Ühiskond

Inimesed ei märka valeuudiseid

18.07.19 ... Teabe paljususe kasvades on üha olulisem elanike oskus sõeluda usaldusväärse teabe seast välja ebausaldusväärne. Samas on oluline vaadata ka seda, kuidas levivad valeinfot sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Internetiohutust saab õppida lauamängu abil

10.07.19 ... Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrant Diana Poudel mõtles välja lauamängu, mille abil õpivad lapsed digioskusi, ja kirjutas selle kohta ka magistritöö.

Millal muutub sõna rassistlikuks? TÜ lõputöö annab vastuse

08.07.19 ... Äsja filosoofia osakonnas kaitstud bakalauseusetöö käsitles rassiga seotud nimisõnade omadusi. Kas mustanahalistele viitavatel sõnadel "nigger" ja "neeger" on erinevad tähendused või mitte?

Rootsi religiooniuurija: kasutusele tuleks võtta mõiste ilmalik moslem

08.07.19 ... Rootslased on üks ilmalikum rahvas Euroopas, ometi ilmneb nende igapäevategevustes palju sellist, mis võimaldab neid pidada religioossemateks kui Rootsi migreerunud moslemeid, kellest enamiku kohta võiks Rootsis kasutada hoopis uut mõistet ilmalik moslem. Sellisele järeldusele jõudis Rootsis asuva Södertörni Ülikooli religiooniuuringute professor David Thurfjell koos oma uurimisrühmaga.

Doktoritöö: vanemad vajavad väikelaste digijuhendamiseks professionaalset nõu

04.07.19 ... Lapsevanemad tunnevad end ebakindlalt lubades oma lastel digiseadmetes tegutseda ning tunnevad vajadust lasteaiaõpetajate ja lastearstide nõu järele, kui palju ja mida võiks laps nutiseadmes teha. Sellistele järeldustele jõudis Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö.

Teadmistekontroll: kas elu läheb maailmas paremaks?

02.07.19 ... Esimeste inimeste Kuule astumisest saab peagi 50 aastat. Kuigi inimkond pole koloniseerinud veel Marssi ega jõudnud tähtede vahele, on maailmas nii mõndagi muutunud. ERR Novaator pani selle meenutamiseks kokku lühikese viktoriini.

Uuring: Mo Salah tähelend on aidanud Ühendkuningriigis vähendada moslemiviha

22.06.19 ... Egiptuse jalgpallitähe Mohammed Salah mõju ulatub väljakust palju kaugemale. Uus uuring näitab, et Salah tähelend Inglismaa jalgpalli Premier League'is on aidanud vähendada Ühendkuningriigis moslemivastast retoorikat ja vihakuritegusid.

Uuring: ministeeriumide teadusnõunikel on piiratud ligipääs teadusuuringutele

22.06.19 ... Ministeeriumides töötavad teadusnõunikud aitavad tellida ning otsida teadusuuringuid, mis aitaksid teha paremaid teadmistepõhiseid otsuseid, kuid nõunikel pole sageli otsest ligipääsu teadusandmebaasidele ja -andmetele, selgub Tallinna Ülikooli teadlaste avatud teaduse teemalisest artiklist.

Noored, kes ei õpi ega tööta sõltuvad Eesti regionaalpoliitikast

20.06.19 ... Juba mitu aastat on Eestis räägitud noortest, kes ei õpi ega tööta, lühidalt NEET-noored. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta lõpuga Eestis selliseid noori 26 000. Olukord on tõsine, aga kas ja kuidas on võimalik seda muuta? Sellele küsimusele vastab oma arvamusloos Tartu Ülikooli sotsioloogia magister Heidi Paabort.

Uuring selgitas, kas naiste värvimaailm on meeste omast mitmekesisem

20.06.19 ... See, mis naiste jaoks võib olla titeroosa, nätsuroosa või pojengiroosa, võib mehe jaoks olla lihtsalt "inetu roosa". Tegelikult aga ei ole naised meestest värvitundlikumad, nagu selgub Tallinna Ülikooli üliõpilaste värvinimede uuringust.

Eestlased tunnevad lõhnu, kuid ei räägi neist

19.06.19 ... Enamikule meist on sündides kaasa antud võime tunda ja eristada lõhnu. Lõhnataju mõjutavad kolm põhitegurit: bioloogiline taust, isiklik kogemus ja keskkond. Eesti keele aasta puhul on paslik välja uurida, kas lõhnu vaid tuntakse hästi või osatakse nendest ka rääkida.

Umami ja vürtsikas – toidukultuuri areng mõjutab eesti keeles maitsenimesid

18.06.19 ... Maitsesõnavara uurimine on viimasel ajal hoogustunud kõikides maailma keeltes koos üldise tajusõnavara uurimisega, mille hulka kuuluvad nii arvukad uurimused värvinimedest kui ka viimasel ajal üha populaarsemaks saanud lõhnataju uurimused. Ühe sellistest tegid ka Tallinna Ülikooli teadlased.

Ettevõtte välisomanikele kuulumine suurendab soolist palgalõhet

18.06.19 ... Kuigi esmapilgul võiks oodata, et globaliseerumine ja konkreetsemalt ettevõtete rahvusvahelistumine ning välisomanikele kuulumine võiks soolist palgalõhet vähendada, näitab kohalike praktikate uurimine pigem vastupidist. Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringust selgub, et välisomanikele kuuluvates Eestis tegutsevates ettevõtetes kipuvad palgad küll suuremad olema, kuid suurem on ka palgalõhe.

Tehisintellekt tuvastab halvemini vaestest riikidest pärit objekte

17.06.19 ... Tehisintellekt tuvastab vaesematest riikidest pärit objekte halvemini, mis võib avaldada negatiivset mõju mitmesugustele süsteemidele, mis tehisintellektile tuginevad, sealhulgas iseautodele, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Kas laulupidu on jätkusuutlik?

17.06.19 ... "Aus vastus on, et ei tea," vastab Tallinna Ülikooli kooridirigeerimise dotsent Raul Talmar. Miks ta nii arvab, selgitab ta ühe minuti loengus.

Kaubandussõja areng mõjutab Hiina muldmetallide kaudu ka Eestit

12.06.19 ... Muldmetallid on 17 haruldast metalli, mida kogu maailma elektroonikatööstus vajab ja need tulevad suures osas Hiinast. Näiteks USA tehnikatööstus sõltub 80 protsenti Hiina muldmetallide ekspordist. Hiina aga ähvardab USA-le muldmetallide eksporti piirata ja see mõjutab ka Eestit, kust ühena vähestest riikidest maailmas neid metalle saab.

Doktoritöö: taksondusel oli kandev roll Eesti autostumisel ja moderniseerumisel

11.06.19 ... Tehnoloogia arengul oli keskne roll Eesti ühiskonna moderniseerumisel, selgub Tallinna Ülikooli värskest doktoritööst. Riho Paramonov uuris oma väitekirjas moderniseerumist avaliku privaattranspordi ehk voorimeeste ja taksojuhi teenuste võrdlemise kaudu 20. sajandi algusest teise maailmasõja alguseni.

Teadlane: mida rohkem teid me autodele ehitame, seda rohkem autosid tuleb

06.06.19 ... Sõiduteede laiendamine toob juurde autosid ning isegi kui see ajutiselt ummikuid vähendab, siis 6 kuu jooksul on autosid sedavõrd palju juurde tulnud, et ummikud taastuvad, leiab Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk, kelle sõnul uuel Reidi teel ummikud ei vähene.

Raport: Euroopat ei päästa vananemisest massiimmigratsioon ega kõrgem sündivus

05.06.19 ... Euroopa tööealine elanikkond kahaneks lähikümnenditel isegi massilise sisserände ja järsu iibe tõusu korral, selgub Euroopa Komisjoni värskest raportist. Eeskätt napib töökäsi Ida-Euroopas, sundides otsima abi targemast majandusest ja ühiskondlike hoiakute muutmisest.

Enamik ateiste usub üleloomulikesse jõududesse

05.06.19 ... Usk üleloomulikkusesse on ühiskonnas jätkuvalt tugev, seda isegi inimeste hulgas, kes ei usu jumalasse. Ateistide ja agnostikute hulgas tehtud uuring üle maailma näitab, et peaaegu keegi ei eitaks täielikult irratsionaalseid uskumusi, nagu elu pärast surma, astroloogia ja kõrgema jõu olemasolu, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Rahvusliku identiteedi kujunemiseks tuleb ületada kultuuride vahelised vastuolud

05.06.19 ... Noorte integratsioonile aitaks kaasa nende kogetud negatiivsete stereotüüpide korrigeerimine meedias. Selliste järeldusteni jõudis mitmekultuurilisi noori uurinud Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Elisa Monticelli.

Teadlased: kärbitud Reidi tee lahendusega kasvavad ummikud kahekordseks

04.06.19 ... Võrrelnud kahte varianti Reidi tee liikluslahendusest – algset liikluslahendust ja kärbitud sõiduradade arvuga varianti, leidsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, et tipptundidel väheneb ristmike summaarne ooteaeg algse variandi puhul vähemalt kaks korda. Suurem liiklusruum on kasulik kõigile liiklejatele, sest see rahustab ja tagab ohutu liiklemise autojuhtidele, vähendamata ruumi, mis eraldatakse kergliiklejaile.

Teadlaste soovitused üha kasvava hulga üksildaste vanameestega toimetulekuks

03.06.19 ... 65-aastasel inimesel Eestis on keskmiselt ees veel 18,7 eluaastat, mis aga sageli mööduvad üksilduses. Eakate üksildus muutub üha vananevas ühiskonnas järjest tõsisemaks probleemiks. Selleks, et eakatel, iseäranis eakatel meestel oleks kogukonnas jätkuvalt oma koht ning nad poleks ühiskonnale koormaks, pakuvad sotsiaalteadlased riigile rea lahendusi.

Futuroloog: üksiku superjuhi edukultus kaob koos masin-inimestega

03.06.19 ... Automatiseerimine ja robotite pealetung võimaldab tegeleda inimkonnal pärast mitmeid aastaid masinate teenindamise asemel inimliku geniaalsuse arendamisega. Maailmas läbi löömiseks on aga olulisem kui kunagi varem usaldusväärne partner ning aus tagasiside, leiab Taani tuleviku-uurija Liselotte Lyngsø.

Semiootik selgitab, mis on mulje

03.06.19 ... Kui me räägime muljest, siis millest me räägime? Semiootik Tiit Kuuskmäe teeb selgeks, miks muljed on muutlikud, ohtlikud ja petlikud.

SUUR LUGU. Kas Eesti ühiskond on hulluks läinud või ongi see riigi normaalne areng?

31.05.19 ... Suur Eesti ühiskonda kirjeldav uuring hoiatas juba 2017. aastal, et meie ühiskonnarühmad on eristunud ning rahulolematute ja inertsete inimeste suure osakaalu tõttu on populismil ja tõevälisel poliitikal potentsiaalne kandepind. Vaadates praegust kriisi, on mulje, justkui oleks teadlased seda ette ennustanud.

Doktoritöö: nõukaaegne karmi stiili kunstiuuendus tõlgendati kunstiks tagantjärgi

24.05.19 ... 1950. ja 1960. aastate alguses levis Nõukogude Liidus kunstiuuendus, mida nimetati karmiks stiiliks ning see kutsus hiljem Eestis esile põhiliselt tõrjuvaid reaktsioone. Miks? Sellele küsimusele vastab oma doktoritöös Eesti Kunstiakadeemia värske doktor Kädi Talvoja.

Evangeeliumiusule üleminek kujundas ümber ka Eesti pühakojad

22.05.19 ... Reformatsioon muutis nii kirikuruumi kui ja pildikultuuri varauusaegse Eesti aladel. Kuidas see toimus ning kuidas katoliiklikust luterlikuks üleminek muutis kirikuruumi, seda uuris Tallinna Ülikooli doktorant Merike Kurisoo, kes täna kaitseb sel teemal doktoritööd.

Iduettevõtja kogub miljoneid inimeste mõtteviisi muutmisega

17.05.19 ... "Maailmas on rohkem raha kui me vajame, aga see raha otsib põhjust ja teemasid," märgib iduettevõtja Péter Halácsy, kelle erinevad idufirmad meelitavad ligi investorite miljoneid, sest nende taga on eesmärk muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist.

Vanglakaristus ei heiduta vägivallatsejaid kuigi palju

15.05.19 ... Kergemate rikkumiste eest inimeste vanglasse saatmine muudab ühiskonda turvalisemaks lühikeses plaanis, kuid ei pruugi ennetada pärast nende vabanemist uute vägivallategude toimepanemist, selgub USA-s läbiviidud analüüsist.

Statistikud: Eurovisioon on võistlusena katki ja kiivas, aga paremat pole

14.05.19 ... Eurovisioon allub suuresti hõimuühiskonna reeglitele, kuid juhus ja laulude köitvus mõjutavad lauluvõistluse tulemusi selle põnevana hoidmiseks piisavalt palju, leiavad statistikud.

Ühiskondlik ebavõrdsus Eestis väheneb

14.05.19 ... Nõukogude Liidu lagunemise tagajärjel toimunud üleminek turumajandusele tõi idaploki riikides kaasa hüppe sotsiaalsesse ebavõrdusesse. Eesti koos teiste Balti riikidega on olnud selles osas esirinnas, kuid viimaste aastate areng näitab paranemise märke.

Uuring: Uber ja Lyft ei vähenda liiklusummikuid

13.05.19 ... Uberi ja Lyfti autojuhid läksid hiljuti streigile, et nõuda reguleeritud piletihindu ja elatatavat palka. Aga Kentucky ülikooli teadlastel on nende teenuste omanikele veel üks halb uudis: nad ei ole vähendanud liiklusummikuid, nagu nad on väitnud end tegevat, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Uuring tegevväelaste naiste elust: patriotism, iseseisvus ja privaatsuse hoidmine

13.05.19 ... Eesti tegevväelaste abikaasad ja elukaaslased tunnevad uhkust partneri elukutse üle ja tähistavad uhkelt Eesti iseseisvusega seotud tähtpäevi. Samas peavad naised end rohkem tsiviilisikuks ja kaitseväega otsest seotust ei tunne.

Minutiloeng: ämblik võiks olla kõige ägedam budist

13.05.19 ... Kui võtta buddha-loomuse avaldumise peamiseks tunnuseks askeetlik ja pikka aega enesekontrolli nõudev mitteliikumine, siis selle järgi võiks ämblik olla hea näide buddha-loomuse avaldumisest, leiab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Alari Allik.

Majanduspsühholoog: inimestele raha kättejagamine ei kindlusta paremat pensionipõlve

10.05.19 ... Inimeste majanduslik käitumine on teadmistest hoolimata ebaratsionaalne, mistõttu ei ole kuigi mõistlik anda neile niisama kätte lihtsalt suur hulk raha. Eesti kohta osutas sellele eile kaitstud doktoritöö, kuid olukord pole kuigi palju erinev mujal maailmas, nendib majanduspsühholoogia professor Fred van Raaij usutluses ERR Novaatorile.

Doktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseid

09.05.19 ... Võiks ju arvata, et inimesed, kes on haritumad ja rikkamad, teevad paremaid finantsotsuseid. Täna EBSis kaitstud Leonore Riitsalu doktoritööst tuleb aga välja, et ka heade rahateadmistega inimesed langetavad kehvasid finantsotsuseid ning seda hoolimata heast haridusest, ja sissetulekust.

Semiootik selgitab, kes on "mõistlik" või "keskmine" inimene

09.05.19 ... Õigusvaidluste osapooled ilmutavad üha elavamat huvi "keskmise" inimese seisukohtade ja arusaamade vastu. Kuidas saab ühest või teisest ühiskondlikust nähtusest, pildist või keelelisest väljendist aru "keskmine" inimene? Mõnikord räägitakse sarnases tähenduses ka "mõistlikust" inimesest. Kes on "mõistlik" või "keskmine" inimene?

Mai Beilmann: kellele on vaja sotsiaalteadlasi?

08.05.19 ... "Milleks seda uurida on vaja? Ma võin ilma uuringuta ka öelda, mida inimesed millestki arvavad!", "Sotsiaalteadused ei ole ikka päris teadus?", "Milleks teile üldse seda teadusraha vaja on? Inimeste küsitlemiseks on ainult paberit ja pastakat või arvutit vaja!" – Tegelikkus on mõnevõrra erinev.

Doktoritöö: maksude laekumiseks on vaja rohkemat kui sunnimeetmeid

07.05.19 ... Nüüdisaegsed arusaamad maksukuulekusest on üsna ebaselged ja maksude ootuspäraseks tasumiseks on vaja midagi enamat kui vaid sunnimeetmeid, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Kerly Randlane oma doktoritöös.

Hiina-tiibeti keeled pärinevad Kollase jõe kaldailt

06.05.19 ... Hiina teadlased on saanud statistilise analüüsi põhjal uut tõendust, et hiina-tiibeti keelte algkodu asus Põhja-Hiinas Kollase jõe kallastel.

Video: hiina keel selgemaks ühe minutiga

06.05.19 ... Hiina keel võib tunduda keeruline, kuid Talllinna Ülikooli hiina uuringute külalislektor Frank Jüris väidab vastupidist ja selgitb seda oma artiklis.

Tehnikaülikool püüab teha Tallinnast ja Helsingist digitaalse kaksiklinna

05.05.19 ... Tallinna tehnikaülikool sai Euroopa Komisjonilt 32 miljonit eurot, et hakata arendama moodsaimat linnatehnoloogiate tippkeskust maailmas. Eesmärk on teha Tallinnast ja Helsingist digitaalne kaksiklinn.

Uuring: iga viies alla 3-aastane mudilane Eestis kasutab iga päev nutitelefoni

30.04.19 ... Nutiseadmetel on Eesti väikelaste elus järjest suurem osa. Kui alla ühe-aastastest lastest on nutiseadmetega kokku puutunud viiendik, siis kolmandaks eluaastaks juba üle poolte. Lapsevanemad kasutavad seadmeid laste meele lahutamiseks ja harimiseks, aga ka virtuaalse lapsehoidjana, selgub esimesest mudilaste digiharjumuste uuringust Ida-Euroopas.

Tartu teadlased kutsuvad uuringusse ebatavalise tööpäevaga inimesi

30.04.19 ... Inimeste liikumiste ehk mobiilsuse uurimiseks kasutavad teadlased mobiilpositsioneerimise andmeid, millest tulemuste põhjal osatakse öelda, elu- ja töökohta. Kuid need mudelid ei oska hästi arvestada inimestega, kes ei tööta 9–17ni kindlas kohas. Seepärast otsivad Tartu Ülikooli teadlased inimesi, kelle liikumiskäitumine on tavapärasest erinev.

Võimu saamise meetodid võivad tihti olla enesestmõistetavad ja varjatud

29.04.19 ... Sotsiaalteadustes on oluline võtta arvesse võimalikult paljusid tegureid, mis mõjutavad ühiskonna toimimist. Võtame näiteks onupoja- ja semupoliitika, mida demokraatlikes lääneriikides peetakse taunitavaks, võidakse mõnes muus kultuuriruumis näha omaette väärtusena. Miks see nii on, selgub värskest doktoritööst.

Eesti mõttelugu polegi nii üheselt Eesti oma

27.04.19 ... Eesti rahvusluse kujunemist on aastasadade jooksul mõjutanud paljud võõramaalased, teistest kultuuridest. Samas praegu kardetakse eestluse kadumist just võõraste tõttu. Kuidas on kujunenud kaasaegne mitmekülgne ühiskond ja mil moel loome ise oma kultuuri tänapäeva kommunikatsioonipraktikate kaudu?

Keskkonnateemad on noorte jaoks olulisemad kui poliitika

26.04.19 ... Äsja lõppenud rahvusvahelisest uuringust selgus, et noori panevad tegutsema keskkonnaga seotud teemad. Samas on just Eesti noored teiste riikidega võrreldes pigem passiivsemad. Uuringust selgus mitmeid teisigi noorte käitumist selgitavaid tõdesid.

Humanitaarteadlased uurivad ühistransporti kui suletud avalikku ruumi

24.04.19 ... Kas buss või tramm on avalik ruum? Ja kuidas see mõjutab meid kultuuriliselt? Seda hakkavad Tallinna Ülikooli teadlased uurima miljoni-eurose teadusgrandi eest. Tegu on esimese humanitaarteaduste võrgustiku HERA grandiga, mida juhivad Eesti teadlased.

Teaduslikult esoteerikast: soolapuhumises leidub killuke kasulikku

24.04.19 ... Mis on teadus ja mis on esoteerika ning kust läheb nende vahel piir? Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni eriala magistrant Juhan Javoiš arutleb populaarteaduslikele ja teadusartiklitele artiklitele tuginedes, kas ja kus on esoteerikast ka reaalselt kasu.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: