Ühiskond

Doktoritöö: nõukaaegne karmi stiili kunstiuuendus tõlgendati kunstiks tagantjärgi

24.05.19 ... 1950. ja 1960. aastate alguses levis Nõukogude Liidus kunstiuuendus, mida nimetati karmiks stiiliks ning see kutsus hiljem Eestis esile põhiliselt tõrjuvaid reaktsioone. Miks? Sellele küsimusele vastab oma doktoritöös Eesti Kunstiakadeemia värske doktor Kädi Talvoja.

Evangeeliumiusule üleminek kujundas ümber ka Eesti pühakojad

22.05.19 ... Reformatsioon muutis nii kirikuruumi kui ja pildikultuuri varauusaegse Eesti aladel. Kuidas see toimus ning kuidas katoliiklikust luterlikuks üleminek muutis kirikuruumi, seda uuris Tallinna Ülikooli doktorant Merike Kurisoo, kes täna kaitseb sel teemal doktoritööd.

Iduettevõtja kogub miljoneid inimeste mõtteviisi muutmisega

17.05.19 ... "Maailmas on rohkem raha kui me vajame, aga see raha otsib põhjust ja teemasid," märgib iduettevõtja Péter Halácsy, kelle erinevad idufirmad meelitavad ligi investorite miljoneid, sest nende taga on eesmärk muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist.

Vanglakaristus ei heiduta vägivallatsejaid kuigi palju

15.05.19 ... Kergemate rikkumiste eest inimeste vanglasse saatmine muudab ühiskonda turvalisemaks lühikeses plaanis, kuid ei pruugi ennetada pärast nende vabanemist uute vägivallategude toimepanemist, selgub USA-s läbiviidud analüüsist.

Statistikud: Eurovisioon on võistlusena katki ja kiivas, aga paremat pole

14.05.19 ... Eurovisioon allub suuresti hõimuühiskonna reeglitele, kuid juhus ja laulude köitvus mõjutavad lauluvõistluse tulemusi selle põnevana hoidmiseks piisavalt palju, leiavad statistikud.

Ühiskondlik ebavõrdsus Eestis väheneb

14.05.19 ... Nõukogude Liidu lagunemise tagajärjel toimunud üleminek turumajandusele tõi idaploki riikides kaasa hüppe sotsiaalsesse ebavõrdusesse. Eesti koos teiste Balti riikidega on olnud selles osas esirinnas, kuid viimaste aastate areng näitab paranemise märke.

Uuring: Uber ja Lyft ei vähenda liiklusummikuid

13.05.19 ... Uberi ja Lyfti autojuhid läksid hiljuti streigile, et nõuda reguleeritud piletihindu ja elatatavat palka. Aga Kentucky ülikooli teadlastel on nende teenuste omanikele veel üks halb uudis: nad ei ole vähendanud liiklusummikuid, nagu nad on väitnud end tegevat, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Uuring tegevväelaste naiste elust: patriotism, iseseisvus ja privaatsuse hoidmine

13.05.19 ... Eesti tegevväelaste abikaasad ja elukaaslased tunnevad uhkust partneri elukutse üle ja tähistavad uhkelt Eesti iseseisvusega seotud tähtpäevi. Samas peavad naised end rohkem tsiviilisikuks ja kaitseväega otsest seotust ei tunne.

Minutiloeng: ämblik võiks olla kõige ägedam budist

13.05.19 ... Kui võtta buddha-loomuse avaldumise peamiseks tunnuseks askeetlik ja pikka aega enesekontrolli nõudev mitteliikumine, siis selle järgi võiks ämblik olla hea näide buddha-loomuse avaldumisest, leiab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Alari Allik.

Majanduspsühholoog: inimestele raha kättejagamine ei kindlusta paremat pensionipõlve

10.05.19 ... Inimeste majanduslik käitumine on teadmistest hoolimata ebaratsionaalne, mistõttu ei ole kuigi mõistlik anda neile niisama kätte lihtsalt suur hulk raha. Eesti kohta osutas sellele eile kaitstud doktoritöö, kuid olukord pole kuigi palju erinev mujal maailmas, nendib majanduspsühholoogia professor Fred van Raaij usutluses ERR Novaatorile.

Doktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseid

09.05.19 ... Võiks ju arvata, et inimesed, kes on haritumad ja rikkamad, teevad paremaid finantsotsuseid. Täna EBSis kaitstud Leonore Riitsalu doktoritööst tuleb aga välja, et ka heade rahateadmistega inimesed langetavad kehvasid finantsotsuseid ning seda hoolimata heast haridusest, ja sissetulekust.

Semiootik selgitab, kes on "mõistlik" või "keskmine" inimene

09.05.19 ... Õigusvaidluste osapooled ilmutavad üha elavamat huvi "keskmise" inimese seisukohtade ja arusaamade vastu. Kuidas saab ühest või teisest ühiskondlikust nähtusest, pildist või keelelisest väljendist aru "keskmine" inimene? Mõnikord räägitakse sarnases tähenduses ka "mõistlikust" inimesest. Kes on "mõistlik" või "keskmine" inimene?

Mai Beilmann: kellele on vaja sotsiaalteadlasi?

08.05.19 ... "Milleks seda uurida on vaja? Ma võin ilma uuringuta ka öelda, mida inimesed millestki arvavad!", "Sotsiaalteadused ei ole ikka päris teadus?", "Milleks teile üldse seda teadusraha vaja on? Inimeste küsitlemiseks on ainult paberit ja pastakat või arvutit vaja!" – Tegelikkus on mõnevõrra erinev.

Doktoritöö: maksude laekumiseks on vaja rohkemat kui sunnimeetmeid

07.05.19 ... Nüüdisaegsed arusaamad maksukuulekusest on üsna ebaselged ja maksude ootuspäraseks tasumiseks on vaja midagi enamat kui vaid sunnimeetmeid, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Kerly Randlane oma doktoritöös.

Hiina-tiibeti keeled pärinevad Kollase jõe kaldailt

06.05.19 ... Hiina teadlased on saanud statistilise analüüsi põhjal uut tõendust, et hiina-tiibeti keelte algkodu asus Põhja-Hiinas Kollase jõe kallastel.

Video: hiina keel selgemaks ühe minutiga

06.05.19 ... Hiina keel võib tunduda keeruline, kuid Talllinna Ülikooli hiina uuringute külalislektor Frank Jüris väidab vastupidist ja selgitb seda oma artiklis.

Tehnikaülikool püüab teha Tallinnast ja Helsingist digitaalse kaksiklinna

05.05.19 ... Tallinna tehnikaülikool sai Euroopa Komisjonilt 32 miljonit eurot, et hakata arendama moodsaimat linnatehnoloogiate tippkeskust maailmas. Eesmärk on teha Tallinnast ja Helsingist digitaalne kaksiklinn.

Uuring: iga viies alla 3-aastane mudilane Eestis kasutab iga päev nutitelefoni

30.04.19 ... Nutiseadmetel on Eesti väikelaste elus järjest suurem osa. Kui alla ühe-aastastest lastest on nutiseadmetega kokku puutunud viiendik, siis kolmandaks eluaastaks juba üle poolte. Lapsevanemad kasutavad seadmeid laste meele lahutamiseks ja harimiseks, aga ka virtuaalse lapsehoidjana, selgub esimesest mudilaste digiharjumuste uuringust Ida-Euroopas.

Tartu teadlased kutsuvad uuringusse ebatavalise tööpäevaga inimesi

30.04.19 ... Inimeste liikumiste ehk mobiilsuse uurimiseks kasutavad teadlased mobiilpositsioneerimise andmeid, millest tulemuste põhjal osatakse öelda, elu- ja töökohta. Kuid need mudelid ei oska hästi arvestada inimestega, kes ei tööta 9–17ni kindlas kohas. Seepärast otsivad Tartu Ülikooli teadlased inimesi, kelle liikumiskäitumine on tavapärasest erinev.

Võimu saamise meetodid võivad tihti olla enesestmõistetavad ja varjatud

29.04.19 ... Sotsiaalteadustes on oluline võtta arvesse võimalikult paljusid tegureid, mis mõjutavad ühiskonna toimimist. Võtame näiteks onupoja- ja semupoliitika, mida demokraatlikes lääneriikides peetakse taunitavaks, võidakse mõnes muus kultuuriruumis näha omaette väärtusena. Miks see nii on, selgub värskest doktoritööst.

Eesti mõttelugu polegi nii üheselt Eesti oma

27.04.19 ... Eesti rahvusluse kujunemist on aastasadade jooksul mõjutanud paljud võõramaalased, teistest kultuuridest. Samas praegu kardetakse eestluse kadumist just võõraste tõttu. Kuidas on kujunenud kaasaegne mitmekülgne ühiskond ja mil moel loome ise oma kultuuri tänapäeva kommunikatsioonipraktikate kaudu?

Keskkonnateemad on noorte jaoks olulisemad kui poliitika

26.04.19 ... Äsja lõppenud rahvusvahelisest uuringust selgus, et noori panevad tegutsema keskkonnaga seotud teemad. Samas on just Eesti noored teiste riikidega võrreldes pigem passiivsemad. Uuringust selgus mitmeid teisigi noorte käitumist selgitavaid tõdesid.

Humanitaarteadlased uurivad ühistransporti kui suletud avalikku ruumi

24.04.19 ... Kas buss või tramm on avalik ruum? Ja kuidas see mõjutab meid kultuuriliselt? Seda hakkavad Tallinna Ülikooli teadlased uurima miljoni-eurose teadusgrandi eest. Tegu on esimese humanitaarteaduste võrgustiku HERA grandiga, mida juhivad Eesti teadlased.

Teaduslikult esoteerikast: soolapuhumises leidub killuke kasulikku

24.04.19 ... Mis on teadus ja mis on esoteerika ning kust läheb nende vahel piir? Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni eriala magistrant Juhan Javoiš arutleb populaarteaduslikele ja teadusartiklitele artiklitele tuginedes, kas ja kus on esoteerikast ka reaalselt kasu.

Saame tuttavaks! Hargmaised inimesed

24.04.19 ... Täna ei pea enam ebamaiseid meetodeid appi võtma, et olla korraga mitmes kohas. Piisab internetist ja nutikast seadmest. Tõsi, füüsiliselt on selline olek keeruline, aga vaimselt saab mitmes kultuuriruumis korraga olla üsna lihtsalt.

Tehisintellekt aitab tuvastada tänavapiltidelt ebavõrdsuse ilminguid

22.04.19 ... Sotsiaalsel ja majanduslikul ebavõrdsusel puudub lihtne lahendus, kuid abi võib pakkuda süsteem, mis tuvastab tänavapiltidelt automaatselt ebavõrdsuse ilminguid, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Sissevaade veganlusse: tervise, loomade või keskkonna päästmine?

18.04.19 ... Kuigi veganlus võib olla paljude jaoks seotud ainult toitumisega, on tegemist loomasõbraliku elustiiliga, mille järgijad on tähelepanelikud nii riiete, kosmeetika kui ka muude toodete ning teenuste soetamisel. Mis on mis ning mis põhjustel inimesed veganiks hakkavad, uuris ERR Novaator koos Vikerraadioga.

Professor Anu Masso: e-residentsus taastoodab digitaalset ebavõrdsust

18.04.19 ... Digitaalselt enam arenenud riikide kodanikud taotlevad e-residentsust tõenäolisemalt üldise huvi tõttu. Samas digitaalselt vähem arenenud riikide kodanikud liituvad sagedamini selleks, et saada juurdepääs Eesti e-teenustele. See, tervikuna, suurendab digitaalset ebavõrdsust, selgub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.

Meesveganid veavad eest positiivseid muutusi

17.04.19 ... Veganlus on stereotüüpide rohke ja mitmetasandiline teema. Kuidas sobituvad omavahel veganlus, ökoloogiline kriis, inimeste ja loomade suhted ning maskuliinsus, uurib teadlane Kadri Aavik.

