03.03.21 AJALUGU ... Saksa teadlased leidsid võimalikku uut tõendust, et Põhja-Jäämeri oli viimase 150 000 aasta jooksul vähemalt kahel korral paksu jääkihi all ja täis magevett. Hüpotees võib aidata selgitada ka toonaste jääaegade kliimaanomaaliaid.

03.03.21 KESKKOND ... Aprillis plaanib loomsete jäätmete käitlemisega tegelev riigifirma AS Vireen hakata oma tööprotsesside energiavajadusi rahuldama uue katlamaja abil, mille kütuseks saab kohapeal toodetud kondijahu.

02.03.21 KESKKOND ... Järsud muutused siseveekogude elustikus toimuvad nii inimmõju kui ka loomulike tegurite tagajärjel. Looduslike muutuste taustal inimmõju eristamine on suur väljakutse teadusele, mis eeldab kvaliteetsete seireandmete järjepidevat kogumist. Eesti suurjärvi mõjutavad looduslikest teguritest enim veetaseme kõikumine ja tuule tugevuse muutus.

01.03.21 KESKKOND ... Invasiivsed võõrliigid Eesti sisevetes tõrjuvad välja kohalikke liike ja ohustavad ökosüsteemide tasakaalu. Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse teadlased Arvo Tuvikene, Henn Timm ja Paul Teesalu uurivad sisevete tulnukliikide levikupotentsiaali erinevate seadmete ja katsetega ning andsid neist ülevaate AHHAA teaduskohvikus.

25.02.21 KESKKOND ... Teadlased teadsid aastakümneid, et põhjaloomastik tunneb end madala sooslusega Läänemeres halvasti ja on liigivaene, kuid arvasid, et plankton on liigirikas ja riimveega hästi kohanenud. Hiljutiste uuringute valguses on selgunud, et riimvesi on keeruline elupaik ka mere toiduahela aluseks olevale fütoplanktonile.

22.02.21 TEHNIKA ... Kui paberrahatähed lähevad sedavõrd katki või kortsu, et neid enam kasutada ei kõlba, saab neist keskkonnale ohtlik ja väga aeglaselt lagunev jääde. Nüüd leidis Eesti teadlaste osalusel rahvusvaheline teadlasrühm viisi, kuidas väärindada rahajäätmed bioetanooliks ja -gaasiks.

22.02.21 KESKKOND ... Omal ajal peeti majapidamises kassi selleks, et ta hiiri püüaks. Tänapäeval teeb paljudele kassipidajatele muret, et lemmikloom püüab linde. Nüüd on teadlased välja selgitanud, mida tuleks teha, et kiisukese jahikirge talitseda.

19.02.21 KESKKOND ... Sel nädalal kogunes põllumajandus- ja toiduameti (PTA) eestvedamisel aruteluring leidmaks tasakaalu toiduohutuse, poodide äravisatava toidu ja vabatahtlike toidupäästjate tegevuse vahel. Vestluses osales ka hiljuti samal teemal dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis" vändanud filmitegija Anna Hints, kes leiab, et toiduraiskamisele aitaks pidurit tõmmata see, kui toidu annetamine muutuks odavamaks kui prügivedu.

19.02.21 KESKKOND ... Viimase 15 aasta jooksul on Eesti suuremate linnade, Helsingi ja Stockholmi keskmised õhutemperatuurid kõikunud üsna ühtemoodi. Keskmiselt kerkis aasta keskmine õhutemperatuur neis linnades 0,43 °C kümne aasta kohta, selgus värskest uurimusest. Samas näitab pikem võrdlus, et Eestis läheb õhk soojemaks keskmiselt 0,6 °C sajandis.

17.02.21 KESKKOND ... Keskkonnakriisi ajastul muutub kliimapoliitika Euroopa Liidus aina olulisemaks. Eesti riigi kaasaminek Euroopa Liidu roheregulatsioonidega on olnud konarlik ja kohati isegi vastumeelne, selgub hiljuti ilmunud teadustöödest.

16.02.21 KESKKOND ... Eesti mullastikukaardil põhinev uus andmebaas ja kaardirakendus on hea lähtekoht nii põllumajandustootmise planeerimisel, keskkonnamõju hindamisel kui ka elurikkuse taastamisel.

16.02.21 KESKKOND ... Ameerika teadlaste uuringust ilmneb, et ütlusel "kus metsa raiutakse, seal kliima kannatab" ei pruugi alati tõepõhja all olla. Palju sõltub ka sellest, kui tume või hele on metsaalune maapind.

16.02.21 EESTI ... Euroopa Komisjon plaanib tänavu koguda ringlusesse võtmata plastjäätmete pealt EL-i liikmesriikidelt kuus miljardit eurot, millest Eesti osa on 23,6 miljonit eurot.

15.02.21 KESKKOND ... Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori osalusel toimunud uuringus leidis rahvusvaheline teadusrühm, et merelistes ja arktilistes piirkondades mängib uute atmosfääriosakeste tekkel võtmerolli jood. Tegemist on atmosfääriosakeste tekkemehhanismiga, mis oli teadlastele seni tundmata. Avastus aitab kaasa kliimasüsteemi mõistmisele.

15.02.21 KESKKOND ... Miljard aastat tagasi ei olnud maakeral kõrgeid mägesid. Nii võib järeldada Hiina, Ameerika ja Kanada teadlaste uuringust.

12.02.21 LUGEJA KÜSIB ... Kalmistule pärislillede asemel kunstlilli viia võib tunduda parktiline: need püsivad kaua ilusad ega vaja hooldust. Kas sellel mugaval hauakaunistuse võimalusel on mingeid pahupooli? Vastab KBFI keskkonnatoksikoloog ja akadeemik Anne Kahru.

11.02.21 KESKKOND ... Kui inimesed on masenduses, siis kalad hukkuvad. Sellise põhjusliku seose võime tuletada Austraalia teadlaste hiljuti valminud uuringu põhjal.

10.02.21 KESKKOND ... Toidus, mida sööme, ja riietes, mida kanname, leidub tänapäeval tihtilugu rohkesti nanoosakesi, uudset pisipisipurulist materjali, mida seal vanasti ei olnud.

09.02.21 KESKKOND ... Fossiilkütustel põhineva energiatootmise vähendamine on oluline võti kliimasoojenemise vastu võitlemisel. Värske uuring selgitab, kuidas Covid-19 pandeemiaga kaasnenud energiatarbimise langus aitab kiirendada liikumist rohelisema energia suunas.

09.02.21 LOODUS ... Mida soojemaks muutub maamunal kliima, seda rohkem kohtab Euroopas ja Põhja-Ameerikas talvel linnuliike, kes varem oleks sealt külma eest lõunasse pagenud, selgub rahvusvahelisest uuringust.

05.02.21 KESKKOND ... Aina enam kuuleme uudiseid inimtegevuse halvavast mõjust Maa ökosüsteemidele. Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et muu hulgas peaks rohkem tähelepanu pöörama mürareostusele, mis samuti kujutab loodusele tõsist ohtu ja seda isegi vee all.

05.02.21 LOODUS ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste üleilmse haardega ülevaateuuring selgitas, kui kaua võtab aega mikroelupaikade kujunemine eluspuudel. Tulemused aitavad planeerida säilikpuude valikut ja jätmist raielankidele ning metsade ja parkide majandamist maastikuskaalal nii, et seal säiliks ja tekiks piisavalt mikroelupaiku.

03.02.21 EESTI ... Möödunud nädalavahetusel toimunud talvine aialindude vaatlus näitas, et Eesti aedade kõige tihedamad külalised on endiselt rasvatihased. Kokku tuvastasid umbes kaks tuhat linnuhuvilist 65 erinevat linnuliiki.

02.02.21 KESKKOND ... Parasiidi transkriptoomi lahti muukimine võimaldab leida uusi ravimite sihtmärke, mis pakub uusi lahendusi lõhilastel vohava neeruhaiguse vastu võitlemiseks, selgus Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuringust.

02.02.21 LOODUS ... Levinud taimemürk glüfosaat teeb küll põllumehe elu kergemaks, kuid mõjub halvasti muule põlluelustikule. Soome teadlased uurisid glüfosaadirikka toidu mõju ida-põldvuttidele ja leidsid, et kemikaal rikub ära lindude soolestiku ning pärsib isaslindude viljakust.

01.02.21 KESKKOND ... Mürgist elavhõbedat on maailma vetes kohati juba nii palju, et mõnikord soovitatakse hoiduda ülemäärasest kala söömisest.

29.01.21 KESKKOND ... Keskkonnateadlikkuse uuringu järgi sorteerib sageli prügi 84 protsenti Eesti elanikest. Samas jõuab olmejäätmetest ringlusse vaid 28 protsenti ja seda juba mitmendat aastat järjest. Ebakõlal on mitu põhjust.

28.01.21 KESKKOND ... Eesti Geoloogiateenistus töötas läbi 188 puurkaevu andmed, mille analüüsimisel selgus, et Ida-Virumaal väheneb järjest sügavate veekihtide mageda põhjavee osakaal. Tulevikus tuleb joogiveeks kasutada seal rohkem pinnavett või leida tõhusamad põhjavee veetöötlussüsteemid. Põhjus on nii geoloogias kui ka inimtegevuses.

28.01.21 KESKKOND ... Ehkki tühermaad võivad esmapilgul tunduda tühjad ja igavad, võib neis peituda üllatavalt mitmekesine elustik, rääkis Novaatorile Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Piret Vacht.

28.01.21 KESKKOND ... Kunstlikele väetistele ja taimekaitsevahenditele toetuvas maailmas tekitab mahetootmine tugevaid tundeid. Nõnda sai Novaator pärast mahemee tootmise raskusi puudutanud artikli avaldamist tagasisidet ka sellega tegelevatelt mesinikelt. Avaldame nii pöördumise kui ka Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhi Marika Männi lisakommentaarid täies mahus.

27.01.21 KESKKOND ... ÜRO arenguprogrammi "Rahvaste kliimahääletuse" raporti järgi usub 64 protsenti maailma elanikkonnast, et kliimamuutus kujutab endast ohtu kogu maailmale. Tegu on ajaloo mahukaima arvamusküsitlusega seni.

27.01.21 KESKKOND ... Sagenevad metsatulekahjud ohustavad aina enam inimeste tervist ja elukohti. Värske uurimistöö selgitas, kuidas Ameerika põlisrahvad suutsid tuleohtlikes piirkondades aastasadu edukalt toime tulla.

26.01.21 KESKKOND ... Kliimamuutuste üks peamine ilming on maakeral leiduva jää sulamine. Värskelt ilmunud uuring selgitas, kui kiireks on jääsulamise protsess viimase paarikümne aastaga muutunud ning millised on selle tagajärjed.

25.01.21 KESKKOND ... Ehitusmaterjalide tootmine on oluline süsinikuheite allikas. Uuemad tehnoloogiad võimaldavad ehitusmaterjalide tootmises eralduvat süsinikku kinni püüda ja uuesti kasutusse suunata, selgitas Tallinna tehnikaülikooli anorgaaniliste materjalide teaduslabori vanemteadur Mai Uibu.

22.01.21 KESKKOND ... Jaan Kaplinski mitmepalgeline ja eri žanreid pidi kulgev looming kuulub vaieldamatult Eesti kultuuri kõrgkihti. Tema teostest koorub välja ökofilosoofiline maailmapilt, mis aitab orienteeruda üleilmse keskkonnakriisi ajastul, leiab Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

20.01.21 KESKKOND ... Nõudlus haruldaste muldmetallide järele kasvab üle kogu maailma ja Eesti on nende tootmises ainulaadsel kohal. Pole aga veel teada, kas meie fosforiidivaru on võimalik koos selles leiduvate metallidega kasutusele võtta, rääkis Ago Gaškovile Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Kalle Kirsimäe.

20.01.21 TEHNIKA ... Mis tahes tootmisest rääkides tähendab inimmõõtmelisus kasutaja kaasamist ja tema vajadustega arvestamist. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö uuris, kuidas inimmõõtmelise ehituse ja vabalt jagatud inseneriteadmiste abil tulevikus vastupidavamaid ja kohalikku keskkonda sobivaid ehitisi luua.

19.01.21 KESKKOND ... Eestis laialt levinud lõhilaste limaeoslane on forellile oluliselt ohtlikum kui lõhele. Eriti kehvalt käib forelli käsi soojadel suvedel, kui vohava neeruhaiguse tagajärjel võib suur osa forelli järelkasvust hukkuda, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste juhitud uuringust.

18.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Enamik inimesi on kuulnud reklaami, kus nutikad õhk-vesi soojuspumbad arvestavad oma töös elektri börsihinnaga ja säästavad sellega raha. Rääkimata jäetakse, et raha säästes suurendatakse CO2 heitmeid. Kasutades masinõpet, on võimalik säästa nii raha kui ka keskkonda, kirjutab Eesti Maaülikooli lektor Heino Pihlap.

18.01.21 KESKKOND ... Sõidujagamisteenusest on loodetud keskkonna- ja kliimasõbralikkust seeläbi, et ehk leidub inimesi, kes isikliku auto pidamisest selle mugava ja kättesaadava liiklemisvõimaluse kasuks loobuksid. Ameerika Ühendriikides tehtud teadusuuring tuvastas, et Uberi ja Lyfti mõju tundub tegelikult olevat hoopis vastupidine.

16.01.21 KESKKOND ... Nõukogude ajal enam-vähem ühtmoodi kasutust leidnud aialapid ehk datšad on igal endisel liidumaal arenenud omasoodu. Äsjane Ukraina, Valgevene ja Vene datšasid võrdlev uuring osutab vajadusele aialapikesi eraldi seadustega toetada. Vastasel korral saastab suvilaprügi metsaaluseid ja kohalike omavalitsuse jaoks on datša-omanikud pigem pinnuks silmas.

14.01.21 LOODUS ... Maa-alust elu on keeruline hoomata, sest see ei kuulu meie igapäevasesse tajuruumi. Mullaorganismid on sedavõrd pisikesed, et nende leidmiseks ja eristamiseks tuleb appi võtta DNA. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Siim-Kaarel Sepp, kuidas mõjutab inimtegevus mulla mikroelustikku ja iseäranis krohmseente elurikkust nii üle maailma kui ka Eesti puisniitudel.

13.01.21 KESKKOND ... Pole uudis, et mikroplasti leidub juba ka maakera poolustel. Seni polnud aga teada sealse reostuse päritolu. Kanada teadlased tegid nüüd veeproovide põhjal kindlaks, et Põhja-Jäämeres hulbivad peamiselt sünteetiliste riiete pesemisel eraldunud polüestrikiud.

12.01.21 KESKKOND ... Praeguseks keelustatud, kuid eelnevalt merre jõudnud tööstuskemikaalid võivad vähendada Ühendkuningriigi rannikul elavate isaste pringlite viljakust, leidsid sealsed teadlased. Pringlite langenud viljakusele viitavad rannikuvees elavate isasloomade väiksemad munandid, vahendab BBC News.

11.01.21 KESKKOND ... Ida-sinivuti tibudega tehtud katse näitas, et ka õrn öine valgusreostus muudab lindude seedimise vähem tõhusaks. See tähendab, et linnud peavad ellujäämiseks rohkem sööma ning nende immuunsus on nõrgem ja stressitase kõrgem, rääkis Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp.

08.01.21 KESKKOND ... Copernicuse kliimamuutuste teenistuse värske raporti järgi oli 2020. aasta maailmas sama soe, kui seni kuumarekordit hoidev 2016. aasta. Euroopa jaoks oli lõppenud aasta samuti ajaloo kõige soojem. Ühtlasi märgib mullune aasta läbi aegade kõige soojema kümnendi lõppu, kuid süsinikuheide selle kõige juures raugemise märke ei näita.

06.01.21 KESKKOND ... Inimese edukäik meie planeedil on mõjutanud päris palju ka teiste loomade elu. Ameerika teadlased on nüüd täpsemalt järele uurinud, kuidas on inimtegevus aastatuhandete jooksul muutnud teiste imetajaliikide asualasid.

06.01.21 VÄLISMAA ... Norras eelmisel aastal registreeritud uutest sõiduautodest rohkem kui pooled olid elektriautod.

05.01.21 KESKKOND ... Kalapüük on majanduslikult tähtis tegevus, mis rikastab meie toidulauda, kuid võib loodusele olla koormav.

31.12.20 KESKKOND ... Maheliha kasvatamine ei olegi nii keskkonnasõbralik tegevus kui nimetuse põhjal ju ehk arvata võiks. Saksa teadlased väidavad, et maheliha tootes eraldub maakera atmosfääri üsna sama palju kasvuhoonegaase kui tavalist liha tootes ning seetõttu tuleks loomsete toiduainete hindu tõsta.