Aigar Vaigu selgitas "Ringvaates", miks päeva pikkuselt tahetakse sekund ära võtta
Versaille'is meetrikonventsiooni kogul käinud Metroserdi tegevjuht, füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu selgitas "Ringvaates" sekundi defineerimist saatvaid probleeme ja seda, miks tahetakse päeva pikkuselt nüüd sekund hoopis ära võtta.
Vaigu selgitas, et pull sekunditega hakkas pihta aastal 1967, kui sekund ümber defineeriti.
"Kui varem oli sekund astronoomilise suuruse järgi – millal sul keskpäeval päike peakohal on, siis hakkad lugema ja järgmine päev, kui uuesti on päike pea kohal, võtad 86 400 sekundit, mis on üks keskmine päev. Selle järgi defineeriti aega."
1967. aastal defineeriti sekund enam mitte maakera ja taevakehade liikumise järgi, vaid tseesiumiaatomi järgi. Kuigi see on väga täpne, siis selles see häda oligi, selgitas Vaigu.
"See, mille järgi aeg defineeriti, see sekund, oli nihkes sellest ajast, mis maakera kaudu võiks tulla. Maakera ei käi päris õiges taktis. /---/ Siis avastati 1972, et tuleks hakata sekundeid juurde panema, sest aasta peale aatomkell käib oluliselt kiiremini kui Maa pöörleb, terve sekundi jagu. Nii on neid sekundeid juurde pandud ja tänaseks on juurde pandud 27 lisasekundit," kirjeldas ta.
Vaigu selgitas, et kuna seda ei suudeta väga täpselt ennustada, mis taktis sekundeid juurde peaks panema, sest maakera ei liigu nii nagu arvata ja nii hästi ennustatav pole.
"Me oleme oma mõõtmistega läinud väga täpseks ja meie ajamõõtmise võimekus täna on nii hea, et kui me universumi alguses oleks kaks kella tööle pannud, siis tänaseks oleks nad üksteisest umbes saja sekundi võrra erinevad," tõi Vaigu näite.
"14 miljardit aastat, sada sekundit erinevust." Nüüd on aga avastatud, et maakera vahepeal pöörleb isegi kiiremini ja aastal 2020 pandi tähele, et asi on läinud kiiremaks.
"2021 pandi ka seda tähele ja leiti, et peaks hakkama sekundit hoopis maha võtma. Nüüd Versaille's sai otsustatud, et järgmise saja aasta jooksul võiks selle pulliga enam mitte tegeleda ehk jätame lisasekundid ära."
See võib tekitada aga mure, et kui sa keskpäeval päevitad ja vaatad, et kell on 12, siis päike ei ole pea kohal, vaid on võib olla isegi poolteist minutit mööda.
"Sellest pole hullu, sellega saame hakkama. Aga miks lisasekundite juurde- või äravõtmine ohtlik on – kõik meie süsteemid vajavad väga täpset aega ... kujuta ette, et kui lisasekundi juurdepanemine ja äravõtmine on läinud sassi kahel inimesel, kes energiasüsteemi eest vastutavad .. siis juhtub väga palju halb asju, sest me ei suuda asju mõõta. Me sõltume täpsest ajamõõtmisest väga palju."
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Marko Reikop
Allikas: "Ringvaade"