Infouputus on muutnud ühiskonna tähelepanu hüplikumaks kui kunagi varem

16.04.19 ... Hirm uue mahamagamise ees ja 24/7 uudistsükkel on muutnud ühiskonna kollektiivse tähelepanu hüplikumaks kui kunagi varem, leiavad Taani ja Saksa teadlased. Samas märgivad nad, et tähelepanu kiirenevas tempos killustumine sai alguse vähemalt saja aasta eest.

Kurat ja vikerkaar on päritolu poolest väga eestilikud sõnad

15.04.19 ... ERR otsis kõige eestilikumat sõna ning hääletuse tulemusena selgus, et kõige eestilikum sõna on sõnajalaõis. Sõnad ei teki keelde aga päris tühjalt kohalt ning ERR Novaator uuris, kuidas mõni haruldasem sõna, mille inimesed konkursil esitasid, näiteks kurat, millimallikas või jonn, on Eesti keelde jõudnud.

Milline on Eestis elav moslem?

12.04.19 ... Linnapildis keskmist Eesti moslemit ära ei tunne ja enne terrorismihirmu järsku kasvu ei teatud Eesti islamikogukonnast kuigi palju, selgub värskest Tartu Ülikooli doktoritööst.

Uuringud: ajakirjanike avalik ründamine muudab ajakirjanduse kvaliteeti

10.04.19 ... Pidev avalik häbistamine, mida ajakirjanikud üha sagedamini kogevad, toob kaasa enesetsensuuri, näitab Saksamaal tehtud uuring. See, kas ajakirjanik on neutraalne või erapoolik, sõltub aga lugeja isiklikest seisukohtadest ja maailmavaatest, selgus USAs tehtud ajakirjandusuurimusest.

Inimestele sobilik elukeskkond on ohus. Miks me seda põhjustame?

09.04.19 ... Kuidas pestitsiidid mõjutavad linnupopulatsioone, plastijäätmed viljakust, metsakuivendus Läänemerd ja kiirraudtee veerežiimi? Kõik need on äärmiselt keerulised seosed, mida me esmapilgul ei näe, sest need on hoomatavad mõtlemise teel, selgitab Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro.

TÜ teadlased kaevasid tänapäeva inimese genoomist väja muistseid signaale

06.04.19 ... Äsja mainekas teadusajakirjas avaldatud uuring analüüsis 565 kaasaegse Lõuna-Aasiast pärit inimese genoome. Genoomidest leitud iidsed signaalid aitavad heita valgust selle piirkonna kunagistele rännetele ja populatsioonide segunemise ajaloole.

Uuring: rikas riik teeb kriisi ajal tugevamat perepoliitikat

04.04.19 ... Teadusmaailmas on palju vaieldud selle üle, kuidas ja kui palju aitab poliitika kaasa laste sünnile. Selleteemalisest uuringust selgus, et oluline sündimuse mõjutaja on perede majanduslik toimetulek ja seda kujundav perepoliitika.

Leiutamiseks pole põhjalikku asjatundlikkust tingimata vaja

02.04.19 ... Inimkond on ajapikku leiutanud palju, juba rattast alates ja kuni Rail Balticuni välja. Kuid nüüd selgub, et mitte alati ei tarvitse leiutaja ise täpselt arugi saada, mida ta leiutab.

Aprillinalja tunneb ära keele järgi

01.04.19 ... Kõik, kes räägivad tõejärgsest ühiskonnast ja libauudistest kui mingist enneolematust nähtusest, unustavad ära, et juba ammu on igal aastal 1. aprillil ajalehed, raadio ja televisioon aprillinalju täis. Nüüd on Briti teadlased avastanud, et aprillinaljadel ja tavalistel libauudistel on väga palju ühist lausa keelelisel tasemel.

Maailma suurimal lasteuuringute konverentsil Tartus osaleb avatar Professor Sassius

01.04.19 ... 27.–28. augustil Tartus toimuval rahvusvahelisel lasteindikaatorite ühingu seitsmendal konverentsil "Children of the World: The Touch of Change. Theories, Policies, Practices" astub peaesinejana üles oma valdkonna tunnustatuim teadlane professor Alexander Sassius*.

Ühe minuti loeng: palju mõjutab valimistulemusi üks inimene?

01.04.19 ... Kui algselt seostati poliitilisteliidrite kasvavat tähtsust eeskätt USA poliitikaga, siis nüüdseks on selge, et nähtusel on palju laiem kandepind, märgib TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

Analüüs: mitme võõrkeele oskamine tagab kõrgema palga nii Eestis kui ka välismaal

30.03.19 ... Analüüs näitab, et palk sõltub osatavate keelte arvust – ka siis, kui arvesse on võetud kõik taustatunnused. Kõige olulisem on seejuures inglise keele oskus, millega tuleb hästi toime iga kolmas 16–65 aastane.

Kolmandik omanikest kaaluks oma lemmikloomade vegantoidule üleviimist

25.03.19 ... Veganlus on inimeste hulgas juba mõnda aega populaarsust kogunud, kuid uus uuring näitab, et see trend on hakanud hoogustuma ka koduloomade hulgas, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Minutiloeng: kuidas välistudengid võiksid leevendada Eesti tööjõupuudust?

25.03.19 ... Välistudengeid on viis korda rohkem kui kümne aasta eest. Kas nemad võiksid leevendada tööjõupuudust Eestis, küsib Tallinna Ülikooli Euroopa rändevõrgustiku ekspert Marion Pajumets.

Iidsed tsivilisatsioonid said hakkama ka suure kaikaga jumalata

21.03.19 ... Keerukad ühiskonnad tekkisid enamikes maailma piirkondades enne inimeste käitumist pidevalt jälgivate ja hindavate jumaluste väljamõtlemist, leiavad sadade ühiskondade arengut kaardistanud teadlased.

Minutiloeng: õpetaja heaoluks on vaja teda kaitsta (küber)kiusamise eest

20.03.19 ... Õpetaja heaolu koolis määrab selle, kui hästi ta oma tööd teeb või kas ta üldse selles ametis jätkab. Õpetaja heaolu tõstmine ja selleks tarvilike sammude astumine on üks teema, millega Tallinna Ülikooli teadlased koos õpetajate ja õpilastega tegeleb, selgitab TLÜ dotsent Katrin Aava.

Test: tunne ära valeuudis

19.03.19 ... Meediapädevuse nädalal on mõistlik mõelda selle üle, kas info, millega te kokku puutute vastab tõele, on tegu valega või on selles infos korraga nii tõtt kui ka valet.

Teadlane selgitab, mis on ühist heaolu-budismil ja mõnuainel

18.03.19 ... Budistlik traditsioon on läbi aegade olnud oma hoiakult askeetlik ja leidnud, et inimene peaks vabanema igasugu mõnuainetest, et näha tegelikkust moonutusteta, osutab Ühe Minuti Loengus TLÜ humanitaarteaduste instituudi Jaapani uuringute lektor ning Aasia uuringute suuna juht Alari Allik.

Tehisintellekt kirjutas e-etteütlust. Vaata, kuidas ta hakkama sai

14.03.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli kõnetuvastus teeb kõnest teksti ning ERR Novaator koos Vikerraadioga pani ta kirjutama tänavust e-etteütlust. Kuidas masinõppetehnoloogial põhinev tehisintellekt ülesandega hakkama sai ning miks tulemus just niisugune oli, selgitas tehnikaülikooli vanemteadur Tanel Alumäe, kes on ka üks selle tehnoloogia loojatest.

Tartu Ülikooli professor rääkis orjusest ja vabadusest Eesti mõtteloos

14.03.19 ... Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe pidas inauguratsiooniloengu "Orjus ja vabadus Eesti mõtteloos". Vaata loengu salvestust ERR Novaatoris.

Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?

14.03.19 ... Tartu Ülikoolis tavaks saanud emakeelepäeva avaliku loengu pidas tänavu eesti keele dotsent Liina Lindström, kes rääkis, kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust. Ülikooli aulas toimunud loengu salvestust näeb ERR Novaatoris.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: