23.10.19 ... Maailmameedia kihama pannud ja tippteadusajakirjas avaldatud töö sisaldab märkimisväärseid vigu ning poleks pidanud ilmuma, leiavad kümned teadlased ja vähemalt neli sõltumatut töörühma.

22.10.19 ... Värske uuringu järgi pole eestlased valmis kliimamuutuse ohjeldamiseks kukrut kergendama, küll aga vähendama näiteks kiirmoe tarbimist. ERR-i veebisaade "Otse uudistemajast" arutlebki selle üle, milliste sammudega tavainimene saab kliimamuutuse piiramisele päriselt kaasa aidata.

17.10.19 ... Põldude saagikuse kasvatamiseks on lisaks suuremale tolmeldajate ja röövliikide arvule vaja suurendada ka piirkonna liigirikkust, selgub kõik teemakohased tööd ette võtnud teadlaste koondanalüüsist. See eeldab aga mitmekesisemaid poollooduslikke maastikke.

14.10.19 ... Linnas on üldiselt soojem kui maal, kuid selgub, et just vaesemad linnaosad kipuvad olema eriti soojad.

11.10.19 ... Prügikunst on üks võimalik viis osundada inimeste ümber valitsevale ebaloogilisusele ja lohakusele. Kunstnik Elo Liiv ehitas Telliskivi loomelinnakusse elektroonikajäätmetest e-majaka, mis peegeldab piltlikult iga päev Eestimaal äravisatava elektroonika kogust.

07.10.19 ... Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) teadlaste osalusel lahendati füüsikas pikka aega selgitust oodanud nähtus ehk kuidas ruteeniumit sisaldava ühendi kuju ja ühes sellega tema omadused muutuvad tahkes vormis. Uuringu üks autor Aleksander Rebane selgitab seda kui "kurgist banaaniks" muutumise mehhanismi.

07.10.19 ... Tehnoloogiaekspert Katrin Idla ja ettevõtja Marek Strandberg kirjutavad Marshalli plaanist ja Willy Messerschmitti õppetunnist ehk sellest, kuidas saab realiseerida üleüldist dekarboniseerimiskava ning muuta inimeste tegevus nn kliimaneutraalseks.

03.10.19 ... India ja Pakistani vahelise tuumasõja puhkedes langeks maailma keskmine temperatuur kuni 5 °C võrra. Käsikäes Maale jõudva valgushulga vähenemisega langeks taimede saagikus eeskätt põhjapoolkeral piisavalt palju, et jätta toidupuudusesse suur osa elanikkonnast.

01.10.19 ... Eesti vetes elavad hülged ei saa enam vabalt ringi liikuda, sest nad on inimtekkelise veealuse müra pärast sunnitud osa merealasid vältima.

01.10.19 ... Kooliõpilastest kliimaaktivistid kuulutavad üle maailma, et meie planeet on ohus ja poliitikud peavad midagi kiiremas korras ette võtma, et ära hoida ökokatastroof. Kas Eesti valitsus kuulab noori? "Esimeses stuudios" on täna õhtul vastamisi noor kliimaaktivist Kertu Birgit Anton ning riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar (Keskerakond).

01.10.19 ... Eestis kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks nõuab järgmisel kümnendil iga-aastaselt sisemajanduse koguproduktist (SKP) umbes nelja protsendi väärtuses investeeringuid ja tegevusi, sellele järgneval kümnendil kahe ja aastatel 2040 - 2050 umbes ühe protsendi mahus investeeringuid, ütles sellekohase uuringu läbi viinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) juht Lauri Tammiste.

30.09.19 ... Eestimaa Looduse Fondi, Rohelise Liikumise ja Keskkonnaõiguse Keskuse esindajad andsid esmaspäeval peaminister Jüri Ratasele üle 2848 inimese toetusallkirjaga algatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" pöördumise, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.

30.09.19 ... Keskkonnaministeerium esitleb teisipäeva hommikul uuringut, mis analüüsis Eesti võimalusi saavutada kliimaneutraalsus. Kell 9 algavat uuringututvustust saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.

30.09.19 ... Plastist teekottide kasutamisel võib sattuda organismi miljardeid mikro- ja nanomõõdus plastitükke. Kuigi üliväikese plasti tervisemõjude kohta napib uuringuid, soovitab uuringu autor olla siiski ettevaatlik ja mõelda keskkonnale.

26.09.19 ... Süsinikuheitmete senise kasvu jätkudes võib tõusta maailmamere tase sajandi lõpuks enam kui meetri võrra. Jõuliste kärbete korral oleks tõus kordades väiksem, selgub IPCC kolmapäeval avaldatud eriraportist.

26.09.19 ... Meemesilasi ja tolmeldajaid jääb järjest vähemaks ning ei ole selge, mis on selle täpne põhjus. Üks oletatav põhjus on põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite ja nende segude kasutamine, mis kahjustab mesilasi ning tekitab põhjendatult küsimuse, kas mürgijääke võib sisaldada ka mesi. Eesti Maaülikooli värske doktoritöö aitab vastata sellele küsimusele.

25.09.19 ... ERR Novaator tegi nädala alguses New Yorgis toimunud kliimakohtumise ja reedel toimuva kliimastreigi valguses ülevaate, mis võib oodata planeeti selle täieneva soojenemise korral.

25.09.19 ... ERR Novaator tegi nädala alguses New Yorgis toimunud kliimakohtumise ja reedel toimuva kliimastreigi valguses ülevaate, milliste tegevustega oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaase sajandi keskpaigaks kõige ulatuslikumalt.

25.09.19 ... ERR Novaator tegi nädala alguses New Yorgis toimunud kliimakohtumise ja reedel toimuva kliimastreigi valguses ülevaate, kuidas ja miks on muutunud planeedi kliima viimastel aastakümnetel.

23.09.19 ... Riigil puudub ülevaade reoveeteenust pakkuvate ettevõtete kohta ning on firmasid, kes odavama hinna pärast viivad reovee metsa alla, järve või valesse puhastusjaama.

19.09.19 ... Ka kõva pakase käes võib sadada pikalt uduvihma, mitte lund. Vähemalt Antarktikas on see nii.

18.09.19 ... Maaülikooli teadlased viisid Eesti metsades läbi uuringu, millest selgus, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised puistud, samal ajal, kui vanemad metsad muutuvad süsiniku allikateks.

16.09.19 ... Soome uus raamatukogu Oodi on suur ja moodne nii vormilt kui ka sisult. Veel paari nädala eest nautisid soomlased raamatukogu ees suveilma ja linn oli täis rattaid. Soome on keskkonna- ja kliimaküsimused oma prioriteediks seadnud ning tahab kliimaneutraalsuseni jõuda juba aastaks.

11.09.19 ... Selleks, et liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole, peaks Eesti võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid väga paljudes eluvaldkondades. Tehnoloogiaid, mida arendavad meie ülikoolid, tutvustati poliitikutele ja ettevõtjatele mõeldud kliimaneutraalsuse konverentsil.

12.09.19 ... Ehkki Eesti elanikud on hakanud võtma kliimamuutusi tõsisemalt, on nende osakaal, kes peavad globaalset soojenemist probleemiks või üldse väljendavad seisukohti kliimamuutuste teemal, endiselt üks Euroopa Liidu madalamaid, selgub sel nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemustest.

12.09.19 ... Ökoloog Aveliina Helm toob välja erinevad viisid, mis aitavad ja mis ei aita kliimaneutraalsuse poole.

11.09.19 ... Kui palju raiuda ja millist metsa raiuda? Paljud argumendid ühe või tiese poolt või vastu vajavad läbimõeldud artuelu, et mitte osutuda lihtsalt rohepesuks, leiab Vikerraadio Rohesäutsus ökoloog Aveliina Helm.

11.09.19 ... Süvamere põhjast lekkinud metaanil võis minevikus olla seos jääaegadega, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste osalusel valminud uuringust. Kui palju seda kasvuhoonegaasi lekkis ning milline mõju võis sel olla jääaja vaheldumisel jäävaheajaga, selgitavad edasised uuringud.

10.09.19 ... Isegi kõige oskuslikumat majandades ei pruugi hakata taastatud elupaik toimima sama hästi kui juba olemasolev. Siiski taastub selle nimel pingutada, märgib Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm Vikerraadio rubriigis "Rohesäuts".

09.09.19 ... Orkaan Dorian pole katastroofiline mitte ainult Bahama saartel elavatele inimestele, vaid võimalik, et see tappis ka Bahama puukoristaja viimased isendid, mis tähendab, et see liik on nüüd välja surnud. Kadunud võivad olla ka mitmed teised linnuliigid, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

09.09.19 ... Sel aastal tekib maakera iga elaniku kohta üle kuue kilogrammi e-jäätmeid. Mis saab meie vanadest kodumasinatest, kui palju neist ümber töödeldakse ja mida saaks iga inimene teha selle jalajälje vähendamiseks räägib minutiloengus Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Margus Vetsa.

08.09.19 ... Üha sagedamini otsivad inimesed autotranspordile alternatiivsemaid lahendusi. Miks mitte kasutada jalgratast, selleks on palju häid põhjuseid. Milliseid täpselt, selgitab Vikerraadio rubriik "Rohseäuts".

07.09.19 ... Keskkonnaaktivistid on aastaid rõhutanud vajadust säästa vett, vältida ühekordse plasti kasutamist ja kustutada kodust lahkudes tuled. Värskelt avaldatud kliimaraport tõi esile aga hoopis teise ja veelgi suurema keskkonnavaenlase: meie liigse lihatarbimise. Teemat lahkas Vikerraadio rubriik "Rohesäuts".

06.09.19 ... Kas teadsite, et biolagunev plast võib osutuda keskkonnale isegi kahjulikumaks, kui tavaline naftal põhinev plastmass? Vikerraadio "Rohesäutsu" rubriik võttis asja vaatluse alla.

05.09.19 ... Elektrijaamades biomassi põletamine võib kasvatada Eesti CO2 heitmeid, seades kahtluse alla selle kliimasõbralikkuse. Kui metsa targalt majandada, ei pruugi suurem puidupõletamine Eesti metsi kahjustada, kuid teiste riikide kogemuste põhjal ei tasu loota, et kütusevajaduse katmiseks piisab vaid raie- ja puidujääkidest, leiavad teadlased.

05.09.19 ... Mägedes on lund rohkem, kui arvatud. Ameerika teadlaste avastus on tähtis muu hulgas seepärast, et mäestikulumest saavad paljud maailma elanikud joogivett.

04.09.19 ... Sel suvel toimus üle Eesti tuhandeid rahvarohkeid üritusi, kus tarbiti palju sööki ja jooki ning ühes sellega tekkis ka palju jäätmeid. Ürituste korraldajad on hakanud aina enam mõtlema, kuidas korraldada sündmust keskkonnasõbralikumalt, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Orissaares Illiku laiul toimuva elamusfestivali I land soundi korraldajad on keskkonnateema enda jaoks väga täpselt läbi mõelnud. Kristo Eliasega vestles festivali roheprojekti vastutaja Kadi Aguraijuja

03.09.19 ... Kliima muutub. Viinamarjad küpsevad tänapäeval varem kui sajandite eest.

31.08.19 ... Teadlased on jälile saanud Kesk-Ameerika vulkaanile, mille suur purse aitas vallandada 6. sajandil põhjapoolkera kimbutanud kliimajahenemise.

30.08.19 ... Prügi on maailmas üüratult palju – mõnel pool rohkem, mõnel pool veel rohkem. Kuidas sellest lahti saada? Üks võimalus on "Teeme ära!". Teine võimalus on "Teeme prügikorjamise roboti!".

29.08.19 ... Taas on käes see aeg aastas, kui aedades rõõmustavad marjapuud- ja põõsad inimesi näiteks mahlaste viljadega. Samal ajal toovad valminud aiasaadused kodudesse ka mitmesuguseid külalisi, kes halvemal juhul kogu saagi paari tunniga nahka pistavad. Miks eelistavad aga linnud oma toidulauana kasutada kirsi -ja murelipuid, vähem aga ploomipuid?

28.08.19 ... Eestis on vee kättesaadavusega lood hästi. Meil on mereline kliima, Atlandilt tuleb pidevalt niisket õhku, mis siinkandis alla sajab. Tänu tasasele maale, vegetatsioonile ja paljudele märgaladele jääb taevast tulev vesi kenasti loodusse püsima ega voola kohe merre tagasi. Riigi Ilmateenistuse andmetel on meil sademete pikaajaline keskmine 672 mm aastas. Proovige ette kujutada 67 cm paksust veekihti kogu Eestit katmas – aga see ongi summaarne sademetekogus, mis siin alla sajab, ütleb Peep Mardiste Vikerkaares.

28.08.19 ... Eestile iseloomulikud luitelised rannamaastikud kaotavad oma ilmet muutuva kliima ja inimmõju tõttu, selgub Tallinna Ülikooli doktorandi Agnes Andersoni doktoritööst. Samuti vaesub nende liigiline mitmekesisus.

27.08.19 ... Vihmametsade tõhusamat kaitset toetab suurem osa riigist, sh suurtalunikud ja suurlinnade elanikud. Sõnumi poliitikuteni viimiseks on vaja aga tugevamat rahvusvahelist majanduslikku survet, leiavad Brasiilia teadlased.

27.08.19 ... Viimasel ajal on põlengud Brasiilias Amazonase piirkonna vihmametsades pälvinud ülemaailmset tähelepanu, sealhulgas nii üleskutseid kustutustöid toetada kui ka kriitikat keskkonnavaenulikuks peetud presidendi Jair Bolsonaro suhtes. Samal ajal juhivad aga paljud tähelepanu sellele, et suuremad metsa-ja maastikupõlengud laastavad hetkel mitut Aafrika riiki ning sealne probleem sarnast tähelepanu ja kajastust ei pälvi.

15.08.19 ... Tänavune juuli oli kõige kuumem kuu, mis seni vastavate mõõtmiste ajaloos registreeritud, teatas neljapäeval USA riiklik ookeani- ja atmosfääriamet (NOAA), kinnitades Euroopa Liidu varasemaid andmeid.

15.08.19 ... Mikroplasti kannab inimasustusest kaugele hoopis atmosfäär ning selle toob maa peale kõige paremini lumi. Nii selgub värskest Šveitsi ja Saksamaa teadlaste ühisuuringust.

15.08.19 ... Suplejate kehadelt satub merevette päikesekreemi, millel on mõju näiteks korallidele aga ka muudele meres elutsevatele organismidele. Värske uuringu kohaselt eraldub päikesekreemidest vette metallijääke ja toitaineid, mille mõju vee-elustikule on veel teadmata.

12.08.19 ... Inimtegevus liigutab igal aastal rohkem setteid ja kivimeid kui kõik loodusprotsessid ühtekokku, jõed ja erosioon kaasa arvatud. See ei tarvitsegi teid üllatada. Tõenäoliselt olete kohanud igal pool internetis sarnaseid fakte, millega üritatakse juhtida tähelepanu sellele, kui mastaapselt me oleme oma planeeti antropotseeni ajastul ümber kujundamas.

10.08.19 ... Kliima ja keskkonna seisukohalt on nii inimkonnal kui ka Eestil vaid paar aastakümmet, et kõik ümber mängida: energiatootmine, toidutootmine ja põllumajandus ning traditsiooniline loodushoid. Keskkonnakatastroofi vältimiseks peavad muudatused olema suured ja põhimõttelised, toonitas keskkonnateadlane Aveliina Helm arvamusfestivali arutelul, mis keskendus kasvu piiride otsimisele.