Ühiskond

Õigusteadlane: ränderaamistiku poleemikas on vastutus nii poliitikutel kui ka teadlastel

19.11.18 ... Eesti meedias ja poliitilises debatis lahtirullunud ÜRO ränderaamistiku poleemikal on üks oluline aspekt, mis seni jäänud suurema tähelepanuta: kogu avaliku ning poliitilise diskursuse sisuliseks algatajaks ja otsustavaks kaalukeeleks sai kahe Eesti teadusmaastikul kõrgelttunnustatud õigusteadlase arvamus raamistiku tähenduse ning õigusliku siduvuse osas ning see vastandus teiste erialaspetsialistide väidetule. Kogu arutelu analüüsib Euroopa Ülikool-Instituudi õigusteaduse doktorant ja advokaat Birgit Aasa.

Aleksei Jašin: saamaks eestlaseks ei pea kaotama vene identiteeti

19.11.18 ... Vene keele ja kultuuri mõistmine ning sellega samastumine ei takista olemast truu Eesti riigile ning ühisele eesmärgile – eesti keele ja kultuuri säilitamisele läbi aegade, kirjutab Tartu ülikooli riigiteaduste tudeng Aleksei Jašin.

Teadlane selgitab, kuidas tants ühiskonnas kehtivaid norme peegeldab

19.11.18 ... Teame, et tants on hea kehale ja meelele, kuid vähem teadvustame, et tants on kiire ja tõhus viis kehalise kogemuse ja sotsiaalsete kehaga seotud arusaamade edastamiseks, sest teabevahetus toimub peegelneuronite kaudu kehalt kehale, ilma aju sekkumiseta, selgitab Tallinna Ülikooli tantsuteooria lektor Heili Einasto.

Pühapäeval tähistatakse akadeemilise pärandi päeva

16.11.18 ... Pühapäeval, 18. novembril tähistab kogu Euroopa akadeemilise pärandi päeva. Mis on akadeemiline pärand ja kellele seda vaja on, kirjutab Tartu Ülikooli muuseumi teadusdirektor Jaanika Anderson.

Veebiviktoriin: põnev linnageograafia küsimus USA paneelelamute kohta

15.11.18 ... Rahvusvaheline geograafianädal toimub 2018. aastal 11.–17. novembrini. Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu korraldab selle raames juba kolmandat korda kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini.

TÜ arstiteadlased: Eesti riik ei väärtusta arstiteadust piisavalt

15.11.18 ... Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale teeb meelehärmi, et peaaegu neli aastat tagasi valminud tervishoiustrateegias kokku lepitud eesmärgid on suuremas osas ellu viimata või pole nende elluviimist alustatudki.

Veebiviktoriin kartograafiast ja kellakeeramisest

14.11.18 ... Rahvusvaheline geograafianädal toimub 2018. aastal 11.–17. novembrini. Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu korraldab selle raames juba kolmandat korda kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini.

Doktoritöö: kaugtöö on tööea pikendamiseks soodne võimalus

13.11.18 ... Kaugtöö on vaimse töö tegijate hulgas üha rohkem levinud. See omakorda eeldab ka tööandjatelt enam pingutust töö korraldamisel. Kaugtöö eelis on peamiselt paindlikkus töötaja jaoks, kellel on võimalik ise valida töötamise aeg ja koht.

Urmas Viilma: usundiõpetuse puudumine ajab eestlased esoteerika rüppe

13.11.18 ... Eesti koolides ei ole usundiõpetust. See ei tee eestimaalastest aga ateiste, vaid esoteerikasse uskujad. Valitsev usuline ebamäärasus on koguni julgeolekurisk, kirjutab Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Keeleteadlane kontrollis Eesti Päevalehe faktikontrolli Kaja Kallasele

13.11.18 ... Kohtulingvistika kaasustega tegelev keeleteadlane Martin Aher vaatab Eesti Päevalehes ilmunud faktikontrolli keeleteoreetilisest vaatepunktist ning seletab pisut lahti eesti keele keerdkäiku, mis selle juhtumiga kaasas käib.

Tuul Sepp: kui inimesed pöörduvad pseudoteaduse poole, on see teadlaste tegemata töö

13.11.18 ... "Plekktrummi" saatekülaline oli evolutsioonibioloog Tuul Sepp, kellega arutleti selle üle, millised on inimkonna võimalused tegeleda suurte keskkonnaprobleemidega.

Järjejutu 4. osa | Mida on tehisintellektist oodata lähiaastatel?

12.11.18 ... Oodata on äärmiselt suuri muutusi. Need kõik pole halvad, kuid me näeme juba täna tulevikušokis primaate – muudatused toimuvad liiga kiiresti. Pole enam põlvkondi aega harjuda, harjuda tuleb aastatega. Nii võtab lähiaastate tehisintellekti arengud kokku ulmekirjanik ja toimetaja Ats Miller järjejutu 4. osas.

Teadlane selgitab, kuidas erineb tõde jamast

12.11.18 ... Faktid, alternatiivsed faktid, valefaktid - mis on tõde, mis pooltõde ja mis vale, seda on üha keerulisem selgelt väljendada. Selgust aitab tuua Tallinna Ülikooli filosoofia külalislektor Oliver Laas.

Järjejutu 3. osa | Paar üldlevinud väärettekujutust tehisintellektist

11.11.18 ... Inimesed kipuvad ette kujutama, et tehisintellekt ehk AI hakkab täitma seksi ja mugavusega seotud rolle, ehkki tegelikkuses on valdkonnad, kus tegelikult on AI-d vaja ja siis on valdkonnad, kus laseme enda fantaasial AI-d tegutsemas kujutleda. Kuidas see on, arutleb järjejutu 3. osas ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja Ats Miller.

Järjejutu 2. osa | Tänane tehisintellekt kui ohtlik äpu

10.11.18 ... Tehisintellekti lahkava järjejutu 2. osas läheneb ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja Ats Miller tehisintellektile selle ebaõnnestumiste kaudu. Teiste ebaõnne üle pole küll ilus naerda, kuid tehisintellekti ebaõnn on kohati ulmeliselt naljakas.

Vene ajaloolane Leonid Mletšin: mis ka kõrvalt ei tunduks, Venemaa ja NSV liit on kaks eri riiki

09.11.18 ... "Ringvaate" stuudios käis Vene ajakirjanik ja ajaloolane Leonid Mletšin, kes esitles loetud päevad tagasi Tallinnas oma raamatu "KGB kirjutamata ajalugu" eestikeelset väljaannet. Tema sõnul oli kõige olulisem arusaamine tollal toimunu keerukusest.

Vandeadvokaat Karmen Turk: bordellirobotit pole vaja reguleerida, sest ta pole tehisintellekt

09.11.18 ... "Ringvaate" stuudios käis advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Karmen Turk, kes selgitas, kas ja kuidas reguleerida inimeste suhteid robotitega janäiteks seksi robotitega. Ta selgitas, et kuigi näiteks bordellirobotitesse Kanadas on keeruline suhtuda, ei ole see asi, mida oleks vaja reguleerida.

Võrguteadlane annab viis soovitust, kuidas elus edu saavutada

09.11.18 ... Vastilmunud analüüsi kohaselt tagab kunstimaailmas ande asemel edu pigem tutvusringkond ja hea stardipositsioon. Uurimuse juhtivautor Albert-László Barabás on aastaid edu saladust otsides jõudnud veel viie seaduspärani, mis seostuvad tugevalt elus läbi löömisega.

Kunstimaailmas tagavad edu mõjukad tuttavad ja hea stardipositsioon

09.11.18 ... Karjääri alguses maailma kõige mainekamates galeriides näituse üles seadnud kunstnikud teevad seda reeglina elu lõpuni. Kehvema stardipositsiooniga meistrid vajuvad seevastu enamasti unustusse, selgub sadade tuhandete kunstnike karjääri luubi alla võtnud analüüsist.

Video: kuidas liivimaalased keskajal mardipäeva tähistasid?

09.11.18 ... Mardipäev on püha, mis ei vaja pikemat tutvustust – mardisandid jooksevad ringi tänagi. Ent kas ka tead, kuidas liivimaalased seda keskajal tähistasid? Mida nad sõid ja mida nad jõid?

Ekraaniaeg vähendab noorte võimekust ülesandeid lõpetada ja uut õppida

08.11.18 ... Ei ole vist enam üllatus, et lapsed veedavad liiga suure oma vabast ajast ekraanide ees, näiteks nutitelefonides, digimängudega või telekavaatamisega. Üha enam uuringuid seob liigse ekraaniaja ärevushäirete ja depressiooniga.

Selgusid parimad eesti-inglise-eesti tõlkemootorid

06.11.18 ... Tänu Tartu Ülikooli teadlaste pingutustele kasutati masintõlkesüsteemide rahvusvahelisel võistlusel esimest korda eesti keelt. Kõige paremini tõlkisid eesti ja inglise keelt omavahel Baltikumis ja Skandinaavias tegutsev keeletehnoloogia ettevõte Tilde ning jaapanlaste loodud tõlkemootorid.

Kuidas Facebookis õigesti leinata?

05.11.18 ... Sotsiaalmeediaplatvormil Facebook on suur probleem, mis pole seotud privaatsuspõhimõtete või kasutajate turvalisusega. Teadlaste arvutuste kohaselt on Facebookis paarikümne aasta pärast rohkem surnud inimeste kasutajakontosid kui elavate omasid.

Teadlane selgitab, kuidas maailmas silma paista

05.11.18 ... Miks on nii, et mõni organisatsioon paistab rohkem silma, selle teenus või tooted on turundusmaterjalides ja uudistes rohkem nähtaval? Asjade odavamalt ja kiiremalt tegemise asemel tuleb leida kombinatsioon erisustest, mida on teistel raske kopeerida, leiab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kommunikatsiooni lektor Annela Laaneots.

Superkangelased kaklevad ja tapavad pahalastest sagedamini

02.11.18 ... Headus võidab alati kurjuse. Hollywoodile sadade miljonite dollarite suurust tulu toonud filme uurinud psühholoogid nendivad, et filmiloogikast lähtudes tuleb superkangelastel selleks kurikaeladest ka rohkem inimesi tappa ja sandistada.

Uuring: lapse füüsiline karistamine on mõistetav, täiskasvanu löömine mitte

02.11.18 ... Kuigi laste kehaline karistamine on Eestis keelatud, peab suur osa lapsi ja täiskasvanuid selle kasutamist mõnikord vajalikuks ja mõistetavaks. Pea iga viies lapsevanem kasutab seda lapse korrale kutsumiseks ka ise, selgub Praxise laste õiguste ja vanemluse uuringust.

Juhtumid, milles kohtusemiootikast ei ole kohtus abi

30.10.18 ... Kohtusemiootikud kutsutakse kohtus appi, kui detailideni tõlgendamist vajavad keelelised või märgilised tähendused. On aga hulk juhtumeid, kus kohtusemiootikust kohtus ei ole abi.

"Suudlevate tudengite" koopiate vaidluses võiks selgust tuua masinõpe

25.10.18 ... Kui keegi kirjeldab Tartus asuvat "Suudlevate tudengite" skulptuuri ning mõni kunstnik teeb selle kirjelduse põhjal oma skulptuuri, mis võib pisut erineda algselt kirjeldatust, siis kas tegu on loomevargusega? Kohtusemiootik Tiit Kuuskmäe selgitab, et semiootika saaks tulla otsustamisel appi masiõppe tehnoloogiat kasutades.

Teadlane selgitab, mis on ühist naiselikkusel ja rahal

22.10.18 ... Inimesi ümbritsev maailm kubiseb erinevatest tähendustest, mille on sünnitanud inimeste enda teadvus. Nii pole ehk ime, et mõndagi ühist on näiteks naiselikkusel ja rahal, leiab kultuuriteoreetik ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute professor Rein Raud.

Peeter Laurits. Sünapside ja emaplaadi mükoriisa

21.10.18 ... Kuna taimedel on intellekt ja teadvus, siis ei ole kaugel enam aeg, mil tehisintellekti hakatakse ühendama taimsete võrgustikega, kirjutab Peeter Laurits Sirbis.

Margus Laidre. Kas uus tehnoloogia loob ka uue inimese?

20.10.18 ... Iseäranis palju kohtab roboteid ühismeedias, mille eesmärk on vähemalt sõnade järgi inimeste läheduse suurendamine ja otsedemokraatia tugevdamine, kirjutab Margus Laidre värskes Sirbis.

50 aasta tagused üliõpilaspäevad õpetasid süsteemi vastu võitlema

19.10.18 ... 50 aastat tagasi, see on 1968. aastal 19. – 20. oktoobril, toimusid Tartus IV üliõpilaspäevad.

Pooled algajatest kitarristidest on naised

17.10.18 ... Teismelised poisid, kes tahavad olla nagu Eric Clapton ja Jimi Hendrix moodustavad ainult poole algajatest kitarrimängijatest. Kitarritootja Fender teisipäeval avaldatud uuringust selgub, et algajatest kitarrimängijatest moodustavad naised 50 protsenti. Fender plaanib oma turundusfookust vastavalt ka kohandada.

Kuidas seadustada 5500 tonni kosmoseprügi koristamist?

17.10.18 ... Möödunud kuul toimus järjekordne Maailmakoristuspäev, kus tegusamad võtsid ette tänuväärse ülesande Maa puhtamaks teha. Selle valguses kirjutab Tartu Ülikooli infotehnoloogiaõiguse magister ja Advokaadibüroo LEXTAL advokaat Henri Ratnik, et prügist pole puutumata ka kosmos. Ta arutleb, kuidas kosmosekoristust reguleerida ja seadustada.

Muuseumigurud: ühiskondlikel probleemidel on kultuurikihtidesse ulatuvad juured

15.10.18 ... Mida tähendab see, kui sinu rahvale oluline kultuuriväärtus röövitakse ja eksponeeritakse kusagil muuseumis mingile võõrale kultuurile omaste tõekspidamiste alusel? Mida tähendab immigrandiks olemine – kes oled sa oma kodumaa jaoks, kellena koheldakse sind aga riigis, kuhu oled kolinud või koguni põgenenud? Kes aitaks meil mõista seda "teist" või "neid võõraid"?

Viisakas sotsiaalmeedia arutelukultuur ei teki üleöö

15.10.18 ... Päevakajaliste ühiskondlike ja poliitiliste teemade arutelu on kolinud tubakasuitsustest salongidest igaühe elutuppa. Sotsiaalmeedias levib omamoodi arutluskultuur, kus igaühel on võimalus sõna saada.

Teadlane selgitab, kuidas reageerisid liikmesriigid ja Eesti rändekriisile

15.10.18 ... Millises riigis võis ajavahemikul 2014–2016 näha massilist migratsiooni ja millises tegelikult lihtsalt veidi suuremat inimeste liikumist ning millised sündmused seda ajendasid, sellest tegi ülevaate Tallinna Ülikooli rändeekspert Silver Stõun.

Noored vajavad tegevusi, kus tunnevad end olulise ja väärtuslikuna

09.10.18 ... Võru noorsootöötaja Kauri Kaljuste näeb noortekeskuses ikka noori, kes tegelikult peaksid sel ajal olema koolis. Põhjusi, miks kooli ei minda või eelistatakse selle asemel hoopis mõnes kambas aega veeta on palju.

Sõnu, millel on elu hind, uuris TÜ doktoritöös Reet Hendrikson

05.10.18 ... Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus: sõnum peab jõudma vastuvõtjani võimalikult kiiresti ja täpselt. Samas peab selle vastuvõtmine nõudma sõnumi saajalt võimalikult vähe pingutust. On erialakeeli, kus nimetatud märksõnad saavad eriti oluliseks, sest neil on inimelude hind. Üks selliseid valdkondi on sõjandus.

Videomeenutus president Lennart Meri ametiaja ebaharilikest juhtumistest

05.10.18 ... Kas Eesti võtab suuna läände ning suudab tõmmata kindla piiri taasiseseisvunud Eesti ning ENSV vahele? Sellele pidid 1992. aastal andma vastuse üheaegselt toimunud presidendi ja riigikogu valimised.

Tamme gümnaasiumi õpilane innustab koolis kultuuriüritusi korraldama

04.10.18 ... Üha enam kuuleb probleemist, et noored ei taha ilukirjandust lugeda. Tihedalt tehnoloogiaga põimunud maailmas võib IT-huvilisel noorel tekkida küsimus, milleks on üldse vaja humanitaaraineid õppida?

Kas ühiskonna valvekoera peale võib põhjendamatult haukuda ja uriseda?

04.10.18 ... "Litsakas noor", "lapsajakirjanik", "absoluutne loll" – niisugused solvangud on vaid osa sellest, mida peavad taluma Eesti naisajakirjanikud. Nende kogemusi agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ning allikatega uuris bakalaureusetöös Greete Palgi, kes lõpetas kevadel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala.

Graafikud: EKRE ja Reformierakond kasvatavad jõuliselt virtuaalseid kogukondi

04.10.18 ... EKRE ja Reformierakond reiting on viimaste küsitluste järgi kasvanud, kuid lisaks populaarsusele kasvatavad need erakonnad jõudsalt ka oma virtuaalkogukondi, selgub IT-spetsialisti Kunnar Kuke kodanikuajakirjanduse hobiuurimusest.

Tauno Vahter. Esoteerika vabariik

03.10.18 ... Eestlaste räige esoteerika- ja eneseabikirjanduse tarbimine on maailmas erandlik, märgib kirjastuse Tänapäev juht Tauno Vahter.

Kas meestel on rohkem vara kui naistel? Tallinna ja Tartu teadlased asuvad uurima

03.10.18 ... Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadlased hakkavad koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga uurima soolisi lõhesid nii jõukuses kui sissetulekutes.

Uuring: Saaremaa kolhoosnikud meenutavad Eesti esimest kolhoosi heldimusega

02.10.18 ... Elust ja olust Eesti esimeses kolhoosis kirjutab äsja Tartu Ülikooli lõpetanud Aivo Põlluäär. Folkloristile ja koduloouurijale on Saaremaale rajatud Viktor Kingissepa nimeline kolhoos lisaks uurimisobjektile tähtis ka isiklikult: seal kohtusid ning armusid tema vanemad.

Doktoritöö selgitas, miks on veebiajakirjanduses nii palju vigu

01.10.18 ... "Pirita jahisadamas on inimesed tulnud oma aluseid kinnitama, et torm neile võimalikult väga viga teeks". Taoline pealkiri ilmus 26. septembril Delfis. Sellised vead tekivad väga lihtsalt ja mitte seepärast, et kirjutaja oleks rumal või kirjaoskamatu, vaid seepärast, millistes tingimustes kirjutaja on pandud tööd tegema. Nii selgus minu doktoritööst, milles uurisin oskusi, mida eesti veebiajakirjanikud oma töös kasutavad.

Inimõiguste raport Eestile: teie eakatel pole alati inimõigused tagatud

28.09.18 ... Selleks, et ehitada sidusat ühiskonda, peavad Eesti ametkonnad senisest enam tegelema naistevastase vägivalla ärahoidmisega, vähendama soolist palgalõhet ja kaitsma eakate õigusi – need on kesksed ettepanekud Eesti ametkondadele Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikult Dunja Mijatovićilt.

Noored olid kohalikel valimistel agarad. Kas nad võiks ka riigikogu valida?

28.09.18 ... Möödunud sügisel toimunud kohaliku omavalitsuse valimised olid esimesed, kus said oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored. Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilasuurimus näitab, et kui enne valimisi tahtsid valima minna vähem kui pooled selles eas õpilased, siis tegelikult käisid valimas enam kui pooled küsitletutest.

Internetiuurija: me ei tohiks 21. sajandi autoportreesid hukka mõista

27.09.18 ... "Aa, sa uurid siis seda, miks inimesed Facebookis laike vajutavad?" on levinud järeldus, mille teevad inimesed maailma ühe esimese selfiuurija Katrin Tiidenbergi kohta, kui ta esitleb end sotsiaalteadlaste ringist väljaspool. Uurija ise kinnitab, et tõest see väga kaugele ei ole.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: