Keskkond

Päikest varjav puru võiks kaitsta Aafrikat põua eest

25.11.20 KESKKOND ... Teadlased soovitavad Aafrikas päikesepaistet pisut vähemaks keerata, et vältida suuri põudu ja veekriise – näiteks nagu see, mis tabas mõne aasta eest Lõuna-Aafrikas Kapimaad ja Kaplinna.

Soojemad talved toovad rohkem uppumissurmi

24.11.20 KESKKOND ... Pehmematel talvedel võib uppumissurmade arv võrreldes tavapärasega kohati isegi viiekordistuda, selgub kümnel põhjapoolkera riigi, sh Eesti statistikal põhinevast tööst.

Uuring: joogivee saastus võib tulla inimese enda või naabri reoveest

24.11.20 KESKKOND ... Omaveevärkidest saab Eestis vett ligikaudu 12 protsenti ehk umbes 160 000 inimest, kelle kaevude osas pole riiklikku järelevalvet. Keskkonnaministeeriumi tellitud hiljutine uuring näitas, et vaid kolmandikus kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele. Sageli on saastus pärit inimese enda või naabri reoveest.

Ebavajalikud meilid saastavad planeeti

20.11.20 KESKKOND ... Kliimamuutustega võitlemisel võib peagi avaneda uus rinne ning inimesi hakatakse suunama meilide saatmisel säästlikkusele.

Minutiloeng: mis teeb linna tervisest hoolivaks?

19.11.20 KESKKOND ... Head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea elada nii kahekuusel lapsel, 36-aastasel kui ka 80-aastasel inimesel. Mis teeb linna meie tervisest hoolivaks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping.

Kraavikaevamine annab väikeveekogudele löögi

12.11.20 LOODUS ... Majandusmetsades asuvad väikeveekogud on mitmekesised elupaigad. Kui metsaomanik kaevab uusi kraave või uuendab olemasolevaid, annab ta väikeveekogude elustikule löögi. Tartu Ülikooli värske doktor Maarja Vaikre soovitab looduslikud lombid puutumata jätta ning vajadusel metsa isegi lompe juurde rajada.

Video: kliimakava arutelu "kas Tartu on rohepöörane?"

11.11.20 KESKKOND ... Avalikul arutelul antakse ülevaade Tartu kliimakava eesmärkidest ja tegevustest ning tutvustatakse avalikul väljapanekul tehtud ettepanekuid. Järgneval arutelul lahatakse nende saavutatavust ja ambitsioonikust.

Polaar- ja mäestikujää sulades soojeneks maailm tublisti

11.11.20 KESKKOND ... Kui Põhja-Jäämeri jääb sajandi keskpaigaks suviti jääta, kui jää kaob ka Gröönimaalt ja Lääne-Antarktisest ning kui ka maailma mägedelt sulavad liustikud, siis läheb maakera kliima kõigest sellest kokku ligi pool kraadi soojemaks.

Doktoritöö: lumeta talv suurendab naerugaasiheitmeid

09.11.20 KESKKOND ... Lumeta talv võib jätta hinge emotsionaalse jälje, kuid lisaks sõltuvad lumikattest paljud looduslikud protsessid, näiteks kasvuhoonegaaside lendumine maapinnast. Just lumikatte muutlikkuse mõju talvisele kasvuhoonegaaside lendumisele Eestis käsitles Birgit Viru Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös.

Teadlane selgitab, kuidas liivateradega minevikutorme uurida

09.11.20 KESKKOND ... Liivaterade abil on võimalik saada aimu viimase 8000 aasta jooksul Eesti rannikut tabanud tormide tugevusest ja sagedusest, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Tiit Vaasma minutiloengus.

Kuidas jälle taimi näha: taimepimedus kui nähtus

05.11.20 LOODUS ... Taimepimedus ehk tähelepanu puudumine taimede kui ökosüsteemides aktiivsete osalejate vastu võib tunduda kahjutu teadmatusena. Samas on selle tagajärjed otseselt seotud tänaste keskkonnakahjustustega.

Klimatoloog: enam kui nelja päeva ilma naljalt ette ei ennusta

03.11.20 KESKKOND ... Ehkki ilma ennustamine on muutunud viimase paarikümne aastaga oluliselt täpsemaks, jätab pikemate prognooside täpsus soovida, nendib klimatoloog Ain Kallis. Mõneti paradoksaalselt võib tõusta sünoptikutel tulu ilmatarkade kümnete aastate vältel tehtud tähelepanekutest.

Kured läinud, kurjad ilmad, luiged läinud, lumi maas: kas neis ennetes on tõtt?

03.11.20 LOODUS ... Rahvasuust leiab kõikvõimalikke ilmaennustusi liblika tiivavärvist rändlindude lahkumishetkeni. Novaator uuris ökoloogidelt, kuivõrd on rahvalikel ilmaennetel teaduslikku tõepõhja all.

Mikroplast teeb kalad eluohtlikult hulljulgeks

29.10.20 KESKKOND ... Meri on plastitükke täis ja pole ime, et mõnedki neist sattuvad kalade kõhtu. Selgub, et mikroplasti söönud kalad võivad selle tagajärjel muutuda hulljulgeks ja see omakorda võib neid saata hukatusse.

Nõiaring: liustike ja merejää sulamine kütab kliimat veelgi

28.10.20 KESKKOND ... Soojeneva kliima tõttu sulav jää võib kergitada Maa keskmist temperatuuri veel 0,4 kraadi võrra, hoiatavad Potsdami Ülikooli teadlased.

Liivarannad elavad ka merepinna tõusu üle, kui neil on taandumisruumi

28.10.20 KESKKOND ... Muutuv kliima toob muremõtteid paljudele – küllap vähemalt osaliselt ka põhjusega. Kuid selgub, et mõnikord võib teadus mõne mure siiski ka minema uhtuda.

Vanapaberi ulatuslikum ümbertöötamine ei pruugi kliimat päästa

27.10.20 KESKKOND ... Vanapaberit praegusest rohkem ümber töötades võime planeeti varasemast hoopis rohkem reostada, kui just selleks kasutatav elekter oluliselt rohelisemaks ei muutu, selgub Yale'i Ülikooli teadlaste uuringust.

Antarktika osooniauk oli tänavu üks ajaloo suuremaid

21.10.20 KESKKOND ... Antarktika kohal laiuv osooniauk kasvas tänavu enam kui 25 miljoni ruutkilomeetri suuruseks. Samas võiks teadlaste sõnul Montreali protokollist kinni pidades taastuda osoonikiht 2060. aastaks vähemalt eelmise sajandi keskpaiga tasemele.

Lutipudelist võib jõuda imikuni miljoneid mikroplasti osakesi

20.10.20 KESKKOND ... Laste lutipudelid, mis sisaldavad polüpropüleeni, võivad eraldada mikroplasti, selgus ajakirjas Nature Food avaldatud uuringust. Seejuures on vaja põhjalikumalt uurida, milline mõju võib olla mikroplastil inimese tervisele.

Eesti rannikut kimbutasid pronksiajal võimsad tormid

19.10.20 KESKKOND ... Eesti praegusest rannajoonest kilomeetrite kaugusel asuvad rannavallid viitavad, et enam kui kolme tuhande aasta eest algas Läänemere piirkonnas suur tormide ajajärk. Täiendavad uuringud võivad anda aimu, kui võimsaid laineid võib näha siinkandis tänapäeval, leiab Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson.

Doktoritöö heidab valgust Läänemere ja selle ranniku tangole

18.10.20 KESKKOND ... Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Maris Eelsalu doktoritöö aitab paremini hinnata lainekoormuse mõju Eesti randadele. Tulemustest võiks tõusta kasu näiteks lainetest roheenergia ammutamisel ja üleujutustest ohustatud piirkondade kindlaks tegemisel.

Õigel ajal uuendatud mets aitab võidelda süsinikureostusega

15.10.20 KESKKOND ... Metsa võime atmosfäärist süsinikku siduda sõltub kliimast: mida soojem ja niiskem on õhk, seda vähem mets süsinikku seob. Samuti oleneb metsa süsinikuringlus selle vanusest. Metsaomanik saab oma puistu süsiniku sidumise võimet tõsta õigel ajal tehtud lageraie ja istutamisega, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Kümned laevavrakid Eesti vetes võivad kaasa tuua massiivse kütusereostuse

14.10.20 EESTI ... Uuring näitab, et Eesti vetes on vähemalt 40 Teise maailmasõja aegset laevavrakki, mis sisaldavad rasket kütteõli ja on niisuguses lagunemise staadiumis, et ähvardab mastaapne keskkonnareostus. "Pealtnägija" kaardistas ohte.

Teadlased: pandeemia tõi kaasa kasvuhoonegaaside ajaloolise vähenemise

14.10.20 VÄLISMAA ... Koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud piirangud 2020. aasta esimeses pooles tõid endaga kaasa kasvuhoonegaaside heite ennenägematu vähenemise, selgus kolmapäeval avaldatud andmetest.

Suurest Vallrahust on 25 aastaga kadunud pooled korallid

14.10.20 KESKKOND ... Austraalia vetes asuva Suur Vallrahu korallipopulatsiooni arvukus on vähenenud alates 1995. aastast enam kui poole võrra. Kadumise taga on kliimamuutuse tõttu soojenev merevesi, leiavad Austraalia mereteadlased.

Soome lahe surnud tsoonid ilmutavad laienemismärke

14.10.20 KESKKOND ... Oktoobri alguses alustatud Läänemere uuringu esialgsete tulemuste kohaselt on Soome lahes hapnikuvaegusest tekkinud surnud tsoon laienenud ida poole, kuid sellest väljaspool on põhjaloomastik rikkalik.

Läbimõtlemata koroonavastane võitlus võib kahjustada keskkonda mitmel moel

14.10.20 KESKKOND ... COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule, leiab KBFI juhtivteadur ja akadeemik Anne Kahru.

Õhusaastega kokku puutuvatel inimestel esineb sagedamini ajukahjustusi

09.10.20 TERVIS ... Õhusaaste mõjutab nii meie kopse, südameid kui ka ajusid. Värske rahvusvaheline uuring viitab, et ülisaastunud õhuga Mexico Citys üles kasvavate laste ajust võib leida juba noores eas kahjustusi, millele sarnanevaid näeb muu hulgas Alzheimeri ja Parkinsoni tõve korral.

Harjumaa reovee fosforiga saaks väetada suurema osa maakonna põldudest

08.10.20 KESKKOND ... Eestist jõuab Läänemerre praeguseks 90 protsenti vähem fosforit kui kolmekümne aasta eest. Samas ohustab pea kogu Läänemerd endiselt liigne toitainerikkus ehk eutrofeerumine. Seega otsivad teadlased võimalusi, kuidas Läänemerre jõudvat fosforit nutikalt taaskasutada.

Universumis võib leiduda Maast elamiskõlblikumaid planeete

05.10.20 UNIVERSUM ... Washingtoni osariigi ülikooli (WSU) teadlased leidsid väljaspool meie Päikesesüsteemi veel 24 elamiskõlblikku planeeti. Planeedid võivad eluks sobida Maast paremingi ja osa neist tiirleb ümber Päikesest rahulikumate tähtede.

Polaaruurija Timo Palo: oleme 50 aastaga Eestis talvest kaotanud umbes kuu aega

04.10.20 UUDISED ... Saates "Hommik Anuga" oli külas polaaruurija Timo Palo, kes on käinud nii Arktikas kui ka Antarktikal ning teab, kui väike ja jõuetu on inimene kõige selle ees. Ta rääkis polaaralade olukorrast kliimasoojenemise ajal ja sellest, kuidas koroonapandeemiat võib vaadata kui looduse viisi inimestele koht kätte näidata.

Venemaa ja Ukraina maastikupõlengute suitsupilv jõudis Eesti kohale

02.10.20 EESTI ... Neljapäeva õhtul jõudis Eesti kohale Lõuna-Venemaa ja Ida-Ukraina maastikupõlengute suitsupilv. Saaste kahekordistas õhus sisalduvate peenete osakeste hulka, ent selles otsest ohtu elanikkonna tervisele ei ole.

Prognoos: Gröönimaa jääkilp sulab sel sajandil tohutu kiirusega

01.10.20 KESKKOND ... Gröönimaa jääkilbi sulamise hulk on USA teadlaste hinnangu kohaselt sellel sajandil viimase 11 700 aasta suurim.

Lilled muudavad kliimamuutuse tõttu värvi

30.09.20 KESKKOND ... Maakera floora ja fauna on kliimamuutusega toimetulekuks kolinud uutesse elupaikadesse ning nihutanud isegi oma sigimisperioode. Nüüd näitab värske uuring, et lilled on viimase 75 aasta jooksul tõusva temperatuuri ja hõreneva osoonikihiga toimetulekuks vähendanud oma kroonlehtedes ultraviolettvalgust neelava pigmendi sisaldust.

Linnud laulsid eriolukorra ajal teist laulu

25.09.20 LOODUS ... Linnulaul kõlas koroonapandeemia ajal paljude inimeste sõnul teistmoodi, selgub värskest uuringust.

Soojem kliima teeb tundrataimestiku lopsakamaks

23.09.20 KESKKOND ... Kliima läheb soojemaks ja Arktika rohelisemaks. Värskest teadusuuringust ilmneb, et kliimasoojenemine on toonud arktilistesse tundratesse taimestikku juurde.

Ornitoloog kirjutas raamatu algajatele linnuvaatlejatele

23.09.20 EESTI ... Ornitoloog Tarvo Valker sai valmis uue raamatu "Kuidas saada linnuvaatlejaks?". Autori sõnul ajendas teda teost kirjutama see, et viimane sarnase käsitlusega raamat ilmus Eestis enam kui 50 aasta eest.

Põllumees taimekaitsevahendite jääkidest: keskkonnanõuded on päris karmid

22.09.20 KESKKOND ... Eesti keskkonnanõuded on karmid ja võivad tunduda kohati ebaloogilised, leiab mitmendat põlve põllumees Olev Kreen. Samas on muutunud põllupidamine tema hinnangul tänu teadlastele ja uuele tehnikale võrreldes nõukogude ajaga oluliselt targemaks.

Kliimamuutus paneb linnud lühema aja jooksul sigima

22.09.20 LOODUS ... Kliima soojenemine on muutnud lindude pesitsusaja keskmiselt 1,7 päeva lühemaks, selgus Soome teadlaste uuringust. Kuigi nähtuste seose üksikasjad pole veel selged, võib muutuv kliima panna linnupoegi kiiremini suureks kasvama. Samuti võib see muuta pesitsevatele lindudele vajaliku toidukoguse lühemat aega kättesaadavaks.

Eesti teadlased said valmis turbauuringute andmebaasi

21.09.20 KESKKOND ... Eesti soode turbarikkus on saanud suure töö tulemusel suurde avalikku andmebaasi. Andmebaas koondab infot nii turba alade kui ka turba omaduste kohta.

Mikroskoobi all paljastus Euroopas müüdava puusöe kahtlane päritolu

21.09.20 KESKKOND ... Suur osa Euroopas müüdavast puusöest pärineb troopilistest metsadest. Sageli on sellise söe tooteinfo eksitav, mistap võib tegu olla ebaseaduslikult raiutud küttematerjaliga, selgub värskest uuringust.

Kunstkangaste pesemise tõttu on keskkonda jõunud miljoneid tonne plastprügi

17.09.20 KESKKOND ... Kunstkangast riiete pesemisel satub pesuveega keskkonda suurel hulgal sünteetilisi mikrokiudusid. Värske raporti järgi on viimase 65 aasta jooksul koos pesuveega planeedi veekogudesse jõudnud 5,6 miljonit tonni polüestri- ja nailonkiude.

Doktoritöö: Konn ja lind annavad juhiseid elupaikade taastamiseks

16.09.20 LOODUS ... Inimtegevuse tagajärjel on looduslike märgalade pindala Maal vähenenud alates 20. sajandist enam kui poole võrra ja langenud paljude liikide arvukus. Tartu Ülikooli nooremteaduri Elin Soometsa kaitstud doktoritöö annab näpunäiteid, mida tuleks Eesti tiikide, märgade hooldatud rannaniitude ja metsanduseks kuivendatud märgalade taastamisel silmas pidada.

Väikestel saareriikidel napib oma vete plastist puhastamiseks raha

14.09.20 KESKKOND ... UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Aldabra rannikualadelt plastprügi eemaldamine läheks maksma 4,68 miljonit USA dollarit. Ühtlasi võtaks see koristustöö aega 18 000 tundi, selgub värskest uuringust. Ühtlasi viitab analüüs, et väikesaartel napib oma veeala koristamiseks raha.

Põllumehed ostavad kasuliku seenelisandi pähe sageli kasutut keemiakokteili

14.09.20 KESKKOND ... Põllumehele on vaja elust kihavat ja viljakat mulda, mistõttu on kasvanud nõudlus mulla bioloogilisi protsesse stimuleerivate toodete ehk biopreparaatide järele. Tartu Ülikoolis valminud magistritöös aga leiti, et kallite preparaatide soetamisel tuleks olla ettevaatlik, kuna need ei suurenda taimekasvu ning pahatihti ei sisalda ka lubatud kasulikke mikroorganisme.

Lennunduse kliimamõju on paarikümne aastaga kahekordistunud

14.09.20 KESKKOND ... Lennusõit aitab arvutuste järgi jõudsalt kaasa üleilmsele soojenemisele. Värske uuringu järgi on lennunduse kliimatsoojendav mõju viimasel ligi paarikümnel aastal ligi kahekordistunud.

Euroopa Liit võib autode CO2 norme veelgi karmistada

13.09.20 VÄLISMAA ... Euroopa Komisjon on oma uute kliimapoliitika karmistamise ettepanekute raames koostanud ka soovitused, mille kohaselt peaks autode CO2 heitkogused praegu kavandatust veelgi järsemalt vähenema.

Raport: iga kaheksas surmajuhtum on seotud keskkonnasaastega

10.09.20 KESKKOND ... Euroopas on iga kaheksas surm soetud keskkonnasaastega, selgus Euroopa keskkonnaagentuuri hiljuti avaldatud raportist. Eestis on keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal 12–13 protsenti.

Elurikkus langeb katastroofilise kiirusega, hoiatavad teadlased

10.09.20 KESKKOND ... Viimase 50 aastaga on vähenenud loomaliikide arvukus keskmiselt enam kui kahe kolmandiku võrra, selgub Maailma Looduse Fondi värskest raportist.

Video: keskkonnakonverents "Taastuvenergia minu tagaõuel"

08.09.20 KESKKOND ... Eesti Energia korraldataval keskkonnakonverentsil "Taastuvenergia minu tagaõuel" arutletakse sel aastal, kuidas jõuda taastuvenergia arendamisel NIMBY-st (ei, mitte minu tagaaeda) YIMBY-ni (jah, minu tagaaeda).
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: