Keskkond
Mõõdik dušikäepideme küljes pani inimesed vett ja energiat kokku hoidma
20.11.18 ... Eks me inimesed kipu ikka raiskama – tarvitama meie käsutuses olevaid ressursse, kas või näiteks vettki hooletumalt kui mõistlik oleks.
Gröönimaa liustiku all peitub hiigelsuur meteoriidikraater
16.11.18 ... Gröönimaa jääkatte all, umbes kilomeetri sügavusel on peidus suur meteoriidikraater. Ainult paarkümmend seni teada kraatrit on tast veel suuremad, jää alt ei ole aga varem mitte ühtki meteoriidikraatrit leitud.
Maailmamere soojenemist hinnanud teadlased tegid vigu
15.11.18 ... Hiljuti ilmunud teadustöö põhjal on soojenenud maailmameri arvatust kiiremas tempos. Uurimuse autorid nendivad nüüd, et avastasid analüüsist vigu, mille tõttu ei saa nad olla tulemustes sama kindlad kui varem.
Heeringavaala ja mägigorilla arvukus on tänu looduskaitsjatele tõusnud
14.11.18 ... Hävimisohus heeringavaala ja mägigorilla arvukus on tänu looduskaitsjate pingutustele kasvanud, teatas Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) kolmapäeval.
Merepinna tõustes võivad korallsaared hoopis kasvada
14.11.18 ... Kui kliima soojeneb ja merepind tõuseb, mis saab siis väikestest ookeanisaartest? Värske teadusuuringu järgi ei ole korallsaarte pärast ehk isegi põhjust karta. Pigem vastupidi – madalad korallsaared näiteks Maldiivi saarestikus võivad merepinna tõusust kasugi saada.
Veebiviktoriini 1. küsimus: loodusgeograafia - mis on pildil?
13.11.18 ... Rahvusvaheline geograafianädal toimub 2018. aastal 11.–17. novembrini. Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu korraldab selle raames juba kolmandat korda kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini.
Euroopa lumevaip muutub üha õhemaks
08.11.18 ... Lund veel üle Eesti maha pole tulnud – küllap peagi tuleb, aga ega suuremat lootust vist pole, et hanged talvel räästani küündiksid, nagu vanemate inimeste juttude järgi varemalt ikka tavaline olnuvat.
Bitcoini hankimiseks kulub rohkem energiat, kui väärismetallide kaevandamiseks
06.11.18 ... Kulla ja teiste väärismetallide kaevandamisega ühe dollari teenimiseks tuleb kulutada vähem energiat, kui samal viisil bitcoine hankides.
Tuulepargid on võtmas uue tippkiskja rolli
06.11.18 ... Tuulepargid ei vähenda vaid kohalike röövlindude arvukust, vaid mõjutavad kaudselt ka toiduahela teiste lülide käitumist ja välimust, selgub uuest uuringust.
Uuring: maailmameri on soojenenud kliimamuutuse tõttu arvatust rohkem
01.11.18 ... Maailmameres on talletunud viimase 25 aasta jooksul arvatust kuni 60 protsenti rohkem soojust, viitab värske analüüs. Tulemuste paikapidavuse korral soojeneb planeet kasvuhoonegaaside mõjul eeldatust rohkem.
Teadlaste hinnangul peitub Eesti maapõues mitmesuguseid hinnalisi maavarasid
26.10.18 ... Fosforiidisõja järel ei ole Eestis tahetud uurida, milliseid maavarasid meie riigis sügaval peidus on. Nüüd on geoloogid otsustanud analüüsida nõukogude ajal kogutud materjali, et selle põhjal otsustada, kas Eestis on mõtet kaevandada fosforiiti või teisi hinnalisi maavarasid.
CO2 õhust eemaldamine muutub üha odavamaks, kuid maailma veel ei päästa
25.10.18 ... IPCC hiljutise kliimaraporti kohaselt peaks eemaldama inimesed temperatuuritõusu pidurdamiseks atmosfäärist sadu miljardeid tonne süsihappegaasi. USA teaduste akadeemia uue analüüsi kohaselt on selleks juba praegu mitu võimalust, mille hind jääb tonni kohta alla 100 dollari.
Lubjakivikarjääridest on võimalik seeneniidistiku abil taas rohumaad luua
24.10.18 ... Üks maailma suurimaid ehitusmaterjalide tootjaid HeidelbergCement tunnustas Stockholmis elurikkuse auhinna Quarry Life Award üleandmise tseremoonial uuenduslikke teadustöid. Tartu Ülikooli tudengid said Kunda lubjakivikarjääris tehtud niidukooslusi taastava töö eest kolmanda koha.
"Osoon" 25 aasta eest: Eestit vaevab okupatsiooniarmee laga ja radioaktiivne saast
22.10.18 ... Esimene "Osooni" saade läks eetrisse 25. oktoobril 1993, 25 aasta eest filmitud kaadrid maalivad Eesti loodusest sünge vaatepildi. Okupatsiooniarmee jäetud kaost võib näha pea igas suuremas metsatukas.
Doktoritöö: aletegu mängis Lõuna-Eesti maastike kujunemisel võtmerolli
22.10.18 ... Regulaarselt põllumaa saamiseks metsa maha raiumine ja sellele järgnevalt metsamaa põletamine mõjutas Lõuna-Eesti maastike ja metsakoosluste kujunemist märkimisväärselt, selgub Eesti Maaülikoolis kaitsmisele tulevast Pille Tomsoni doktoritööst.
Professor: puit aitab fossilkütuseid asendada, kuid energianälga ei kustuta
19.10.18 ... Viimase ÜRO kliimaraporti soovituste kohaselt tuleb fossiilkütuste kasutamine lõpetada nende kasutamine kliimamuutuste pehmendamiseks juba õige pea. Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhataja Jaan Kersi sõnul saab targa majandamise korral ammutada suure osa tarvilikust toorainest metsast.
Kliimamuutus võib kergitada Eestis õlle hinda kolm korda
15.10.18 ... Õlle hind võib kasvada Eestis ainuüksi kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmaolude sagenemise tõttu sajandi lõpuks kolm korda, leiavad odra saagikuse, maailma majanduse ja kliima vahelisi seoseid uurinud teadlased.
Suure kivi kukkumine on pommiplahvatusest võimsam
15.10.18 ... Kui suur kivi kukub kõrgelt alla, siis käib üks väga kõva kõmakas. Kui kivi on väga suur ja kukub väga kõrgelt, siis võib kõmakas olla nii kõva, et puud langevad ümbruskonnas nagu loogu.
Intervjuu IPCC kaasraportööriga: kliimasoojenemise peatamine on võrreldav inimese Kuule saatmisega
13.10.18 ... Planeedi keskmise temperatuuri tõusu 1,5 °C'ga piiramine on võrreldav inimese Kuule saatmisega, leiab IPCC kaasraportöör ja Helsingi Ülikooli troopilise metsamajanduse professor Markku Kanninen ERR Novaatorile antud intervjuus. Paanitsemise asemel tuleks näha väljakutses aga võimalust elukvaliteedi parandamiseks.
Planeedile mahub ka 10 miljardit inimest, kuid lihatünnid peavad kaduma
11.10.18 ... Hea tahtmise korral saab keskkonda ohtlikul määral hävitamata toita ära ka 9–10 miljardit inimest. See eeldab aga liha söömise ja raisku mineva toidukoguse ulatuslikku vähendamist ning senisest säästlikumat põllupidamist, selgub värskest analüüsist.
ÜRO kliimaraport: võimalus kõige hullema ära hoidmiseks on peaaegu käest kadunud
09.10.18 ... Maa keskmine õhutemperatuur tõotab tõusta riikide loiduse tõttu 3°C võrra, selgub valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu (IPCC) värskest raportist. Äärmuslike ilmaolude sagenemist, maailmamere tõusu ja inimeste tervise halvenemist võib oodata aga isegi kaks korda väiksema temperatuuritõusu korral. Täielikult puutumata ei jää isegi Põhja-Euroopa.
Raport: kliimasoojenemine võib olla seniarvatust kiirem
08.10.18 ... Kasvuhoonegaaside heidet tuleb kõikvõimalike vahenditega vähendada nii, et kliima ei soojeneks 2030. aastaks rohkem kui 1,5 kraadi, öeldakse ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli värskes raportis.
Soojenevat Arktikat vallutavad kõrgemakasvulised taimeliigid
05.10.18 ... Arktika tundra on olnud eeskätt madalakasvulise rohu ja kääbuspõõsastiku kasvukohaks. Kliima soojenemise tõttu on hakanud seda aga nüüd üle võtma kõrgemakasvulised taimeliigid, selgub rahvusvahelise töörühma analüüsist, millesse panustas ja Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets.
Karjakasvatus võis Sahara kõrbe teket edasi lükata
05.10.18 ... Rühm Briti teadlasi väidab, et inimesed ja nende lojused pigem pidurdasid Sahara kõrbe teket.
Neli põhjust, miks Sulawesi maavärinale järgnenud tsunami oli ootamatu
03.10.18 ... Reedel, 28. septembril, Sulawesi maavärinale järgnenud mitmemeetrist hiidlainet ei osanud keegi oodata. Tartu Ülikooli geoloogid selgitavad, miks see ka nende jaoks ootamatu oli.
Ammu keelustatud kemikaal viib pooled mõõkvaalad huku äärele
28.09.18 ... Polüklooritud bifenüülide ehk PBC-de tootmine keelustati Euroopas ja USA-s juba enam kui 30 aasta eest, kuid eelnenud sajandi vältel keskkonda ladestunud mürgid ähvardavad viia 2100. aastaks väljasuremise äärele pooled maailma mõõkvaalade asurkondadest.
Brasiilia troopilistest metsadest on kadunud pooled imetajad
26.09.18 ... Brasiilias Atlandi ookeani rannikul laiuvatest troopilistest vihmametsadest on kadunud viimase 500 aastaga enam kui pooled imetajaliikidest, selgub Briti ja Brasiilia teadlaste analüüsist. Trendi võib näha ka järgnevatel aastatel.
20.09.18 ... Plastsaaste levib looduses veel ulatuslikumalt kui seni arvatud, sest tuleb välja, et seda võivad levitada ka putukad.
"Pealtnägija" reportaaž maratonsaatest: maailmakoristuspäeva toimumine oli noateral
19.09.18 ... "Pealtnägija" osales ühe kuupäeva sees maailmakoristuse maratonsaates Uus-Meremaal ja Hawaiil. Eestlaste korraldatud tõenäoliselt ajaloo suurima kodanikuaktsiooni toimumine oli aga noateral.
Rainer Nõlvak: prügiprobleemi ulatus alles hakkab välja tulema
18.09.18 ... Kuigi Eestis toimus Teeme Ära talgupäev esimest korda juba kümme aastat tagasi, siis koristuspäeva eestvedaja Rainer Nõlvaku sõnul hakkab prügiprobleemi ulatus alles nüüd välja tulema.
Mikroobid suudavad lagundada merre sattunud naftat
18.09.18 ... Rahvusvahelise projekti GRACE raames uurisid teiste hulgas ka eesti teadlased, kuidas naftareostus levib ja kuidas sellest lahti saada, seda eriti külmadel arktilistel alade. Üks neist teadlastest oli Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu VIkerraadio saates "Labor".
Britannia kuulub Mandri-Euroopaga arvatust rohkem kokku
18.09.18 ... Brexit kulgeb juba niigi raskelt, aga nüüd tuleb lisaks kõigele veel välja, et Inglismaa ja Mandri-Euroopa on iidsetest aegadest saati lausa geoloogiliselt ühte köidetud. Terve Cornwalli krahvkond ja Devoni krahvkonna lõunaosa on geoloogilises mõttes täielik Prantsusmaa.
17.09.18 ... Kuivõrd laupäeval toimus maailmakoristuspäev, olid ka selle nädala teadus- ja tehnikauudiste teemad fookusega just keskkonnateemadel.
16.09.18 ... "Prillitoos" rääkis koristusaktsiooni Teeme ära! Maailmakoristuspäeva eestvedaja Eva Truuverkiga, kes selgitas, miks prügiprobleem on globaalne, millist kurja teevad ühekordsed plastnõud ja kuidas üks inimene saab tegelikult maailma prügivabamaks muutmiseks väga palju ära teha.
Paul Emmet. Tarbimine tappis su kultuuri
16.09.18 ... Eestist alguse saanud maailmakoristuspäevaga on ebakõla valitsuse toetatud ülemaailmse initsiatiivi ning kodus toimuva vahel rabav, kirjutab Paul Emmet värkes Sirbis.
Siim Valmar Kiisler: Eestis õpetavad lapsed vanemaid, kuidas prügi sorteerida, mitte vastupidi
15.09.18 ... ETV maailmakoristuspäeva otsestuudios käis ka keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler, kes võttis maailmakoristuspäevast ka füüsiliselt osa ning käis koos keskkonnaministeeriumi töötajate ja RMK-ga Ämari asulas garaažide ploki lähedal riigimetsas koristamas. Kiisler rääkis oma kogemusest ja sellest, kuidas peaks kodanikke ja ettevõtteid suunama prügi põhjalikumale sorteerimisele, mis praegu jätab soovida ning on paljuski kinni hoiakutes.
Kadri Kalle: prügi on ressurss, aga lihtsalt väga halvasti kasutatud ressurss
15.09.18 ... Maailmakoristuspäev algas Eesti aja järgi öösel kell 01.00 Uus-Meremaal ja viimased prügikotisuud tõmmatakse kinni kell 01.00 öösel Hawaiil. Praeguseks on koristamise lõpetanud juba 126 riiki ja koristamas on veel 26 riiki. Maailmakoristuspäeva teadmiste tiimi juht Kadri Kalle rääkis otsestuudios, mis saab aktsiooni käigus kokku kogutud prügikuhjadest ja millised saavad olema meetmed inimeste nn prügipimeduse ja süsteemse prügireostuse kõrvaldamiseks.
Vahur Afanasjev. Mõningaid ebakohti jäätmekäitluses ja sipelgate elus
15.09.18 ... Tarbimine on loodusseadus. Ainus, millele apelleerida, on mõistlikum tarbimine, kirjutab kirjanik Vahur Afanasjev värskes Sirbis.
Ka üksainus plastitükk võib kilpkonnale eluohtlik olla
15.09.18 ... Merekilpkonnale võib saatuslikuks saada ka üksainus sisse söödud plastitükk. Teadusuuringu järgi on üheainsa plastitüki söömise järel kilpkonna hukkumise tõenäosus tervelt 20 protsenti.
Otse: 24 tunni ülekanne maailmakoristuspäevalt
14.09.18 ... ERR.ee vahendusel saab laupäeval alates kella 1 öösel 24 tunni vältel jälgida maailmakoristuspäeva otseülekannet planeedi eri paikadest.
Eestlased tekitavad Euroopas pigem vähe olmejäätmeid, kuid jäätmed kuhjuvad
14.09.18 ... Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat.
Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõus kaalub avalik huvi üles riigi huvi
13.09.18 ... Rahandusministeeriumis valminud eelnõu tselluloositehase riigi eriplaneeringu lõpetamiseks seab kaalukausile riigi huvi ja ülekaaluka avaliku huvi. Viimane on eelnõu järgi olulisem.
Lihast loobumine ja kala eelistamine aitaks vett kokku hoida
11.09.18 ... Vett on maailmas ühest küljest väga palju, teisest küljest on vesi ikkagi piiratud loodusvara, mida tuleb kasutada säästlikult. Üks suur veetarbija on muide toidutööstus. Nüüd selgub, et kui inimesed võtaksid kuulda ametlikke toitumisnõuandeid, siis kuluks toidutööstuses vett märksa vähem.
Eesti sood hakkavad kliimamuutuste tulemusena enam süsinikku salvestama
11.09.18 ... Täna avaldatud teadusartiklis selgitatakse Tartu Ülikooli sooteadlaste kaasabil, et soode poolt seotav süsiniku hulk sõltub geograafilisest asukohast. See tähendab, et Eesti sood hakkavad kliimamuutuste tagajärvel senisest enam süsinikku salvestama ja leevendavad seeläbi kliimamuutuste negatiivset mõju.
ÜRO ekspert: majanduskasv ja keskkonnahoid käivad tänapäeval käsikäes
10.09.18 ... Majandus saab kasvada ja inimeste elujärg paraneda ka keskkonda kahjustamata. Ettevõtete ning poliitikute suhtumise muutmiseks tuleks vaadata aga esmalt enda tarbimisharjumuste suunas, järeldasid ÜRO keskkonnafoorumil osalenud eksperdid.
Teadlane selgitab, mis prügiga looduses juhtub
10.09.18 ... Prügi metsa all pole lihtsalt kole, vaid ka ohtlik. Miks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.
Eestlased arendasid välja targa lauda
07.09.18 ... Lõuna-Eestis asuv Koivakonnu mahefarm arendas koos Tartu Ülikooli teadlastega välja uuendusliku loomalauda, mida iseloomustab energiatõhusus, läbimõeldud soojusregulatsioon ja passiivenergia maksimaalne ärakasutamine.
Tallinnast Läänemerre jõudvast prügist ligi poole moodustavad suitsukonid
06.09.18 ... Kuigi valdav osa mereprügist satub sinna ranna lähedalt, kannavad prügi Läänemerre ka jõed ja sadeveesüsteem. Tallinnast merre jõudvast prügist moodustavad ligi poole suitsukonid, selgus rahvusvahelisest projektist "Blastic".
Mida tähendab elurikkus looduses ja erakonnas?
05.09.18 ... Täna teatas endine Vabaerakonna esimees Artur Talvik, et asutab uue erakonna, mille nimeks saab Elurikkuse erakond. Jättes kõrvale selle uudise poliitilise tausta, otsustas ERR Novaator lugejaile hoopis meelde tuletada, mida tähendab mõiste elurikkus.
meie kõigi kodu
lugejate lemmik
hüpe teise maailma
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
