18.07.19 ... Teabe paljususe kasvades on üha olulisem elanike oskus sõeluda usaldusväärse teabe seast välja ebausaldusväärne. Samas on oluline vaadata ka seda, kuidas levivad valeinfot sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

10.07.19 ... Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrant Diana Poudel mõtles välja lauamängu, mille abil õpivad lapsed digioskusi, ja kirjutas selle kohta ka magistritöö.

08.07.19 ... Äsja filosoofia osakonnas kaitstud bakalauseusetöö käsitles rassiga seotud nimisõnade omadusi. Kas mustanahalistele viitavatel sõnadel "nigger" ja "neeger" on erinevad tähendused või mitte?

08.07.19 ... Rootslased on üks ilmalikum rahvas Euroopas, ometi ilmneb nende igapäevategevustes palju sellist, mis võimaldab neid pidada religioossemateks kui Rootsi migreerunud moslemeid, kellest enamiku kohta võiks Rootsis kasutada hoopis uut mõistet ilmalik moslem. Sellisele järeldusele jõudis Rootsis asuva Södertörni Ülikooli religiooniuuringute professor David Thurfjell koos oma uurimisrühmaga.

04.07.19 ... Lapsevanemad tunnevad end ebakindlalt lubades oma lastel digiseadmetes tegutseda ning tunnevad vajadust lasteaiaõpetajate ja lastearstide nõu järele, kui palju ja mida võiks laps nutiseadmes teha. Sellistele järeldustele jõudis Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö.

02.07.19 ... Esimeste inimeste Kuule astumisest saab peagi 50 aastat. Kuigi inimkond pole koloniseerinud veel Marssi ega jõudnud tähtede vahele, on maailmas nii mõndagi muutunud. ERR Novaator pani selle meenutamiseks kokku lühikese viktoriini.

22.06.19 ... Egiptuse jalgpallitähe Mohammed Salah mõju ulatub väljakust palju kaugemale. Uus uuring näitab, et Salah tähelend Inglismaa jalgpalli Premier League'is on aidanud vähendada Ühendkuningriigis moslemivastast retoorikat ja vihakuritegusid.

22.06.19 ... Ministeeriumides töötavad teadusnõunikud aitavad tellida ning otsida teadusuuringuid, mis aitaksid teha paremaid teadmistepõhiseid otsuseid, kuid nõunikel pole sageli otsest ligipääsu teadusandmebaasidele ja -andmetele, selgub Tallinna Ülikooli teadlaste avatud teaduse teemalisest artiklist.

20.06.19 ... Juba mitu aastat on Eestis räägitud noortest, kes ei õpi ega tööta, lühidalt NEET-noored. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta lõpuga Eestis selliseid noori 26 000. Olukord on tõsine, aga kas ja kuidas on võimalik seda muuta? Sellele küsimusele vastab oma arvamusloos Tartu Ülikooli sotsioloogia magister Heidi Paabort.

20.06.19 ... See, mis naiste jaoks võib olla titeroosa, nätsuroosa või pojengiroosa, võib mehe jaoks olla lihtsalt "inetu roosa". Tegelikult aga ei ole naised meestest värvitundlikumad, nagu selgub Tallinna Ülikooli üliõpilaste värvinimede uuringust.

19.06.19 ... Enamikule meist on sündides kaasa antud võime tunda ja eristada lõhnu. Lõhnataju mõjutavad kolm põhitegurit: bioloogiline taust, isiklik kogemus ja keskkond. Eesti keele aasta puhul on paslik välja uurida, kas lõhnu vaid tuntakse hästi või osatakse nendest ka rääkida.

18.06.19 ... Maitsesõnavara uurimine on viimasel ajal hoogustunud kõikides maailma keeltes koos üldise tajusõnavara uurimisega, mille hulka kuuluvad nii arvukad uurimused värvinimedest kui ka viimasel ajal üha populaarsemaks saanud lõhnataju uurimused. Ühe sellistest tegid ka Tallinna Ülikooli teadlased.

18.06.19 ... Kuigi esmapilgul võiks oodata, et globaliseerumine ja konkreetsemalt ettevõtete rahvusvahelistumine ning välisomanikele kuulumine võiks soolist palgalõhet vähendada, näitab kohalike praktikate uurimine pigem vastupidist. Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringust selgub, et välisomanikele kuuluvates Eestis tegutsevates ettevõtetes kipuvad palgad küll suuremad olema, kuid suurem on ka palgalõhe.

17.06.19 ... Tehisintellekt tuvastab vaesematest riikidest pärit objekte halvemini, mis võib avaldada negatiivset mõju mitmesugustele süsteemidele, mis tehisintellektile tuginevad, sealhulgas iseautodele, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

17.06.19 ... "Aus vastus on, et ei tea," vastab Tallinna Ülikooli kooridirigeerimise dotsent Raul Talmar. Miks ta nii arvab, selgitab ta ühe minuti loengus.

12.06.19 ... Muldmetallid on 17 haruldast metalli, mida kogu maailma elektroonikatööstus vajab ja need tulevad suures osas Hiinast. Näiteks USA tehnikatööstus sõltub 80 protsenti Hiina muldmetallide ekspordist. Hiina aga ähvardab USA-le muldmetallide eksporti piirata ja see mõjutab ka Eestit, kust ühena vähestest riikidest maailmas neid metalle saab.

11.06.19 ... Tehnoloogia arengul oli keskne roll Eesti ühiskonna moderniseerumisel, selgub Tallinna Ülikooli värskest doktoritööst. Riho Paramonov uuris oma väitekirjas moderniseerumist avaliku privaattranspordi ehk voorimeeste ja taksojuhi teenuste võrdlemise kaudu 20. sajandi algusest teise maailmasõja alguseni.

06.06.19 ... Sõiduteede laiendamine toob juurde autosid ning isegi kui see ajutiselt ummikuid vähendab, siis 6 kuu jooksul on autosid sedavõrd palju juurde tulnud, et ummikud taastuvad, leiab Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk, kelle sõnul uuel Reidi teel ummikud ei vähene.

05.06.19 ... Euroopa tööealine elanikkond kahaneks lähikümnenditel isegi massilise sisserände ja järsu iibe tõusu korral, selgub Euroopa Komisjoni värskest raportist. Eeskätt napib töökäsi Ida-Euroopas, sundides otsima abi targemast majandusest ja ühiskondlike hoiakute muutmisest.

05.06.19 ... Usk üleloomulikkusesse on ühiskonnas jätkuvalt tugev, seda isegi inimeste hulgas, kes ei usu jumalasse. Ateistide ja agnostikute hulgas tehtud uuring üle maailma näitab, et peaaegu keegi ei eitaks täielikult irratsionaalseid uskumusi, nagu elu pärast surma, astroloogia ja kõrgema jõu olemasolu, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

05.06.19 ... Noorte integratsioonile aitaks kaasa nende kogetud negatiivsete stereotüüpide korrigeerimine meedias. Selliste järeldusteni jõudis mitmekultuurilisi noori uurinud Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Elisa Monticelli.

04.06.19 ... Võrrelnud kahte varianti Reidi tee liikluslahendusest – algset liikluslahendust ja kärbitud sõiduradade arvuga varianti, leidsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, et tipptundidel väheneb ristmike summaarne ooteaeg algse variandi puhul vähemalt kaks korda. Suurem liiklusruum on kasulik kõigile liiklejatele, sest see rahustab ja tagab ohutu liiklemise autojuhtidele, vähendamata ruumi, mis eraldatakse kergliiklejaile.

03.06.19 ... 65-aastasel inimesel Eestis on keskmiselt ees veel 18,7 eluaastat, mis aga sageli mööduvad üksilduses. Eakate üksildus muutub üha vananevas ühiskonnas järjest tõsisemaks probleemiks. Selleks, et eakatel, iseäranis eakatel meestel oleks kogukonnas jätkuvalt oma koht ning nad poleks ühiskonnale koormaks, pakuvad sotsiaalteadlased riigile rea lahendusi.

03.06.19 ... Automatiseerimine ja robotite pealetung võimaldab tegeleda inimkonnal pärast mitmeid aastaid masinate teenindamise asemel inimliku geniaalsuse arendamisega. Maailmas läbi löömiseks on aga olulisem kui kunagi varem usaldusväärne partner ning aus tagasiside, leiab Taani tuleviku-uurija Liselotte Lyngsø.

03.06.19 ... Kui me räägime muljest, siis millest me räägime? Semiootik Tiit Kuuskmäe teeb selgeks, miks muljed on muutlikud, ohtlikud ja petlikud.

31.05.19 ... Suur Eesti ühiskonda kirjeldav uuring hoiatas juba 2017. aastal, et meie ühiskonnarühmad on eristunud ning rahulolematute ja inertsete inimeste suure osakaalu tõttu on populismil ja tõevälisel poliitikal potentsiaalne kandepind. Vaadates praegust kriisi, on mulje, justkui oleks teadlased seda ette ennustanud.

24.05.19 ... 1950. ja 1960. aastate alguses levis Nõukogude Liidus kunstiuuendus, mida nimetati karmiks stiiliks ning see kutsus hiljem Eestis esile põhiliselt tõrjuvaid reaktsioone. Miks? Sellele küsimusele vastab oma doktoritöös Eesti Kunstiakadeemia värske doktor Kädi Talvoja.

22.05.19 ... Reformatsioon muutis nii kirikuruumi kui ja pildikultuuri varauusaegse Eesti aladel. Kuidas see toimus ning kuidas katoliiklikust luterlikuks üleminek muutis kirikuruumi, seda uuris Tallinna Ülikooli doktorant Merike Kurisoo, kes täna kaitseb sel teemal doktoritööd.

17.05.19 ... "Maailmas on rohkem raha kui me vajame, aga see raha otsib põhjust ja teemasid," märgib iduettevõtja Péter Halácsy, kelle erinevad idufirmad meelitavad ligi investorite miljoneid, sest nende taga on eesmärk muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist.

15.05.19 ... Kergemate rikkumiste eest inimeste vanglasse saatmine muudab ühiskonda turvalisemaks lühikeses plaanis, kuid ei pruugi ennetada pärast nende vabanemist uute vägivallategude toimepanemist, selgub USA-s läbiviidud analüüsist.

14.05.19 ... Eurovisioon allub suuresti hõimuühiskonna reeglitele, kuid juhus ja laulude köitvus mõjutavad lauluvõistluse tulemusi selle põnevana hoidmiseks piisavalt palju, leiavad statistikud.

14.05.19 ... Nõukogude Liidu lagunemise tagajärjel toimunud üleminek turumajandusele tõi idaploki riikides kaasa hüppe sotsiaalsesse ebavõrdusesse. Eesti koos teiste Balti riikidega on olnud selles osas esirinnas, kuid viimaste aastate areng näitab paranemise märke.

13.05.19 ... Uberi ja Lyfti autojuhid läksid hiljuti streigile, et nõuda reguleeritud piletihindu ja elatatavat palka. Aga Kentucky ülikooli teadlastel on nende teenuste omanikele veel üks halb uudis: nad ei ole vähendanud liiklusummikuid, nagu nad on väitnud end tegevat, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

13.05.19 ... Eesti tegevväelaste abikaasad ja elukaaslased tunnevad uhkust partneri elukutse üle ja tähistavad uhkelt Eesti iseseisvusega seotud tähtpäevi. Samas peavad naised end rohkem tsiviilisikuks ja kaitseväega otsest seotust ei tunne.

13.05.19 ... Kui võtta buddha-loomuse avaldumise peamiseks tunnuseks askeetlik ja pikka aega enesekontrolli nõudev mitteliikumine, siis selle järgi võiks ämblik olla hea näide buddha-loomuse avaldumisest, leiab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Alari Allik.

10.05.19 ... Inimeste majanduslik käitumine on teadmistest hoolimata ebaratsionaalne, mistõttu ei ole kuigi mõistlik anda neile niisama kätte lihtsalt suur hulk raha. Eesti kohta osutas sellele eile kaitstud doktoritöö, kuid olukord pole kuigi palju erinev mujal maailmas, nendib majanduspsühholoogia professor Fred van Raaij usutluses ERR Novaatorile.

09.05.19 ... Võiks ju arvata, et inimesed, kes on haritumad ja rikkamad, teevad paremaid finantsotsuseid. Täna EBSis kaitstud Leonore Riitsalu doktoritööst tuleb aga välja, et ka heade rahateadmistega inimesed langetavad kehvasid finantsotsuseid ning seda hoolimata heast haridusest, ja sissetulekust.

09.05.19 ... Õigusvaidluste osapooled ilmutavad üha elavamat huvi "keskmise" inimese seisukohtade ja arusaamade vastu. Kuidas saab ühest või teisest ühiskondlikust nähtusest, pildist või keelelisest väljendist aru "keskmine" inimene? Mõnikord räägitakse sarnases tähenduses ka "mõistlikust" inimesest. Kes on "mõistlik" või "keskmine" inimene?

08.05.19 ... "Milleks seda uurida on vaja? Ma võin ilma uuringuta ka öelda, mida inimesed millestki arvavad!", "Sotsiaalteadused ei ole ikka päris teadus?", "Milleks teile üldse seda teadusraha vaja on? Inimeste küsitlemiseks on ainult paberit ja pastakat või arvutit vaja!" – Tegelikkus on mõnevõrra erinev.

07.05.19 ... Nüüdisaegsed arusaamad maksukuulekusest on üsna ebaselged ja maksude ootuspäraseks tasumiseks on vaja midagi enamat kui vaid sunnimeetmeid, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Kerly Randlane oma doktoritöös.

06.05.19 ... Hiina teadlased on saanud statistilise analüüsi põhjal uut tõendust, et hiina-tiibeti keelte algkodu asus Põhja-Hiinas Kollase jõe kallastel.

06.05.19 ... Hiina keel võib tunduda keeruline, kuid Talllinna Ülikooli hiina uuringute külalislektor Frank Jüris väidab vastupidist ja selgitb seda oma artiklis.

05.05.19 ... Tallinna tehnikaülikool sai Euroopa Komisjonilt 32 miljonit eurot, et hakata arendama moodsaimat linnatehnoloogiate tippkeskust maailmas. Eesmärk on teha Tallinnast ja Helsingist digitaalne kaksiklinn.

30.04.19 ... Nutiseadmetel on Eesti väikelaste elus järjest suurem osa. Kui alla ühe-aastastest lastest on nutiseadmetega kokku puutunud viiendik, siis kolmandaks eluaastaks juba üle poolte. Lapsevanemad kasutavad seadmeid laste meele lahutamiseks ja harimiseks, aga ka virtuaalse lapsehoidjana, selgub esimesest mudilaste digiharjumuste uuringust Ida-Euroopas.

30.04.19 ... Inimeste liikumiste ehk mobiilsuse uurimiseks kasutavad teadlased mobiilpositsioneerimise andmeid, millest tulemuste põhjal osatakse öelda, elu- ja töökohta. Kuid need mudelid ei oska hästi arvestada inimestega, kes ei tööta 9–17ni kindlas kohas. Seepärast otsivad Tartu Ülikooli teadlased inimesi, kelle liikumiskäitumine on tavapärasest erinev.

29.04.19 ... Sotsiaalteadustes on oluline võtta arvesse võimalikult paljusid tegureid, mis mõjutavad ühiskonna toimimist. Võtame näiteks onupoja- ja semupoliitika, mida demokraatlikes lääneriikides peetakse taunitavaks, võidakse mõnes muus kultuuriruumis näha omaette väärtusena. Miks see nii on, selgub värskest doktoritööst.

27.04.19 ... Eesti rahvusluse kujunemist on aastasadade jooksul mõjutanud paljud võõramaalased, teistest kultuuridest. Samas praegu kardetakse eestluse kadumist just võõraste tõttu. Kuidas on kujunenud kaasaegne mitmekülgne ühiskond ja mil moel loome ise oma kultuuri tänapäeva kommunikatsioonipraktikate kaudu?

26.04.19 ... Äsja lõppenud rahvusvahelisest uuringust selgus, et noori panevad tegutsema keskkonnaga seotud teemad. Samas on just Eesti noored teiste riikidega võrreldes pigem passiivsemad. Uuringust selgus mitmeid teisigi noorte käitumist selgitavaid tõdesid.

24.04.19 ... Kas buss või tramm on avalik ruum? Ja kuidas see mõjutab meid kultuuriliselt? Seda hakkavad Tallinna Ülikooli teadlased uurima miljoni-eurose teadusgrandi eest. Tegu on esimese humanitaarteaduste võrgustiku HERA grandiga, mida juhivad Eesti teadlased.

24.04.19 ... Mis on teadus ja mis on esoteerika ning kust läheb nende vahel piir? Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni eriala magistrant Juhan Javoiš arutleb populaarteaduslikele ja teadusartiklitele artiklitele tuginedes, kas ja kus on esoteerikast ka reaalselt kasu.