05.02.26 KESKKOND ... Sood on ühed kõige tõhusamad süsinikusidujad maailmas. Kui nende veetase langeb, muutuvad need kiiresti süsiniku sidujaist selle allikaks. Poolas asuva soo turbakihte uurinud teadlased leidsid nüüd vastuse küsimusele, milline nägi välja ühe soo veerežiim enne inimtegevust.

04.02.26 KESKKOND ... Ehkki möödunud kümnendi talved on olnud pigem jäävaesed, näitavad aastani 2050 tehtud kliimaprognoosid, et kriitilise infrastruktuuri rajamisel ja talvises navigatsioonis tuleb endiselt arvestada karmidest jääoludest tingitud ohtudega, rõhutab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Rivo Uiboupin.

04.02.26 KESKKOND ... Akadeemik Tarmo Soomere sõnul tuleks Eesti olulisematele soodele ja jõgedele anda juriidilise isiku staatus, mis tagaks looduskaitse sõltuma poliitilistest tõmbetuultest ja muutuvatest inimväärtustest.

04.02.26 KESKKOND ... Kui sipelgas naaseb pikalt ja väsitavalt korjeretkelt kodupessa, siis viimane asi, mida ta sooviks, on see, et kaassipelgad teda enam pessa sisse ei laseks — nagu oleks ta rohutirts, kes on suvi läbi ainult trallitanud ja mitte tööd teinud.

03.02.26 KESKKOND ... Ehkki tänavune jaanuar oli Eestis viimase veerandsajandi üks külmemaid, soojeneb kliima omasoodu edasi. Tartu Ülikooli kliimafüüsika professor Velle Toll selgitab, miks ilm pärast sooja detsembrit järsult jahenes ning milliseks kujunevad Eesti talved tulevikus.

02.02.26 KESKKOND ... Äsja lõppenud jaanuar oli pikaajalisest keskmisest tunduvalt jahedam, kuivem ja päikeselisem. Viimase 25 aasta lõikes oli jaanuar külmem vaid 2010. aastal.

02.02.26 TEADUSELU ... Eesti riiklikus keskkonnaseires on palju lünki ja kuigi vajadus ajakohaste andmete järele kasvab, ei kasutata inimeste tehtud loodusvaatlusi sageli otsuste tegemisel, ilmneb Eesti teadlaste värskest uuringust. Keskkonnaametnike hinnangul oleks vaja loodushuvilistele täpsemaid juhiseid, et andmed oleksid kasutatavad.

02.02.26 KESKKOND ... Esmaspäeval kell 15.40 algavas otseülekandes arutlevad akadeemikud Pärnus toimuval konverentsil selle üle, kuidas leida tasakaal teaduse ja ühiskondlike väärtuste vahel olukorras, kus keerukad teemad nagu kliima ja elurikkus tekitavad vastakaid tõlgendusi.

29.01.26 KESKKOND ... Neljapäevane päikesepaisteline ilm võimaldas NASA Terra satelliidil asuva MODIS-e instrumendiga jäädvustada Eestit ja selle lähiümbrust. Hinnanguliselt on praeguseks jääga kaetud juba ligi 90 000 ruutkilomeetrit Läänemerest.

29.01.26 KESKKOND ... Ehkki statistika kinnitab kliima vääramatut soojenemist, muudab inimeste lühike mälu ja ilmastiku heitlikkus iga krõbedama külmalaine suureks üllatuseks.

29.01.26 KESKKOND ... Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased viisid Pandiveres Sõmeru jõe valgalal läbi mitmeaastase seire, et hinnata põllumajanduse veekaitse meetmete tõhusust. Uuringu tulemused näitasid, et kehtivad meetmed ei taga nitraaditundlikul alal piisavat põhja- ja pinnavee kaitset.

29.01.26 ÜHISKOND ... Metafoorselt väljendudes on inimkond nüüd maailma lõpust 85 sekundi kaugusel, osutab üleilmne ekspertkogu oma iga-aastases raportis. N-ö viimsepäevakella seierit panid neid seekord neli sekundit kesköö suunas nihutama tehisaru, sünteetilised organismid, aga ka suurriikide aetav poliitika.

28.01.26 KESKKOND ... Tallinna Ülikooli vanemteadur ja rannikumere geoloog Hannes Tõnisson prognoosib pikaajalist külmalainet, mistõttu ei pruugi õhutemperatuur enne 24. veebruari plusspoolele tõusta. Enne seda võivad puruneda aga mitmed külmarekordid.

27.01.26 KESKKOND ... Arktikas on alanud uus ajajärk, kus seni haruldased ilmastikuäärmused on muutunud sagedaseks ja laiaulatuslikuks. See mõjutab otseselt sealset taimestikku, loomi ja elanikke, kirjutavad teadlased värskes uuringus.

27.01.26 ÜHISKOND ... Gröönimaa maapõu peidab endas erakordset geoloogilist rikkust, mille peale ihuvad hammast nii mõnedki suurriigid. Kuidas lõi miljardite aastate pikkune looduslugu eeldused tänapäeva geopoliitiliseks võidujooksuks, rääkisid Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) geoloogid.

26.01.26 KESKKOND ... Praegu tuleb linnahaljastuses lappida sageli planeerimis- ja projekteerimisjärgus tehtud vigu hoolduse käigus. Elurikka ja igas vanuses inimestele sobiva vastupidava linnaruumi saaks luua aga juba eos, kasutades praegusest enam ajaloolisi andmeid ja linnade digikaksikuid, osutab Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö.

23.01.26 KESKKOND ... Raviomadustega seene musta pässiku nakatamise edukus sõltub peamiselt seenetüve geneetilistest omadustest. Pässiku kasvatamiseks võib lisaks kasele sobida hästi ka lepp.

23.01.26 KESKKOND ... Ehkki mikroplasti on leitud pea kõikjalt maailmas, võib selle sisaldus atmosfääris olla seni hinnatust isegi mitu suurusjärku väiksem, osutab Austria teadlaste uuring. Autorid kutsuvad üles kehtestama mikroosakeste mõõtmisele ühtset standardit.

22.01.26 KESKKOND ... Tallinna Ülikooli teadlaste kordusuuring näitab, et pealinna kogukonnaaedades kasvatatud puu- ja köögiviljad ei sisalda tervisele ohtlikke aineid, kuid sealseid saadusi süües tuleb kinni pidada lihtsatest hügieenireeglitest.

21.01.26 KESKKOND ... Liustike sulades võib langeda Gröönimaa rannikumere veetase praeguse rannajoone suhtes sajandi lõpuks kuni 2,5 meetri võrra, osutab värske teadustöö. Kui kohalikele valmistab rannikumere taandumine ilmselt tuska, siis liustikekadu võib tänu maakerkele hoopis aeglustuda.

21.01.26 KESKKOND ... Maailm on jätnud ajutiste veekriisideajastu selja taha ja jõudnud mitmel pool püsiva veepankrotini. Kui veevarusid tarbitakse kiiremini, kui need taastuda jõuavad, annab see pöördumatu hoobi paljudele ökosüsteemidele ning ohustab ka inimeste toidujulgeolekut ja linnade jätkusuutlikkust, kirjutavad ÜRO Ülikooli teadlased värskes uuringus.

19.01.26 KESKKOND ... Kuigi Tartu teadlaste arendatud biokile püüab reoveest kinni nii südamerohud kui ka antidepressandid, valmistab rohkem muret põllumajandus, kust ravimijäägid jõuavad keskkonda võrdlemisi takistamatult.

19.01.26 KESKKOND ... Hiljutine aastavahetuse veekriis Tallinnas oli külm dušš, mis tuletas meelde, kui abitud on linnaelanikud ilma tsentraalse veevärgita. Veevarustuse katkemine ei ole teoreetiline risk, vaid reaalne bioloogiline ja logistiline haavatavus.

19.01.26 KESKKOND ... Et kaitsta põlluvilju kahjurite eest, pritsitakse põldudele kahjurimürke ehk pestitsiide.

16.01.26 KESKKOND ... Kui Pärnu lahel on tulnud juba enam kui nädal jääd murda, siis Eesti põhja- looderannik püsib vaatamata kauapüsinud külmale ilmale jäävaba. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessori Ülo Suursaare sõnul on kontrasti taga talvine ehk soe süvaveekerge.

14.01.26 KESKKOND ... Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste seireteenistuse värsked andmed kinnitavad, et 2025. aasta oli soojuselt mõõtmisajaloo kolmas. Samas tähistab see märgilist muutust: kui varasemaid rekordeid aitasid püstitada looduslikud ilmastikunähtused, siis nüüd püsib planeet rekordiliselt soe ainuüksi inimtegevuse toel.

14.01.26 KESKKOND ... Värske Tallinna Tehnikaülikooli uuring kinnitab, et kliimamuutused ei kohtle Läänemere randu võrdselt. Kuna rannikut vormivad jõud, nagu lainetus ja veetase, on piirkonniti erineva tugevusega, on ka nende mõju igale rannalõigule isesugune.

13.01.26 LOODUS ... Samasooline seksuaalkäitumine on primaatide seas üldlevinud. See aitab neil tugevdada omavahelisi sidemeid ning tulla toime karmide keskkonnaolude ja sotsiaalsete pingetega, kirjutavad Londoni Imperial College'i teadlased värskes uuringus.

13.01.26 KESKKOND ... Niiskem kliima võib Põhja-Euroopas kaskede kasvu selle ergutamise asemel hoopis pärssida ja muuta nad äärmuslike ilmaolude suhtes haavatamaks, osutavad hiljutised uuringud. Avastus võib pakkuda alust metsandustavade muutmiseks ning aidata täpsemalt prognoosida puistute vastupidavust ja metsa juurdekasvu.

12.01.26 VIKERRAADIO ... Üle kümne korra Antarktikas ekspeditsioonil käinud polaarteadlane Priit Tisler rääkis "Vikerraadios", et kuna ilm mängib Antarktikas üliolulist rolli, on sealses uurimisjaamas tema jaoks muu hulgas väga erilised kaks tipphetke, kui ta sinna lõpuks kohale jõuab ja kui sealt ka minema saab.

08.01.26 KESKKOND ... Läänemere keskosa süvaveekihi hapniku sisaldus on langenud rekordiliselt madalale. Alates 2016. aastast on süvavee hapnikuvarud kiiresti vähenenud ja olukorra peatset paranemist pole oodata, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased värskes uuringus.

05.01.26 KESKKOND ... Ehkki inimeste argikogemuses on välgud pigem lühike ja kohalik sähvatus, on kosmosetehnoloogia areng toonud päevavalgele uue reaalsuse. Viimasel kümnendil on tuvastatud orbiidilt sadade kilomeetrite pikkuseid elektrilisi hiiglasi, mis jäävad maapealsetele vaatlejatele hoomamatuks.

30.12.25 KESKKOND ... Praegusest niitude võrgustikust ei piisa ökosüsteemide toimimiseks ega liikide püsimiseks, viitab Tartu Ülikooli ökoloogide värske Eesti poollooduslike niitude seisundi hinnang. Pärandniitudega seotud elurikkuse päriselt säilitamiseks peaks olema hooldatud niitude pindala vähemalt kaks korda suurem.

29.12.25 KESKKOND ... Praeguse teadmise järgi tasakaalustavad õhusaasteosakesed umbes kolmandiku inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendavast mõjust. Tartu Ülikool kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll asub uurima, kas pilvede ja õhusaaste vastastikmõju võib jahutada planeeti arvatust tõhusamalt.

29.12.25 KESKKOND ... Rahvusvaheline teadlasrühm pani kokku viimaste kümnendite põhjalikema ülevaate atmosfääri vesinikuringest. Selgus, et inimtegevuse mõjul on selle kaudse toimega kasvuhoonegaasi hulk õhus märgatavalt kasvanud.

23.12.25 KESKKOND ... Eestis tarbitavast energiast kulub ligi pool hoonete ülalpidamiseks, mistõttu nähakse nende energiatõhususe parandamist kliimaeesmärkide saavutamise keskse osana. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö viitab nüüd, et Eestis jääb see energiavõrgu süsiniku jalajälge vähendamata poolikuks lahenduseks ja pelgalt renoveerimisele panustada ei saa.

22.12.25 KESKKOND ... Kuigi Euroopa Liit on seadnud sihiks peatada 2050. aastaks uute looduslike alade hõivamise, liiguvad Balti riigid vastuvoolu. Eesti Maaülikooli ja Riia Tehnikaülikooli teadlaste analüüsid näitavad, et kõvakattega pindade osakaal kasvab Eestis, Lätis ja Leedus ka nendes piirkondades, kus rahvaarv järjepidevalt kahaneb.

22.12.25 KESKKOND ... Looduskaitsealadest on seal elavatele loomadele tõepoolest kasu, tõdevad Hiina teadlased, kes uurisid Hiina edelaosa looduskaitsealadel elavate imetajate tegemisi.

19.12.25 KESKKOND ... Hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö autor lõi põhjavee kaitstuse hindamiseks uue ja varasemast täpsema meetodi. See näitab, kus põhjavesi vajab rohkem kaitset ja kus on looduslikult juba tugev kaitse olemas. Samuti aitab see kaitsta põhjavett mõlemal pool riigipiiri.

18.12.25 KESKKOND ... Keskkonnaagentuuri prognoos näitab, et kuigi nädala alguse järsk jahenemine toob pühadeks miinuskraadid, ei tasu kohevat lumevaipa oodata.

17.12.25 KESKKOND ... Metsapõlengu järgselt tekkinud männikuis mõjutavad samblike liigirikkust ja mitmekesisust puistu puuliigiline koosseis ja lagupuidu olemasolu. Samblike liigirikkuse hoidmiseks peaks maastikul leiduma aga erinevas arengustaadiumis puistusid, selgub hiljutisest uuringust.

12.12.25 KESKKOND ... Saksa teadlasrühm valmistas seni põhjalikema kolmemõõtmelise hoonekaardi. Sellele on kantud pea kõik maailma ehitised ehk ligi 2,75 miljardit maja. Kaardi abil saab uurida nii linnaplaneerimist, kliimamuutuste mõju, katastroofiohtu kui ka korruptsiooni.

12.12.25 KESKKOND ... Soojemad ookeanid ja jääkatteta meri lükkavad Eestis talve algust üha sagedamini uude aastasse. See jätab pühadeaegse lumelootuse vaid Ida-Eesti elanikele ja võimaldab Lääne-Eesti elanikel utreeritult seeni otsima minna, nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse vanemteadur Hannes Tõnisson.

10.12.25 KESKKOND ... Antarktisel, sel jäisel, osooniaugulisel mandril ja lähikonna saartel elab üksainus täiesti kohalik putukaliik, keda kusagil mujal ei ela.

09.12.25 TEADUSELU ... Eesti teadlastel õnnestus koju tuua kolm Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlase granti, mille kogumaht on ligi kuus miljonit eurot. Tartu Ülikooli teadlased asuvad uurima õhusaaste varjatud mõju kliima soojenemisele, taimede lehtede ülemisi õhulõhesid ning naiste hormoonaaltsükli ja geenide keerukat vastastikmängu.

09.12.25 KESKKOND ... Antarktika kohal igal sügisel avanev osooniauk oli sel aastal ootamatult väike. Ameerika Ühendriikide kosmoseameti NASA ning mere- ja õhuvallaameti NOAA teadlaste hinnangul osutab see tõik, et osooniaugu vastane Montreali 1987. aasta kokkulepe ja selle hilisemad lisaprotokollid töötavad tõhusalt.

08.12.25 KESKKOND ... Tiigreid, neid suuri vöödilisi kaslasi, on maailmas vähemaks jäänud. Neid elab vaid viiel kuni kümnel protsendil kunagisest asualast.

02.12.25 KESKKOND ... Antarktika kohale juba aastakümneid tekkiv iga-aastane osooniauk oli tänavu nii väike ja lühikese elueaga viimati 2019. aastal. Teadlased näevad seda julgustava märgina osoonikihi taastumisest.

25.11.25 ARVAMUS ... Maa- ja ruumiameti ortofotodel põhinevatest analüüsist selgub, et aastatel 2013–2021 taastatud soometsades on tugevalt kahjustunud 400 hektari jagu puistuid ehk 3,95 protsenti kõigist sel ajal taastatud soometsadest, kirjutab Tartu Ülikooli seirespetsialist Indrek Hiiesalu.

24.11.25 KESKKOND ... Eesti geograafiline asend on kostitanud kohalikke juba sajandeid heitliku ilmaga, kuid nüüd on kliima põhjalikult muutumas. Ees ootab ajastu, kus mineviku kogemusest ei pruugi äärmuslike põudade ja vihmadega toimetulekul enam piisata, arutlesid keskkonnaajaloolane Ulrike Plath ja kliimateadlane Velle Toll.