Keskkond
Eesti teadlased lubavad vetikatega poole õhkulastavast CO2-st hapnikuks muuta
22.01.19 ... "Ringvaate" stuudios olid Power Algae tegevjuht Liina Joller-Vahter ja Eesti Maaülikooli professor Timo Kikas, et rääkida eestlaste arendavast tehnoloogiast, mis lubab vetikate abil muuta enam kui poole korstnast ja muust saastajast tuleva süsihappegaasi hapnikuks.
Suurimad GMO-de vastased teavad neist ka kõige vähem
22.01.19 ... Geneetiliselt muundatud organismide suhtes äärmuslikku vastumeelsust ilmutavad inimesed kalduvad olema oma seisukohtades äärmiselt kindlad. Nende teadmised geneetikast on GMO-toetajatest aga oluliselt napimad, selgub värskest uuringust.
Arhitektuurikommentaar. Arhitektuurist ja energiast
21.01.19 ... Aasta 2019 tõi arhitektuuri tulipunkti energia teema. Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad kõik uued avalikud hooned olema liginullenergiamajad. Alates 2020. aastast kehtib see nõue kõigile uutele hoonetele. Et seda saavutada, peavad majad mitte ainult energiat säästma, vaid ka ise hakkama energiat tootma – taas üks lisasüsteem, mis tuleb arhitektuuri siduda.
Eksinud ja võõras linnas - doktoritöö uuris kaardistamisvigasid
17.01.19 ... Vaatame oma teekonda maakaardil: kiriku juurest tuleb keerata paremale, maja juurde viib suur tee. Kui kirikut tegelikkuses ei ole ja maja juurde viiv tee on vaid väike rohtu kasvanud rada, siis ei leia me vajalikku kohta üles. Kuidas sünnivad sisukad ja täpsed kaardid ning mis põhjustab vigasid, uuris vastne doktoritöö.
Madis Vasser | Tasaareng ehk miks majandus ei pea kasvama
16.01.19 ... Pideva kasvu imperatiivi asemel tooks tasaareng ühiskonna, mis on rahulikum, võrdsem, sisukam, tervislikum ja ökoloogilisem. Kas me oleme valmis aktsepteerima nende väärtuste nimel kahanevat majandust, küsib Madis Vasser oma arvamusloos.
Putukatest biosõdalased asendavad Eesti kasvuhoonetes putukamürke
15.01.19 ... Ükski taimekasvandus ei saa üle ega ümber saaki hävitavatest taimekahjuritest. Kõige odavam, lihtsam ja laialdasem tõrje nende vastu käib keemiliste taimekaitsevahendite ehk putukamürkidega. Kasulikum ja ohutum oleks aga kasutada taimekahjurite looduslikke vaenlasi ehk teisi putukaid, nimetagem neid biosõdalasteks.
Riik ei jõudnud Kotka paisu ostuhinnas omanikuga kokkuleppele
15.01.19 ... Läbirääkimised, millega riik oleks ära ostnud Harjumaal Valgejõel asuva Kotka paisu, ebaõnnestusid. Probleemseid paise on Eestis mitu ning vaidlused nende avamise ja sulgemise üle kestavad aastaid.
Timo Palo: mugavuse keskel elades uinutame oma keha ja vaimu
15.01.19 ... "Plekktrummi" saatekülaline oli polaaruurija ja -rändur Timo Palo, kes meenutas ekstreemset retke üle Põhja-Jäämere ning rääkis kliimamuutuste mõjust oma armastatud Arktikale.
Jää sulades lähevad talved karmimaks
15.01.19 ... Ilmateates kuuleme ikka, kuhu liigub kõrg- või madalrõhuala Barentsi mere kohalt, ja põhjendatult kuuleme, sest Arktika olud mõjutavad nii meid kui ka kaugemaidki maid.
Professor popist taimekaitsevahendist: teadlased löövad häirekella, kuid riik ei kuula
12.01.19 ... Eestis kasutatakse üha rohkem populaarset taimekaitsevahendit glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid, leiab Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets.
Indo-Hiina mets langeb autokummitööstuse ohvriks
12.01.19 ... Metsad kahanevad paljudes maailma paikades. Kambodža metsad kaovad kiires tempos ja ühes rütmis kautšuki maailmaturuhinna tõusuga.
Veljo Värk: on võigas, kui soodes ja rabades nähakse vaid rahaallikat
11.01.19 ... ERRi teadusportaalis Novaator käsitleti turvast kui maas vedelevat raha, seades järjekordselt raha esikohale innovatsiooni sildi all. Enne kui asume Eesti turvast kümnel erineval moel rahaks tegema, tasuks siiski mõelda põhiväärtuste peale. Inimene on harjunud väärtustama inimelu üle kõige, kuid pahatihti unustab, et inimelu pole võimalik ümbritseva eluta.
Turvas on Eesti maas vedelev raha
09.01.19 ... Eestis on suur hulk turvast ning on ka turbamaardlaid, mis seisavad kasutuseta. Samas on turvas potentsiaalne materjal, millele anda lisandväärtust, millest võib teha 500-kordse lisandväärtusega materjali. Selleks kutsuski üks keemik "Uudishimu tippkeskuse" piknikule ja palus kaasa võtta tüki turvast turbasmuuti tarvis.
Teadlased kirjeldasid Kagu-Eesti maakoores ammu esinenud ulatuslikke pingeid
09.01.19 ... Veel eelmise sajandi keskpaigani oli geoloogide hulgas valdav arusaam, et kunagine suur maakoore plokk ehk Baltika kraaton, mille sisemusse jääb ka Eesti ala, jäigastus 1,9-1,7 miljardit aastat tagasi. Arvati, et pärast seda ei ole Maa sisejõud siinset ala enam oluliselt mõjutanud. Värskes uurimustöös kirjeldasid teadlased väheuuritud Kagu-Eesti kurrutuste ala.
Fotod ja video: Vigala jääratas hakkas taas pöörlema
08.01.19 ... Raplamaal Vigala mõisapargi tagusel jõekäärul hakkas taas pöörlema jääratas. Kuigi seda loodusnähtust on lihtne selgitada, käiakse seda väikest imet uudistamas lähemalt ja kaugelt.
Hoolikalt niidetud murukõrb linnas aitab kaasa liikide kadumisele
06.01.19 ... Pidev muruplatside niitmine tähendab, et lindudele ja putukatele ei ole selles elukohta. Üleilmastunud tarbimine ja pidev soov majandust paisutada on meid toonud olukorda, kus viimase 40 aasta jooksul on välja surnud 60 protsenti selgroogsete populatsioonidest. On vaid aja küsimus, millal on inimliigi aeg kaduda.
Mereteadlane: Eestit sasinud tsüklon meenutas kaalus juurde võtnud vana tuttavat
04.01.19 ... Lennugraafiku segi paisanud, Eestis tuhandeid majapidamisi elektrita jätnud ja mujal Euroopas üleujutusi põhjustanud tormi Aapel lahkab Aarne Männik, Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur.
Graafik: lõppenud aasta üllatas erakordse sooja ja päikesepaistega
04.01.19 ... Möödunud aasta oli Eestis keskmiselt tavapärasest oluliselt soojem, päikesepaistelisem ja üllatas rekordiliselt pika klimaatilise suvega. Mais püstitati isegi uus temperatuurirekord. Meenuta aastat tervikuna ilmateenistuse andmetel põhineva ERR Novaatori ülevaatega.
Teadlane selgitab, miks merevesi jõululaupäeval punaseks värvus
30.12.18 ... Jõulude ajal võis näha Suurupi tuletorni lähedal omapärast vaatepilti: merevesi oli omandanud mitmekümne meetri ulatuses piki rannikuriba neoonroosa värvuse. Nähtust käisid kohapeal uurimas Tallinna Ülikooli vetikateadlased Rando Tuvikene ja Marju Robal.
Kanakasvatus jätab võimsa fossiilijälje
28.12.18 ... Kui inimkond peaks maamunalt kaduma, kuidas siis tulevased mõistusega olendid meist ja meie tsivilisatsioonist teada saavad? Üks võimalus on teada saada kanakontide kaudu.
Vanimast joonistusest GMO-lasteni: teadusmaailma 10 tähtsat lugu aastal 2018
21.12.18 ... Kliimamuutuste paratamatus, esimesed muudetud geenidega lapsed ja punasel planeedil laiuv tulisoolane järv on vaid mõned näited lugudest, mis panid sel aastal ERR Novaatori toimetajaid esmalt ahhetama ja seejärel sügavalt järele mõtlema.
Plastprügi laguneb nanoosakesteks
21.12.18 ... Meie planeet on paraku juba üsnagi plastsaastet täis, ja Rootsi teadlaste äsja avaldatud uuringu põhjal võib arvata, et suur osa sest saastest esineb tõepoolest nanoplasti osakeste kujul, nagu ka kardetud on.
Piret Väinsalu | Ümara jutuga kliimamuutust ei pidurda
20.12.18 ... Poolas lõppesid äsja olulise tähtsusega kliimakõnelused, millele oli seatud kõrgeid ootusi. Lepiti küll kokku Pariisi leppe rakendamises, kuid ometi ei leidnud riigid mitmes küsimuses ühist keelt ning piisavat ambitsiooni kiireks ja efektiivseks tegutsemiseks. Eesti jäi kõnelustel silma küll kõlava jutuga innovatsioonist ja spordist, kuid tahmaplekki riigi kohalt sellega veel ei puhasta.
Päevapilt: kolm päikest Virumaa taevas
20.12.18 ... ERR-i Virumaa korrespondent Rene Kundla püüdis neljapäeval pildile 22-kraadise halo koos kahe ebapäikesega.
Põllumajandusmürgid hävitavad Eesti kliimat nautivaid putukaid
19.12.18 ... Kui mujal maailmas surevad putukad kliimasoojenemise tõttu, siis Eestisse toob see uusi putukaliike juurde. Paljud siinsed liigid hävinevad hoopis põllumajanduse intensiivsemaks muutumise tõttu.
Mahepõllundusel on eriti suur kliimamõju
19.12.18 ... Mahepõllundusel on kliimale suurem mõju kui tavapõllundusel, sest sama toidukoguse mahetootmiseks on vaja rohkem maad kui tavatootmiseks.
Rootsi fotograaf pildistas seninägematut halo
18.12.18 ... Rootsi fotograaf Magnus Edbäck pildistas reedel mitmest halonähtusest koosnevat vaatemängu. Haloekspertide sõnul on mitmed kaamera ette jäänud halod üliharuldased. Neist ühte pole teadaolevalt varem üldse nähtud.
Kiisler Katowice konverentsist: Eesti peab heitmeid vähendama 80 protsenti
17.12.18 ... Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et Katowice kliimakonverentsil vastu võetud otsused mõjutavad ka Eestit. Eesti peab aastaks 2050 vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Kiisler kliimakonverentsil: kokkulepe tuleb ja tagauksi ei jäeta
15.12.18 ... Poolas kliimakonverentsil viibiv keskkonnaminister Siim Kiisler oli reede õhtul veendunud, et riigid suudavad Pariisi kliimalepet ääristavas reeglistikus kokku leppida, kuid selle sõnastus võib jääda kohati lõdvaks.
Tehnikaülikooli paleoökoloogid hindavad rahvusvahelisi kliimamudeleid
12.12.18 ... Kuidas näevad järvede ja soode setetes välja nõukogude aeg ja Eesti vabariigi algusaastad? Paleontoloogile on Eesti nii kliima kui erinevate muude keskkonnamõjude tõttu intrigeeriv uurimismaterjal, millest omakorda on kasu kliimamuutuste uurimisel.
Costa Rica mustad möiraahvid on inimtegevuse tõttu kollaseks muutumas
10.12.18 ... Kui mustad möiraahvid (Alouatta palliata) Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika põhjaosa metsades on peale üksikute oranžide laikude peamiselt kaetud musta karvaga, siis Costa Rica puhul toimub midagi kummalist – viimase viie aasta jooksul on selle piirkonna möiraahvidel hakanud tekkima kollane karvkate, vahendab R2 teadus- ja tehnikauudistes Merit Maarits.
Mudakivid kõnelevad: hapnik oli Maal ka kahe miljardi aasta eest
07.12.18 ... Hapnik tekkis meie planeedile 2,4 miljardit aastat tagasi Suure Hapnikusündmuse käigus. Paraku ei teata tänaseni täpselt, kuidas see toimus. Kärt Paiste uuris oma doktoritöös kahe miljardi aasta vanuseid Onega basseini mudakivimeid, et teada saada.
Maailm saastab vaatamata Pariisi kliimaleppele rohkem kui kunagi varem
06.12.18 ... Maailm paiskab sel aastal hoolimata Pariisi kliimaleppest õhku rohkem kasvuhoonegaase kui kunagi varem, selgub värskest analüüsist. Töö autorite sõnul ei ole veel siiski põhjust tuleviku suhtes meelt heita.
Antarktika uuringupäevik 1: Eesti merebioloog külmas Tšiili baasis
04.12.18 ... Üleilmse kliimamuutusega on kaasnenud järsk õhutemperatuuri tõus. Arktikas on keskmine õhutemperatuur 50 aastaga kerkinud üheksa kraadi. Antarktikas nii suuri muutusi veel pole, kuid sealgi annab kliimasoojenemine tunda liustike sulamisega. Antarktikas ökosüsteemide uurimisest räägib eesti merebioloog Jonne Kotta.
Info viimase jääaja taandumise kohta on peidetud rändrahnudesse
03.12.18 ... Selleks, et prognoosida tuleviku kliimat ja ookeani veetaset, peab uurima minevikus toimunud protsesse. Jääaja jäätumised ja liustike liikumised on kujundanud Eesti tänapäevase maastiku. Tartu Ülikooli teadlased uurisid, mis juhtus viimase, 20 000 aastat tagasi toimunud jäätumise ajal.
Kas glüfosaat tekitab vähki ehk kuidas külvata segadust ja levitada valeinfot
03.12.18 ... Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri otsus kuulutada populaarne taimekaitsevahend glüfosaat vähki tekitavaks ühendiks vallandas enneolematu ulatusega tööstusepoolse laimukampaania.
Professor: Läänemere kalu võib süüa täie rahuga
28.11.18 ... Euroopa toiduohutusameti värske hinnangu kohaselt on dioksiinid ja PCB-d inimeste tervisele arvatust kahjulikumad. Uudisele vaatamata võib Läänemere kalu rahulikult edasi süüa, leiab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips.
Doktoritöö: Eesti ühtne jäätmekogumissüsteem on ajale jalgu jäänud
27.11.18 ... Teaduslikult leiab üha enam kinnitust tõsiasi, et jäätmed on tänapäeval pigem ressurss, kui prügilasse saadetav rämps, sest neis leiduvatest kasutuskõlblikest materjalidest saab jäätmeid üha enam ja enam taaskasutada. Paraku aga ei toeta Eesti praegune prügikogumissüsteem jäätmete taaskasutamist.
Tehnikaülikool uurib mikroplastireostuse vähendamise võimalusi Läänemeres
27.11.18 ... Eesti koos üheteistkümne teise Euroopa riigiga hakkab teadustöö käigus välja selgitama, kust ja kuidas mikroplast merre satub, kui levinud see on ning mil viisil merekeskkonda mõjutab.
Maailma populaarseim herbitsiid ja korporatiivne teadus ehk kas oodata tuleb lõplikku tõde?
24.11.18 ... Uurimistulemustes kahtlemine on teaduse lahutamatu osa. Tööstus on leidnud aga selle näol mugava viisi, kuidas ebameeldivate tulemuste vaidlustamisega problemaatilise aine keelustamist pea lõputult edasi lükata, nendib akadeemik Ülo Niinemets.
Miguel Arias Cañete | Euroopa vastus kliimamuutustele
23.11.18 ... Üks paremaid võimalus kliimamuutuste leevendamises on järjepidev üleminek jätkusuutlikule, vähese süsihappegaasi heitega majandusele. Rohkem kui kunagi varem nõuab võitlus kliimamuutustega meie ühiseid jõupingutusi, kirjutab Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energeetika volinik Miguel Arias Cañete.
Professor: põlevkivi kaevandamine ei lõppe veel nii pea
23.11.18 ... Pühapäeval tähistatakse Eesti põlevkivi kaevandamise 100. sünnipäeva. Tallinna Tehnikülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist märkis, et maavara kaevandamine selle kasulikuse tõttu ilmselt lähitulevikus ei lõpe.
Läänemere kala söömine on uutest soovitustest hoolimata ohutu
23.11.18 ... Euroopa Toiduohutusamet vähendas uute teadusuuringute valguses toiduga saadava dioksiinide ohutut kogust seitse korda. Kuigi eestlaste jaoks on peamine dioksiini allikas Läänemerest püütavad kalad, ei tähenda soovitus kalasöömise keeldu.
Mõõdik dušikäepideme küljes pani inimesed vett ja energiat kokku hoidma
20.11.18 ... Eks me inimesed kipu ikka raiskama – tarvitama meie käsutuses olevaid ressursse, kas või näiteks vettki hooletumalt kui mõistlik oleks.
Gröönimaa liustiku all peitub hiigelsuur meteoriidikraater
16.11.18 ... Gröönimaa jääkatte all, umbes kilomeetri sügavusel on peidus suur meteoriidikraater. Ainult paarkümmend seni teada kraatrit on tast veel suuremad, jää alt ei ole aga varem mitte ühtki meteoriidikraatrit leitud.
Maailmamere soojenemist hinnanud teadlased tegid vigu
15.11.18 ... Hiljuti ilmunud teadustöö põhjal on soojenenud maailmameri arvatust kiiremas tempos. Uurimuse autorid nendivad nüüd, et avastasid analüüsist vigu, mille tõttu ei saa nad olla tulemustes sama kindlad kui varem.
Heeringavaala ja mägigorilla arvukus on tänu looduskaitsjatele tõusnud
14.11.18 ... Hävimisohus heeringavaala ja mägigorilla arvukus on tänu looduskaitsjate pingutustele kasvanud, teatas Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) kolmapäeval.
Merepinna tõustes võivad korallsaared hoopis kasvada
14.11.18 ... Kui kliima soojeneb ja merepind tõuseb, mis saab siis väikestest ookeanisaartest? Värske teadusuuringu järgi ei ole korallsaarte pärast ehk isegi põhjust karta. Pigem vastupidi – madalad korallsaared näiteks Maldiivi saarestikus võivad merepinna tõusust kasugi saada.
Veebiviktoriini 1. küsimus: loodusgeograafia - mis on pildil?
13.11.18 ... Rahvusvaheline geograafianädal toimub 2018. aastal 11.–17. novembrini. Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu korraldab selle raames juba kolmandat korda kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini.
Euroopa lumevaip muutub üha õhemaks
08.11.18 ... Lund veel üle Eesti maha pole tulnud – küllap peagi tuleb, aga ega suuremat lootust vist pole, et hanged talvel räästani küündiksid, nagu vanemate inimeste juttude järgi varemalt ikka tavaline olnuvat.
meie kõigi kodu
lugejate lemmik
hüpe teise maailma
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
