12.11.25 KESKKOND ... Tiitlivõistlused pakuvad suuri emotsioone ja innustavad inimesi ise sportima, parandades seeläbi nende tervist. Nii võib omakorda väheneda koormus meditsiinisüsteemile. Samas kaasneb sporditegevusega paratamatu keskkonnamõju. Suurimad koormajad pole seejuures pallid, spordiriided ja joogitopsid, vaid transpordi, energia ja suurrajatiste kasutus.

10.11.25 KULTUUR ... Eesti muuseumid ja arhiivid on digiteerinud suure osa oma kogudest ja teinud selle tasuta kättesaadavaks. Samas kasutab seda vaid väike osa ühiskonnast. Digipärandi jõudmine meemidele ja kleepsudele, aga ka ettevõtlusse hoiaks seda elavana, leiavad Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadusdirektor Pille Runnel ja teadussekretär Agnes Aljas.

06.11.25 ÜHISKOND ... Inimeste psühholoogiline vajadus mahtuda kindlasse rõivasuurusesse, põrkub e-poodides reaalsusega, kus brändide mõõdud on väga erinevad. See vastuolu on üks peamisi põhjuseid, miks tellitakse korraga mitu suurust, mis omakorda koormab keskkonda ebamõistliku transpordi ja tagastamisega.

05.11.25 ÜHISKOND ... Reeglina soovib inimene oma eneseväljenduses jätta enesekindla mulje. Samas on olukordi, kus ebakindluse väljendamine on hädavajalik – näiteks teadustöös, kus teadmine võib kiirelt muutuda. Kuidas väljendada ebakindlust nii, et teksti üldine usaldusväärsus ei kannataks, rääkis Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Nele Karolin Teiva kolme minuti loengute konkursil.

03.11.25 ÜHISKOND ... Viimaste aastate sündmused tõid teravalt esile Eesti-suguste mereriikide strateegilise haavatavuse. Lappeenranta-Lahti Tehnikaülikoolis doktoritöö kaitsnud Riina Palu loodud CIGET-raamistik annab nüüd riikidele tööriista elutähtsate mereühenduste süsteemseks hindamiseks ja tugevdamiseks.

30.10.25 HARIDUS ... Praegu eeldatakse, et Eesti õpilased saavad religiooniga seotud teadmisi erinevatest õppeainetest muu sisu kõrvalt. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et sellest kokkupuutest jääb noortele väheks. Samas suhtuksid noored ise koolis antavasse religioonialasesse haridusse pigem soosivalt.

28.10.25 ÜHISKOND ... Lõkkega toimetav või noaga nikerdav lasteaialaps võib nii mõnelegi täiskasvanule tunduda hirmutav. Ometi kinnitavad nii psühholoogid kui ka õpetajad, et just lapse juhitud vaba mängu ja riskide võtmise kaudu õpivad lapsed maailma ning iseennast kõige paremini tundma.

28.10.25 ÜHISKOND ... Eesti lähiaastate suurimad ohud on seotud küberspionaaži ja kübersõdade sagenemise ning väärinfo levikuga, selgub Sisekaitseakadeemia uuest uuringust.

25.10.25 ÜHISKOND ... See, kui jõukalt me elame, paistab kosmossegi kätte.

25.10.25 ÜHISKOND ... Hirmust ja teistest emotsioonidest on saanud tänapäeva meedia ning poliitika keskne telg, mida mitte ainult ei kajastata, vaid ka aktiivselt luuakse ja võimendatakse, leiavad Tartu ja Tallinna Ülikoolide semiootikud Andreas Ventsel, Merit Maran ja Mari-Liis Madisson.

24.10.25 ÜHISKOND ... Poliitikas loobitakse sõna populism tihti ja kergekäeliselt, enamasti vastaste halvustamiseks. Äsja Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud ajakirjanik ja populismisuurija Michael Cole leiab oma töös, et selle sügavama olemuse mõistmiseks tuleks keskenduda pigem sellele, kuidas poliitikat tehakse ehk selle stiilile ja etenduslikkusele, mitte niivõrd kindlale ideoloogilisele sisule.

22.10.25 ÜHISKOND ... Ilmselt on igaüks märganud, et osa inimesi on tegusad pigem hommikul, samas kui teised tunnevad end kõige paremini just hilistel õhtutundidel. Soomes läbiviidud pikaajaline uuring näitas nüüd, et geneetiliselt määratud aktiivsusmustrid on meestel otseselt seotud haridus- ja palgalõhega.

16.10.25 ÜHISKOND ... Keelt on seni uuritud eeskätt humanitaarteaduslike meetoditega. Täpsemate tulemuste jaoks tuleks appi võtta aga ka käitumisbioloogia, neuroteadus ja geneetika, osutab Zürichi Ülikooli keeleteaduse professor Balthasar Bickel. Näiteks võib inimeste ja loomade võrdlev aju-uuring anda aimu liikideülestest keelelisest eelistustest.

14.10.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Uuringud näitavad, et tegelike osalusvõimaluste andmine noortele juba varakust east on see, mis viib päriselt demokraatias osalemiseni. Kool ja õpetajad saavad julgustada noorte valima minekut mitmel viisil, kirjutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Maarja Hallik.

13.10.25 TEADUSELU ... Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal jagasid sel aastal USA teadlane Joel Mokyr ning prantslane Philippe Aghion ja ameeriklane Peter Howitt. Teadlased kirjeldasid, kuidas tehnoloogiline innovatsioon ja loominguline häving majanduskasvu veavad.

10.10.25 ÜHISKOND ... Ligi sajand tagasi rahvusvahelisest õigusest taanduma hakanud põhimõte "kel jõud, sel õigus" on hakanud tõstma pead tehisaru ja tehnoloogiamaailmas. Üldtunnustatud reeglite nappus pisendab kodanikke ja pärsib elutervet konkurentsi, leiab Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa.

10.10.25 ÜHISKOND ... Kuigi surve tehisaru laialdaseks rakendamiseks on suur, ei tohi riigivõim otsuseid tehes lähtuda tehnoloogia ahvatlevatest võimalustest, vaid peab esmalt tagama põhiõiguste kaitse, leiab õiguskantsleri kantselei vanemnõunik Liiri Oja.

10.10.25 ÜHISKOND ... Juba aastaid riigikogu mandaatide jaotamiseks kasutatav modifitseeritud d'Hondti meetod ilmestab, kui keeruline on välja selgitada ühe lihtsa algoritmi loomise tagapõhja. Küsimusele vastust leidmata ei saa me olla valmis ka tulevikus tehisaru algoritmide koosmõjuks, nendib Tallinna Tehnikaülikooli andmeteaduse kaasprofessor Innar Liiv.

09.10.25 KULTUUR ... Eesti keele värvi-, maitse- ja lõhnasõnavara on nii sisult kui ka vormilt saksa keele omaga väga sarnane, osutab Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö. Samuti selgus, et vähemalt uuritud sõnade põhjal on Eesti inimeste maailmataju muutunud viimase 20 aastaga läänelikumaks.

06.10.25 TEADUSELU ... Kolmapäeval toimus riigikogus 12. teaduspoliitika konverents, mis sel korral võttis eesmärgiks ärgitada diskussiooni tehismõistuse edukaks rakendamiseks vajalike poliitikate üle.

07.10.25 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia valib tänavu üheksas valdkonnas uusi akadeemikuid. 29 kandidaadi seas on teadlasi nii füüsikast ja meditsiinist kui ka tehisarust ja muusikast.

07.10.25 ÜHISKOND ... Insenerieetika aitab tulevastel inseneridel mõista oma töö laiemat mõju ning teha vastutustundlikke valikuid. Eestis tehnoloogiahariduses on eetika õpetamine ja tundmine aga piiratud, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Aive Pevkur.

06.10.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Valimisi nimetatakse demokraatia pidupäevaks. Kuidas aga hääletada selliselt, et see ka demokraatia tervist toetab, selgitab Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson.

03.10.25 ÜHISKOND ... Iisraeli ning Hamasi hiljutisima konflikti taustal tekkivate arutelude puhul võib ikka ja jälle näha ka süüdistusi antisemitismis. Tartu Ülikooli judaistika lektor Anu Põldsam hoiatab, et poliitiliselt laetud mõiste kergekäeliselt kasutamine võib murendada ühtaegu nii sõnavabadust kui ka vähendada selle tõsiseltvõetavust.

30.09.25 AJALUGU ... Eestlaste arusaam tööst on sajanditega põhjalikult muutunud. Kui kunagi tähendas töö peamiselt füüsilist kannatust mõisapõllul, siis tänapäeval katsetatakse tehisaru ja neljapäevase töönädalaga. Ajaloolised mustrid ja hoiakud kumavad aga läbi ka praeguses töökultuuris, arutlesid majandusteadlane Maaja Vadi ja ajaloolane Andres Adamson.

29.09.25 ÜHISKOND ... Hiljuti ilmunud raamatus rõhutab emeriitprofessor Raivo Mänd, et inimloomuses põimuvad ürgsed instinktid ja kultuurilised oskused. Tema sõnul on inimesed korraga nii ahned kui ka koostöövõimelised. Need omadused on taganud liigi ellujäämise, kuid toovad kaasa pingeid tänapäeva maailmas.

26.09.25 KULTUUR ... Tänavu valmis seni põhjalikem seto keelt ja nüüdiskultuuri käsitlev raamat – koguteos "Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur". Kogumiku keeleosa koostaja, akadeemik Karl Pajusalu sõnul on seto keel erakordselt ehe ja loov, kuid noorte seas mõnikord salakeele staatuses olev pärand. Traditsioonirikka pärimuskultuuri kõrvale on tekkinud elust pakatav seto nüüdiskultuur.

25.09.25 ÜHISKOND ... Kui vanasti mängis laste saamisel rolli see, et tulevikus oleks töötegijaid ja toetajaid vanaduspõlves, siis tänapäeva noorte jaoks on eelkõige tähtis emotsionaalne pool, nentis Tartu Ülikooli professor.

25.09.25 ÜHISKOND ... Hiljutine laiapõhjaline analüüs näitab, et Eestis on uimastite üledoosi saanud inimeste profiil väga erinev ning ühtset uimastitarvitaja tüüpi pole olemas.

24.09.25 ÜHISKOND ... Kes soovib mõne eksimuse korral siiralt vabandada, võiks öelda rohkemat kui lihtsalt "palun vabandust". Ühendkuningriigi teadlase uuring osutab, et pikem ja läbimõeldum vabandus mõjub siiramalt. Teisalt ei mõju siiralt ka üleliia teatraalsed vabandused.

23.09.25 ÜHISKOND ... Tänapäeva tööturg on pidevas muutumises, mistõttu peavad ka töötajad pidevalt oma oskusi arendama. Probleem seisneb aga selles, et ettevõtjatel puudub viis töötajate pädevuste kaardistamiseks ja oskuste juhtimiseks.

23.09.25 ÜHISKOND ... Traditsiooniliselt räägitakse süütundest siis, kui inimene on moraalselt eksinud. Samas kirjeldavad süütunnet ka tahtmatult õnnetuse põhjustanud või katastroofis ellu jäänud inimesed. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et selline süü väärib mõistmist ja on tajutav moraalse kurbusena asjade halba seisu panustamise pärast.

18.09.25 TEADUSELU ... Maksumaksja raha eest tehtud teadustöö tulemused on tihti lukustatud maksumüüride taha, mida haldavad miljarditesse eurodesse ulatuva kasumiga rahvusvahelised teaduskirjastused. Ehkki teadlased ja teadusasutused liiguvad järjepidevalt suurema avatuse poole, on täielik üleminek keeruline, kulukas ja nõuab rahvusvahelist koostööd.

17.09.25 ÜHISKOND ... Eesti linnaplaneerimine seisab silmitsi väljakutsega lepitada Nõukogude-järgset autokeskset mõtteviisi ja tänapäeva linnaelanike praktilisi vajadusi, leiavad liikuvuseksperdid. Inimkesksema linnaruumi loomist pärsivad nende sõnul nii poliitilised erimeelsused kui ka süsteemsed puudujäägid planeerimises.

15.09.25 ÜHISKOND ... Euroopa Liidus kogub tuure plaan kohustada sõnumirakendusi, nagu Signal ja Messenger, skaneerima kõigi kasutajate sõnumite sisu, et leida laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali. Eksperdid hoiatavad, et kuigi eesmärk on õilis, õõnestavad valitud meetmed eurooplaste põhiõigusi ja loovad uusi turvariske.

09.09.25 ÜHISKOND ... Tehisaru ei tee vahet, kas vestleb täiskasvanu või lapsega. Seetõttu võivad noored saada kohatuid soovitusi, mis võib nende elu ja tervist ohustada.

05.09.25 UNIVERSUM ... Pühapäeval, 7. septembri õhtul toimus täielik kuuvarjutus, mida sai jälgida ka mitmel pool Eestis

04.09.25 ÜHISKOND ... Sügise saabudes hoogustub ka võitlus prussakatega, kes jahedamate ilmade tõttu agaramalt tuppa trügivad. Ehkki tõrjevahendite valik on lai, pole poelettidelt juba pikemat aega saada Nõukogude ajal populaarset ja väidetavalt eriti tulemuslikku prussakakriiti. Novaator uuris, kuhu ja miks rahvasuus tuntud miinikollane kadus.

04.09.25 TEHNIKA ... Vestlusagendid ehk juturobotid annavad inimese viibale tavaliselt vastuseks midagi, mis meenutab tähenduslikku keelekasutust. Kas need keelemudelid ka päriselt keelt kasutavad, pole filosoofide sõnul selge. Igal juhul tasub Eesti keelefilosoofi sõnul kasutajal teadvustada, et roboti vastus on statistiline ennustus, mitte kavatsuslik väide.

03.09.25 ÜHISKOND ... Sinisteks tsoonideks nimetatakse maailmas piirkondi, kus inimesed elavad oluliselt kauem ja tervemana kui maailmas keskmiselt. Kui muidu kuulusid sinna näiteks Itaalia ja Jaapani teatud piirkonnad, siis nüüd ka ootamatult osa Lääne-Soomest.

29.08.25 KULTUUR ... Liivi keele edasiandmine pole kunagi katkenud ja kuuldused n-ö viimase liivlase surmast on liialdatud, ütleb liivi juurtega keeleteadlane ja aktivist Valts Ernštreits. Keele edendamine ei peaks tema sõnul keskenduma niivõrd vana pärandi kaitsele, vaid uue kultuuri loomisele.

25.08.25 KESKKOND ... Kui mõtlete merepinna tõusule, tuleb ilmselt esimese asjana silme ette sulav Gröönimaa. Värske analüüs aga näitab, et praegu lisandub merre veelgi rohkem vett mandritelt, kus maapealne magevesi kaob ja voolab ookeani.

22.08.25 KESKKOND ... Kui tänavalatern akna taga öösel lõõmab, ei jää ärkvele ainult inimesed. Sama valgus venitab keskmiselt peaaegu tunni võrra pikemaks ka linna­lindude päevad, selgub värskest uuringust.

18.08.25 ÜHISKOND ... Noored näevad ajateenistuse läbimist peamiselt võimalusena isiklikuks arenguks, vähem kannustavad neid patriootlikud hoiakud, selgus doktoritööst.

14.08.25 KULTUUR ... Ekraanide vahendusel meelelahutuse tarbimine kasvab pidevalt ja paljudel juhtudel inspireerivad ekraanil nähtud kohad inimesi ka sinna reisima. Kuidas tajuvad kohalikud inimesed oma kodu ekraani vahendusel, kirjutab Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismiteenuste nooremlektor Marit Piirman.

08.08.25 TEHNIKA ... OpenAI uusim keelemudel GPT-5 on eelkäijatest ja teistest tippmudelitest igas asjas küll natuke parem, kuid seni ei ole märgata murrangulist arenguhüpet, leiab Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehisintellekti professor Tanel Tammet

01.08.25 KESKKOND ... Tiheda liiklusega maanteede ja saastunud linnapiirkondade ääres kasvanud taimed võivad sisaldada tervisele ohtlikke aineid ning nende pesemisest ei pruugi piisata.

31.07.25 ÜHISKOND ... Suvi pakub hea võimaluse parandada suhteid naabritega, mis võib olla eestlaste jaoks küll kultuuriliselt keeruline, ent aitab luua raskemate aegade jaoks vajalikku turvavõrgustikku, leiab antropoloog Keiu Telve.

31.07.25 ÜHISKOND ... See, et Kalamaja elanik jõuab ühistranspordiga sihtkohta kiiremini pärale kui Lasnamäe veerel elav sõber, pole pelgalt sisetunde küsimus, vaid otseselt mõõdetav. Nüüd sai see see ka teaduslikult tõestatud.

31.07.25 KULTUUR ... Kas hea elu on midagi, mida tuleb saavutada või midagi, mida tuleb märgata? Filosoof Margus Ott kutsub värskes raamatus "Heaolu" lugejat loobuma lihtsustatud lahendustest ja liikuma mõtlemise kihilisusse, kus heaolu ei tähenda ainult paremat homset, vaid ka sügavamat kohalolu olemises.