Keskkond

Linnalindude loendamine annab infot ka linna kui elukeskkonna kohta

23.05.18 ... Linnalindudel on vähem poegi kui nende liigikaaslastel metsas. Samas aga elavad linnalinnud pikema ja õnnelikuma elu. Lindude loendamine ja vaatlus annab aga ka olulist infot linna kui elukeskkonna kohta.

Soe ilm paneb Eesti veekogudes varakult vohama vetikad ja veeparasiidid

22.05.18 ... Juba praegu on Eesti Maaülikooli teadlased täheldanud vee teravat kihistumist, mis on omaette oht ujumisel. Kuid vee kiire soojenemine toob esile teisedki järvede "nõrgad kohad".

Inimtegevus kahjustab maailma kaitsealasid

19.05.18 ... Maakeral on mitmesuguseid looduskaitsealasid tänaseks juba kokku samasuurel alal kui Lõuna-Ameerika. Alates Rio keskkonnakonverentsist aastal 1992 on see pindala kasvanud kaks korda. Kuid mitte kõik ei ole nii hästi, kui võiks neist arvudest paista.

Kim Jong-un pani mäed liikuma

14.05.18 ... Põhja-Koreas asuva Mantapi mäe tipp nihkus vesinikupommi katsetamisel 3,5 meetri võrra, selgub Singapuri ja USA teadlaste uurimusest. Erinevalt varasematest analüüsidest hajutab töö hirme, et katsetuse mõjul tekkinud saaste võib tekitada lähitulevikus keskkonnareostuse.

"AK. Nädal" uuris, millal tuleb metsloomalast aidata ja millal mitte

13.05.18 ... Käes on jälle see aeg aastast, kui inimesed võivad looduses sagedamini kohata üksildasi loomapoegi. Pealtnäha abitule metsloomalapsele võib aga inimese poolt pakutud abi osutuda hoopis karuteeneks, kuna tema ema võib ta seetõttu hüljata.

Põlevkivituhk sobib väetiseks mahepõldudele

09.05.18 ... Põlevkivist elektri tootmisel tekib kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mis on keskkonnale ohutu ja mida saab muu hulgas kasutada mulla kvaliteedi parandamiseks. Katsed on näidanud, et sellest tehtud lubiväetist saab kasutada ka mahepõllunduses.

Emajõest leiti lubatust rohkem pestitsiide, muretsemiseks pole põhjust

08.05.18 ... Keskkonnaagentuuri andmetel leidub Emajões mitmeid taimekaitsevahendeid ja ravimijääke rohkem, kui Eestis lubatud. Ülevaate kohaselt pole ohtlike ainete mõju vee-elustikule samas veel märgatav.

Reisihimu on hiigelsuur kasvuhoonegaaside allikas

08.05.18 ... On ühest küljest ütlemata tore, et inimesed, sealhulgas eestlased on hakanud viimastel aegadel üha rohkem maailmas ringi reisima. Reisimine avardab silmaringi. Kuid ometi on nüüdisaegsel reisimisel ka teine, kahjulik külg.

TTÜ-s asub tööle mäendusspetsialistist Kanada professor

07.05.18 ... Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut muutub rahvusvahelisemaks ja tõsiselt kaalutakse, kas minna magistriõppekavas üle inglise keelele.

Teadlane selgitab: kui palju maksab metsatulekahju?

07.05.18 ... Metsatulekahju ei tähenda rahas vaid kaotatud metsa hinda, sellega kaasneb hulk muid kulusid. Tallinna Ülikooli tudengite ja õppejõudude koostöös on valminud mudel, kuidas neid kahjusid kokku arvestada. Seda selgitab TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa.

Pakistanis mõõdeti rekordilistelt kõrge õhutemperatuur

04.05.18 ... Õhutemperatuur tõusis Pakistanis esmaspäeval 50,2 °C'ni. Nii kõrgele pole küündinud temperatuur aprillis tõenäoliselt kusagil mujal planeedil terve mõõtmisajaloo vältel.

Magnetpoolused siiski lähiajal ei vahetu

02.05.18 ... Teadlastel on teada anda üks hea uudis – Maa magnetpooluste vahetust lähemal ajal oodata ei ole.

Arutelu video: ETV ja ETV2 võtavad luubi alla keskkonnateemad

27.04.18 ... ETV2 eestvedamisel kümme aastat tagasi alguse saanud keskkonnakuu on tänaseks laienenud kõigisse ERR-i programmidesse. Keskkonnakuu sai avaakordi esmaspäeval kinos Artis linastuva filmiga "Jõgi all".

Kabli linnujaamas on tänavu kokku loetud üle 360 000 linnu

30.04.18 ... Kabli linnujaamas on 50 aasta jooksul rõngastatud üle poole miljoni linnu ning praegu käib seal kevadloendus. Sel kevadel loetakse päevas tuhandeid linde, mis on kokku andnud üle 360 000 linnu. Selliseid loendusi tehakse iga viie aasta järel.

Inspektorid kasutavad röövkalastajate püüdmiseks drooni

30.04.18 ... Igal aastal registreerib keskkonnainspektsioon ainuüksi Lõuna-Eestis kümmekond juhtu, kus kalade kuderahu rikkuvad röövpüüdjad tabatakse ahingute, võrkude või mõrdadega püügilt. Lisaks on veel hulk neid kohti, kust inspektorid saavad kätte ebaseaduslikke püügivahendeid. Kalakaitsjad võtavad appi droonid.

Keskkonnafüüsikud said jälile mehhanismile, kuidas metsad ise vihma loovad

28.04.18 ... Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlased avastasid männimetsade võime tekitada õhku osakesi, mis aitavad kaasa vihmapilvede tekkele. Selgemaks saanud molekulaarsed mehhanismid aitavad paremini mõista atmosfääri protsesse ja ka inimmõju kliimale.

Arktika merejää muutub vaikselt prügimäeks

26.04.18 ... Arktika merejää on muutumas prügimäeks. Kohati leidus viiest Põhjanaba ümbrusest võetud proovides liitri vee kohta isegi 12 000 pisikest plastitükki, viitavad Bremerhavenis asuva Alfred Wegeneri instituudi teadlaste analüüs.

Parim rakendus Eesti suurimale saasteainele oleks viia see maa alla

26.04.18 ... Eesti suurim saastav jääde on põlevkivituhk, millele parim rakendus oleks seda sõna otseses mõttes viia tagasi maasse, nii põlluväetisena kui kaevanduse täiteainena, leiab Rein Kuusik, TTÜ anorgaaniliste materjalide labori vanemteadur.

Mesilastele meeldib hästi liigendatud piiridega põllumaa

26.04.18 ... Maailma põllupinna kasv ohustab elurikkust, aga teadlastel on ettepanekuid, kuidas seda ohtu kahandada.

Reisile prügiga: kuhu rändab banaanikoor pärast prügikasti viskamist?

17.04.18 ... Eesti peaks võtma aastaks 2020 ringlusse pooled olmejäätmed, aga keskkonnaministeerium on tunnistanud, et see meil ei õnnestu — suuresti inimeste harjumuste ja teadmatuse tõttu. Kas sorteerimisest on ikka kasu või aetakse kogu prügi ahju? Kui palju on üldse võimalik prügi uuesti kasutada ja kuidas? Jälitasime prügi köögist lõpp-punkti, et neile levinud küsimustele vastata.

Tartu apelli töörühm: professori väited “Ringvaates” olid eksitavad

19.04.18 ... 16. aprilli “Ringvaates” rääkis Tallinna Tehnikaülikooli veekvaliteedi ja -kaitse professor Enn Loigu, „viimasel ajal on tselluloositehase asjus külvatud väga palju ebaadekvaatset informatsiooni“. Tselluloosi tehase vastased ehk Tartu apelli töörühm leiab, et tegu oli eksitavate väidetega, mis pole kooskõlas hea teadustavaga.

Mereakadeemia lektor: ujuv tuumajaam ei kujuta praegu mingisugust ohtu

19.04.18 ... Reedel asub läbi Läänemere teele ujuv tuumajaam Akadeemik Lomonossov. Kuigi ettevõtmise suhtes on näidanud murelikkust üles mõned Põhjamaade poliitikud, pole Eesti Mereakadeemia laevanduslektor Rein Raudsalu hinnangul selleks erilist põhjust.

Fosfori saamiseks võiks kasutada veekogude fosfori ringmajandamist

19.04.18 ... Liigne fosfor soodustab veekogude eutrofeerumist ehk toitainete sisalduse tõusu. See võib põhjustada n-ö veeõitsengut, mis omakorda mõjutab negatiivselt veekogu elustikku. Veekogudele oleks suur abi, kui vähem fosforit vette lastaks – selleks tuleb tõhustada fosfori ringmajandust, et tekiks vähem selliseid fosforijääke, mis lõpuks veekogusse võivad jõuda.

Teadlased arendasid juhuslikult plastikut "sööva" ensüümi

17.04.18 ... Teadlased on arendanud välja ensüümi, mis suudab "süüa" plastikut. Uurijad loodavad, et plastikulagundaja aitab võidelda maailma reostusprobleemiga.

Doktoritöö aitab ennustada, mida kliimasoojenemine Eesti rannikuga teeb

17.04.18 ... Tormi-ajuveest mõjutatud rannikud on ideaalsed alad minevikusündmuste, sealhulgas tormisuse, üksikasjalikuks uurimiseks, selgub Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Kadri Vilumaa doktoritööst. See omakorda võimaldab paremini mõista Eestit tulevikus puudutavaid kliimamuutusi.

Kuidas otsida teadustöid geograafilise piirkonna järgi?

17.04.18 ... Väga paljud teadustööd, eriti keskkonnaalased, viiakse läbi kindlal uurimisalal. Kahjuks ei ole tänaseni võimalik teadusartikleid otsida kaardipõhiselt, koordinaatide või huvipiirkonna järgi. Tartu Ülikooli geograafid tegid selle võimalikuks – Uus-Meremaal.

Tsivilisatsioon jätab planeedile igikestvaid jälgi

17.04.18 ... Kujutage ette, et dinosaurused ehitasid suuri linnu ja sõitsid seal autodega ringi. Tundub pöörane mõte. Aga kuidas me teame? Möödas on ikkagi kümneid miljoneid aastaid ja kõik sauruste majad ja autod on jõudnud jäljetult hävida.

Eesti on valitud Euroopa parimate looduskaitseliste projektide finaali

16.04.18 ... Eestis on Natura 2000 looduskaitsealadel olevaid alvareid viie aastaga taastatud 3,7 miljoni euro eest. Sellise mastaapse tegevusega on Eesti valitud Euroopa parimate looduskaitseliste projektide finaali. Keskkonnaameti kodulehelt saavad kõik anda oma hääle Euroopa rahvalemmiku selgitamiseks.

Uuring: põllumaade aluses põhjavees ületavad taimemürgid lubatu piiri

16.04.18 ... Värskest keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgub, et Eestis ületab intensiivse põllumajandustegevusega aladel taimekaitsevahendite sisaldus pinna- ja põhjavees sageli piirnorme.

Teadlased jälgivad tipptehnoloogiaga haugide kudemist Kasari jõe luhtadel

16.04.18 ... Väinamere haug käib kevadel Kasari ja tema lisajõgede luhtadel kudemas. “Osoon” käis koos Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlastega uurimas, millised kudealad on kaladele kõige sobivamad.

Rukki kanal on laevaliikluseks piisavalt sügav, kuid kaevamisest ei pääse

15.04.18 ... Neljapäeva hommikul alustas Veeteede Amet (VTA) Hiiumaad mandriga ühendaval Rukki kanalil mõõtetöid, eesmärgiga välja selgitada probleemse laevatee sügavus. Tulemustest nähtub, et laevaliiklus Hiiumaa ja mandri vahel lähiajal katkeda ei tohiks, kuid regulaarne süvendamine on vajalik, sest nii värsked kui ka varasemad uuringutulemused näitavad liigse sette ladestumist kogu kanali ulatuses.

Pärnu lahes vohavad rändkrabid ähvardavad muuta Läänemere häguseks vetikasupiks

14.04.18 ... Seitsme aasta eest Eesti vetesse jõudnud rändkrabid on pistnud nahka juba piisavalt palju Pärnu lahe põhjaelustikku, et muuta oluliselt kehvemaks lahe veekvaliteeti, leiavad Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased. Krabide leviala laienedes võib sama saatus oodata riigi ülejäänud rannikualasid.

Naftareostus kasvatab rannikumuldade liigilist mitmekesisust

06.04.18 ... Naftareostused võivad tekitada küll märkimisväärset keskkonnakahju, kuid need kasvatavad ka rannikualade mullas leiduvate bakterikoosluste liigilist mitmekesisust, selgub Tallinna Reaalkooli õpilase Margaret Hooki uurimusest.

Toidujäätmetest valmistatud kompost peidab mikroplasti

05.04.18 ... Prügikonteinerisse visatud toidujääkidest valmistatud kompost sisaldab tihti väikesi plastitükke, jõudes sealt edasi toiduahelasse ja potentsiaalselt inimeste toidulauale. Samas viitab Saksamaal tehtud uuring, et mikroplastist on võimalik vabaneda juba kasutuses olevate tehnoloogiate abil.

Filipiinid sulgevad reostuse tõttu populaarse turismisaare

05.04.18 ... Filipiinide valitsus on otsustanud sulgeda kuueks kuuks populaarse turistide sihtkoha, Boracay saare, kuna reovesi on rikkunud selle rannad ja selged sinised veed.

Kaupo Vipp: kestmiseks peame „organiseeritult taanduma“ vähema heaolu poole

03.04.18 ... Et me kestma jääks, vajame väärtushinnangute, kultuurinormide ja elustiili muutust, kirjutab Kaupo Vipp.

Toiduainete madal hind tuleb keskkonna arvelt

03.04.18 ... Piima, sealiha ja põldherneste kokkuostuhind jääb märgatavalt alla nendega seonduvatele keskkonnakuludele, selgub toiduainete keskkonnamõju uurinud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Kirke Joametsa uurimusest.

Jõevesi Nairobis – joogiks, kanalisatsiooniks ja kastmiseks

03.04.18 ... Veereostus on üleilmne probleem, mis võib kaasa tuua epideemiaid ja looduskatastroofe. Eriti tõsine on olukord arengumaades. “Osoon” käis uurimas olukorda Keenias.

Maa on üldjoontes püsinud mõõdukalt soe

03.04.18 ... Noorel Maakeral ei valitsenudki nii äärmuslikud olud, kui mõnede teooriate järgi võisid valitseda. Nii järeldab oma uurimistöös rühm teadlasi, kes tegid meie planeedi noorusaegade kohta arvutusi, milles võtsid arvesse kõige uuemaid arusaamu sellest, kuidas kivimid murenevad.

Akadeemik Soomere: Rukki kanalit peaks süvendama igal aastal

02.04.18 ... Kuigi merre kraavi kaevamine on suhteliselt tulutu tegevus, oleks suuremate probleemide vältimiseks mõistlik korrastada Rukki kanalit parvlaevade suuruse tõttu pea igal aastal, leidis mereteadlane Tarmo Soomere.

Graafikulugu: aprillikuus lumi on maas ja see pole üldse ime

02.04.18 ... Ilmateenistuse andmetest tuleb välja, et aprilli alguses või isegi kuu keskpaigas tänavanurkadel lasuvates hangedes pole midagi ebatavalist.

Tartu teadlaste avastatud käguvaablane sai nime “Ämblikmehe” pahalase järgi

02.04.18 ... Loodusmuuseumide üheks rolliks on säilitada uute liikide tüüpeksemplare – neid kõige esimesi rariteetseid isendeid, mis teadlane värisevate kätega vihmametsas purki pistis ja mille alusel maailma teaduse jaoks uus liik kirjeldati. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi lisandus selliseid haruldusi eelmisel aastal kokku enam kui 20st uuest liigist, seentest ööliblikateni.

Teadlased: Tallinna lahe haisu vastu aitab vetikate vohamise takistamine

29.03.18 ... Tallinnas jõuab teatud tuultega Pirita tee äärde hinnanguliselt üle 700 tonni vetikaid, mis lagunedes mädamunahaisu levitavad. Teadlased selgitasid välja, miks Tallinna lahes suvel vetikad vohavad ja mida haisuprobleemiga ette võtta.

Eesti õhus mõõdetakse saasteaineid Nõukogude aja teadmiste järgi

29.03.18 ... Nähtamatu oht peitub õhus. Need on peenosakesed ja ained, mida alati täpselt ei mõõdeta. Ei mõõdeta aga põhjusel, et puudub selge teadmine, mida mõõtma peaks ja millises piirväärtuses. Seepärast tegid teadlased keskkonnaministeeriumile tõenduspõhise hinnangu, mille põhjal saab lähtuda sellest, milliseid saasteaineid peaks Eesti välisõhus mõõtma.

Eesti teadlased on leiutanud pinnakatted, mis tapavad baktereid ülikiiresti

29.03.18 ... Kolme Eesti teadusasutuse teadlased on valmistanud katted, mis tapavad juba viie minutiga üle 90 protsendi pinnal leiduvatest bakteritest. Kui sellised katted kasutusele võtta, võivad need pidurdada antibiootikumidele allumatute ehk resistentsete bakterite levikut. Lisaks võiks see pärssida järjest enam inimelusid nõudvaid gripiepideemiaid.

Ministeerium loob valemi keskkonnamõjudele hinnasildi panemiseks

28.03.18 ... Keskkonnaministeerium tahab luua valemi, mis paneks keskkonda mõjutavatele tegevustele hinnasildi. Praegused universaalsed keskkonnatasud arvutatakse tulevikus kokku mitmest komponendist, kuid valemi loomise teeb keeruliseks asjaolu, et hindamiseks kasutatavad ühikud ei ole võrreldavad.

Teadlased: maavarasid on Eestis lubatust vähem kasutatud ja uuritud

28.03.18 ... Riigi tellitud maavarauuringute esitlusel selgus, et meie maavarasid kasutatakse liiga vähe ning aastate vältel pole ka uuritud nende kasutamist teadustöös.

Maa vanimad soolad jutustavad loo hapnikulise atmosfääri tekkimisest

28.03.18 ... Rahvusvaheline uurimisgrupp Eesti geoloogide eestvedamisel uuris Maa vanimaid teadaolevaid, kahe miljardi aasta vanuseid soolalademeid, mis avastati sügavpuurimisel Karjalas, Venemaal. Ligi kolme kilomeetri sügavusele mattunud settekivimite analüüs aitab kirjeldada kunagisi planeedi esimesi ookeane ning hapnikurikka atmosfääri teket.

ÜRO aruanne: elurikkuse edasine kahanemine seab inimeste heaolu suurde ohtu

27.03.18 ... Elurikkuse jätkuv vähenemine seab kõikjal maailmas ohtu majanduse, inimeste sissetulekud, varustatuse toidu ja puhta veega ning elukvaliteedi. Need muutused nõuavad viivitamatut suunamuutust, hoiatavad teadlased mahukas ÜRO koondaruandes looduse olukorra teemal.

Kliimamuutused pakuvad Arktikas Eesti teadlastele üha rohkem uurimisainest

27.03.18 ... Kuigi Arktika ja polaaralad asuvad Eestist peaaegu kahe tuhande kilomeetri kaugusel, on seal kliimamuutuste tõttu üha enam ära teha ka Eesti teadlastel, leidis Eesti Teaduste Akadeemia polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: