25.03.23 ÜHISKOND ... Tänavusest Eesti inimarengu aruandest leiab muu hulgas peatüki kliimamure kohta. Peatüki juhtivautor ja sotsiaalantropoloog Aet Annist näeb, et inimeste huvi ja teadlikkus kliimateemadest on 25 aastaga tõusnud. Samas on Eesti ühiskond tugevalt mullistunud ja peaks raskete aegade üleelamiseks olema sidusam.

24.03.23 KESKKOND ... Eesti inimeste valmisolek teha igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid on aastaga langenud, selgus Orkla Grupi tellitud uuringust. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro sõnul on ohtlik, et inimeste jaoks piisab selles vallas meelerahu tekitamiseks juba mõnest loodussõbralikust harjumusest.

23.03.23 ÜHISKOND ... Kuigi nii mõnedki uuringud väidavad, justkui magavad ja liiguvad lapsed Eestis liiga vähe, siis statistikaameti ajakasutuse uuringu järgi liiguvad lapsed päevas umbes tund aega – täpselt nii palju, kui WHO soovitab. Samuti tulevad täis soovituslikud unetunnid. Küll aga loevad noored väga vähe.

14.03.23 ÜHISKOND ... Emakeelepäev tähendab Eestis eeskätt eesti keele päeva, mil räägitakse palju õigekirjareeglitest. Väliseesti juurtega Tartu Ülikooli psühholingvistika kaasprofessori Virve-Anneli Vihmani sõnul võib õigekirjale osaks saada liigagi suur tähelepanu. Samuti julgustab ta noori nende keelekasutuse pärast vähem hukka mõistma.

13.03.23 ÜHISKOND ... Viimase 20 aasta jooksul on koondunud Eesti põllumajandusmaa väikese ringi suurtootjate kätte. Kuigi Šotimaa eeskujul on Euroopast teada ka halvem näide, hoiatab Eesti Maaülikooli hiljuti kaitstud doktoritöö riigi tegevusetuse eest. Abi oleks näiteks maapanga loomisest ja alustavate tootjate eelistamisest põllumaaturul.

07.03.23 ÜHISKOND ... Taani filosoof ja kirjanik Søren Kierkegaard eristas kolme olemisviisi: esteetilist, eetilist ja religioosset. Inimene peaks püüdlema viimase poole, ka poliitikas ja ühiskonnaelus. See aga eeldab ennastsalgavat tegutsemist ja oma vaenlase radikaalset armastamist, märgib Igor Ahmedov, Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant.

06.03.23 ÜHISKOND ... Eesti noortest tunneb väiksemal või suuremal määral enda soo vastu külgetõmmet umbes viiendik. Tallinna Ülikooli demograafide uurimus osutab, et keskmiselt soovivad sellised noored tulevikus saada endale teistest vähem lapsi. Samas peavad nemadki laste saamist ühiskonna vaates oluliseks ja pigem võivad nende endi kavatsusi kammitseda piiratud võimalused.

06.03.23 ÜHISKOND ... Lasnamäel Kurepõllu mitteametlikku pargiala kasutavad erinevad kohalikud kogukonnad ja paljude jaoks on see väheseid võimalusi kivikõrbes looduslähendust tunda. Sidusama linna huvides tuleks hoida sarnaseid rohealasid võimalikult tervikliku ja ligipääsetavana, leiab antropoloog Karina Vabson.

03.03.23 ÜHISKOND ... Paljudel on koolitundidest meeles, et Lõuna-Euroopa rahvastel on suured perekonnad ja Põhjala heaoluriikides sünnitatakse lapsi vähem. Juba enam kui aastakümne jagu on reegel olnud aga pigem vastupidine.

01.03.23 ÜHISKOND ... Sel nädalal saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida Eestis riigikogu. Uuringud on näidanud, et kõhklevad noored ajab valima see, kui nende lähikondlased valimistel osalevad ja sellest räägivad.

28.02.23 ÜHISKOND ... Emeriitprofessor Rein Taagepera, kes peab tänavu 28. veebruaril oma 90. sünnipäeva, on nüüdisaegses, pigem kitsalt spetsialiseerunud teadusmaailmas küllaltki ebatavaline nähtus.

22.02.23 TERVIS ... Aastatel 2016–2019 katsetasid Tartu Ülikooli tervishoiuteadlased sekkumist, mis aitaks ennetada narkootikumide süstimisega alustamist. Pool aastat hiljem oli varasemast kolm korda vähem neid narkootikume süstivaid inimesi, kes olid viimasel kuuel kuul mõnel mittesüstijal aidanud teha esimest süsti.

21.02.23 ÜHISKOND ... Peresuhete kvaliteet on tähtsam kui nende vorm, autokeskne planeerimine tapab heaolu nii maal kui ka linnas ja valdav osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiu valdkonda. Need on vaid mõned tänavuses inimarengu aruandes sisalduvatest järeldustest.

17.02.23 ÜHISKOND ... Värsked Euroopa Sotsiaaluuringu andmed näitasid, et viimastel aastatel on Eestis märkimisväärselt kasvanud üksikvanemate eluga rahulolu.

17.02.23 ÜHISKOND ... Keeletehnoloogia arengule tuult tiibadesse andnud ChatGPT-d ja teisi suuri keelemudeleid saab rakendada ka eesti keele jaoks. Nende pakutavate võimaluste ärakasutamine sõltub Eesti keelepoliitika otsustest ning meie keeletehnoloogide pingutusest, kirjutavad Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskuse keeletehnoloogid Eleri Aedmaa ja Helen Kaljumäe.

17.02.23 ÜHISKOND ... Maailma rohkearvulistest taimeliikidest on mitmedki hävimisohus, kuid paljud inimesed hoolivad taimede käekäigust vähem kui loomade omast.

16.02.23 ÜHISKOND ... Rahaline heaolu tähendab igale inimesele midagi pisut erinevat. Kuigi kõik inimesed otsivad kindlustunnet, näitas Eesti teadlaste hiljutine uuring, et inimese elukaare jooksul arusaam rahalisest heaolust pisut muutub. Nii otsivad noored finantsvabadust, tööealised valikuvabadust ja pensionieelikud sõltumatust.

15.02.23 PSÜÜHIKA ... Kes on kunagi mõnd kohtingurakendust kasutanud, on tõenäoliselt kokku puutunud ka haihtumisega, kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadlased. Täpsemalt ilmnes nende uuringust, et ühegi selgituseta suhtluskatkestust on kogenud ligi kaks kolmandikku uuritavatest.

15.02.23 ÜHISKOND ... Veebis tegutsevate petturite eesmärk on panna inimesi reageerima, olgu siis meelitamise või hirmutamise abil. Seejuures seostavad kelmid oma sõnumeid osavalt kehtiva olukorraga. Nii mõnestki küljest on sellisel tegutsemisel sarnasusi suunamudijatega, järeldab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor Kristjan Kikerpill oma hiljutises uurimistöös.

14.02.23 ÜHISKOND ... Internet on muutnud viimase paarikümne aastaga inimeste eluolu tundmatuseni. Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor märkis aga Raadio 2 "Pulss" valentinipäeva erisaates, et inimese põhiolemust ja käitumist pole muutnud isegi Tinder.

13.02.23 ÜHISKOND ... Keskmisest paksem rahakott ei ole tingimata märk selle omaniku keskmisest suuremast nupukusest, selgub rahvusvahelisest uuringust. Ühiskonna kõige rikkama ühe protsendi esindajad saavad vaimse võimekuse testides isegi veidi kehvemaid tulemusi, kui neist pisut väiksema sissetulekuga inimesed.

09.02.23 ÜHISKOND ... Lapsed, kellel on teistest vähem sõpru, hoiavad oma sõprussuhetest kiivamalt kinni. Võrreldes populaarsemate lastega väldivad nad võimalusel sõbraga eriarvamuste teket, kirjutavad USA teadlased.

02.02.23 PSÜÜHIKA ... Enne tulise teema üle arutlema hakkamist tasub inimestel oma väärtushinnangud endamisi läbi mõelda. Sellisel juhul kulgeb arutelu ise ladusamalt ja meeleolukamalt, osutab Ühendkuningriigi teadlaste hiljutine uuring.

31.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Millisena me kujutame ette linnu, mida algsel kujul enam olemas ei ole – näiteks teises maailmasõjas pea täielikult hävinud Dresdenit või barokk-Narvat? Kas silme ees kangastub pilt suitsevatest varemetest linnulennuvaates või vaikeluline mustvalge foto elavast linnast? Moodsad meediatehnoloogiad tõotavad muuta nii meie kultuuripärandi kogemust kui ka tulevikumälestusi.

29.01.23 ÜHISKOND ... Nutipõlvkonna lapsed ja noored sündisid maailma, kus nutiseadmed olid elu tavapärane osa. Mida lapsed ja noored digimaailmas teevad ning kuidas täiskasvanu võiks neid pigem mõista kui hukka mõista, rääkis oma hiljuti valminud uuringu valguses Novaatorile Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

25.01.23 ÜHISKOND ... Maailmas valitsevaid pingeid peegeldava viimsepäeva kella kohaselt lahutab inimkonda maailma lõpust 90 sekundit. Seierite nihutamise eest vastutava ekspertkogu hinnangul pole olnud viimnepäev kunagi varem nii lähedal eeskätt Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse.

23.01.23 ÜHISKOND ... Teisipäeval arutlevad poliitika ja kommunikatsiooni asjatundjad Eesti rahvusraamatukogu arutelusarjas "Infomüra", miks lubab käitumiseetika poliitikalaval inimestele rohkem kui argielus.

24.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Uute hooldusperede leidmine kujutab endas võtmetegurit, mis aitab vähendada Eesti lastekodudes elavate laste arvu. Paradoksaalselt võivad aga lastekodude paranenud elutingimused vähendada inimeste soovi saada hoolduspereks ja päästa sellega lapsi lastekodusse sattumisest.

17.01.23 ÜHISKOND ... Eestis sündis mullu rekordvähe lapsi. Ehkki TLÜ rahvastikuteaduste professori sõnul pööravad perepoliitikale tähelepanu kõik erakonnad, on naiivne loota, et rahvaarvu vähenemist peataks üks abinõu.

13.01.23 ÜHISKOND ... Paljud organisatsioonid näevad kurja vaeva sellega, et muuta inimeste käitumisharjumusi. Üks võimalus selleks on neid nügida. Küll aga tuleb olla ettevaatlik, kui nügimist tahavad kasutada poliitikud.

12.01.23 ÜHISKOND ... Poliitilises psühholoogias levinud arvamuse järgi ujub osa inimesi teadusliku konsensuse suhtes vastuvoolu oma poliitiliste eelistuste tõttu. Lähemal vaatlusel ei pruugi selliste inimeste naeruvääristamine õigustatud olla, osutab Tartu Ülikooli filosoofia osakonna kaasprofessor Alex Davies algselt portaalis Justice Everywhere ilmunud postituses.

09.01.23 EESTI ... Vikerraadio "Päevatee" saates kõnelenud Tallinna Ülikooli teadur, haridusgerontoloog Tiina Tambaumi sõnul tuleks sõnad "pension" ja "pensionär" ümber sõnastada, ühtlasi peab ta valeks nimetada pensionipõlve vanaduspuhkuseks.

09.01.23 ÜHISKOND ... Riigiti võib kohalike elanike ettevõtlik hoiak olla üsna erinev. Seevastu riiki saabunud välismaalased võivad sageli olla iseenda tööandjad, oletab Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor oma statistilise analüüsi põhjal. Samuti oletab ta, et teise riiki kolivadki juba riskialtimad inimesed ning uuel kodumaal võib välismaalasel olla kergem oma äri avada, kui tööturule siseneda.

09.01.23 ÜHISKOND ... Kui pikk on inimpõlv, sõltub sellest, millises vanuses inimesed lapsi saavad. Ameerika teadlased on nüüd geenimaterjalidele tuginedes välja rehkendanud, kui pikad on inimpõlved viimastel aastasajatuhandetel keskmiselt olnud.

06.01.23 ÜHISKOND ... Tootlust ja tulu ootaval investoril tasub paigutada oma raha pigem indeks-, kui Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud fondidesse, osutab hiljutine doktoritöö. Kohalike fondijuhtide valikuid saadab ebaõnn ja nende fondihalduse tasud on Euroopas ühed kõrgemad.

02.01.23 HARIDUS ... Paljud lapsevanemad õpetavad oma võsukestele, et valetamine on paha ja aus olemine hea. Samas näitas USA teadlaste uuring, et vanemad võivad mõnele valele reageerida hoopis soosivalt. Nimelt võib vanem vahel eelistada kuulda lapselt väikeseid viisakusvalesid.

30.12.22 KULTUUR ... Kui tänapäeval ei vaadata isikupärase välimusega subkultuuriesindajale linnaruumis enam viltu, siis 1980.–1990. aastate punkareid, tänavamuusikuid ja futuriste tabas kaaskodanike halvakspanu. Eesti muusikateadlane osutab naispunkaritega tehtud intervjuude põhjal, et just naiste jaoks tähendas punk suuremaid kõhklusi kui meestele.

28.12.22 ÜHISKOND ... Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdselt, kuid kodutöödes on varasematel aegadel olnud suur lõhe naiste kahjuks. Viimastel aastatel on aga naiste ja meeste kogutöö maht tasakaalustunud. Suuresti tänu sellele, et varasemaga võrreldes kulub naistel kodutöödele vähem aega.

22.12.22 ÜHISKOND ... Aasta kõige pimedama aja üleminekul tähistab suur osa maailmast jõulupühi. Talvise pööripäevaga seonduvad siirderiituste kompleksi tuleks pidada jõulupärimuse tuumikuks. Oluliselt on seda kujundanud maaviljelus ja karjakasvatus, märgib Tallinna Ülikooli antropoloogia lektor Joonas Plaan.

16.12.22 ÜHISKOND ... Selleks, et erinevatest kriisidest paremini ja kiiremini välja tulla, saavad vabatahtlikud oma panuse anda. Küll aga ei ole vabatahtlike töö tihtipeale koordineeritud. Nõnda võib nende tegevus tahtmatult tekitada pigem kahju kui kasu.

09.12.22 ÜHISKOND ... Kuna lemmikloom võib olla inimesele sama kallis kui teine inimene, võib lemmiku kaotusele järgnenud leinaperiood olla samuti emotsionaalselt raske. Uuringud osutavad, et lemmiku kaotanud inimese leina tuleks mõista ja austada samamoodi kui lähedase kaotanu oma.

08.12.22 ÜHISKOND ... Tartu Ülikooli keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtetes on ülikool seadnud sihi kindlustada eesti keele kestlikkus, tagades samas ka muukeelsete töötajate kaasatuse. Ülikooli keeleteadlaste uuring osutab, et ainult visioonidokumendist ei piisa ja tarvis on investeeringuid nii keeletehnoloogiasse, eesti keele õppesse kui ka tegevusi, mis toetaksid eesti keele kasutamist ja väärtustamist ühise suhtluskeelena.

05.12.22 ÜHISKOND ... Nõiduse ja nõidade olemasolusse usub umbes kaheksandik maailma elanikest, osutab Ameerika teadlase uus üleilmne uuring. Samas on inimeste suhtumises nõiakunsti riigiti suured käärid.

05.12.22 R2 PORTAAL ... Energiakriisis soovitavad riigid oma kodanikel kodus temperatuuri alandada ja hoopis kampsun selga tõmmata. Kuna krüptovaluutade kaevandamine on väga energiamahukas, võivad kampsunilahenduse pooldajad need ajalooks muuta, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

29.11.22 ÜHISKOND ... Versaille'is meetrikonventsiooni kogul käinud Metroserdi tegevjuht, füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu selgitas "Ringvaates" sekundi defineerimist saatvaid probleeme ja seda, miks tahetakse päeva pikkuselt nüüd sekund hoopis ära võtta.

26.11.22 ÜHISKOND ... Tartu Ülikoolile kuuluvate toomkiriku varemetesse planeeritav klaaspaviljon ja idee selles tegutsema hakkavast restoranist ootab veel muinsuskaitseameti ja keskkonnaameti eksperthinnanguid. Novaator uuris, mida arvatakse mõttest ülikooli sees.

25.11.22 ÜHISKOND ... Vaat et sama palju kui räägitakse jalgpalli MM-ist, räägitakse ka olukorrast riigis, kus suurvõistlus toimub. Kataris saavad kokku islamiühiskond ja rahvusvaheline ärikultuur. Ühelt poolt on riigis kuritegevuse tase ülimadal, teisalt on naaberriigid heitnud Katarile ette terroristlike režiimide toetamist.

24.11.22 ÜHISKOND ... Viimaste aastakümnete jooksul on nii Eestis kui ka mujal maailmas püütud vähendada hariduslikku ebavõrdsust. Tallinna Ülikooli teadlased uurisid, miks hariduslik kihistumine jätkuvalt peavalu valmistab, osutades, et noorte ligipääs kõrgharidusele sõltub muu hulgas koduse raamatukogu suurusest.

23.11.22 TEADUSELU ... Ühtesid ja samu andmeid analüüsivad teadlased saavad eriti just sotsiaalteadustes väga erinevaid tulemusi, selgus rahvusvahelisest uuringust. Kuigi väikesed valikud andmeanalüüsil muudavad tulemust paratamatult, oleks abi täpsema sõnastusega hüpoteesidest.

22.11.22 ÜHISKOND ... Koroonapandeemia sundis kaugtööle suure osa inimesi, kes seda varem teinud polnud. Uue olukorraga kohanedes tekkisid aga päris uutmoodi töökohad ehk virtuaalsed koostööruumid. Värske uuring osutab, et sellised ruumid võivad tuua töötajale uusi tutvusi, säästa reisiraha ning hoida samas töö- ja pereelu lahus.