22.09.20 ... Kliima soojenemine on muutnud lindude pesitsusaja keskmiselt 1,7 päeva lühemaks, selgus Soome teadlaste uuringust. Kuigi nähtuste seose üksikasjad pole veel selged, võib muutuv kliima panna linnupoegi kiiremini suureks kasvama. Samuti võib see muuta pesitsevatele lindudele vajaliku toidukoguse lühemat aega kättesaadavaks.

21.09.20 ... Eesti soode turbarikkus on saanud suure töö tulemusel suurde avalikku andmebaasi. Andmebaas koondab infot nii turba alade kui ka turba omaduste kohta.

21.09.20 ... Suur osa Euroopas müüdavast puusöest pärineb troopilistest metsadest. Sageli on sellise söe tooteinfo eksitav, mistap võib tegu olla ebaseaduslikult raiutud küttematerjaliga, selgub värskest uuringust.

17.09.20 ... Kunstkangast riiete pesemisel satub pesuveega keskkonda suurel hulgal sünteetilisi mikrokiudusid. Värske raporti järgi on viimase 65 aasta jooksul koos pesuveega planeedi veekogudesse jõudnud 5,6 miljonit tonni polüestri- ja nailonkiude.

16.09.20 ... Inimtegevuse tagajärjel on looduslike märgalade pindala Maal vähenenud alates 20. sajandist enam kui poole võrra ja langenud paljude liikide arvukus. Tartu Ülikooli nooremteaduri Elin Soometsa kaitstud doktoritöö annab näpunäiteid, mida tuleks Eesti tiikide, märgade hooldatud rannaniitude ja metsanduseks kuivendatud märgalade taastamisel silmas pidada.

14.09.20 ... UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Aldabra rannikualadelt plastprügi eemaldamine läheks maksma 4,68 miljonit USA dollarit. Ühtlasi võtaks see koristustöö aega 18 000 tundi, selgub värskest uuringust. Ühtlasi viitab analüüs, et väikesaartel napib oma veeala koristamiseks raha.

14.09.20 ... Põllumehele on vaja elust kihavat ja viljakat mulda, mistõttu on kasvanud nõudlus mulla bioloogilisi protsesse stimuleerivate toodete ehk biopreparaatide järele. Tartu Ülikoolis valminud magistritöös aga leiti, et kallite preparaatide soetamisel tuleks olla ettevaatlik, kuna need ei suurenda taimekasvu ning pahatihti ei sisalda ka lubatud kasulikke mikroorganisme.

14.09.20 ... Lennusõit aitab arvutuste järgi jõudsalt kaasa üleilmsele soojenemisele. Värske uuringu järgi on lennunduse kliimatsoojendav mõju viimasel ligi paarikümnel aastal ligi kahekordistunud.

13.09.20 ... Euroopa Komisjon on oma uute kliimapoliitika karmistamise ettepanekute raames koostanud ka soovitused, mille kohaselt peaks autode CO2 heitkogused praegu kavandatust veelgi järsemalt vähenema.

10.09.20 ... Euroopas on iga kaheksas surm soetud keskkonnasaastega, selgus Euroopa keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud raportist. Eestis on keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal 12–13 protsenti.

10.09.20 ... Viimase 50 aastaga on vähenenud loomaliikide arvukus keskmiselt enam kui kahe kolmandiku võrra, selgub Maailma Looduse Fondi värskest raportist.

08.09.20 ... Eesti Energia korraldataval keskkonnakonverentsil "Taastuvenergia minu tagaõuel" arutletakse sel aastal, kuidas jõuda taastuvenergia arendamisel NIMBY-st (ei, mitte minu tagaaeda) YIMBY-ni (jah, minu tagaaeda).

03.09.20 ... Hiljuti ajakirjas Ecology Letters avaldatud artiklis jõuavad eri maade teadlased järeldusele, et õitsevad taimeribad ja puiskoridorid põldude kõrval pakuvad lisaks silmailule ka selliseid põllumajandusele olulisi ökosüsteemi teenuseid nagu kahjuritõrje ja tolmeldamine.

02.09.20 ... Maakera sisimas südames asub tahke sisetuum, kuid see ei ole seal alati olnud. Jung-Fu Lin Austini Texase Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid suure temperatuuri ja rõhu tingimustes ning väidavad nende põhjal, et tahke raud-nikkeltuum tekkis alles 1–1,3 miljardit aastat tagasi. Seda on maakera enda 4,5 miljardi aastase vanuse kõrval suhteliselt napilt.

28.08.20 ... Maa veevarud pole kosmilist päritolu, vaid on planeedil algusest peale olemas olnud, kirjutavad Lorraine'i Ülikooli teadlased.

27.08.20 ... Aastakümneid väheintensiivsel viisil majandatud männimetsas kasvab soontaimi, samblaid ja samblikke pea sama palju kui puutumatus männikus. Ehkki lageraie matkib looduslikke pikselöögipõlenguid, soovitavad Eesti loodusteadlased oma uuringu põhjal katsetada nõmme- ja palumännikutes näiteks turberaiet.

26.08.20 ... 17. sajandi keskpaik oli Hiinas huvitav aeg. Aastal 1644 langes pikka aega stabiilsena püsinud Mingi dünastia ja selle asemele tõusis uus Qingi dünastia. Nüüd väidavad Hiina ja Ameerika teadlased, et üks tähtis mõjur, mis sellele poliitilisele murrangule kaasa aitas, oli vulkaanipurse Filipiinidel, Pekingist ligi 4000 kilomeetri kaugusel.

21.08.20 ... Alumiiniumi tootmisel tekib söövitav ja muldmetallirohke jääkaine ehk punane muda. Viimast kuhjub planeedi jäätmehoidlatesse üha rohkem. Sestap otsivad teadlased üle maailma praktilisi lahendusi, kuidas punast muda uuesti kasutusse suunata, vahendab Science.

21.08.20 ... Isegi kui kliima peaks edaspidi jahenema, jätkab Gröönimaa jää sulamist, selgub Ohio Ülikooli teadlaste uuringust. Viimase 40 aastaga on Gröönimaa liustikud ületanud murdepunkti, kus juurde sadav lumi ei suuda taastoota sama palju jääd, kui seda ookeanivette ära sulab.

19.08.20 ... 15000 elanikuga Rakvere linna läbiv Soolikaoja on tugevasti muudetud veekogu, mis on oma ülemjooksul mitmeks tiigiks paisutatud, seejärel maa alla viidud ja linnast väljudes voolab loodusliku sängi asemel kuivenduskraavis. Rahvasuus ka "Solgiojaks" ristitud veekogu veest on leitud mitmeid saasteaineid ja seetõttu on Soolikaoja juba aastaid teadlaste uurimisobjekt.

19.08.20 ... Kuigi veelinnud võivad plastprügisse füüsiliselt kinni jääda ja niimoodi hukkuda, ohustab plastprügi linde veel teiselgi moel. Merelinnud nagu jää-tormilinnud söövad saastunud veest sisse plastprügi, mis eritab mürgiseid kemikaale lindude seedesüsteemi, selgub rahvusvahelisest uuringust.

18.08.20 ... Maa troopikavöönd laieneb pooluste, eriti lõunapooluse suunas. Vööndi nihkumise taga on inimtekkelised muutused ookeani hoovuste liikumises, selgub Ameerika geofüüsikaliidu teadlaste uuringust.

17.08.20 ... Inimkond muudab planeedi nägu ja need muutused soosivad tihtipeale just niisuguseid loomaliike, kes kannavad inimesi ohustavaid haigusi.

17.08.20 ... Ajakirjas Nature ilmunud teadusartiklis mudeldatakse merejää käitumist üha intensiivistuva suvise sulamise kontekstis. Tulemus on murettekitav.

14.08.20 ... Paljude uusarenduste puhul on mõjuvaks müügiargumendiks hea energiamärgis, mis peaks andma tunnistust selle kohta, et majas elamine säästab ressursse, ehk on öko ja odav. Kui uusarenduse rajamiseks vanad majad maha lammutatakse, siis on säästlikkus aga vaid illusioon, leiavad Briti arhitektid.

12.08.20 ... Peipsi järve saagikus on vähenenud viimase 170 aastaga enam kui neli korda. Kala pole küll järvest kadunud, kuid liigilises koosseisus ja eri kalaliikide suhtelises arvukuses on toimunud ulatuslikud muutused, selgub hiljuti ilmunud teadustööst.

11.08.20 ... Teadlased leidsid vaaladest ja delfiinidest suures koguses mürgiseid saasteaineid, mis on merre sattunud inimtegevuse tõttu. Värskes USA teadlaste uuringus analüüsiti randa kinni ujunud vaalade ja delfiinide rasva ja maksa kudedes olevaid toksilisi aineid.

05.08.20 ... Viimsi ja Pirita elanikkond kasvab hoogsasti, mis toob kaasa täiendava liikluskoormuse eriti just Pirita teele. Hiljuti ilmunud liiklusuuringu kohaselt suureneks 2040. aastaks ajakulu hommikusel tipptunnil 100–165 protsenti, seega muutuvad üha olulisemaks teised liikumisviisid nagu jalgrattaga liikumine või ühistransport.

04.08.20 ... Kuigi raiutava metsa hulk on alates sajandi algusest Brasiilias tõesti vähenenud, lõikavad väikesed raielangid ja teed põlismetsa üha väiksemateks tükkideks. See seab ohtu elurikkuse ja kasvatab süsinikuemissioone.

31.07.20 ... Maailma elurikkus kahaneb, mistap tuleb võimuesindajatel luua uusi seadusi ja regulatsioone, mis väljasuremist pidurdaks. Paraku lähtutakse seejuures tihti lihtsustavast mudelist, mis ei arvesta kaduvate elupaikade eripäradega, selgub Saksa teadlaste värskest ülevaateuuringust.

31.07.20 ... Nelja aasta pärast peab ta ütlema, kuidas päästa Ida-Virumaa hääbumisest, kui Eesti loobub põlevkivi põletamisest. Dr Annela Anger-Kraavi, kelle töökoht on Cambridge'i ülikool, on üks neist, kes juhib Euroopa Liidu uut teadusprojekti, mis tegeleb ka meile tundliku Ida-Viru tulevikuga.

30.07.20 ... Veel mõned aastakümned tagasi peeti koduaias prahi ja jäätmete põletamist üsna argiseks ja praktiliseks tegevuseks. Tänaseks on teada, et see saastab õhku ja mürgitab hoolega kasvatatud aiasaaduseid.

28.07.20 ... Analüüs näitab, et avamere tuuleparkide ülalpidamiskulud ja -toetused langevad järsult, mistõttu on võrku jõudva elektri hind võrreldav paremate fossiilkütustel töötavate jaamade omaga.

28.07.20 ... Elektrijaamadest ja katlamajadest pärit puu- ja põlevkivituhka saab edukalt kasutada taimede väetisena. Ära kasutatud turbamaardlate pinnase tuhaga väetamine soodustab neile aladele istutatud mändide kasvamist, selgub Viimsi gümnaasiumi õpilase Merilin Radvilavičiuse uurimistööst.

24.07.20 ... Kui ülemaailmseid abinõusid tarvitusele ei võeta, reostab meie planeeti aastal 2040 kokku 1,3 miljardi tonni jagu plastprügi, selgub värskest raportist.

22.07.20 ... Suure hulga renoveeritud ja uute hoonetega külades on majadel pesitsevaid linde poole võrra vähem, sellisid pesitsuskohti kasutavate liikide arvukus viimase 30 aastaga oluliselt langenud.

21.07.20 ... Kui kliimamuutust senisest tugevamalt ei ohjeldata, surevad jääkarud sajandi lõpuks välja, vahendab BBC News värske uuringu tulemusi.

20.07.20 ... Taimekahjurimürkide laialdase kasutuse tagajärjel võib kiiremini levima hakata kurnav haigus skistosomiaas, selgus Berkley California Ülikooli teadlaste ülevaate-uuringust. Ühtlasi viivad taimemürgid ökoloogilisest tasakaalust välja veekeskkonnad, mis muidu nakkuste levikut takistaks.

18.07.20 ... Toidutehnoloog Mariliis Holm tutvustas 2017. aastal "Pealtnägija" saates oma hernevalgul põhinevat liha-alternatiivi. Kolm aastat hiljem on tal selja taga töökogemus mitmes tulevikutoite loovas idufirmas. Novaator uuris, millega ta vahepeal tegelnud on, ning mida toob tulevik meie toidulauale.

16.07.20 ... Põllumajandus, suured prügilad ja fossiilkütuste suurem kasutamine on peamised põhjused, miks metaani imendus Maa atmosfääri 2017. aastal umbes 40 miljonit tonni rohkem kui sajandi alguses.

16.07.20 ... 2021. aastast keelatakse muu hulgas ühekordsed plastnõud. 2030. aastaks peab 55 protsenti plastpakenditest jõudma ümbertöötlemisse. Alternatiivid ja lahendused on olemas, kuid mitte veel piisavalt head.

09.07.20 ... Järgmisel viiel aastal on maailma aasta keskmine õhutemperatuur tõenäoliselt üks Celsiuse kraad soojem kui enne tööstusrevolutsiooni, 20-protsendilise tõenäosusega tõuseb ühel tulevatest aastatest aasta keskmine õhutemperatuur sajanditagusest isegi enam kui poolteist kraadi kõrgemaks, ennustab Maailma meteoroloogiaühing (WMO).

08.07.20 ... Tallinna Vanasadama Admiraliteedi basseini on paigaldatud mereprügipüüdur. Seade kuulub Soome ettevõttele Wärtsilä ja on laenatud Tallinna linnale septembrini.

03.07.20 ... Sajandi lõpuks võib kerkida Põhja-Euroopas aasta keskmine õhutemperatuur 2–4 °C, sademeid võib olla neljandiku võrra praegusest rohkem. Puude kohanemine soojema ja niiskema kliimaga ning nende võime süsinikku siduda sõltub suuresti peenjuurte ja juurtega seotud mikroobikoosluste arengust.

02.07.20 ... Alates 2016. aastast on kasvanud hüppeliselt nii raiutava metsa ulatus kui ka selle käigus eemaldatava biomassi hulk, viitavad satelliitidelt tehtud mõõtmised. Kuigi metsade üldpindala kasvab Euroopas jätkuvalt, võib takistada see teadlaste sõnul Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist.

02.07.20 ... Süsihappegaas ei ole ainus kasvuhoonegaas, mida inimkond atmosfääri paiskab. Selgub, et hiljutise neljakümne aasta jooksul on väävelheksafluoriidi emissioon tõusnud kohati taevastesse kõrgustesse.

30.06.20 ... Taanlased ehitasid pealinna külje alla 3500 meetri kõrguse tehismäe, mille sees on hiiglaslik prügipõleti ja tipus karjatatakse jääkarusid. Mäe peal ja ümber elavad inimesed pistavad rinda uute kliimavöötmete ja muutunud jõuvahekordadega, kirjutab Kaspar Colling Nielsen oma debüütromaanis, mis on Novaatori värske podcasti keskmes.

29.06.20 ... Plastsaaste võidukäik maailmas jätkub raugematu hooga. Teadlased on leidnud tõendeid, et mikroplast on nüüd tunginud kauge Antarktika õrna ökosüsteemi.

25.06.20 ... Okaspuudel ehk paljasseemnetaimedel on õhu süsihappegaasi sisalduse tõustes kasvueelis. Selle eelise annavad neile nende põhikoe ja lehekuju eripärad, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

25.06.20 ... Kui muutub kliima, muutub ka taimestik, aga maapõu talletab endas iidseid taimejäänuseid, mida uurides saab kindlaks teha selle piirkonna klimaatilise ajaloo.