Keskkond

Sinivetikate kogus randades on viimase kümnendi suurim

16.07.18 ... Eesti randades on sinivetikad ning kuni ilm püsib kuum ja tuul puhub mere poolt, on oht nendega kokku puutuda. Sinivetikate eest tasub hoiduda eriti lastel, lemmikloomadel ja neil, kel allergia.

Sinivetikad hakkasid levima sõjajärgse põllumajanduse tõttu

16.07.18 ... Pikka aega kestnud suveleitsak on praegu pannud vohama vetikad, mürgised sinivetikad teiste hulgas. Kuid vähem teavad inimesed seda, et sinivetikate vohamise taga on aastakümnete tagused põhjused, täpsemalt sõjajärgne põllumajandus ja mineraalväetistega liialdamine. Praegune soojaga kaasnev vohamine on selle iga-aastane meeldetuletus.

Graafikud: Eestis on üha enam hakatud puitu väärindama

12.07.18 ... Toorpuit on odavam, kui töödeldud ehk näiteks akendeks-usteks või graanuliteks tehtud puit. Statistikaameti tehtud ülevaatest selgub, et Eesti ekspordib toorpuitu üha vähem ning järjest enam müüakse välismaale väärindatud puitu, mille hind on kõrgem.

Mitmes Tallinna supluskohas levivad sinivetikad

12.07.18 ... Sel nädalal tehtud analüüside tulemused näitavad sinivetikate levimist Tallinna supluskohtades.

Taimekaitsevahendid pärsivad mesilaste õppimisvõimet

11.07.18 ... Põllumajanduses kasutatavad putukamürgid vähendavad mesilaste õppimisvõimet ja mälu ning seda isegi siis, kui kogused jäävad põllumajanduses seatud piirmäärade sisse.

Soome teadlased: Läänemerd kimbutav hapnikupuudus on enneolematult ränk

09.07.18 ... Läänemere rannikuvetes pole leidunud sedavõrd vähe hapnikku vähemalt viimased 1500 aastat, leiavad Soome ja Saksamaa teadlased. Töörühma hinnangul peitub põhjus põldude liigses väetamises ja linnadest merre voolavas solgis.

Harukordne galerii: öine vikerkaar Tallinnas

02.07.18 ... Tallinnas nägi eile hilisõhtul kummalist vaatepilti, kui veidi enne kella 23, päikeseloojangu ajal ilmus taevasse vikerkaar.

Austraalia kilekotikeeld ärritas ostjaid

02.07.18 ... Austraalias hakkas nädalavahetusel kehtima ühekordse plasti kasutamise keeld, mis on ostjates tekitanud pahameelt ja agressiivsust.

NY Times: osoonikihti lõhkuv keelatud kemikaal pärineb Hiinast

27.06.18 ... Kuigi osoonikihti lõhkuvate ühendite tootmine keelustati aastakümnete eest, pole nende õhku paiskamine hiljutise uuringu põhjal peatunud. Ajaleht The New York Times näeb süüd Hiina väikeettevõtetel.

TTÜ teadlased uurivad uudse puitmaterjali tuulekindlust

26.06.18 ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlased katsetavad uudset puidutehnoloogiat - ristkihtpuitplaati -, et saada teada, kuidas see materjal majades energiat, täpsemalt soojust läbi laseb. Tegu on ehitusmaterjaliga, mille teaduskatsete tulemusi vajavad nii puiduettevõtted kui ehitajad.

USA kohus otsustas, et naftafirmad ei pea kliimamuutuste eest maksma

26.06.18 ... USA föderaalkohtunik jättis esmaspäeval rahuldamata San Francisco ja Oaklandi linna kaebused viie maailma suurima naftafirma vastu. Linnad soovisid, et ettevõtted maksaksid infrastruktuuri eest, millega kaitsta linnaelanikke kliimamuutuse mõjude eest.

Mumbai keelas kilekotid ja plastpudelid

25.06.18 ... Mumbaist sai suurim India linn, mis on keelanud ühekordse plasti kasutamise: elanikke, keda nähakse kasutamas kilekotte, plasttopse või -pudeleid, ootab kuni 25 000 ruupia suurune karistus (umbes 315 eurot) ja oht sattuda kolmeks kuuks vanglasse.

Teadlaste kliimaanalüüs: põllumehe töö läheb Eestis raskemaks

25.06.18 ... Eesti Maaülikoolis valminud värske analüüs kinnitab, et ilmastiku ekstreemsused on sagenenud, mis omakorda kasvatab riski, et Eesti põllumajandustootjad peavad tulevikus toime tulema senisest karmima keskkonnaga.

Täna algas suvi

21.06.18 ... Kui klimaatiline suvi on üle terve Eesti juba ammu alanud, siis astronoomiline suvi saabus sellel aastal 21. juunil kell 13.07. Ühtlasi on põhjapoolkera riikides täna ka kõige pikem päev.

Jaanipäeva eri: mida jaanilõke tervisega teeb?

20.06.18 ... Jaanipäevalõkkes prügi põletamisel tasub meeles pidada, et prügilõkkest eraldub puhtast lõkkest suurusjärgu võrra rohkem vähkitekitavaid ühendeid ja peenosakesi. Teisalt pole täiesti ohutu ka ainult puidust koosnev lõke.

Plastisõda võib muu hulgas aidata võita tselluloos

17.06.18 ... Euroopa Komisjon soovib plastprügi vastu võitlemiseks keelata ühekordsed plastist toidunõud ja vähendada mitme teise toote kasutamist. Kindlaim alternatiiv neile on tavalised korduvkasutatavad asjad, kuid plastisõda võivad tulevikus aidata võita ka teised materjalid, näiteks tselluloos.

Loodusele kahjuliku plasttopsi saab asendada tselluloosist joogianumaga

16.06.18 ... Euroopa Komisjon soovitab vähendada plastist ühekordsete igapäevaesemete, nagu taldrikute, topside ja joogikõrte, tootmist ja kasutamist. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste sõnul saab plasti asendada looduses lagunevate tselluloosist toodetega.

Teadlased: rohkem kui saja tuumapommi õhkimine võrdub riikliku enesetapuga

13.06.18 ... Enam kui saja tuumarelva omamine on mõttetu priiskamine, järeldavad piirkondliku ulatusega tuumasõja mõju uurinud teadlased. Tuumasügise tõttu langeva õhutemperatuuri tõttu sureb kümneid tuhandeid inimesi nälga isegi neis riikides, mis ise ühegi pommiga pihta ei saa.

Korallrahud hoiavad üleujutuskahjustusi ära miljardite eurode eest

13.06.18 ... Väljend "ökosüsteemi teenused" võib kõlada imelikult, kuid mõnelgi juhul võib nende teenuste hinna ka päris rahalises vääringus välja arvutada.

Kaugel ajal olid päevad palju lühemad

12.06.18 ... Kunagi ammustel aegadel olid päevad palju lühemad kui praegu. Selline on üks paljudest järeldustest, mille Ameerika teadlased on Maa ja Kuu orbitaalliikumiste ajaloo kohta teinud, olles uurinud iidsete kivimite keemilist koostist.

Keskkonnaministeerium tunnustas keskkonnasõpru ja noori looduskaitsjaid

10.06.18 ... Tallinna loomaaias tunnustati pühapäeval parimaid keskkonnasõbralikke algatusi ja haridustegevust Keskkonnakäpa tiitliga.

Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe?

08.06.18 ... Emajõe seisundi üle käiva debati juures kipub ununema, et suurem osa jõkke jõudvast inimtekkelisest reostusest on pärit tehaste asemel põllumajandusest või tingitud väikepuhastite nappusest. Hajureostuse vähendamisel on aga selge süüdlase leidmine raskem ja seega ka keerukam probleemile lahenduse leidmine.

Kliimahoidu võib saavutada ka suurte ohverdusteta

06.06.18 ... On täiesti võimalik, et inimkond suudab üleilmsele soojenemisele piiri panna, nii et inimeste elukvaliteet kogu maailmas samas ka tõuseb.

Otse kell 10 riigikogus: metsakonverents "Jätkusuutlik tulevik on puidust"

06.06.18 ... Riigikogus toimub täna traditsiooniline keskkonnakomisjoni ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostöös konverents, mis sel aastal kannab nime "Jätkusuutlik tulevik on puidust". Kell 10 algavat konverentsi saab otsepildis jälgida ERR.ee vahendusel.

Autosõit säästab kopse

05.06.18 ... Ainuüksi kopsude heaolule mõeldes on Euroopa keskmise suurusega linnades mõtet eelistada autot jalgsi käimisele või bussisõitudele, selgub Suurbritannias tehtud uuringust. Seega peaks keskkonna- ja inimesõbralikemate liikumisviiside propageerimise kõrval otsima ühiskondlikku kokkulepet autosõidu ulatuslikumaks vähendamiseks.

Läänemeres on plastprügi probleem tõsine

04.06.18 ... Plastprügi mürgitab Läänemerd samamoodi nagu kogu maailmamerd ja selle vähendamiseks peavad pingutama nii kodused majapidamised kui ka tööstused. Tallinnas toimuval Euroopa Liidu Läänemere strateegia aastafoorumil oli plastprügi teema erilise tähelepanu all.

TTÜ nooremteadur: putukate söögiks kasvatamisega saab hakkama igaüks

04.06.18 ... Kodunurgas söögikõlbulike putukate kasvatamine pole kuigi keeruline ka Eestis, kuid suuremat sorti terraariumita sellega igapäevast valguvajadust ei rahulda, märkis Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kätrin Karu.

Tartus loodud uudsest turbamaterjalist saaks ühe päevaga maja printida

02.06.18 ... Lõigatud turbaplokkidest ehitati maju juba aastatuhandeid tagasi. Nüüd on Tartu Ülikooli teadlased töötanud välja materjali, mis võimaldaks freesturbast ja põlevkivituhast printida 3D-printeriga energiatõhusaid maju.

Mai oli Eestis vähemalt viimase 50 aasta kõige soojem

01.06.18 ... Metsades valitseb äärmiselt suur tuleoht ja erakordselt soojad ilmad võimaldasid mais nädalaid segamatult päikest võtta. Vahetutele kogemustele pakuvad nüüd kinnitust ilmateenistuse andmed. Nii sooja maid pole Eestis näinud vähemalt viimased 50 aastat.

Globaalne soojenemine jätkub ka pärast süsiniku õhkupaiskamise vähenemist

01.06.18 ... Kuigi Pariisi kliimaleppe kohaselt peaks süsinikku paiskuma atmosfääri vähem, jätkub kliimasoojenemine ka siis, leiab Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander. Jätkuv kliimasoojenemine tähendab näiteks Eestile, et lumised talved on juba 21. sajandi lõpuks vaid mälestus.

Nanoplast ladestub väikestes mereolendites

01.06.18 ... Plastist nanoosakesed, väikesed plastitükid, mille läbimõõt on alla ühe mikromeetri, võivad saastada eluslooduse toiduahelaid ja lõpuks kahjustada ka inimeste tervist.

TTÜ töötas välja kriteeriumid liginullenergiahoonete ehitamiseks Eestis

30.05.18 ... Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste uuringu tulemusena valmisid kriteeriumid, mille järgi tuleb Eestis pärast 2020. aastat valmivaid energiatõhusaid hooneid kavandada. Uuringu tulemusena valmis ka tööriist, mis aitab arhitekte ja insenere projekteerimisel.

Teadlased kirjeldasid inimmõjusid, mis metsloomadel vähki tekitavad

26.05.18 ... Paljud asjad tekitavad inimestel vähki: suitsetamine, vale toitumine, reostus, igapäevane kokkupuutumine erinevate kemikaalidega, isegi päike. Kuid kas ka inimene ise ja inimtegevus on teistele metsikutele elusorganismidele vähkitekitav? Tartu Ülikooli teadur Tuul Sepp väidab värskes teadustöös, et on küll.

Teadlased uurivad robotite abil kalade teekonda keerulistes tingimustes

23.05.18 ... Tallinna tehnikaülikooli teadlased katsetasid Keila-Joal robotkalu, et teada saada, mida elab läbi elus kala, kui peab ujuma üle paisude ja tammide ning läbi hüdroelektrijaama turbiinide. Kuni 2000 eurot maksev robotkala peaks aitama luua selliseid hüdrojaamu, mis kalavarusid võimalikult vähe kahjustaks.

Linnalindude loendamine annab infot ka linna kui elukeskkonna kohta

23.05.18 ... Linnalindudel on vähem poegi kui nende liigikaaslastel metsas. Samas aga elavad linnalinnud pikema ja õnnelikuma elu. Lindude loendamine ja vaatlus annab aga ka olulist infot linna kui elukeskkonna kohta.

Soe ilm paneb Eesti veekogudes varakult vohama vetikad ja veeparasiidid

22.05.18 ... Juba praegu on Eesti Maaülikooli teadlased täheldanud vee teravat kihistumist, mis on omaette oht ujumisel. Kuid vee kiire soojenemine toob esile teisedki järvede "nõrgad kohad".

Inimtegevus kahjustab maailma kaitsealasid

19.05.18 ... Maakeral on mitmesuguseid looduskaitsealasid tänaseks juba kokku samasuurel alal kui Lõuna-Ameerika. Alates Rio keskkonnakonverentsist aastal 1992 on see pindala kasvanud kaks korda. Kuid mitte kõik ei ole nii hästi, kui võiks neist arvudest paista.

Kim Jong-un pani mäed liikuma

14.05.18 ... Põhja-Koreas asuva Mantapi mäe tipp nihkus vesinikupommi katsetamisel 3,5 meetri võrra, selgub Singapuri ja USA teadlaste uurimusest. Erinevalt varasematest analüüsidest hajutab töö hirme, et katsetuse mõjul tekkinud saaste võib tekitada lähitulevikus keskkonnareostuse.

"AK. Nädal" uuris, millal tuleb metsloomalast aidata ja millal mitte

13.05.18 ... Käes on jälle see aeg aastast, kui inimesed võivad looduses sagedamini kohata üksildasi loomapoegi. Pealtnäha abitule metsloomalapsele võib aga inimese poolt pakutud abi osutuda hoopis karuteeneks, kuna tema ema võib ta seetõttu hüljata.

Põlevkivituhk sobib väetiseks mahepõldudele

09.05.18 ... Põlevkivist elektri tootmisel tekib kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuhk, mis on keskkonnale ohutu ja mida saab muu hulgas kasutada mulla kvaliteedi parandamiseks. Katsed on näidanud, et sellest tehtud lubiväetist saab kasutada ka mahepõllunduses.

Emajõest leiti lubatust rohkem pestitsiide, muretsemiseks pole põhjust

08.05.18 ... Keskkonnaagentuuri andmetel leidub Emajões mitmeid taimekaitsevahendeid ja ravimijääke rohkem, kui Eestis lubatud. Ülevaate kohaselt pole ohtlike ainete mõju vee-elustikule samas veel märgatav.

Reisihimu on hiigelsuur kasvuhoonegaaside allikas

08.05.18 ... On ühest küljest ütlemata tore, et inimesed, sealhulgas eestlased on hakanud viimastel aegadel üha rohkem maailmas ringi reisima. Reisimine avardab silmaringi. Kuid ometi on nüüdisaegsel reisimisel ka teine, kahjulik külg.

TTÜ-s asub tööle mäendusspetsialistist Kanada professor

07.05.18 ... Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut muutub rahvusvahelisemaks ja tõsiselt kaalutakse, kas minna magistriõppekavas üle inglise keelele.

Teadlane selgitab: kui palju maksab metsatulekahju?

07.05.18 ... Metsatulekahju ei tähenda rahas vaid kaotatud metsa hinda, sellega kaasneb hulk muid kulusid. Tallinna Ülikooli tudengite ja õppejõudude koostöös on valminud mudel, kuidas neid kahjusid kokku arvestada. Seda selgitab TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa.

Pakistanis mõõdeti rekordilistelt kõrge õhutemperatuur

04.05.18 ... Õhutemperatuur tõusis Pakistanis esmaspäeval 50,2 °C'ni. Nii kõrgele pole küündinud temperatuur aprillis tõenäoliselt kusagil mujal planeedil terve mõõtmisajaloo vältel.

Magnetpoolused siiski lähiajal ei vahetu

02.05.18 ... Teadlastel on teada anda üks hea uudis – Maa magnetpooluste vahetust lähemal ajal oodata ei ole.

Arutelu video: ETV ja ETV2 võtavad luubi alla keskkonnateemad

27.04.18 ... ETV2 eestvedamisel kümme aastat tagasi alguse saanud keskkonnakuu on tänaseks laienenud kõigisse ERR-i programmidesse. Keskkonnakuu sai avaakordi esmaspäeval kinos Artis linastuva filmiga "Jõgi all".

Kabli linnujaamas on tänavu kokku loetud üle 360 000 linnu

30.04.18 ... Kabli linnujaamas on 50 aasta jooksul rõngastatud üle poole miljoni linnu ning praegu käib seal kevadloendus. Sel kevadel loetakse päevas tuhandeid linde, mis on kokku andnud üle 360 000 linnu. Selliseid loendusi tehakse iga viie aasta järel.

Inspektorid kasutavad röövkalastajate püüdmiseks drooni

30.04.18 ... Igal aastal registreerib keskkonnainspektsioon ainuüksi Lõuna-Eestis kümmekond juhtu, kus kalade kuderahu rikkuvad röövpüüdjad tabatakse ahingute, võrkude või mõrdadega püügilt. Lisaks on veel hulk neid kohti, kust inspektorid saavad kätte ebaseaduslikke püügivahendeid. Kalakaitsjad võtavad appi droonid.

Keskkonnafüüsikud said jälile mehhanismile, kuidas metsad ise vihma loovad

28.04.18 ... Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlased avastasid männimetsade võime tekitada õhku osakesi, mis aitavad kaasa vihmapilvede tekkele. Selgemaks saanud molekulaarsed mehhanismid aitavad paremini mõista atmosfääri protsesse ja ka inimmõju kliimale.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: