Ühiskond

Koolipärimuse uuring: õpilased leiavad tapjaklounide eest kaitset poolvääriskividest

23.05.18 ... Sellise poeetilise liialdusega võiks 3000 vastusankeedi põhjal kokku võtta üleriigilise kogumisaktsiooni "Koolipärimus 2018" tulemused õpilaste hirmude ja uskumuste kohta. Aktsiooni projektijuht ja folklorist Reet Hiiemäe rääkis ERR-ile lähemalt tapjaklounidest, meemidest, poolvääriskividest, aga ka täiskasvanute loodud perehirmutistest laste ja noorte igapäevapärimuses.

Tartu Ülikooli filosoofiamagister mõtestab valu hävitusliku jõu tähendust

22.05.18 ... Proovi kirjeldada seda kogemust, kui lööd küünarnuki hoo pealt vastu lauaserva. Kuidas paneksid selle kogemuse eripära sõnadesse?

Semiootik annab igava reklaami retsepti

21.05.18 ... Igav reklaam on nagu vaimuvaesus – keegi ei taha, et see käiks tema toote või teenuse pihta, teisalt pole ka neid, kes sooviksid igavaid reklaame näha. Ometi võib igavusest teha põneva teema. Kuidas, selgitab semiootik Tiit Kuuskmäe.

Silmad reedavad keeleoskuse taseme

21.05.18 ... Su silmad reedavad, kuidas sul keeleõpe läheb. Teadlased on avastanud, et väikeste mitteteadlike silmaliigutuste põhjal saab öelda, kui hästi valdab teksti lugev inimene seda keelt, milles tekst on kirjutatud.

Johann-Christian Põder | Heaoluühiskond kui luterluse tagajärg

19.05.18 ... Kapitalistlike riigireformide kalvinistlikku innukust peaksime tasakaalustama luterliku sügava solidaarsuse ja vastastikuse hoolivusega, kirjutab teoloogiadoktor Johann-Christian Põder.

Eakatest ei peaks rääkima kui probleemist, vaid kui võimalusest

18.05.18 ... Eakatest ja vananevast ühiskonnast kuuleme meedia kaudu ikka ennekõike problemaatilises võtmes – kuidas aina kasvav kõrges vanuses tuge vajavate inimeste segment ühiskonnas aina painavama koormana tööealise elanikkonna turjal lasub. Kuidas tegelikult on ja kuidas kuvandit muuta, arutleb Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse magistrant Maarja Helena Meriste.

Doktoritöö: keeleõppes tuleks vältida kontekstivabu grammatikaseletusi

16.05.18 ... Selleks, et keeleõppija areneks, peab ta pidevalt õpitavat keelt kasutama, sealjuures ka vigu tegema, ning pigem tasub keelt õppida erinevates suhtlussituatsioonides kui kontekstivabade grammatikateooriate järgi, selgub Mare Kitsniku väskelt kaitstud doktoritööst.

Doktoritöö: Eesti peab kaevama Helsingisse digitaalse tunneli

15.05.18 ... Eesti peaks elu mugavamaks muutvate digilahenduste väljatöötamisel mõtlema juba eos sellele, kuidas juurutada neid välismaal. Selle kõrval tuleb teha standardite ühtlustamiseks kihutustööd aga ka poliitilisel tasandil, selgub ühisteenuste võimalikkust Helsingi ja Tallinna näitel uurinud Ralf-Martin Soe doktoritööst.

Teadlane selgitab: digiajastul muutub kultuur olulisemaks kui kunagi varem

14.05.18 ... Digiteerimisega kaasneb inimkonna ajaloos uus olukord, kus vähese vaevaga on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale kultuuriandmetele ja -varamutele. See muudab kardinaalselt seda, mis mõju avaldab kultuur inimesele, leiab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Professor Raili Marling pidas loengu kriitilisest teadlikkusest

14.05.18 ... Täna pidas Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling inauguratsiooniloengu teemal "Kriitiline lugemine poliitiliste afektide ajastul".

TTÜ teadlased pakuvad välja uudse lahenduse tarkade linnade valitsemiseks

09.05.18 ... Linna ei tee üksi targaks tehnoloogilised vidinad ja IT taristu, selleks on vaja kogukondi, kellele omakorda on vaja luua uuenduslikud töö- ja ajaviitekeskkonnad. Taolisi tarku linnu tuleb aga planeerida ja valitseda sootuks teisiti kui praegu ning TTÜ majandusteadlased on välja arendanud just sellise uudse valitsemise kontseptsiooni.

Raport: noored ei räägi kaasa, sest neil pole oma argielu otsuste üle võimu

01.05.18 ... Noorte osalemist kohaliku tasandi otsustes kaasa rääkimises takistab vähene võimalus üldse millegi üle oma elus otsustada, nii selgub Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse raportist. Kohalikus noorsootöös osalemist võivad piirata nii pere majanduslik olukord, elukoht kui ka noore isiklik aktiivsus.

Teadlane selgitab, mis tagab digilahenduste edu tulevikuühiskonnas

30.04.18 ... Võib tuua hulgaliselt näiteid erineva arengutasemega riikidest, mis vaid mõni aastakümme tagasi olid samal tasemel. Miks ühtesid saadab edu, samas kui teised tammuvad paigal, selgitab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak.

Kyoto preemia laureaat: muusika on rohkem, kui vaid kõrvu jõudev heli

26.04.18 ... Muusikateadus on midagi palju enamat, kui ülejäänud maailmast eraldatud antikvariaadi uurimine ning muusikat ennast tuleks näha rohkema kui vaid helina, leiab möödunud aastal Nobeli preemiaga võrreldava Kyoto auhinna pälvinud muusikaloolane Richard Taruskin ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kristjan Korjus: tehnoloogia areng teeb loodusele kahju, aga muud inimühiskonna näitajad paranevad

24.04.18 ... "Plekktrummi" saatekülaline oli informaatikateadlane ja tehisintellekti ekspert Kristjan Korjus, kellega arutleti tehnoloogia arengu ja sellega kaasnevate riskide üle. Kristjan Korjus rääkis, et tehnoloogia arenguga seoses on esile kerkinud mitmeid hirme, kuid enamasti on need põhjendamatud.

Tallinna Ülikooli teadlased muudavad Eesti digitaalkultuuri laboriks

23.04.18 ... Tallinna Ülikooli teadlased pälvisid Euroopa Komisjonilt 2,5 miljoni euro suuruse European Research Area õppetooli (ERA Chair) grandi, mille toel uurivad nad järgmise viie aasta jooksul, kuidas Eesti digikultuuri analüüsida ja kuidas seda arendada eesti kultuuriruumi hoidmiseks ja avardamiseks. Muu hulgas peaks Eestist saama maailmas ainulaadne digikultuuri uuringute laboratoorium.

Teadlane selgitab, mis on poliitilised skandaalid

23.04.18 ... Igapäevakeeles oleme harjunud skandaalideks nimetama igasuguseid tegusid ja väljaütlemisi, mis meie meeli erutavad, kuid teadlastel on välja töötatud üsna täpsed definitsioonid, mudelid ja klassifikatsioonid skandaalide uurimiseks, selgitab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson

Otse: Wiedemanni keelekonverents

22.04.18 ... 22.‒24. aprillil toimub Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“, mida saab otsepildis vaadata ka ERR Novaatorist.

Kärt Mere: Eestis on vaene olla suur häbi

13.04.18 ... Vananeva rahvastiku ja negatiivse iibega väikeriik on kui vaene sugulane, kes aina oma auke lapib ja vaesust varjab. Vaesusest Eestis kirjutab Kärt Mere.

Miks on kohtusaalis vaja kuulata keeleteadlast?

08.04.18 ... Keelest rääkimine on tavaliselt tänamatu töö. Me kõik räägime mingit keelt emakeelena ja vaatamata võimalikele emakeeletunni kahtedele oleme ikkagi keele kompetentsed kasutajad. Sellest tõest järeldatakse tihti, et me kõik oskame samaväärselt keelt analüüsida ja selle tähendust lahti mõtestada. Kahjuks näitavad igapäevased valestimõistmised ja vaidlused, et selline järeldus on ekslik.

Raamatuarvustus: kuidas teha head paremini?

04.04.18 ... 21. sajandi filosoofia ja liikumine efektiivne altruism püüab maailma paremaks muuta selmet, lihtsalt filantroopide eneseuhkust upitada. Kasutades tõendeid ja mõistust koos empaatiaga, saab head teha paremini.

Tsensorid lühendasid romaani "Meister ja Margarita" 13 protsendi jagu

03.04.18 ... Nõukogude võim eemaldas Mihhail Bulgakovi tippteosest "Meister ja Margarita" eeskätt viited salapärastele kadumistele ja võimu kuritarvitamisele, selgub Tallinna Reaalkooli õpilasteadlase Aleksandra Lilleoru võrdlevast analüüsist.

Lugeja küsib: kuidas aprillinalja tehes valetamisega mitte vahele jääda?

01.04.18 ... Novaatori lugejale annavad nõu Psühhobussis teadust populariseerivad tudengid ning Tartu Ülikoolis petukäitumist uurinud ja psühholoogia erialal filosoofiadoktori kraadi kaitsnud Inga Karton.

Õpilasteadus: Eesti noored tahavad valida ja mõtlevad iseseisvalt

28.03.18 ... Õpilastel on valimistel osalemiseks piisavalt tahet ja nad teevad valikuid läbimõeldult, selgub noorte poliitikalembust uurinud Tallinna Inglise Kolledži õpilase Kristiina Krause uurimusest.

Õpilasteadus: rahvuste lõimimiseks läheb tarvis enamat, kui eesti keele õpetamist

28.03.18 ... Kuigi emakeelena vene keelt kõnelevad kooliõpilased saavad hakkama ka eestikeelses keskkonnas, jääb ainuüksi sellest eesti- ja venekeelsete noorukite lõimimiseks vajaka, selgub Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpilase Martina Eerme õpilasuurimusest.

Kuula järele: ettekanded konverentsilt "Keel ja teadus"

27.03.18 ... Eesti Teadusajakirjanike Selts korraldas 19. märtsil koostöös Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga keele ja teaduse seostele pühendatud konverentsi. Ettekandeid on võimalik järele kuulata ERR Novaatori vahendusel.

Eesti teadus vajab erakondade kokkulepet ja mis juhtub, kui seda ei tule

26.03.18 ... Nii strateegiates, kui poliitikute sõnades peab Eesti teaduse rahastamine riigieelarvest tõusma ühe protsendini SKTst. Paraku tegelikkuses püsib see raha 0,8 protsendi juures ning pigem kahaneb kui kasvab. See on aga ohtlik, kuna loob pinnase näiteks aluse teadlaskonna kallutatuseks ja usaldamatuseks, maailma näitel masside juhtimiseks suurandmete kaudu.

“Hea Eesti isa” erinevate riigikordade ajal

24.03.18 ... Mees muutis oma lihasjõu päeva lõpuks markadeks. Ootustele vastava elatustaseme saavutamiseks peavad ka naised töötama, ja siinse madala palgataseme tõttu harilikult täiskoormusega. „Uuelt mehelt“ oodatakse, et ta planeeriks koos naisega rasestumist. Need on mõned mehe- ja isarollid erinevatest aegadest; neist andis Feministeeriumis ülevaate Marion Pajumets, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi soo- ja rändesotsioloog.

Ööl vastu pühapäeva algab suveaeg – miks seda vaja on?

24.03.18 ... Ööl vastu pühapäeva keeratakse kellad üks tund edasi ehk minnakse üle suveajale. Energiasääst, küünalde kokkuhoid, tarbimise survestamine – mis argumendid peituvad kellakeeramise taga?

TÜ uuring: kas me oleme nutitelefonide kasutamisega liiale läinud?

23.03.18 ... Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurijad Karin Täht, Kristiina Saal ja parasjagu USA-s tudeeriv Dmitri Rozgonjuk küsitlesid üle 400 Eesti tudengi, et teada saada, kui sageli nad loengutes sotsiaalmeediat kasutavad ja kuidas on see seotud sügava ja pindmise õpistiiliga.

Baltimaade illegaalne võõrtööline pärineb tavaliselt Ida-Euroopast

23.03.18 ... Illegaalsed võõrtöölised on üks rahvusvahelise varimajanduse levinumaid tuluallikaid ning Põhja- ja Baltimaade tööturg pole kolmandates riikidest tulevate varitööliste probleemist puutumata jäänud. Näiteks Eestis leiab tavapäraselt Ida-Euroopast pärinev must tööjõud enim rakendust ehitus- ja põllumajandussektoris, selgitas Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti ekspert Silver Stõun.

Ruth Annus: Eesti rändepoliitikat pole kodanikule piisavalt selgitatud

23.03.18 ... Rändepoliitikat kujundatakse paljude osapoolte koostöös ning ideaalis peab sündima vastus küsimusele “Keda Eestisse ootame?” ühiskondliku kokkuleppe alusel. Kuigi ettevõtjaid, teadlasi, poliitikuid ja teisi eksperte on suudetud aktiivselt otsuste langetamisse kaasata, on rändepoliitika otsustuskohad tavakodanikele endiselt kauged, tõdes siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus

Rahvastikutrendid võivad lähiaastatel ebaseaduslikku töötamist kasvatada

23.03.18 ... Euroopa demograafilised trendid viitavad sellele, et ebaseaduslik tööhõive võib kasvada või vähemasti selle ohjamine muutuda tulevatel aastatel keerulisemaks, kuna suur osa viimastel aastatel ebaseaduslikult Euroopasse saabunud migrantidest pole saanud veel kindlat staatust ning peavad süsteemiveskite jahvatamise ajal sissetuleku teenimiseks ebaseaduslikult töötama – nii arutles Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil OECD rändepoliitika vanemekspert Jonathan Chaloff.

Keskealiste naiste Instagrami fotodel domineerivad fitness ja mood

19.03.18 ... Keskealised ehk 40ndates ja 50ndates eluaastates naised avaldavad pildikeskkonnas Instagram fotosid, milles tõstavad esile head kehalist vormi ja moodi, selgub Tallinna Ülikooli hiljutisest uuringust. Muutunud on trend, et vananevad naised on nähtamatud – pildid tõstavad esile vananemismärkideta vananemist.

Mitmekesisus rikastab otseses mõttes, kuid säilitada tuleb kaine meel

18.03.18 ... Üleskutse sooliselt, vanuseliselt, etniliselt ja muidu mitmekesise töötajaskonna loomiseks ei ole vaid järjekordne poliitkorrektsuse ilming. Soovituse taga peitub ka lihtne majanduskasu. Samas ei saa see olla eesmärk omaette.

Video: foneetikud soovivad Novaatori lugejatele teaduslikku emakeelepäeva

14.03.18 ... Tartu ülikooli foneetikalabori teadlased salvestasid keeleuurimiseks mõeldud seadmega katkendi Kristjan Jaak Petersoni luuletusest “Kuu” ja tervitavad ERR Novaatori lugejaid: “Tundkem rõõmu emakeelsest teadusest ja emakeele teaduslikust uurimisest!”

Keeleteadlane Reet Kasik: Eesti riigi püsimises on võtmeroll ülikoolil

13.03.18 ... Reet Kasik on keeleteadlane, pühendunud õppejõud ja õpetlane, kellele valitsus andis tänavu Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.

Teadlane teab: Eesti kirjandus on suur

12.03.18 ... Kuigi eesti keelt kõneleb emakeelena vaid umbes miljon inimest, tõuseb nende seast esile piisavalt andekaid inimesi, et muuta eesti kirjandus nähtavaks terves maailmas, leiab humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires

Usk nõidusesse on inimaju paratamatu kõrvalprodukt

10.03.18 ... Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki, tõdeb assürioloog Amar Annus.

Vale lippab veebis tõest kiiremini

09.03.18 ... Valeinfo levib veebis tõest kiiremini isegi robotite, kasumit taotlevate veebilehtede ja vene trollideta, selgub Twitteri inforuumi uurinud teadlaste tööst. See omakorda toob välja väärinfo tõrjumisega seonduvad raskused.

Telesarjadelembus viis doktorikraadini ehk heade kavatsustega halvale teele

09.03.18 ... Äsja Tartu ülikoolis kultuuriteadustes doktoritöö kaitsnud Siim Sorokin uuris oma väitekirjas seda, kuidas vaatajad suhestuvad väljamõeldud inimestega, täpsemalt sarja “Breaking Bad” ehk eesti keeli “Halvale teele” tegelaskujudega.

Sotsiaaluuring: naised ja mehed ei saagi ühiskonnast nii erinevalt aru

08.03.18 ... Naistepäev on aeg, kus naised saavad pidu pidada ning mehed rõõmustada naiste üle. Ühtlasi on see aeg naiseks ja meheks olemise üle järgi mõelda. Euroopa Sotsiaaluuring võttis ette andmestikud ja vaatas, mille poolest naised ja mehed erinevad, kuid ka sarnanevad.

Arvutiteadlane: maailma vallanud rahu on hapram kui paistab

02.03.18 ... Maailmas on toimunud viimase 70 aasta jooksul toimunud oluliselt vähem sõdu, kui sellele eelnenud sajandi jooksul. Pikka rahu statistiliste mudelitega uurinud Colorado ülikooli arvutiteadlase Aaron Clauseti sõnul pole suure sõja puhkemise tõenäosus aga tegelikult langenud, mistõttu tuleks seda ka rohkem hinnata.

Eesti noorteadlane uuris Kanadas pilke jälgides eestlaste keelekasutust

02.03.18 ... Silmad võimaldavad meil näha maailma, ent peegeldavad ka seda, mida me mõtleme ja kuidas me maailmas toimuvat mõistame, kirjutab Tartu ülikooli vilistlane, noor keeleteadlane Kaidi Lõo.

"Meediatund" uurib, millist väärtust loob ERR Eesti Lauluga

02.03.18 ... Tänane Vikerraadio saade "Meediatund" käsitleb avalik-õigusliku meedia tegutsemist platvormide üleselt ja koostöös eraettevõtetega, nagu konkurss Eesti Laul võimalusi pakub.

Selfi teeb nina suureks

02.03.18 ... Su nina ei tarvitsegi olla nii suur, kui sa ise arvad. Eriti juhul, kui sulle meeldib tihti endast telefoniga selfisid ehk isepilte teha. Ameerika teadlaste väitel võib telefoniga tehtud lähipidil nina proportsonaalselt suuremana paista, kui ta tegelikult on.

Semiootik kohtupingis

01.03.18 ... Semiootilise ekspertiisi kasutamine õigusvaidlustes on järjest tavapärasem asi. Vähemalt Eestis. Kuid mitte alati pole see nii olnud.

Minevikuminutid: iseseisvusreferendumiga saadeti korda midagi vägevat

28.02.18 ... Eestis 1991. aasta 3. märtsil toimunud referendum oli mitmeski mõttes oluline samm omariikluse taastamiseks.

Inimkond pole suutnud veel oma sõjahimu taaka õlgadelt raputada

26.02.18 ... Maailm on näinud viimase 70 aasta jooksul sedavõrd vähe suuri sõdu ja sõjaohvreid, et seda tuntakse teadlaste seas "pika rahu" nime all. Ükskõik, kuidas võib paista olukord massimeedia vahendusel. Samas on veel vara öelda, kas inimkond on muutunud tõepoolest rahumeelsemaks, viitab uus uurimus.

Eesti teaduse fenomen: rahvaluulearhiiv. Mall Hiiemäe

25.02.18 ... Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat Mall Hiiemäe räägib Eesti Rahvaluule Arhiivist.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: