03.08.21 ÜHISKOND ... See, et võimalik presidendikandidaat Kaja Kallase või Jüri Ratase pakkumise esmapilgul justkui tagasi lükkab või selle vastu leiget huvi üles näitab, pole omane vaid Eesti ühiskonnale. Ühtlasi peab mõnes ühiskonnas juht positsioonile pääsemiseks läbi tegema ka alandavaid või tema positsiooni naeruvääristavaid rituaale, sõnas sotsiaalantropoloog Aet Annist.

02.08.21 ÜHISKOND ... Vaidlused raha teemal võivad nii mõnegi paari lahku viia. See väide sai nüüd teaduslikku kinnitust, kui selgus, et raha pärast vaidlevad abikaasad võivad lahutada teistest kaks korda tõenäolisemalt.

26.07.21 ÜHISKOND ... Enne valimisi kohtab avalikkuses taas sõnavõtte sündimuse teemal. Seetõttu kirjutas Eesti demograafia keskuse teadur Liili Abuladze Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kodulehel, et rahvastikuteaduse "teadusvaldkonda ähvardab täielik (poliitiline) kaaperdamine". Novaator uuris, kuidas tuleks rääkida Eesti sündimusest teadlase vaatepunktist.

23.07.21 KESKKOND ... Käsitööõlle maitset ei mõjuta üksnes humal. Rühm asjaarmastajatest õllemekkijaid näitas värskes uuringus, et konkreetse kesvamärjukese maitse võib eriliseks muuta ka selles kasutatud odralinnaste sort.

22.07.21 EESTI ... Koroonakriisis kannatasid eriti rängalt ühiskonnagrupid, kes on niigi raskustes kas rahapuuduse või sõltuvusprobleemide tõttu, selgus Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis tehtud uuringust.

21.07.21 ÜHISKOND ... Naised ja mehed jõuavad keskikka samal ajal, kuid vanaks saavad naised meestest varem, seda iseäranis meeste hinnangul. Nii tuleb välja Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest ja teadlased juhivad sellega tähelepanu tõenäolisele probleemile ühiskonnas.

19.07.21 ÜHISKOND ... Tartu Ülikoolis valmivast doktoritööst selgub, et teisest pensionisambast lahkujaid ja sinna jääjaid eristab usalduse tase institutsioonidesse ning riskivalmidus.

19.07.21 ÜHISKOND ... Lapsevanemaks saadakse Euroopas järjest hilisemas eas. Aastal 2019 oli värske lapsevanem keskmiselt 29,4-aastane, ehkki uuringud näitavad, et vanemaks soovitakse saada varem. Eesti torkab Euroopas silma kahe huvitava näitajaga, mis seotud lapsevanemaks saamisega.

16.07.21 ÜHISKOND ... Kuigi ametlikku täiskasvanuea algust tähistab enamasti 18. sünnipäev, siis enamikus Euroopa riikides ei peeta noori täiskasvanuks enne 20. eluaastat ja aasta-aastalt lükkub täiskasvanuks saamine üha hilisemasse vanusesse, ilmneb Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest.

15.07.21 ÜHISKOND ... Käsitsi kirjutamine arvutiklaviatuuril või nutitelefonis tippimise asemel aitab paremini uusi keeli õppida.

15.07.21 ÜHISKOND ... Neljapäevase töönädala katsetused Islandil olid ülekaalukalt edukad. Ekspertide sõnul võib aga Eestis osutuda tööaja üleriigiline lühendamine keerukamaks ja sellega ei pruugi kaasa tulla ka inimesed ise. Erakondadest soosib tööaja lühendamist kõige enam Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

14.07.21 ARVAMUS ... Lugu eestlastest kui metsarahvast on ökoloogide toonitatava keskkonnasäästlikkuse ja "elurikkuse" rahvuslik vaste, kirjutavad TÜ religiooniuuringute kaasprofessor ja TLÜ vanemteadur Atko Remmel ning Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja TLÜ vanemteadur Tõnno Jonuks.

12.07.21 ÜHISKOND ... Tänapäeva inimesele kõige lähem sugulane võis olla mitte neandertallane, vaid hoopis liik nimega Homo Iongi ehk otsetõlkes draakonmees.

07.07.21 AJALUGU ... Kui lääne kunstnikud ammutasid end ümbritsevast reaalsusest inspiratsiooni, oli tulemuseks pop art ehk popkunst. Kui sama tegid Nõukogude Liidus elanud kunstnikud, sündis sots art. Tallinna Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitab Leonhard Lapini, Andres Toltsi ja Raul Rajangu loomingu näitel, kuidas mäng võimusümbolitega aitas võõrvallutatud riigi kunstnikel eneseväärikust säilitada.

04.07.21 ÜHISKOND ... Eestlaste välja töötatud tehnoloogia võimaldaks laboriliha kasvamist toetavaid nanokiust materjale toota senisest kordades odavamalt ja suuremates kogustes. See muudaks odavamaks ka laboriliha hinna, mis praegu veel küündib taevasse. Sellest hoolimata ei usu osa teadlasi, et laboriliha masstootmisel tulevikus üldse perspektiivi oleks.

30.06.21 ÜHISKOND ... Hundi kodustamiseni koeraks viis tõsiasi, et jääaja inimesed küttisid talviti rohkem, kui nad ise suutsid ära süüa, leidsid teadlased.

26.06.21 ÜHISKOND ... Eesti Vabariigi algusaastail kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuulunud vanaisadel on Nõukogude repressioonide kiuste haritumad lapselapsed, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased.

23.06.21 ÜHISKOND ... Ajakirjanike kohalolu tajumine uudistekstides võib teatud juhtudel viidata kallutatusele, kuid samas võib sekkumine olla ka positiivse mõjuga töövõte. Eesti ajakirjanikud aga sekkumist ei pelga, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud Grete-Liina Roosve bakalaureusetööst.

19.06.21 ÜHISKOND ... Tuleviku nutiprillid muundavad välismaise vestluskaaslase jutu murdosa sekunditega emakeelseteks subtiitriteks. Nutikõrvaklapid aga toovad kuulajani automaatse sünkroontõlke. Ometigi võib kõnetehnoloogia areng teha eesti keelele karuteene, juhul, kui eestikeelsete lahenduste kvaliteet ingliskeelsetega sammu ei suuda pidada, ütlesid keeletehnoloogid.

17.06.21 ÜHISKOND ... Michigani Osariigiülikooli teadlased leidsid oma äsjases küsitlusuuringus, et inimestel ei pea nende endi sõnul täisväärtuslikuks eluks ilmtingimata lapsi olema. Vabatahtlikult lastetuks osutus enam kui neljandik vastajatest, võrdlusena on Eestis vabatahtlikke lastetuid vaid paar protsenti.

16.06.21 ÜHISKOND ... Põhja-Tallinna endised töölisasumid Pelgulinn, Kopli ja eriti Kalamaja on sel sajandil sattunud noorte, keskmisest jõukamate ja ökoloogilist eluviisi viljelevate inimeste huviorbiiti. Kui Koplis muutub elukeskkond praegu vanade ja uute elanike koosmõjul üha mitmekesisemaks, siis Kalamaja on oma algset nägu ja tegu juba kaotamas, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

14.06.21 ÜHISKOND ... Igas kodus teeb keegi ära majapidamistööd, kuid kes täpselt, sõltub leibkonna koosseisust. Tallinna Ülikooli järeldoktor Katrin Schwanitz leidis, et Eesti peredes teeb enamiku kodutöid ära ema. Ehkki vanematega koos elavad teismelised võtavad osa töid enda kanda, aitavad vanemaid rohkem tütred kui pojad.

14.06.21 EESTI ... Kasvatusteadlase Tiiu Kuurme sõnul on kasvatus ühiskonnas muutunud nähtamatuks ning selle ühe põhjusena näeb teadlane ülikoolide kutsekoolistumist, mistõttu ei kasva enam peale haritlaskonda, kes suudab näha suurt pilti. Tegemist pole Eesti eripäraga, vaid laiema tendentsiga.

11.06.21 ÜHISKOND ... Kinnisvarabuum on pannud inimesed maamaju ostma. Paraku võib see tähendada ka tegelemist majavammiga. Ehitusekspert Kalle Pilt soovitab ostjal siinkohal vältida spetsiaalselt müümiseks renoveeritud hooneid, sest vamm ilmub välja sageli just mõni aasta pärast hoone kordategemist.

11.06.21 ÜHISKOND ... Euroopa erakonnad heitlevad aina enam väärtusküsimuste üle, nagu näiteks üleilmastumine või sisseränne. Eestis on need teemad varjutamas ka seni esiplaanil olnud rahvusküsimust. Erinevalt Lääne-Euroopast, pole klassivõitlus ning majanduslik ümberjagamine iseseisvuse taastanud Eestis aga kordagi poliitilise võitluse tuumikkonfliktiks olnud, tõdesid teadlased.

07.06.21 HARIDUS ... Idioome ehk kujundliku tähendusega sõnaühendeid omandab keeleõppija enamasti alles edasijõudnute tasemel õpingute lõpus. Tallinna Ülikoolis kaitstav doktoritöö osutab, et ehkki idioome mõista pole alati kerge, tasub nendega tutvust teha juba varem. Võõraid väljendeid aitavad mõista nii emakeele sarnased kõnekujundid kui ka kontekst.

31.05.21 ÜHISKOND ... Adelaide'i Ülikooli teadlaste värske uuringu järgi võivad videote jagamise platvormid nagu YouTube tekitada vaatajates arusaama, et eksootiliste lemmikloomade pidamine on tavaline ja suisa ihaldusväärne. See võib aga anda hoogu ebaseaduslikule loomakaubandusele.

29.05.21 ÜHISKOND ... Võimalikult isuäratavaks kujundatud toidupildid ja -videod ehk nii-öelda toiduporno puhkes õitsele ühismeediaajastul. Filosoof Uku Toomingu sõnul pole toidu maitsekujutelmi simuleerivas kunstis ajaloos midagi uut, lihtsalt kujutamisvõimalused on paranenud.

27.05.21 ÜHISKOND ... Tuhandeid aastaid vanad koopamaalingud Indoneesias murenevad kliimamuutuste tõttu kiiresti, selgub Austraalia ja Indoneesia teadlaste uuringust.

26.05.21 ÜHISKOND ... Keskajal oli Mongoolia Aasia üks suuremaid impeeriume, mis lagunes sajanditeks naaberriikide vahel ja taastus rahvusriigina alles Nõukogude ajal. Tänapäevane Mongoolia püüab Nõukogude pärandit mõningate eranditega maha raputada ja end teadlikult Lääne turistidele tuntuks teha, selgub Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

25.05.21 ÜHISKOND ... Kuigi lühikeses plaanis võivad sõidukijagamisteenused, nagu Citybee ja Bolt, autostumist tagant kannustada, on need siiski samm ummikuvabama ning mõnusama linnaruumi suunas, kus autouputusega kaasnevad parkimisprobleemid on möödanik, ütlevad liikuvuseksperdid.

24.05.21 KESKKOND ... Elurikkus ja keelerikkus on omavahel seotud. Kui kaitseme üht, kaitseme ka teist. Nii võib tõdeda kahe teadlase värske uurimistöö põhjal.

21.05.21 ÜHISKOND ... Tulevikus on popp sõita elektri- või kondijõul rattaga, ringi vuravad juhita bussid ja trammid ning paljud autod on ühiskasutuses. Mõnusa linnaruumi tekke eelduseks on autostumisele piiri panemine ning senisest säästlikum linnaplaneerimine, ütlevad liikuvuseksperdid.

18.05.21 ÜHISKOND ... Kolmapäeval saab MTÜ Fenno-Ugria korraldatava Hõimuklubi raames kuulata etnomusikoloog Maria Korepanova ettekannet bessermanidest ja nende rahvamuusikast. Otseülekanne ERR-i portaalis algab kell 17.

17.05.21 ÜHISKOND ... Koroonakriis on võimendanud inimeste sotsiaalset eraldatust mõjutades vaimset tervist ja toimetulekut. Euroopa Sotsiaaluuringu näitavad, et sotsiaalset eraldatust kogeb viiendik Euroopa elanikkonnast, mida on oluliselt rohkem kui üksildust tundvaid inimesi ning probleemi esineb iseäranis palju Ida-Euroopas.

15.05.21 ÜHISKOND ... Juba mõnda aega on inglise keelel olnud maailmas ülemvõim ja eelis on olnud neil, kes seda räägivad. Kuid selles pole midagi erakordset – ühe keele laialdane kasutus on teada juba antiikajast. Teadlased annavad aga mõista, et inglise keel ei pruugi lingua franca staatust igavesti kanda – uued suundumused näitavad kasvavat huvi idamaiste keelte vastu.

12.05.21 AJALUGU ... Kui inimene pole ei elus ega kindlalt surnud, on ta rahvapäraselt öeldes varjusurmas. Ürgne hirm elusalt maetud saamise ees kerkis valgustusajastul Euroopas taas teravalt esile ja kajastus paljudes eluvaldkondades. Päriselt kadunud pole see hirm aga veel tänapäevalgi, kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur folklorist Eda Kalmre.

10.05.21 ÜHISKOND ... Naiste arv kohalike omavalitsuste volikogudes on seotud sellega, kui lapsesõbralikku poliitikat omavalitsus ellu viib, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.

05.05.21 ÜHISKOND ... Fenno-Ugria Asutuse traditsioonilises Hõimuklubis pidas keeleteadlane Indrek Park loengu hääbuvate keelte õpetamisest ja õppimisest. Loengut sai jälgida ka ERR-i teadusportaalis Novaator.

05.05.21 PSÜÜHIKA ... Briti antropoloog Robin Dunbar väitis 1990. aastate algupoolel, et inimene ei tule korraga toime rohkem kui 150 sõprussuhte hoidmisega. Dunbar väitis nii inimaju suurajukoore suuruse ja teiste inimahvlaste käitumise põhjal. Nüüd leiab Rootsi teadlasrühm, et inimesel võib tähenduslikke suhteid olla siiski rohkem.

30.04.21 ÜHISKOND ... Mikrokuulsus peab arvestama, et tema sisu ei tarbi mitte ainult andunud fännid, vaid ka lihtsalt jälgijad ja tema postitustesse negatiivselt suhtuvad antifännid, selgus Tartu Ülikooli meediauurijate Maria Murumaa-Mengeli ja Andra Siibaku ülevaateuuringust.

30.04.21 ÜHISKOND ... Rahvusliku ajaloomälu kujundamises mängivad olulist rolli monumendid ja memoriaalid. Eestis on monumentide ümber tekkinud vaidlused olnud esiletorkavalt emotsionaalsed ja haaranud ühiskonda tervikuna, leiab hiljuti Eesti monumentide kohta monograafia avaldanud semiootik Federico Bellentani.

30.04.21 ÜHISKOND ... Tihe kontakt inglise keelega mõjutab seda, kuidas me kõneleme oma emakeelt. Eesti noorte keelepruugis paistab inglise keele mõju ennekõike silma konkreetsete sõnade ja väljendite laenamises, kuid on keele kui terviku seisukohalt pigem väikese mõjuga, leidis oma doktoritöös Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadur Helin Kask.

29.04.21 ÜHISKOND ... Tehnokraatlikult mõtlev inimene umbusaldab poliitikuid ja poliitikat ning eelistab teadusliku teadmise põhjal tehtud otsuseid. Eesti teadlase osalusel valminud uuring kaardistas, kui tehnokraatlikult mõtlevad 19 Euroopa riigi ametnikud. Selgus, et Eesti ametnikud jäävad poliitilistele otsustele ekspertteadmise eelistamises alla vaid Horvaatiale.

28.04.21 ÜHISKOND ... Saaremaa Ühisgümnaasiumis 25 aasta eest tehtud küsitluse põhjal oli toona pooltel lastel kodus lemmikloom, enamasti koer. Nüüd õpilasuurimuse raames tehtud kordusküsitluse põhjal eelistavad lapsed hoopis kasse ja üha rohkem peetakse eksootilisi lemmikloomi.

28.04.21 ÜHISKOND ... Soostereotüübid ehk soo konkreetsete ametite, valdkondade ja isegi omadussõnadega seostamine elavad eesti keele korpuste analüüsi põhjal visalt edasi.

28.04.21 ÜHISKOND ... Eesti poliitiline eliit näeb tihtipeale venekeelset elanikkonda ühtlase samastunud grupina. Uuringud aga näitavad, et venekeelne elanikkond Eestis on hübriidne ehk nende inimeste enesemääratlus on väga erinev. Samuti selgus, et venekeelsed inimesed määratlevad end ühismeedias sageli huumori kaudu.

26.04.21 ÜHISKOND ... Tšornoboli tuumakatastroofi, millest esmaspäeval möödub 35 aastat, ümbritsesid algusest peale vastuolulised vandenõuteooriad. Poliitilised kemplused suurõnnetuse ümber jätkuvad ka tänapäeval, nendib Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi folkloristika kaasprofessor Anastasiya Astapova.

15.04.21 ÜHISKOND ... Riigikogu otsusele siduda käesoleval aastal koolilõpetamine riigieksamitest lahti vastasid Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool üleskutsega abiturientidel eksameid tegemata mitte jätta. Ülikoolide esindajad rõhutavad, et paljudel noortel tuleb ülikooli kandideerimise mõte aasta või paar hiljem, siis on aga eksamiteks valmistumine oluliselt keerulisem.

15.04.21 ÜHISKOND ... Riikide toimetulek kriisidega sõltub muu hulgas nende võimekusest ohjeldada väärinfo levikut. Kaheksa Euroopa riigi praktikaid ja regulatsioone käsitlenud uuringust selgus, et Eesti kriisihalduses on oluline mitte niivõrd otsene väärinfoga võitlemine, vaid kriisiinfo kättesaadavus ja sõnumite kvaliteet.