Ühiskond

Kolme lapse emale keskmise palga tagamine vajab rakenduses läbimõtlemist

22.01.18 ... Kolme või enama lapse emale keskmise palga maksmine võib saata laste saamist julgustava sõnumi. Samuti aitaks perede jõustamine järele Eestit Euroopas, kus erinevate riikide võrdluses oleme peretoetuste rahalises mõõtmes mahajääjate hulgas.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

22.01.18 ... Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

Eesti võitjate põlvkond väärtustas toimetulekut eneseväljendusest enam

19.01.18 ... Nad on 1964. ja 1965. aastal õnnesärgis sündinud lapsed, kes jõudsid oma parimasse ikka 90ndatel ning aitasid ellu viia üleminekut turuühiskonnale. See põlvkond oli Eesti taasiseseisvumise ajal parimas elueas ning sai võimaluse avardada ja kasutada turuühiskonnas tekkinud uusi võimalusi. Nad olid edukad kohanejad. 

Hulkade hulk on targem kui lihtsalt hulk

19.01.18 ... Rahvatarkus võib olla üllatavalt täpne, kuid veelgi täpsem võib hiljutise teadusuuringu järgi olla läbi arutatud rahvatarkus.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

17.01.18 ... Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Kätlin Konstabel: 21. sajandi eestlase ellujäämispakett

17.01.18 ... Milline peaks olema 21. sajandi eestlase jaoks vältimatute oskuste ja omaduste miinimumpakett, kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Kas me olemegi hullud ehk pilguheit soome-ugri ängile

13.01.18 ... Looduse ja kultuuri koondrünnaku sasipuntras on lihtne pea kaotada, nendib Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete.

Vanemate lahutus pole maailmalõpp, kuid raskendab lastel fookuse leidmist

10.01.18 ... Nii võiks järeldada eestimaalaste lahutuste põhjuseid ja tagajärgi uurinud Tartu ülikooli sotsioloogi Kadri Rootalu kolmapäeval kaitstud doktoritööst.

Otse: 13 000 Eesti õpilast avastavad e-külalistundides maailma

10.01.18 ... Tänasest reedeni vahendab mittetulundusühing Tagasi Kooli 13 000 õpilasele üle Eesti tosin e-külalistundi, mis heidavad tulevikutehnoloogiate abil pilgu maailma tulevikku. Otseülekandeid põnevatest e-külalistundidest vahendab ERR Novaator.

Taivo Pungas: tehnoloogiaga hea kohanemise oskus sisaldab võimet selle peibutust tahtmise korral ignoreerida

07.01.18 ... Globaliseerunud tööturg ja infotehnoloogia rakenduste levik pea kõigisse igapäevastesse valdkondadesse teevad tänaste noorte karjäärivalikud keerulisemaks kui varasemalt. Andmeteadlane ja insener Taivo Pungas arutleb praeguste abiturientide valikute ja infotehnoloogia tulevikuperspektiivide üle. Kas IT suuna õppimine on miski, mis on tulevikku vaadates kindla peale minek?

Politoloogiaprofessor: valeuudiste lugemine on mõnus

05.01.18 ... Hiljuti ilmunud uuringu kohaselt ei suuda valeuudised teisi uudiste allikaid täielikult asendada. Jason Reifler, uuringu üks autoritest ja Exeteri ülikooli poliitikateaduste professor, tõdes ERR Novaatorile, et valeuudised on end siiski veebiruumis kinnistanud ja inimestele meeldib neid lihtsalt lugeda.

Mida Paukson ja Mang sulle ei räägi: teadus horoskoobihulluse taga

04.01.18 ... Teaduslikust vaatenurgast on horoskoopide ennustused sama täpsed, kui mündiviske tulemused. See ei muuda aga nende ajaloo prügikasti viskamist karvavõrdki kergemaks.

Uuring: valeuudised on salatigarneering, mitte põhiroog

02.01.18 ... Enamik ühismeedia lahutamatuks osaks saanud valeuudistest jõuab vaid murdosa Facebooki kasutajateni, leiavad USA presidendivalimiste aegset veebimaastikku analüüsinud teadlased. Samas viitavad leiud, et erilist kasu ei tõuse ka väärinfo lihtsast faktidega kummutamisest.

Teadlane teab: kuidas mõjutab väike Eesti suurt ilma?

01.01.18 ... Eesti on selgelt väga väike riik, territooriumilt umbes 125s ja rahvaarvult 150s. Maailmas teevad otsuseid suured ja tähtsad, meie väikese Eesti tegemised pole olulised. Sellel on plussid ja miinused, nendib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna.

Tartu ülikoolis loodud hariduslik mäng soodustab sisserändajate lõimumist

28.12.17 ... Ivar Männamaa koos kolleegidega töötas Tartu ülikoolis välja haridusliku mängu, mis toetab sisserändajate lõimumist Eesti ühiskonda. Mäng osutus niivõrd edukaks, et on nüüdseks tõlgitud juba enam kui kümnesse keelde. Loodud mängu põhjal kaitses Männamaa hiljuti Tartu ülikoolis ka doktorikraadi.

Kuidas tähistavad jõule eesti kirjanduslikud kangelased?

25.12.17 ... Vargamäe Andrese ja Mari esimene ühine sõit kirikusse, romaanis „Ristideta hauad“ metsavennad pühade ajal punkris sülti söömas, Väikese Illimari elevus jõulukuuske nähes – ka kõige erinevamad jõulukirjeldused sisaldavad tuttavlikke märksõnu, mis haakuvad meie, lugejate jõulumälestustega.

Veebiseminar: kui palju energiat kulub uuel aastal isikuandmete kaitsmisele

19.12.17 ... Kui hästi on meie isikuandmed kaitstud 2018. aasta mais rakenduva andmekaitse üldmääruse valguses? Milliseid muudatusi toob otsekohalduv üldmäärus kaasa ettevõtjatele, ametnikele, seadusloomele, õiguspraktikale ja igale üksikule kodanikule?

Kuidas leida aega, kui aega ei ole? Võidujooks informatsiooni kiirteel

18.12.17 ... Ööpäeva jooksul on meie kõigi käsutuses 24 tundi, kuid mõnikord tundub neid tunde olevat kas ülearu palju või, järjest sagedamini, hoopis häbematult vähe, kirjutab Tartu ülikooli infoteaduste lektor Krista Lepik.

Teadlane teab, milline on hea kriitik

18.12.17 ... Kultuuritooteid ilmub tohutu palju. Kui rääkida kirjandusest, siis Eestis avaldatakse aastas umbes 70 algupärast romaani ja üle 100 luulekogu. Lisaks sama palju tõlkeid. Mitte keegi ei jõua kõike läbi lugeda, nendib Tallinna ülikooli kirjandusteooria lektor Märt Väljataga.

Doktoritöö: ajaloo õppija peaks tunnetama ennast ajaloolise isikuna

14.12.17 ... „On õigustatud eeldada, et üldpedagoogika metodoloogiad kehtivad iga õppeaine puhul ning neist peaks ka ajaloo jaoks piisama. Et see päriselt nii ei ole, selle põhjuseks on ajaloo dimensiooniline olemus – see ei jutusta lihtsalt kunagi toimunud lugusid, vaid annab tähenduse inimliku eksistentsi ajalisele mõõtmele, inimkogemuse muutumisele ajateljel,“ selgitab Milvi Piir, kes kaitseb täna Tallinna ülikoolis doktoritööd.

Mida pidi laps teadma 19. sajandil kooli minnes?

13.12.17 ... „Lapsed ei õpi kristlust õpikust, vaid ikka vanemate ja õpetajate eeskujudest,“ võtab Irina Paert, Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur, kokku oma uuringu ühe arutelukoha, mis aktuaalne nii tänapäeval kui ka 19. sajandi koolis. Mida on meil tänapäeval õppida 19. sajandi õigeusu koolidest?

19. sajandi kooliõpetaja igapäevaelu: niru palk ja sooline lõhe

13.12.17 ... On 1898. aasta. Noormees, vallaline ja mitte kuigi rikas, äsja lõpetanud Riia Vaimuliku Seminari, seisab Kullamaa kooli ees, mis kahe aasta eest uksed avas. Virumaa taluniku peres sündinud poisile on see õigeusu maakool võimalus nii mitmegi teise hulgast.

Isade vanemapuhkusel olemine mõjub hästi nii lapsele kui vanemale

12.12.17 ... Isade jäämist lapsehoolduspuhkusele kasutab üha suurem hulk Eesti mehi. Lääneriikides, kus seda võimalust on aastakümnete jooksul võimaldatud, on püütud eesmärgiks seada sugudevahelise võrdsuse saavutamist, kuid teadusuuringutest selgub, et nn isapuhkusel on palju teisigi häid tulemusi.

Sobitusalgoritm leiab lapsele sobivaima lasteaia- ja koolikoha

09.12.17 ... Tallinna tehnikaülikooli IT-teadlane Andre Veski kaitses sel sügisel doktoritöö sobitusteooriast, mille abil saab näiteks kohalikes omavalitsustes jagada senisest otstarbekamalt lasteaia- või koolikohti.

Kohveri juhtumi analüüs: ajakirjanike soometumist põhjustab kiire töötempo?

06.12.17 ... 2014. aasta suve lõpul pidi Eesti ajakirjandus esmakordselt kajastama kodumaist luureskandaali, mille keskmes oli piirilt röövitud kaitsepolitseinik Eston Kohver. Briti meediauurijad avaldasid nüüd teadusartikli, kus võrdlesid Eston Kohveri kaasuse kajastust Soomes, Eestis ja Suurbritannias ning tõdesid, et Eesti ja Soome meediakajastus oli soometunud.

Soome keele valdajad tajuvad hästi noodivältust

06.12.17 ... Soome iseseisvuspäeval on tore teatada, et soome keele kõnelejail on muusikataju alal eeliseid näiteks saksa keele kõnelejate ees.

Inimene annab sõnadega edasi vaid 7% infost, ülejäänu on kehakeel

04.12.17 ... Kehakeel on universaalne keel, mida inimesed mõistavad juba sündides. Kuid kas naeratav inimene on ikka alati õnnelik ja rõõmus? Kas käsi ristav inimene tahab meid rünnata? Kehakeel on äärmiselt nüansirohke ja sõltub palju ka kultuurist.

Teadlane teab, kas maitse üle tasub vaielda

04.12.17 ... On ütlus, et maitse üle ei vaielda.  Aga miks peaks sellega üldse nõustuma? Miks ei peaks maitse üle vaidlema? Seda selgitab Tallinna ülikooli filosoofia lektor Margus Vihalem. 

Uuringud: töövägivalla kogemine sõltub vanusest ja perekonnaseisust

29.11.17 ... Kõige enam kogevad tööl vägivalda 18-25aastased ning 56-70aastased.Noored satuvad kiusamise ohvriks, kuna ei oska toime tulla konfliktsete olukordadega. Samuti sõltub töövägivalla kogemine perekonnaseisust.

Marju Lauristin: ülikoolis võiks olla vabade teaduste professor

01.12.17 ... Selleks, et ülikoolis jaguks hullumeelseid mõtteid ning teadlased ei kapselduks silotornidesse, võiks rahvusülikoolis olla vabade teaduste professor, leiab professor Marju Lauristin, kes täna pidas akadeemilise loengu “Rahvusülikool digiühiskonnas“.

Tartu ülikooli doktoritöö tõdeb: sooline võimusuhe soosib ahistamist

01.12.17 ... “Sa saad ju ise ka tegelikult aru, et selle teemaga sa doktorantuuri ometi ei lõpeta,” ütles kolleeg Katri Lamesoole, kui kuulis, et oma väitekirjas uurib ta ahistamist.

Metsakarjuste teistmoodi tegelikkus kõditab ka kogenud folkloristi närve

30.11.17 ... Inimese suhet loodusega on aastatuhandeid iseloomustanud ja reguleerinud muud mehhanismid kui tänapäevane teaduspõhine arusaam asjadest. Folklorist Madis Arukask ütleb, et loodusrahvaste usundi ja vastavate praktikate uurimisel avaneb meie ees teistsugune tegelikkus.

Kellakeeramise lõpp? EL hakkab järgmisel nädalal arutama Soome ettepanekut

28.11.17 ... Eesti võttis eesistujana päevakorda Soome ettepaneku arutada suveaja kaotamist. Järgmisel nädalal esitavad soomlased ELi transpordiministrite kohtumisel oma argumendid, miks võiks terve Euroopa Liit kellakeeramisest loobuda.

Doktoritöö: ettevõtlus ääremaal on ühekülgsem, kuid kriisile vastupidavam

27.11.17 ... Täna kaitses Eesti maaülikoolis doktoritööd Anne Põder, kes vaatas oma uuringutes ettevõtluse arengut erinevat tüüpi kohalikes omavalitsustes ning käsitleti põllumajanduses toimunud arengute, majanduslanguse, kohalike sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste tegurite mõju ettevõtlusele valdades.

Euroopa sotsiaaluuring: kas lapsevanemaks olemine teeb õnnelikuks?

27.11.17 ... Lapsed on elu õied, kuid kas lapsevanemaks olemine teeb õnnelikuks? Ja kas lapse saamise ja heaolu vahel on seos? Euroopa Sotsiaaluuringu andmed annavad sellele vastuse.

Teadlane teab: mida kõnelevad inimsäilmed ammustest aegadest?

27.11.17 ... Tänaseks teame, et Eestis, nagu mujal Euroopas, olid inimesed 14.-18. sajandil ehk Väikesel Jääajal lühemad. Siis oli aasta keskmine temperatuur oli 1–2 kraadi võrra madalam võrreldes sellele eelnenud ja järgnenud perioodiga. Kuidas teadlased seda teavad?

Kuidas mõõta humanitaarteaduste mõju?

25.11.17 ... Humanitaaria mõjukust tuleks mõista laiemalt, kui seda võimaldab loodusteaduste mudelist tulenev käsitus, leiavad Tallinna ja Tartu ülikoolide humanitaarteadlased.

Koerte söömise komme võib olla kunagise hundi kodustamise vili

24.11.17 ... Koerte söömisel on pikk ajalugu, see on olnud laialt levinud pea kõikjal, kus koeri leidus, sh Euroopas ja ka meie aladel.

Radiosüsinikumeetod paljastas Eesti vanima inimasula

22.11.17 ... Märgilise tähtsusega avastuseni viisid Pärnu jõe kaldalt Sindi asula lähedalt pärit proovidest leitud looma- ja kalaluutükikesed.

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

20.11.17 ... Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Teadlane teab: teadlikkuse tehnikad, mis aitavad igapäevaeluga toime tulla

20.11.17 ... Kuidas suudab näitleja kehastuda rollile laval, seda ka siis kui teda segavad päeva jooksul saadud mõtted ja tunded? Taoliste keskendumist nõudvate ülesannete jaoks soovitab Tallinna ülikooli tervisekäitumise ja heaolu eriala doktorant Loore Martma teadveloleku praktikaid.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

18.11.17 ... Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide ja antropoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Venemaa Kataloonia: Uurali vabariigi loomise kogukond

18.11.17 ... Mihhail Gorbatšov kõneles hiljuti, et Venemaa Föderatsioonis on „palju Katalooniaid“. Kui nominaalselt tunnustatud autonoomiad on Vene valitsusele näha, siis raskem on nende rahvastega, keda ametnike arust polegi olemas. Üks sellistest kujuteldavatest kogukondadest tegutseb Uurali vabariigi loomise nimel.

Video: kuhu rändavad venelased, kuhu eestlased pühade ajal?

16.11.17 ... "Uudishimu tippkeskuse" rände teemalise osa jätkuks tegi ERRi teadustoimetaja Marju Himma juttu inimeste liikumisest pühade ajal.

Etnoloog: Soome tööle minemise taga on sealne inimlik suhtumine töötajasse

16.11.17 ... Eesti elu on tänapäeval väga lihtne elada piirideüleselt, märgib Keiu Telve, Tartu ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorant. Ta uurib pendeltööd ehk miks eestlased Soomes ja Rootsis tööl käivad.

Lõimumise mõttekoht: eestlaste ja venelaste lahkukasvamine algab lasteaiast

16.11.17 ... Mida siis teha selleks, et eesti ja vene laste ja noorte vahele ei kasvaks väärtuste ja palgalõhe tarasid? Teadlaste soovitusel võiks alustada sellest, et lapsi ei jagataks keele alusel lasteaedadesse ja koolidesse.

ERMi ja rahvusarhiivi kolimine linna serva soodustas autostumist

16.11.17 ... See, millise teekonna me kodust tööle liikumiseks valime, on meile tühine osa igapäevaelust. Teadlastele pakub see aga suurt huvi, kuna võimaldab planeerida linnatransporti. Lisaks mõjutab inimeste ümberpaiknemine linnas näiteks seda, kas mõni kaubanduskeskus jääb tühjaks või tõuseb hoopis õhusaaste hulk.

Kogukond, ühiskond, inimkond – kuhu tõmmata piir meie ja nende vahel?

16.11.17 ... Meie ja nemad. Meie versus nemad. Kust jookseb piir ja mis on taolise piiritõmbamise aluseks? Kuidas põhjendame enese ja teiste jaoks neid ühendavaid aga ka üksteisest eraldavaid tegureid? Selle üle arutleb tänasel rahvusvahelisel filosoofiapäeval Tartu ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm.

Tarmo Jüristo: päevhaaval võtab kuju uus maailm

15.11.17 ... Nii nagu trükipress Martin Lutheri teeside esitamise aegses Euroopas, muudab täna internet meie majandust ja poliitikat, muudab seda, kuidas me omavahel suhtleme, muudab seda, kuidas me mõtleme sellest, mis on tõde ja mis on vale, kirjeldab Tarmo Jüristo Vikerraadio päevakommentaaris.

Martin Ehala uue raamatu arutelu avas pop-up seminaride sarja

10.11.17 ... ERR kultuuriportaal tegi 10. novembril videopildis otseülekande Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi uue seminarisarja esimesest üritusest, kus tuli arutelu alla keeleteadlase Martin Ehala värske teos.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: