Keskkond

Kuuma taluvad vetikad hoiavad korallide pleekimise ära

29.05.20 ... Võib-olla õnnestub korallrahusid päästa, kui tõsta korallidega koos elavate vetikate kuumataluvust. Austraalia teadlased on oma laboris aretatud vetikaid korallide peal katsetanud ja jäänud tulemusega rahule.

Mullikile asemel saaks postipakkides kasutada hoopis lambavilla

28.05.20 ... Keskkonda saastava mullikile asemel oleks postipakkides võimalik kasutada hoopis lambavilla, mida läheb aastas ainuüksi Eestis raisku 153 000 kilogrammi.

Maailma Seemnepanga direktor: hakkame seemneid massiliselt tagasi saatma

27.05.20 ... Üks arktilise Svalbardi saarestiku kuulsamaid rajatisi on tulijale kohe esmapilgul nähtav – lennujaama lähistel asuvasse vanasse kaevandupiirkonda rajatud Maailma Seemnepank peidab oma jäises põues pea miljonit erinevat seemnenäidist üle kogu maailma. Suurem osa hoidlapinnast on veel vaba, ent sordid, mida sinna võiks saata, surevad massiliselt välja, tõdeb Maailma Seemnepanga tegevdirektor Stefan Schmitz Novaatorile antud intervjuus. Näiteks Ameerika Ühendriikides on viimase saja aastaga ligi 90% puu- ja juurvilja sortidest kaduma läinud.

Tuumapommikatsetused tõid vihma

27.05.20 ... Kui maailma omaaegsed suurvõimud tegid külma sõja ajal tuumakatsetusi, siis kasvas tuhandete kilomeetrite kaugusel sademete hulk. Nii väidavad Briti teadlased, kes peavad põhjuseks tuumaplahvatuste tagajärjel tõusnud elektrilaengut atmosfääris.

Antropotseen – inimkonda jäävad mälestama massväljasuremise jäljed

21.05.20 ... Inimesed muudavad planeeti kiiremini kui miski muu viimase 65 miljoni aasta jooksul. Kauges tulevikus tegutsevatele geoloogidele võib paista terve kuulsusrikas inimeste ajastu – antropotseen – aga eriskummalise, kuid Maa ajaloos vaid viivu kestnud ajutise nähtusena.

Eesti lagealad räägivad süsteemsest metsapõletamisest

21.05.20 ... Kuigi tänapäeval räägime metsapõlengutele mõeldes eeskätt soojeneva kliima mõjust, on ajaloos metsi maha põletanud inimene ise. Kuidas on alepõllundus kujundanud Eesti maastikke ning kui hästi eri liiki puud põlevad, rääkis Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Siim Veski.

Bioloog: intensiivne tootmine asetab loomad nende jaoks ebaloomulikku keskkonda

19.05.20 ... Teisipäeval kell 21.30 on ETV2 eetris film "Loomade söömine", mis räägib USA näitel põllumajanduse, eriti loomakasvatuse intensiivistumisest viimase poole sajandi jooksul. Filmi juhatab sisse bioloog Aleksei Lotman.

Mikroseened aitavad karjääri muuta roheliseks niiduks

19.05.20 ... Arvestades niitude kahanemise pöörast kiirust viimase saja aasta jooksul, on selge, et looduskaitse üksi ei suuda väärtuslike niiduelupaikade ja nendel elavate liikide säilimist tagada. Teadlased on asunud otsima võimalusi luua niidukooslusi endistesse kaevanduspiirkondadesse.

Eesti on piimandusmaa, kuid tulevik on linnukasvatuse päralt

19.05.20 ... Eestis toodetakse piima pea kaks korda rohkem, kui elanikkonna varustamiseks vaja. Samas peab üha rohkem inimesi kanu ning tulevikus ootab linnulihatootmist tõus, rääkis Novaatorile Eesti Maaülikooli dotsent Ragnar Leming.

Koroonakriis reostab tänavaid ja loodust uue väikeprügiga

15.05.20 ... Prügipimeduse tõttu pole me harjunud märkama väikest prügi enda ümber: näiteks suitsukonisid, kohvitopse ega salvrätikuid. Koroonakriisi ajal kohtab tänavail ka äravisatud maske ja kummikindaid. Pisiprügist ja prügipimedusest rääkis Novaatorile Tallinna Ülikooli ökoloogia dotsent Mihkel Kangur.

Metsaekspert: loodusväärtustele pole osatud panna külge head hinnasilti

14.05.20 ... Metsakaitseprobleemid on üle kogu maailma üsna sarnased ja lähtuvad sageli inimeste oskamatusest omistada metsaelustikule ja loodusväärtustele rahalist väärtust, leidis Liis Kuresoo, Eesti Looduse Fondi metsaekspert, kommenteerides Keskkonnakuu raames linastuvat filmi "Lageraie – Euroopa hääbuvad metsad".

Kuuse-kooreürask vallutab järk-järgult Eesti kuusikuid

14.05.20 ... Kuuse-kooreürask on üsna tilluke, umbes viie millimeetri pikkune mardikas. Kui selliseid tegelasi liiga palju on, tekitavad nad metsas paksu pahandust. Ilmastiku muutustest tingitud varasem kevad ja soojemad suved soodustavad üraski massilist levikut.

Merevahust ja lainetest paiskub õhku mikroplasti

13.05.20 ... Kui seisame mere ääres, sääred merevahus, ja hingame soolast mereõhku, siis teadkem, et selles õhus on peale soola ka näiteks baktereid ja viirusi ning muud täiesti looduslikku kraami, aga nagu nüüd välja tuleb – ka pisikesi plastitükikesi, millega inimkond oma keskkonda saastab.

Eesti järvedest paiskub CO2 õhku mõõdukal hulgal

11.05.20 ... Võrreldes maailma teiste järvedega õhkub Eesti järvedest süsihappegaasi atmosfääri keskmisel määral, selgub hiljuti ilmunud uurimusest. Kasvuhoonegaasi sidumise nimel nende aineringe kallale minemiseks pole mingit põhjust.

Virtuaalseid loodusretki naudivad kõige enam vanemaealised

08.05.20 ... Pandeemiast tingitud piirangute tõttu on olnud seltskonnaga loodusobjektide külastamine takistatud. Looduse virtuaalselt kogemisel saadavat naudingut mõjutab nii inimeste vanus kui ka haridustase, selgub Eesti ja Rootsi teadlaste uuringust.

Eri kõrgusega puud hoiavad linnaõhu puhtama

08.05.20 ... Millised puud peaksid linnas kasvama, et õhk oleks võimalikult puhas? Soome teadlased on küsimust superarvutil uurinud ja saanud vastuse: päris hea valik on kolm rida eri kõrgusega puid piki tänavat.

Timo Palo: praegusel põlvkonnal puudub fossiilkütustesse investeerimiseks voli

07.05.20 ... Pealekasvav põlvkond on varasematest keskkonnateadlikum ja teeks nende tulevikku mõjutavate otsuste langetamisel praegusest generatsioonist teistsuguseid valikuid, leiab polaaruurija ja presidendi kliimanõunik Timo Palo.

Linnad valguvad maailma pinnal seniarvatust palju kiiremini

06.05.20 ... Maailma rahvastik kasvab ikka veel, aga maailma linnastik kasvab kiireminigi.

Mesinik: mesindus aitaks inimühiskonda ka selle mustematel päevadel

05.05.20 ... Mesilaste pidamisega saab põhimõtteliselt hakkama iga inimene ja on tegevusena kättesaadav ka vaesus elavatele inimestele, leiab ETV-2s Keskkonnakuu raames linastuvat filmi "Meemaa" kommenteerinud mesinik Mart Kullamaa.

Tehisintellekt leiab satelliitpiltide järgi mereplasti

05.05.20 ... Meres on kaugelt liiga palju plastsaastet, aga kuidas ikkagi täpselt teada saada, kui palju seda sodi suure ja laia maailmamere ühes või teises sopis on?

Merepõhja kaevandamine lööb vee-elustiku pooleks sajandiks sassi

04.05.20 ... Veerand sajandit peale merepõhja kaevandustöid taastus vaid viiendik merepõhjas elavatest mikroobidest. Praegused kaevandusmeetodid võiksid seada seega ohtu terve mere ökosüsteemi, selgub Norra teadlaste uuringust.

Laamad võisid liikuda seniteatust varemgi

04.05.20 ... Maakoorelaamad on meie planeedi pinnal ringi liikunud tõenäoliselt juba pool miljardit aastat varem kui seni kindlalt teatud.

Koroonakriisi tõttu vähenenud õhureostus säästab Euroopas tuhandeid elusid

30.04.20 ... Koroonaviirusega seotud piirangud säästsid Euroopas võrreldes mullusega aprillis 11 000 inimese elu, sest järsult on vähenenud on fossiilkütuste saaste, väidetakse äsja avaldatud uuringus.

Putukate viimnepäev saabub vargsi ja valikuliselt

27.04.20 ... Maismaal elavate putukate arvukus väheneb kümnendi kohta keskmiselt üheksa protsenti. Samas on mageveeputukate arvukus mitmel pool maailmas tõusuteel ja põhjapanevate järelduste tegemiseks napib andmeid isegi vanades tööstusriikides, viitab uus metaanalüüs.

Mikroplasti leidub ka Antarktika jääs

27.04.20 ... Plastsaaste levik on võtnud tõeliselt globaalse ulatuse — isegi nii kauge ja ürglooduslik paik nagu Antarktika ei ole jäänud mikroplastireostusest puutumata.

Uuring: Põhja-Jäämeri jääb sajandi keskpaigaks suviti jääta

23.04.20 ... Põhja-Jäämeri hakkab tõenäoliselt olema suviti jäävaba juba enne aastat 2050, vähemalt ajutiselt. Nii võib väita 21 maailma teadusasutuse teadlaste ühisuuringu põhjal.

Teadlased näevad kliimamuutustes ohtu metsade säilimisele

22.04.20 ... Kõrgemad temperatuurid, vähem sademeid ja tugevamad tuuled – kõige sellega tuleb hakata arvestama parasvöötmelistes metsades, tõdevad teadlased. Kliimamuutuste tõttu võime tulevikus näha ka Eesti metsades senisest sagedamini nii metsapõlenguid kui ka tormide laastamistööd.

Süsinikuheitmed teevad tuleviku koolilapsed rumalamaks

22.04.20 ... Kasvuhoonegaasidel on peale kliima soojendamise veel üks halb toime – nad segavad selget mõtlemist.

Õhusaaste võib olla koroonaviirusest tingitud surmajuhtumite põhjustaja

21.04.20 ... Kõrge õhusaaste võib olla üks oluline koroonaviiruse surmade põhjustaja, sest neis piirkondades, kus on lämmastikdioksiidi määr suurem, on ka koroonaviirushaigusest tingitud surmajuhtumeid rohkem.

Nahkhiired on tõenäoliselt koroonaviiruste üks looduslik reservuaar

20.04.20 ... Koroonaviiruse üks looduslikke reservuaare on tõenäoliselt käsitiivaliste, sealhulgas nahkhiirte, seas. See ei tähenda, et nahkhiired oleksid muutunud meile kuidagi ohtlikumaks, rääkis Vikerraadio saates "Ökoskoop" nahkhiirte uurija Oliver Kalda.

Merevees olev mikroplast võib jõuda ka inimese toidulauale

20.04.20 ... Mereloomad võivad alla neelata prügi, sest seda leidub merevees niivõrd palju. Samuti ei jää prügist, sealhulgas mikroplastist puutumata ka need kalad ja selgrootud, keda me toiduks tarbime.

Looduseuurijad on Eestis kirja pannud ligi 5000 hektari jagu uusi vääriselupaiku

18.04.20 ... Eesti Looduseuurijate Selts on alates 2018. aasta sügisest inventeerinud riigimaadel asuvates metsades paiknevaid vääriselupaiku. Praeguseks on ekspertide abil kaardistatud 4800 hektarit uusi vääriselupaiku ning leitud üliharuldasi liike.

Teadlased uurivad, kuidas muuta Kirde-Eesti jõed taas kalarikkaks

16.04.20 ... Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu, millest ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud. Suure kalapotentsiaaliga Kirde-Eesti jõgedel uurivad teadlased kalade liikumist ja võimalusi rändetakistuste eemaldamiseks.

Toitainevaesel mullal kasvavad küpsed metsad ei leevenda kliimasoojenemist

15.04.20 ... Noored puistud aitavad kliima soojenemisega võidelda, sest seovad hästi õhku paisatud süsihappegaasi. Paraku pole vanematest metsadest samasugust abi, kuna nemad tõstavad CO2 abil oma kasvupinnase viljakust, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Lugeja küsib: millal hakatakse suurlinnades saastunud õhku puhastama?

15.04.20 ... Kuigi koroonakriisi ajal on suurlinnades hakanud õhk puhtamaks muutuma, on õhusaaste endiselt suur keskkonnaprobleem.

Maakera tuumast lekib rasket rauda

15.04.20 ... Meie planeedi tulise tuuma vedelast väliskihist lekib üles kivisesse vahevöösse rauda. Nii väidavad Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Taani teadlased, kes uurisid sügaval maapõues valitsevaid tingimusi nii eksperimendis kui ka mudelis.

Läänemere hägusust aitaks vähendada elav ja söödav veepuhastusjaam

08.04.20 ... Läänemere liigsetest toitainetest puhastamiseks võiks kasvatada senisest kordades rohkem siinmail elavaid rannakarpe, selgub värskest uuringust. Karpe saaks kasutada nii loomasöödana kui ka inimtoiduks.

Merede soojenedes liiguvad liigid pooluste poole

06.04.20 ... Merevesi soojeneb ja mereelustik kolib ekvaatorilt eemale pooluste poole.

Pea igas liitris Eesti merevees leidub plastitükke

03.04.20 ... Ligikaudu 10 miljonit tonni plasti jõuab igal aastal maailmamerre. Suur osa sellest laguneb lainete, UV-kiirguse ja teiste mõjurite abil väikesteks tükikesteks – kuni plastiosakesed on silmaga nähtamatud. Teadlased on viimased 10–15 aastat töötanud, et teada saada, millised on mikroplasti kogused keskkonnas ja kuidas mõjutab see kõik elusorganisme, sealhulgas inimest.

Arktika kohal laiutab kolme Gröönimaa suurune osooniauk

01.04.20 ... Arktika kohale on moodustunud tavatult suur, pindalalt kolme Gröönimaa suurune osooniauk, kirjutab ajakiri "Nature".

Loodusteadlane: maailm on praegu puhtam, aga selliseks see ei jää

31.03.20 ... "Ringvaate" otsestuudios oli külas zooloog Lennart Lennuk, kes rääkis, kuidas koroonakriis on mõjunud keskkonnale. Ta tõdes, et kuigi praegu on heitkogused vähenenud ja maailm puhtam, siis selliseks olukord ei jää ning kliimamuutusi see energiatarbimise vähenemine tagasi ei keera.

Vahemere dieet võib olla ohuks lindude liigirikkusele

31.03.20 ... Vahemere dieet on muutunud kogu maailmas nii populaarseks, et Vahemeremaade traditsiooniliselt majandatavad oliivisalud ei suuda nõudlust täita. Vanad oliivisalud on asendumas intensiivselt majandatavate oliiviistandustega. Portugali teadlased leidsid oma uuringus, et paljusid istandustes pesitsevaid linnuliike mõjutab negatiivselt istanduste majandamise intensiivistumine.

Keskkonda paiskub mikroplasti juba pudeli avamisel

30.03.20 ... Kui keerame plastpudelilt korgi maha või rebime lahti toidupakendi kile, paiskub keskkonda saastama väikesi plastitükikesi.

Hiinas on koroonaviirusest tingitud õhusaaste vähenemine päästnud vähemalt 77 000 inimelu

20.03.20 ... Hiinas on koroonaviiruse tõttu vähenenud tehastest ja sõidukites tulev õhusaaste. Saaste vähenemine on päästnud vähemalt 77 000 inimelu, selgus Stanfordi ülikooli teadlase analüüsist.

Doktoritöös tuvastati Eesti jaoks 44 uut sarvlestaliiki

20.03.20 ... Doktoritöös uuris Piret Vacht sarvlesti ja ränivetikaid kui teineteist täiendavaid keskkonnaindikaatoreid. Töö tulemustest on kasu, et Eesti keskkonnaseisundit paremini hinnata. Uuringu käigus tuvastas autor Eesti jaoks muu hulgas 44 uut sarvlestaliiki.

Ekspertide arvamus: milline on Eesti metsade tulevik?

20.03.20 ... Eesti metsanduse arengukava stsenaariumi väljatöötamisse kaasatud eksperdid ja erinevaid huve esindavad osapooled ei saavuta üksmeelt.

Asteroidilöögi tolmupilv levis ülikiiresti üle maakera

20.03.20 ... Kriidiajastu lõpul 66 miljonit aastat tagasi tabas maakera suur asteroid. Plahvatuse tolm ja puru levisid üle Maa, saurused surid välja ja kriidiajastu sai läbi. Nüüd on teadlased senisest paremini aru saanud, kuidas on plahvatusest ülespaiskunud materjali jõudnud päris suures koguses meie planeedi kaugeimatessegi soppidesse.

Legoklotsid võivad merevees ära laguneda alles sajandite pärast

19.03.20 ... Legoklotsid lagunevad merevees täielikult 100 kuni 1300 aasta jooksul. Sama võib kehtida teistegi tihkete plastmaterjalide kohta, hoiatavad teadlased.

Keskikka jõudnud Maa atmosfäär püsis ootamatult hapnikurikas

19.03.20 ... Vastupidiselt senistele seisukohtadele püsis Maa atmosfäär kaks miljardit aastat tagasi hapnikurikas, selgub Tartu Ülikooli ning Kanada Alberta Ülikooli geoloogide eestvedamisel korraldatud uuringust. Tulemustel on laiem tähendus elu arenguloo mõistmisele.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: