Keskkond

Videoloeng: Eestis kogutakse ainulaadselt turismistatistikat

22.10.21 KESKKOND ... Hoolimata maailmas levivast viiruskriisist, mis on raskendanud inimeste vaba liikumist, ei kao loomupärane soov ja vajadus reisida kuhugi. Üks kiire ja mugav võimalus turistide külastuste kohta infot saada on mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine.

Bakter muundab ülipüsiva plasti biolagunevaks

21.10.21 KESKKOND ... Plastsaaste on suur üleilmne mure, kuid seda suurt muret võivad leevendada väikesed usinad bakterid, kes suudavad lagundada muidu raskesti lagunevat plasti. Enamgi veel – nad suudavad sünteesida lagundamisel saadud tükkidest kohe ka uut, keskkonnasõbralikumat, biolagunevat plastmaterjali.

"Kaduva maailma lävel" | Metsis

20.10.21 LOODUS ... Metsaökoloog Eliisa Pass külastas üht metsise mänguplatsi Kõrvemaal ja räägib, miks metsis just selliseid elupaikasid eelistab ning miks seda suursugust lindu peab kaitsma.

Põtrade oksanosimine leevendab kliimamuutuse tagajärgi

18.10.21 KESKKOND ... Põtradel on ilmaelus üks üllatav roll varuks. Selgub, et metsas rahulikult oksi ja võrseid nosivad põdrad võivad eneseteadmata leevendada mõnesid kliimamuutuse tagajärgi.

Videoloeng: kuidas liiguvad Eesti erinevad rahvusrühmad?

15.10.21 KESKKOND ... Senised ruumilise eraldatuse vähendamise meetmed ja integratsioonipoliitikad on geograafilises mõttes lähtunud inimese elukohast. Tartu Ülikooli inimgeograafid leiavad aga, et targem oleks lähtuda nende tervest tegevusruumist.

Otse kell 12: hõimupäevade konverents põlisrahvaste keskkonnamuredest

14.10.21 KESKKOND ... Tallinnas toimub neljapäeval hõimupäevade raames rahvusvaheline konverents, mille ettekanded ja arutelud keskenduvad kliimasoojenemine ja keskkonnakaitse ning keskkonna ja majanduse seoste teemadele.

Mobiiliandmed aitavad hinnata koroonaajal välisturistide arvu vähenemist

08.10.21 KESKKOND ... Mobiilpositsioneerimisega kogutavate andmetega saab aimu nii sellest, kuidas võib riiki sisse toodud viirus levida kui ka hinnata, millised piirkonnad vajavad pandeemia järel kõige rohkem toetust, kirjutab Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Anto Aasa.

Teadlased hoiatavad kolmekordistunud kuumaohu eest linnades

07.10.21 KESKKOND ... Alates 1980. aastatest ohustab maailma linnu üha enam äärmuslik kuumus. Praegu esineb kuumalaineid seal kolm korda sagedamini kui 35 aasta eest ja kokku peavad kuumalainete sagenemist taluma nüüdseks 1,7 miljardit inimest ehk pea veerand Maa elanikkonnast, osutab USA teadlaste uuring.

Mustad täpid vahtralehtedel viitavad heale seeneaastale

05.10.21 LOODUS ... Paljudele inimestele silma jäänud suured mustad täpid kolletavatel vahtralehtedel kannavad endas vahtratele omase seenkasvaja eoseid. Tallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialisti Pille Hermanni sõnul on nii vahtrate täpid kui ka näiteks tammedel kasvavad õunalaadsed moodustised just noorte puude mure.

Minutiloeng: miks lõhnab muld eriliselt?

04.10.21 KESKKOND ... Mõnikord tajume, et muld lõhnab eriti hästi. Seda juhtub tavaliselt suvel pärast vihmasabinat ja samuti sügisel. Mullale erilise lõhna andvast ühendist räägib lähemalt Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.

Videoloeng: Eestis näeb tornaadosid ja vesipükse pea igal aastal

01.10.21 LOODUS ... Ohtlikest ilmastikunähtustest esineb Eestis enim tormituuli ja pagisid, ühtlasi registreeriti Eestis aastail 1997–2019 vähemalt 52 tornaadot ja 87 vesipüksi. Ohtlike nähtuste märkamine ja kahju ennetamine muutub aga üha lihtsamaks, sest lisandunud on uued tehnilised võimalused ja kodused hobivaatlejad, räägib Riigi Ilmateenistuse sünoptik Kairo Kiitsak Tartu Ülikooli videoloengus.

Inimtekkeline saaste vähendas üleilmset temperatuuritõusu pool kraadi

30.09.21 KESKKOND ... Pilved reguleerivad Maa kliimat, peegeldades päikeseenergiat maailmaruumi tagasi ja neelates osa maapinnalt lahkuvast soojuskiirgusest. Teadlased teavad aina paremini, kuidas inimtegevus ja globaalne soojenemine mõjutavad pilvede omadusi ja suuresti tänu sellele on kliimaprognoosid täpsemad kui eales varem.

"Kaduva maailma lävel" | Atlandi lõhe

29.09.21 KESKKOND ... Eestimaa looduse fondi magevee-elustiku ekspert Jürgen Karvak käib juba kümme aastat Vasalemma jõel snorgeldamas, pildistamas ja uurib sealsete kalade elu. Jürgen räägib, miks on lõhedel vaja looduslikke elupaiku ja kuidas neil paremini läheks.

Merevetikad haarasid hiiglasliku metsapõlengu süsihappegaasi endasse

21.09.21 KESKKOND ... Käes on õige aeg rääkida metsapõlengutest, sest Austraalias algab peagi kevad ja suvi ning on võimalik, et ka uus metsapõlengute hooaeg.

Lugeja küsib: kas linnaaia õunad on söömiseks ohutud?

20.09.21 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugeja küsis, kas Põhja-Tallinnas vanas puitasumis keskmise liiklustihedusega tänaval elades on tema koduhoovis kasvavad õunad söömiseks ohutud. Kas väetamata ja mürgitamata linnaõun on poes müüdavast importõunast tervislikum? Kui ohutud on aga linnas kasvanud söögiseened? Vastuseid annavad Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Piret Vacht ning botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu.

Tuul Sepp: maailma koduseks muutmisega on kerge liiale minna

18.09.21 ARVAMUS ... Mis on kodu ja kust üldse tuleb kodutunne kui selline? Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp annab Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse kogumikus vastuseid. Samuti arutleb ta artiklis, kust läheb piir kodu ja liigse keskkonna ümberkujundamise vahel.

Inimgeograaf: autostumisest tekkiv õhusaaste koormab eeskätt kergliiklejaid

17.09.21 KESKKOND ... Igapäevaselt linnas liikudes puutub inimene kokku erinevate miljöödega. Helsingi ja Tartu Ülikooli teadlaste üleilmse ulatusega uurimistöö kaardistas andmeid ja meetodeid, mida kasutatakse inimeste liikumise, keskkonnatingimuste ja tervisemõjude uurimiseks. Mõtteainet pakub jalakäijate ja jalgratturite kaitsetus õhusaaste eest.

Puidutehnoloog: väikese arendustöö järel saaks teha vineerist ämbreid

16.09.21 TEHNIKA ... Vineeri kasutusvõimalused muutuvad üha mitmekesisemaks. Näiteks saab spoonile jäädvustada litofaaniatehnikas pilte ja selle veekindlaks muutmisel võiks vineer asendada näiteks plastpakendid, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli spooni- ja vineerikeskuse professor Jaan Kers.

"Kaduva maailma lävel"| Lendorav

15.09.21 LOODUS ... Zooloog Uudo Timm jutustab, miks sõltub lendorav just jämedate või väga vanade puudega metsadest ja kuidas lendorava kaitsmine päästab tegelikult hulgaliselt teisi ohustatud liike.

Teadlased õpetasid lehmad käimlas käima

14.09.21 KESKKOND ... Tuleb välja, et veiseid on võimalik õpetada väljakäiku kasutama ja veelgi enam, neid on mõttekas õpetada. Uus-Meremaa ja Saksa teadlased osutavad, et niimoodi saab inimkond vähendada veesaastet ja ohjata kliimamuutust. Nimelt sisaldab veiseuriin rohkelt lämmastikku, mis keskkonnaprobleeme süvendab.

Süsihappegaasi langus tõi saurustele korraks külmemat kliimat

14.09.21 KESKKOND ... Ligikaudu 133 miljonit aastat tagasi, kui maailma valitsesid veel dinosaurused, läks kliima ühtäkki mitmesajaks tuhandeks aastaks jahedamaks. Nüüd on teadlased saanud tõendust, et põhjuseks oli süsihappegaasi vähenemine atmosfääris.

Kliimaeesmärgid jätaks enamiku gaasi- ja naftavarudest maapõue

09.09.21 KESKKOND ... Selleks, et tulevikus piirduks üleilmne temperatuuritõus pooleteise kraadiga, tuleb inimestel puutumata jätta hulganisti fossiilkütuseid. See tähendab, et kasutamata jääks ligi 60 protsenti teadaolevatest nafta- ja 90 protsenti kivisöevarudest, osutab Briti teadlaste uuring.

"Kaduva maailma lävel" | Viigerhüljes

08.09.21 LOODUS ... Eesti merevetes elab kaks hüljest - hallhüljes ja viigerhüljes. Hülgeuurija Ivar Jüssi räägib viigrist, kes on hallhülgest väiksem ja lühema koonuga.

Korallid võivad mere soojenemisega kohaneda

08.09.21 KESKKOND ... Maailmamerede korallrahude lootus kliimamuutuses vastu pidada võib olla seni arvatust suurem. Teadlased on tähele pannud, et mõned Vaikse ookeani korallrahud on hakanud kuumalaineid paremini taluma.

Supervulkaan on ohtlik ka superpursete vahel

06.09.21 KESKKOND ... Supervulkaane purskab harva, aga kui juba, siis võimsalt. Nüüd tõdeb rahvusvaheline teadlasrühm, et supervulkaanid võivad pärast oma superpurskeid veel tuhandetekski aastateks märkimisväärse aktiivsuse säilitada.

Maakerge kasvatab elurikkust

03.09.21 KESKKOND ... Maapind ei püsi sugugi päris paigal, vaid mõnel pool hästi aeglaselt kerkib, teisal aga alaneb. Nüüd selgub, et sest hästi aeglasest liikumisest võib oleneda, kuidas kulgeb maapinna peal elusolendite evolutsioon.

Peibutav tänavavalgus kahandab ööliblikate arvukust

02.09.21 KESKKOND ... Eredad tänavavalgustid tõmbavad ööliblikaid ligi nagu magnet. Valgusevannis kümblemisel on aga liblikate populatsiooni ohustavad varjuküljed, selgub Inglismaal tehtud uurimusest. Seejuures näib olevat suurem mõju energiasäästlikematel leedlampidel.

Doktoritöö: liigsest vihmaveest aitaks vabaneda tark veetorustik

01.09.21 KESKKOND ... Süveneva linnastumise ja äärmuslike ilmaolude sagenemise valguses pole võimalik praeguseid sademevee ära juhtimise süsteeme lõputult laiendada. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö raames välja töötatud algoritm ilmestab, et vähemalt osa lahendusest võib peituda nutikas ja oludele kohanduvas veetorustikus.

Analüüs: kliimamuutus kasvatas Saksamaa üleujutuseriski mitu korda

27.08.21 KESKKOND ... Juuli keskpaigas Saksamaal ja Belgias vähemalt 220 inimese surmani viinud üleujutuse tinginud vihmasadusid tuleb kliimamuutuse tõttu Lääne-Euroopas ette 1,2–9 korda sagedamini. Piirkondlikult võib näha sama tugevaid sadusid nüüd keskmiselt iga 400 aasta tagant, vihjab värske analüüs.

Doktoritöö: lageraie järel hakkab uus mets süsinikku siduma seitsme aastaga

27.08.21 LOODUS ... Eestis on väga erineva liigikooslusega ja erinevalt majandatud metsi. Muutuva kliima tõttu on aga üha olulisem teada iga metsa süsiniku sidumise võimet. Nüüd näitas Eesti Maaülikooli doktoritöö, et metsa harvendades tasuks jääda mõõdukaks ja lageraie järel tuleks metsa kiiresti uuendada. Heal juhul suudab see sel juhul süsinikku siduda seitsmendal kasvuaastal.

Briti transpordipöörde kogemus: avalikkuse meelemuutus võtab kaks aastat

17.08.21 KESKKOND ... Reedel 13. augustil peeti Arvamusfestivalil arutelu "How ready are we?" (Kui valmis me oleme?) transpordipöörde võimalikkusest Eestis. Teiste arutlejate hulgas võtsid sõna Milton Keynesi linnavolikogu juht Peter Marland ja Dundee linnavolikogu kohaliku elektrisõidukipargi juhataja Fraser Crichton. Novaator uuris külalisvestlejatelt, milline oli nende kogemus rohetranspordile üleminekul.

Arvamusfestivali arutelu: Eesti võiks transpordipöördes korrata oma 4G edu

14.08.21 KESKKOND ... Kui Eesti suutis katta hõredalt asustatud ja väikese rahvaarvuga riigi 4G andmesidevõrguga, ei tohiks ka rohelisele transporditaristule üleminek Eestile raske olla, leidsid Briti rohetranspordi eestvedajad Arvamusfestivali arutelul. Kohalike asjatundjate sõnul tuleb Eestis elektrisõidukite taristut luues läheneda linnadele ja maapiirkondadele erineval moel.

ÜRO kliimaraport: kliimasoojenemine hoogustub

10.08.21 KESKKOND ... Möödunud kümnendi keskel sõlmitud Pariisi kliimaleppe raames seadsid riigid üle maailma eesmärgiks ohjata kliimasoojenemist võrreldes tööstuseelse perioodiga nii, et ideaalis jääks see alla 1,5 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) värske raporti järgi soojeneb maa keskmine õhutemperatuur 1,5 °C võrra aga juba 2030. aastate alguseks.

Metsatulekahjud sagenevad Eestiski

10.08.21 KESKKOND ... Metsapõlengud on Euroopas mitmel põhjusel sagenenud. Eesti Maaülikooli teadlaste osalusel osutab rahvusvaheline teadlasrühm, et soojeneva kliima tingimustes tuleb põlenguteks valmis olla ka Eestis. Metsaomanik peaks seetõttu eelistama lehtpuid ja koristama metsaalust risu, ülejäänud inimesed peaksid aga lõket tehes olema eriti ettevaatlikud.

Eelmisel aastal mõjutasid kliimat enim maastikupõlengud

28.07.21 KESKKOND ... Ehkki koroonapandeemia tõttu saastasid suletud ühiskonnad 2020. aastal keskkonda tavapärasest vähem, leidsid USA teadlased, et koroonakriis polnud mullu suurim kliimamõjutaja. Suurima löögi andsid kliimale hoopis Austraalia ulatuslikud maastikupõlengud.

Keskkonnaühendus: elektriautode CO2 emissioon on bensiiniautode omast märksa väiksem

28.07.21 MAJANDUS ... Elektriautode põhjustatud CO2 emissioon, mis võtab arvesse nii nende valmistamist kui ka kasutamist, jääb oluliselt väiksemaks kui sisepõlemismootoriga sõiduautodel, väidab Rahvusvaheline Puhta Transpordi Nõukogu (ICCT) enda tellitud uuringu tulemustele viidates.

Äärmuslikud ilmastikutingimused surmavad aastas viis miljonit inimest

23.07.21 KESKKOND ... Monashi Ülikooli juhitud ja Tartu Ülikooliga koostöös valminud maailma suurimas kliima tervisemõju uuringus selgus, et äärmusliku külma ja kuuma temperatuuri tõttu sureb aastas enam kui viis miljonit inimest. Kuuma õhutemperatuuri tagajärjel kasvanud suremus võib edaspidi globaalse soojenemise tõttu veelgi kiireneda.

Odrarikka õllesordi eripära märkab ka juhujooja

23.07.21 KESKKOND ... Käsitööõlle maitset ei mõjuta üksnes humal. Rühm asjaarmastajatest õllemekkijaid näitas värskes uuringus, et konkreetse kesvamärjukese maitse võib eriliseks muuta ka selles kasutatud odralinnaste sort.

Äikeseuurija: kliimamuutus toob üha enam äärmuslikke sademeid

21.07.21 LOODUS ... Esimese eestlasena Saksamaal EUMETSAT-is välku registreeriva ilmasatelliidi missiooni juures töötava äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul Eesti äikeserohkusega kuidagi silma ei paista. Kliima soojenedes jõuab tema sõnul aga õhku rohkem niiskust, mis tähendab üha sagedamini äärmuslikke sademeid.

Tallinna linnaruumi kütavad uusarendused ja autostumine

20.07.21 KESKKOND ... Suurem kuumalaine on selleks korraks möödas, kliimaprognooside kohaselt kimbutavad need tulevikus linnu aga üha sagedamini. Kuigi teadlased peavad Tallinna lähtepunkti muutustega kohanemiseks veel võrdlemisi heaks, hoiatavad nad uusarenduste puhul järeleandmiste tegemise eest ja rõhuvad vajadusele rajada uusi kõrghaljastusega rohealasid.

Kaldaäärsete lepikute naerugaas lõpetab puuvõras

15.07.21 KESKKOND ... Agali küla kaldaäärses hall-lepikus läbiviidud uuringust selgus puutüvede ja -võrade roll naerugaasi ja metaani voogudes: puulatvadest kõrgemale naerugaas ei küüni. Teadmine võib muuta senist arusaama puude ja selle ohtliku kasvuhoonegaasi suhetest.

Kurnitski: korteri jahutamiseks tuleb päevasel ajal aknad kinni hoida

09.07.21 EESTI ... Et alandada kuumalaine ajal temperatuuri jahutussüsteemita korteris, tuleks päevasel ajal, mil päike paistab, aknad kinni hoida ning need õhtuks ja ööseks lahti teha, ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski Vikerraadio saates "Uudis +".

Eesti tehnoloogiaettevõtted peavad CO2 neutraalsust möödapääsmatuks

07.07.21 KESKKOND ... Eesti tehnoloogiaettevõtted peavad lähitulevikus oma süsinikujalajälje vähendamist või olematuks muutmist vältimatuks. Samas tunnistavad nad, et roheline mõttelaad võib langeda kergesti turunduse ohvriks, selgub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Dina Malova magistritööst.

Häiringuökoloog: metsatulekahjud on looduse loomulik osa

05.07.21 KESKKOND ... Metsatulekahjusid esineb inimeste tõttu palju rohkem, kui tuleks neid ette looduslikult. Samas on oluliselt väiksem ka nende ulatus, leiab Helsingi Ülikooli häiringuökoloogia dotsent Kajar Köster.

Maakera külmaalad kahanevad jõudsalt

05.07.21 KESKKOND ... Maakera krüosfäär jääb kliima soojenedes üha väiksemaks. Krüosfääriks nimetatakse planeedi nende piirkondade kogumit, kus veekogud aeg-ajalt jäätuvad ja maapind kattub aeg-ajalt lumega või lihtsalt külmub.

Lehma kõhubakterid lagundavad plasti

05.07.21 KESKKOND ... Plastsaaste levib pidurdamatult kogu maailmas ega mõtlegi väga kergesti laguneda. Nüüd on Austria teadlased avastanud, et veiste maos elab baktereid, kes suudavad mõnda tüüpi plasti lagundada.

Soojenev kliima võimendab lämmastikureostuse hukutavat mõju järvedele

03.07.21 KESKKOND ... Madalates järvedes on eutrofeerumise kahjulik mõju kliimamuutuse omast suurem, kuid veelgi laastavam on vee ökosüsteemidele nende koosmõju, selgub Eesti Maaülikooli ja Aarhusi Ülikooli teadlaste ühisest uuringust.

Ida-Virumaa lapsed paistavad silma väikese sünnikaalu poolest

01.07.21 KESKKOND ... Eestis sünnib kõige enam enneaegseid ja keskmisest väiksema sünnikaaluga lapsi Ida-Virumaal. Tartu Ülikooli ja terviseameti uuringu põhjal saab seostada riskitegureid piirkonna õhusaastega.

Väikesed maavärinad teevad mägede kergitamisel põhilise töö

28.06.21 KESKKOND ... Maavärinatel on suur hävitusjõud, aga neis peitub ka loov alge: maavärinate jõul kerkivad mäed. Saksa teadlaste töö osutab, et kõige tõhusamad mäekergitajad ei ole mitte kõige suuremad maavärinad, vaid väiksemad, nii-öelda taustavärinad, mis üldkokkuvõttes kergitavad mägesid palju rohkem.

Digitaalsed kaksikud teevad säästlikust energiatarbimisest võistluse

28.06.21 TEHNIKA ... Kui praegu saavad teenusepakkujad klientide energiatarbimisest aimu vaid küsitluste põhjal, siis lähitulevikus hoiab uus nutikas lahendus kliendi tarbimiskäitumisel pidevalt silma peal. Iga soovija võib hankida enda majapidamise või ettevõtte digitaalse kaksiku, mis aitaks tal just tema tausta ja käitumist arvestades energiat säästa, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: