28.07.21 KESKKOND ... Ehkki koroonapandeemia tõttu saastasid suletud ühiskonnad 2020. aastal keskkonda tavapärasest vähem, leidsid USA teadlased, et koroonakriis polnud mullu suurim kliimamõjutaja. Suurima löögi andsid kliimale hoopis Austraalia ulatuslikud maastikupõlengud.

28.07.21 MAJANDUS ... Elektriautode põhjustatud CO2 emissioon, mis võtab arvesse nii nende valmistamist kui ka kasutamist, jääb oluliselt väiksemaks kui sisepõlemismootoriga sõiduautodel, väidab Rahvusvaheline Puhta Transpordi Nõukogu (ICCT) enda tellitud uuringu tulemustele viidates.

23.07.21 KESKKOND ... Monashi Ülikooli juhitud ja Tartu Ülikooliga koostöös valminud maailma suurimas kliima tervisemõju uuringus selgus, et äärmusliku külma ja kuuma temperatuuri tõttu sureb aastas enam kui viis miljonit inimest. Kuuma õhutemperatuuri tagajärjel kasvanud suremus võib edaspidi globaalse soojenemise tõttu veelgi kiireneda.

23.07.21 KESKKOND ... Käsitööõlle maitset ei mõjuta üksnes humal. Rühm asjaarmastajatest õllemekkijaid näitas värskes uuringus, et konkreetse kesvamärjukese maitse võib eriliseks muuta ka selles kasutatud odralinnaste sort.

21.07.21 LOODUS ... Esimese eestlasena Saksamaal EUMETSAT-is välku registreeriva ilmasatelliidi missiooni juures töötava äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul Eesti äikeserohkusega kuidagi silma ei paista. Kliima soojenedes jõuab tema sõnul aga õhku rohkem niiskust, mis tähendab üha sagedamini äärmuslikke sademeid.

20.07.21 KESKKOND ... Suurem kuumalaine on selleks korraks möödas, kliimaprognooside kohaselt kimbutavad need tulevikus linnu aga üha sagedamini. Kuigi teadlased peavad Tallinna lähtepunkti muutustega kohanemiseks veel võrdlemisi heaks, hoiatavad nad uusarenduste puhul järeleandmiste tegemise eest ja rõhuvad vajadusele rajada uusi kõrghaljastusega rohealasid.

15.07.21 KESKKOND ... Agali küla kaldaäärses hall-lepikus läbiviidud uuringust selgus puutüvede ja -võrade roll naerugaasi ja metaani voogudes: puulatvadest kõrgemale naerugaas ei küüni. Teadmine võib muuta senist arusaama puude ja selle ohtliku kasvuhoonegaasi suhetest.

09.07.21 EESTI ... Et alandada kuumalaine ajal temperatuuri jahutussüsteemita korteris, tuleks päevasel ajal, mil päike paistab, aknad kinni hoida ning need õhtuks ja ööseks lahti teha, ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski Vikerraadio saates "Uudis +".

07.07.21 KESKKOND ... Eesti tehnoloogiaettevõtted peavad lähitulevikus oma süsinikujalajälje vähendamist või olematuks muutmist vältimatuks. Samas tunnistavad nad, et roheline mõttelaad võib langeda kergesti turunduse ohvriks, selgub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Dina Malova magistritööst.

05.07.21 KESKKOND ... Metsatulekahjusid esineb inimeste tõttu palju rohkem, kui tuleks neid ette looduslikult. Samas on oluliselt väiksem ka nende ulatus, leiab Helsingi Ülikooli häiringuökoloogia dotsent Kajar Köster.

05.07.21 KESKKOND ... Maakera krüosfäär jääb kliima soojenedes üha väiksemaks. Krüosfääriks nimetatakse planeedi nende piirkondade kogumit, kus veekogud aeg-ajalt jäätuvad ja maapind kattub aeg-ajalt lumega või lihtsalt külmub.

05.07.21 KESKKOND ... Plastsaaste levib pidurdamatult kogu maailmas ega mõtlegi väga kergesti laguneda. Nüüd on Austria teadlased avastanud, et veiste maos elab baktereid, kes suudavad mõnda tüüpi plasti lagundada.

03.07.21 KESKKOND ... Madalates järvedes on eutrofeerumise kahjulik mõju kliimamuutuse omast suurem, kuid veelgi laastavam on vee ökosüsteemidele nende koosmõju, selgub Eesti Maaülikooli ja Aarhusi Ülikooli teadlaste ühisest uuringust.

01.07.21 KESKKOND ... Eestis sünnib kõige enam enneaegseid ja keskmisest väiksema sünnikaaluga lapsi Ida-Virumaal. Tartu Ülikooli ja terviseameti uuringu põhjal saab seostada riskitegureid piirkonna õhusaastega.

28.06.21 KESKKOND ... Maavärinatel on suur hävitusjõud, aga neis peitub ka loov alge: maavärinate jõul kerkivad mäed. Saksa teadlaste töö osutab, et kõige tõhusamad mäekergitajad ei ole mitte kõige suuremad maavärinad, vaid väiksemad, nii-öelda taustavärinad, mis üldkokkuvõttes kergitavad mägesid palju rohkem.

28.06.21 TEHNIKA ... Kui praegu saavad teenusepakkujad klientide energiatarbimisest aimu vaid küsitluste põhjal, siis lähitulevikus hoiab uus nutikas lahendus kliendi tarbimiskäitumisel pidevalt silma peal. Iga soovija võib hankida enda majapidamise või ettevõtte digitaalse kaksiku, mis aitaks tal just tema tausta ja käitumist arvestades energiat säästa, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

25.06.21 KESKKOND ... Suur osa loomulikkust elurikkusest on kujunenud koos suurte rohusööjatega, kes on tänaseks päevaks kadunud. Mitmekesisuse säilitamise seisukohast ei tohiks seega lihaveiste kasvatamisele alati viltu vaadata.

22.06.21 KESKKOND ... Põhjavee taseme alanemise ja kasvanud reostusohu tõttu vajavad allikad paremat kaitset kui kunagi varem. Paraku pole aga Eestis isegi teada, kus neist suurem osa asuvad.

22.06.21 LOODUS ... Inimtegevuse tagajärjel on Läänemerre ladestunud lämmastikku ja fosforit, mille tõttu vohavad vetikad, väheneb elustiku mitmekesisus ning halvenevad ökosüsteemi hüved. Saaremaa Tagalahe rannakarpide uurimine näitab, et merevett saab toitainetest puhastada karbifarmiga. Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritöö põhjal saab samu karpe väärindada mitmel viisil

21.06.21 KESKKOND ... Ameerika teadlased väidavad, et maakera geoloogiline aktiivsus tõuseb tsükliliselt iga 27,5 miljoni aasta järel.

18.06.21 KESKKOND ... Mitmepäevased kuumaperioodid on Eestis viimastel aastatel kasvanud tasemele, mis hakkavad inimestele ohtlikuks muutuma, selgitas Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere "Vikerhommikus" kliimamuutustega kaasnevaid ohte.

10.06.21 KESKKOND ... Eesti muldade olukord on veel hea, kuid kliimamuutus ei pruugi neidki puutumata jätta. Ühelt poolt kolib intensiivne toidutootmine üha enam põhja poole, teiselt poolt ei teki kuivemas kliimas uut mulda varasemas koguses juurde.

09.06.21 EESTI ... Mitmel pool on sel kevadel märgatud varasemast enam õietolmu: kollaka tolmukihiga on kaetud veekogud ja metsaalused ning kohati tuleb usinamalt aknaid ja autosid pesta. Dendroloogide Urmas Rohu ja Ivar Sibula hinnangul tuleneb see puude seemnerohkest aastast.

09.06.21 KESKKOND ... Käimas on Eesti merealade planeerimine, mille raames on paika pandud kolm meretuuleparkide kavandamiseks sobilikku ala. Välja valitud aladel on tuuleparkide keskkonnamõju ennustatavalt pigem väike. Samas ei ole praegu selge, milline saaks olema tuulikutega kaasneva müra mõju kalade rännuteedele.

07.06.21 KESKKOND ... Briti teadlased leidsid, et suur osa Arktika jääst sulab kaks korda kiiremini kui varem arvati.

07.06.21 KESKKOND ... Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) soovitab tungivalt maailma valitsustel taastada järgmise kümne aasta jooksul miljardi hektari jagu inimtegevuse mõjul rikutud maastikke. Teisisõnu soovitab ÜRO anda loodusele tagasi umbes Hiina-suurune maalapp.

07.06.21 KESKKOND ... Kogu Antarktikas ei olnudki viimasel jääajal päris nii külm, kui seni arvatud.

04.06.21 KESKKOND ... Leidlik ja avastushimuline suhe Eesti metsades ja meredes peituvate võimalustega aitaks luua uusi ettevõtteid ja elavdaks majandust, leiab rahvusvahelise haardega ettevõtja ja enam kui 20 raamatu autor Gunter Pauli. Mitme ülikooli õppejõud ja sinise majanduse ärimudeli edendaja räägib Novaatorile antud intervjuus ka sellest, milline on tema laiem elufilosoofia ja kuidas luua õnnelikku ühiskonda.

04.06.21 TEHNIKA ... Tuuleenergias nähakse ühte võimalikku leevendust maailma muredele. Kuid omajagu muret tekitab ka tuuleenergia tootmine ise, sealhulgas, tuleb välja, võib tuulenergia tootmine kahjustada tuulenergia tootmist ennast.

03.06.21 KESKKOND ... Kliimasoojenemine mõjutab Eesti järvesid eeskätt talvel: enam ei saa ette ennustada, kas jääkate tuleb või mitte. Seetõttu pole soojeneva kliima mõju meie kaladele otsene, ent võib nendeni jõuda kaudselt muutunud toidulaua ja vee toitainesisalduse näol, selgus Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

02.06.21 KESKKOND ... Maasikaitaimed vajavad arenguks lühikest päeva ja jahedamat õhutemperatuuri. Kliima soojenedes võib õhutemperatuur Eestis küll Poola ja Saksamaa headele kasvutingimustele järele jõuda, ent ühes soojusega levivad meile ka varem vaid Lõuna-Euroopat kimbutanud kahjurid.

01.06.21 KESKKOND ... Rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu kuuluvad ka Tartu Ülikooli teadlased, tõestas 732 linna ja 43 riigi andmete põhjal, et üle kolmandiku kuumast tingitud surmajuhtumitest on seostatavad inimeste põhjustatud kliimamuutustega.

28.05.21 KESKKOND ... Gröönimaa liustike sulavetega voolab maailmamerre üllatavalt rohkesti mürgist elavhõbedat.

24.05.21 KESKKOND ... Elurikkus ja keelerikkus on omavahel seotud. Kui kaitseme üht, kaitseme ka teist. Nii võib tõdeda kahe teadlase värske uurimistöö põhjal.

22.05.21 KESKKOND ... Kuna poed ja restoranid olid koroonaajal suletud, tellisid inimesed alates 2020. aasta märtsist varasemast rohkem toitu koju. Samuti eelistasid tarbijad varasemast enam pakendatud või külmutatud tooteid. See tähendab, et plastprügi tekkis maailmas järsult juurde, kirjutab rahvusvaheline teadlasrühm.

20.05.21 KESKKOND ... Kuigi kliimamuutused pole Eestis veel erinevate tomatihaiguste esinemissagedust märkimisväärselt mõjutanud, võib muutuda temperatuuritõusu mõjul tulevikus paremaks eksootilisemaid taimeviirusi kandvate putukate eluolu. Haiguste leviku piiramiseks tuleb hoiduda teistest riikidest kontrollimata seemnete ja taimede sissetoomisest.

20.05.21 KESKKOND ... Mägede kerkimisest mõeldakse enamasti kui millestki ülimalt aeglasest ja järjekindlast, kuid tegelikkus on keerukam.

20.05.21 LOODUS ... Veekogusid vaevavad lisaks kliimamuutustele põhimõtteliselt sarnased probleemid kui maismaa ökosüsteeme. Veekogude seisundit ja kalade elu saab siiski ühiselt paremaks muuta, kirjutab Tartu Ülikooli bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistrant ning Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik Jürgen Karvak.

19.05.21 LOODUS ... Viinamarjakasvatus kolib lõuna poolt üha põhjapoolsematesse riikidesse, sealhulgas Eestisse. Eesti Maaülikoolis valmiv doktoritöö osutab, et jahedamal aastal tuleb avamaal leppida punase veini asemel valge, roosa või vahuveiniga. Häid tulemusi on samas andnud veiniviinamarjade kasvatamine kiletunnelis.

17.05.21 KESKKOND ... Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitsberg uuris kolleegidega, kui palju leidub mikroplasti Lääne-Eesti saarte rannikuvete liigirikastel mereheinaväljadel. Kuigi mereheinaväljadele koguneb plastreostust rohkem kui mujale, kõlbab sealt püütud kala zooloogi sõnul veel süüa ja muretsema peaks hoopis tuleviku pärast.

13.05.21 KESKKOND ... Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuva Aidu karjääri sulgemise järel on piirkonda tekkinud ulatuslik veemaastik, niinimetatud Aidu fjordid. Eesti keskkonnauuringute keskuse teadlased võtsid veesüsteemist proove, kus tuvastati tavapärasest kõrgemad nikli sisaldused.

10.05.21 KESKKOND ... Igal aastal toodetakse maailmas umbes 74 miljonit tonni palmiõli, mida kasvatatakse sageli vihmametsade ja muu põllumaa arvelt ning inimõigusi eirates. MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd leiab, et palmiõli ei peaks siiski ära keelama, vaid iga tootja peaks huvi tundma, kust tema palmiõli tuleb.

05.05.21 KESKKOND ... Liigagi tihti juhtub suurarendustes, et esmalt saab paika lennukas kavand, mille teostamiseks otsitakse sobivad materjalid hiljem. Eesti Kunstiakadeemia teaduri ja arhitekti Sille Pihlaku sõnul peaks hoone loomisel alustama materjalist ja sellele omastest kvaliteetidest, luues algosa – niinimetatud lego tüki, millest uus arhitektuur saab sündida.

05.05.21 TEHNIKA ... Uute kõrghoonete rajamisel tuleks arvestada senisest rohkem neid ümbritsema hakkava keskkonnaga, mis aitab täita ühtaegu auahnemaid kliimaeesmärke ja muuta linnaruumi jalakäijatele mugavamaks. Abi oleks ka kvartalipõhisest linnaplaneerimisest, leiab Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi vanemteadur Francesco De Luca.

04.05.21 KESKKOND ... Ehkki puudust kannatavaid inimesi abistavasse Toidupanka jõudis möödunud aastal enam kui 2,4 miljonit kilo toidukaupa, moodustab see äraviskamisele minevast või loomade ees lõpetavast toidust vaid murdosa.

04.05.21 LOODUS ... Suurbritannia teadlased uurisid mudelite abil, kuidas mõjutab kliimamuutus lindude ja imetajate liigirikkust eri riikides ning kuidas liikide levik riigiti muutub. Selgus, et üle riigipiiride levinud liikide käekäik sõltub lähte- ja sihtriigi koostööst ning rikkusest.

03.05.21 KESKKOND ... Ehkki pool toidukaost tekib kodudes, läheb ka poodides palju toitu raisku. "Osoon" uuris Rimi Eesti esindajatelt, miks jääb toit poeletile seisma ja kuidas saaks poed aidata toitu päästa.

03.05.21 KESKKOND ... Keskkonnakuu raames vestles "Osoon" Dereku Burgeri restoranipidaja ja peakoka Fleur Sprenkiga toiduraiskamisest toitlustuses. Ehkki just koroonakriisi ajal on restoranidel raskem oma müüdavaid portsjone planeerida, näeb Sprenk lahendust toitlustajate omavahelises koostöös.

03.05.21 KESKKOND ... Maikuu on Eesti Rahvusringhäälingus traditsiooniliselt keskkonnakuu. Sel kevadel tõstavad ERR-i programmid esile toidu hoidmise ja raiskamise teemad. Läbi maikuu avatakse toidu teemat läbi praktiliste lugude ja teadusuuringute ning käima lükatakse suur kapitoidu retseptide kogumine.

30.04.21 KESKKOND ... Värske uuringu järgi leidub maailmameres, sealhulgas ka Läänemeres 281 eri liiki prügi. Kõige enam reostavad Eesti merevett suitsukonid, kilekotid, plekkpurgid ja plastpudelid, mis lipsavad läbi avaratest kanalisatsioonivõredest.