamaajooksudest. Keskklassi eestlaste väärtushinnangud on muutunud: vastupidav jooksjakeha on raha asemel uus mõõdupuu hästi elatud elule, selgub antropoloog Toomas Grossi uuringust.

Uuring: välkintervjuud sportlastega võiksid olla palju sisukamad

28.05.20 ... Välkintervjuudes sportlastega jääb sageli mulje, et atleet on sõnakehv. Samuti ei pruugi kiirest intervjuust midagi uut selguda. Tartu Ülikooli ajakirjanduse-uurijate sõnul on selle taga sageli kehvad küsimused ja nad pakuvad välja mudeli, kuidas spordi- või mis tahes valdkonna ajakirjanikud saaksid teha sisukamaid intervjuusid.

Pooled seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ei räägi oma vastikust kogemustest

26.05.20 ... Pooled seksuaalse väärkohtlemise ohvrid ei ole oma vastikust kogemusest kellelegi rääkinud ja vaid kümnendik ohvreist ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda.

Uuring: Eesti lapsed loevad meelsasti, kuid vanusega lugemishuvi raugeb

25.05.20 ... Mida noorem laps, seda usinam lugeja, selgub 2013.–2014. aastal korraldatud uuringust. Lugemisele pakuvad laste vaba aja sisustamisel tugevat konkurentsi teler ja arvuti.

Mask annab kandjale võimu ja eesõiguse

21.05.20 ... Koroonakriisi ajal on kaitsemaskid saanud osaks argielust. Maskikandmises kaitseks või rituaalsel eesmärgil pole aga midagi uut. Maski ajaloolisest tõrjemaagilisest ja sümboolsest mõjust rääkis folklorist Reet Hiiemäe.

Uuring: toimetaja suhtumine reporterisse kipub sõltuma reporteri töökogemusest

19.05.20 ... Toimetaja ja reporteri omavahelises suhtluses jääb vajaka professionaalsest tagasi- ja edasisidest, selgub Signe Ivaski uurimuses Eesti päevalehtede sisemisest suhtluskultuurist toimetaja ja reporteri vahel.

Metsaandide toiduks korjamise tavasid mõjutab nii traditsiooni hääbumine kui metsade mahavõtt

18.05.20 ... Etnobotaanik Raivo Kalle uuris Võru- ja Setumaal traditsioonilist mestast toiduainete kogumist. Looduslike taimede toiduks korjamise tavasid on mõjutanud osalt traditsiooni hääbumine, aga ka metsade mahavõtt.

Teadlane avastas Twitterist uue seeneliigi

18.05.20 ... Interneti avarused ja võimalused on peaaegu lõputud. Nüüd on teadlased avastanud sellest üleilmsest arvutivõrgust lausa uue seeneliigi.

Internetiuurija: sotsiaalmeedia aitab kriisiajal isolatsiooni taluda

15.05.20 ... Sotsiaalmeedia annab koroonaviirusepuhagu ajal huvitavat ainest erinevateks juhtumiuuringuteks, leiab Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent Katrin Tiidenberg. Samas on saanud juba kinnitust, et ühismeediale ühese hinnangu andmine on peaaegu et võimatu.

Uuring: Venemaa loob NATO-st oskuslikult hirmukülvaja mulje

11.05.20 ... Venemaa korraldatud suurõppus Zapad 2017 ei testinud ainult paljude üksuste korraga toimimist ja mobiliseerimist, vaid levitas ka Venemaale sobivaid hirmunarratiive, leiavad Tartu ülikooli teadlased.

Marju Himma: fakt ja arvamus seguneb 13 protsendis uudistes

11.05.20 ... Viimastel nädalatel on hoogu saanud arutelu, kas eesti ajakirjanduses on fakt ja arvamus segamini ning kas ülikoolidest tulevad välja vasakpoolse maailmavaatega noored. Mida teadusuuringute andmed nendele küsimustele vastuseks annavad, analüüsis Vikerraadio päevakommentaaris ajakirjandusuurija Marju Himma.

Doktoritöö uuris tõlgitud ja algupärase teksti erinevusi

11.05.20 ... Tallinna ülikooli doktorant Marju Taukar uuris algupäraste ning tõlgitud tekstide keelelisi sarnasusi ja erinevusi. Tööst selgus, et sõnade kasutamise sagedus erineb tõlkes ja algupärases tekstides nii, et arvuti suudab tuvastada, kas tegemist on tõlkega või algupärase tekstiga.

Teadlane selgitab, kuidas tekivad ühiskondlikud muutused

11.05.20 ... Ühiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.

Kodanikupalk tegi soomlased rõõmsamaks

08.05.20 ... Koroonapandeemia ajal pööravad maailma riigijuhid pilgud Soome poole, kus kehtestati 2017. aastal eksperimendi korras kodanikupalk. Kuigi see ei tõstnud riigis tööhõivet, olid kodanikupalga saajad üldiselt õnnelikumad ja tugevama vaimse tervisega, selgub Helsingi Ülikooli teadlaste uuringust.

Teadur: sulaselge vale polegi nii selge

06.05.20 ... Valet võiks tõepoolest kaugelt ja lihtsalt ära tunda. Ometi kuuleme sõpradelt-tuttavatelt-perekonnaliikmetelt pärast valeinfo lõksu sattumist hoopis teist reaktsiooni: ma ei osanud isegi kahelda, kirjutab Signe Ivask veebiajakirjas Peegel.

Tiit Maran sarjast "Tiger King": raske öelda, milles Joe Exoticut süüdistada ei saaks

05.05.20 ... Maailmas kogub populaarsust sari kurikuulsast tiigrikuningast Joe Exotic, kes pidas aastatel 1999 kuni 2016 Oklahomas eksootiliste loomade parki ja kannab praegu 22aastast vanglakaristust. Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran tõdes, et tegelikult ei räägi see sari ei loomaaiast ega tiigritest, vaid ühest väga kummalisest maailmast, mis sarnaneb rohkem halvamaitselisele tsirkusele kui loomaaiale.

Bioloogilised vanemad on lastekodulaste eluloos tähtsal kohal

05.05.20 ... Kõik inimesed vajavad teavet oma päritolu ja lapseea kohta, kaasa arvatud lastekodus kasvanud inimesed. Sageli aga välditakse lastekodudes bioloogilistest vanematest ning lapsepõlvest rääkimist, kuna kardetakse lapsi traumeerida. Eesti teadlaste läbi viidud uuringus on jõutud järeldusele, et just nende teemade ignoreerimine on lastele traumeeriva mõjuga.

Sajanditaguste kvääride elukäiku ümbritseb saladuseloor

30.04.20 ... Vabariigi alguskümnenditel kujundas Eestis avalikke arutelusid maailmas toona populaarne teadusvool eugeenika ehk rasside hierarhiaid kuulutav õpetus inimese tõutervishoiust. Selle valguses kujutati tänapäeva mõistes LGBTQI+ inimesi ehk kvääre haigete ja kurioossetena, mistap paljud neist inimestest eelistasid jääda avalikkusele võimalikult nähtamatuks, kirjutab Rebeka Põldsam oma artiklis.

Jäätmevaba rõivatööstust kampaaniaga ei tee, vajalik on väärtuspakkumise muutmine

29.04.20 ... Taanis uurisid teadlased ühe Skandinaavia moebrändi ponnistusi rõivaste tagastussüsteemi elluviimisel ning järeldasid, et üleminek jäätmevabale ärimudelile eeldab kampaania asemel kogu väärtuspakkumise muutmist, tarbijate rolli ümbermõtestamist ning uute partnerlussuhete loomist.

Podcast: seksuaalvägivallaga seotud stereotüübid lükkavad süü ohvrile

28.04.20 ... Kui seksuaalvägivalla all kannatanud noor läheb veebifoorumisse abi otsima võib juhtuda, et ohvrit ei usuta ning teda tabab süüdistuste laine, sest väärarusaamad ja stereotüübid levivad ühiskonnas üsna hõlpsasti. Seksuaalvägivallaga seotud stereotüüpe uurinud Tartu ülikooli doktorant Simone Eelmaa sõnul peaks aru saama, et vägistamist põhjustavad ikkagi vägistajad, mitte ohvri riietus või iseloomuomadused.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: