Liigu peamenüü juurde 19.11.26 VÄLISMAA ... Türgisse ülemaailmsele kliimakohtumisele COP31 kogunenud läbirääkijad jätsid neljapäeval avaldatud kokkuleppe lühendatud eelnõust välja kõik viited fossiilkütuste kasutamise lõpetamisele.
13.11.26 KESKKOND ... Lähinädalate Eesti ilm tõotab tulla kõikuva temperatuuriga, mis toob teedele libeduseohu ja musta jää. Püsivaid miinuseid ja tihedat lumesadu on oodata aga kadripäeva paiku, rääkis geoökoloog Hannes Tõnisson saates "Terevisioon".
10.11.26 KESKKOND ... Inimtekkeline süsinikuheide väheneb tänavu esimest korda viimase kümnendi jooksul, osutab uus raport. Ehkki muutus annab lootust, kahaneb heitkogus kliimaeesmärkide saavutamiseks liiga aeglaselt. Osaliselt vähenesid heitmed USA-Iraani sõjast tingitud segaduse tõttu tarneahelates ja sellest tingitud fossiilkütuse kallinemise järel.
03.11.26 KESKKOND ... Tartu Ülikooli geoloogid jälgisid aastaid droonidega Pakri panka ja leidsid, et järsak taganeb sageli altpoolt: vesi uhub pehmet liivakivi, kuni selle peal lasuv lubjakivi merre variseb. Loodud 3D-mudelid aitavad märgata ohtlikke kohti juba enne varingut.
02.11.26 KESKKOND ... Loodusrikast linnaruumi soovivad näha isegi Tallinna keskklinnas Raua asumis elavad inimesed. Samal ajal eelistavad neist paljud aga hooldatud muru, puhast ja korrastatud tänavaäärt ning sillutatud pindu, nähtub hiljutisest õpilasuurimusest.
30.10.26 KESKKOND ... Euroopa Liidu rohelepe mõjutab ettevõtteid väga erinevalt ning mõju ei sõltu ainult tegevusalast. Tartu Ülikooli teadlaste koostatud kirjanduse ülevaade näitab, et samas sektoris võib olla nii roheüleminekust võitjaid kui ka kaotajaid ning sageli määravad edu ettevõtte investeerimisvõime ja ligipääs kapitalile.
30.10.26 LOODUS ... Suvioder on saagikam siis, kui tema eelviimase lehe ülaküljel on suurem arv avatumaid, kõrgema juhtivusega õhulõhesid kui alaküljel, selgus Eesti teadlaste uuringust. Leid aitab aretada põuakindlamaid ja saagikamaid odrasorte.
28.10.26 KESKKOND ... Tartu Anne kanali veereostuse suurima osa moodustavad lindude väljaheited, selgus selle vee mikrobioloogilisest analüüsist. Reostust mahitavad kanali ääres linde toitvad inimesed.
27.10.26 LOODUS ... Tumedates rabajärvedes elavad ahvenad erinevad selgeveeliste järvede ahvenatest geneetiliselt väga vähe. Elupaigaga kohastumisel ei ole kõige olulisemad uued geenid, vaid väikesed lülitid, mis olemasolevate geenide tööd reguleerivad, selgub värskest uuringust.
26.10.26 KESKKOND ... Endiste põllumajandusmaade muld võib olla saastunud kahjulike raskmetallidega. Sellistele aladele istutatud arukaasikud on tootlikud ja seovad kasvu käigus kahjulikke metalle, aidates nii muldi puhastada, näitab hiljutine Eesti Maaülikooli teadlaste uuring.
23.10.26 KESKKOND ... Lõppenud suve kuumalainete arvele saab Euroopa linnades kanda rohkem kui 50 000 liigsurma, millest omakorda kahte kolmandikku saab seostada inimtekkelise kliimamuutusega, osutab hiljuti uuring. Töö autorid hoiatavad, et kuumarekordite sagenedes jääb varem toiminud kaitsemeetmetest väheks.
22.10.26 KESKKOND ... Läänemere riikide teadlased panid kokku uue lähtenivoo pinna, mille suhtes saab merepõhja ja veetaset kaardistada nüüd paari sentimeetri täpsusega. Uus mudel toob lõpu absurdsele olukorrale, kus kaptenid pidid naaberriigi vetesse jõudes arvestama täiesti uue nullkõrgusega. Täpsem kaart võiks aidata meremeestel ohutumalt seilata ning rannikuinseneridel kavandada ehitusprojekte.
22.10.26 KESKKOND ... Riigid lasid käest võimaluse piirata kliima soojenemist pooleteise kraadiga ja sajandi keskpaigas tõuseb maamuna temperatuur tööstuspöörde-eelsest ajast vähemalt 1,7 kraadi kõrgemaks, osutab ÜRO värske kliimaraport.
20.10.26 KESKKOND ... Tugevalt kahjustatud märgalade taastamisel ei pruugi ainult veerežiimi taastamisest piisata, näitab uus uuring. Taastamistööde käigus tuleb aktiivselt kaasa aidata ka taimestiku taastumisele, kirjutab Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia nooremteadur Ilona Tamm.
20.10.26 KESKKOND ... Kujutage ette üle 100 aasta tagasi merepõhja vajunud laevavrakki. See pole pelgalt huvitav ajaloomälestis, vaid viitsütikuga ökoloogiline pomm.
19.10.26 KESKKOND ... Suurem kliima varieeruvus toob kaasa ootamatuid valingvihmasid ja Eesti linnades tuleks tegeleda sademevee äravoolu teadliku juhtimisega.
09.10.26 KESKKOND ... Loode-Eesti männikutes läbi viidud uuring näitas, et mullaseente liigilist koosseisu mõjutab tugevalt põlengust möödunud aeg. Mullaseenestik ei taastu siiski ühtlaselt ja seeneliikide üldine mitmekesisus võib olla sarnane ka siis, kui koosluse moodustavad kardinaalselt erinevad seened.
09.10.26 KESKKOND ... Usk sellesse, et tehnoloogia areng päästab meid kliimakriisist, teeb meid laisemateks keskkonnakaitsjateks. Värske uuring näitab, et see kehtib ka teadlaste kohta, sest tehnooptimistlikud akadeemikud, kes loodavad kliimaprobleemide lahendamisel peamiselt tehnoloogiale, on märksa vähem altid oma isiklikku elustiili muutma või avalikult keskkonna eest seisma.
07.10.26 LOODUS ... Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased leidsid tehisaru abiga Eestist 10 000 uut põllusaart. Põllumeestel on oluline nende asukohti teada, et edukamalt eurotoetusi taotleda.
07.10.26 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Kuigi inimesed pelgavad üha rohkem toidus leiduvat mikroplasti, peitub suurem oht tihti tuhandetes kemikaalides, mida tööstused plasti sisse panevad. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) keskkonnatoksikoloogia labori teadlased uurivad, millist kahju need kemikaalid loodusele tekitavad ja kas väidetavalt ohutumad alternatiivid on tõesti paremad.
06.10.26 TEADUS 3 MINUTIGA ... Euroopa Liit impordib igal aastal kümneid miljoneid tonne orgaanilist toorainet, ehkki kohalikus põllumajanduses ja kalanduses tekib samaaegselt massiliselt jäätmeid. Viie riigi andmetele tuginev analüüs osutab, et kõrvalsaadustele otsitakse uut kasutust vaid välise surve all, mitte läbimõeldud äristrateegia osana.
06.10.26 KESKKOND ... Esimene sügistorm tabab Eestit prognooside järgi juba sel nädalavahetusel, ennustab Tallinna Ülikooli geoökoloogia vanemteadur Hannes Tõnisson. Ilm pöörab järsult külmemaks aga ennustatavasti 18.–21. oktoobri paiku.
06.10.26 TEADUS 3 MINUTIGA ... Inimkond on ületanud planeedi üheksast taluvuspiirist seitse, ent toidusüsteemile eraldatud keskkonnaeelarve on lõhki juba kõigi piiride puhul. Hinnates toidu keskkonnamõju läbi kogu elukaare, saab leida just selliseid lahendusi, mis ei süvenda ühe keskkonnaprobleemi lahendamisega teist ja võimaldaks samal ajal optimeerida ressursikasutust.
24.09.26 TERVIS ... Noores eas sisse hingatud metsatulekahju suits võib jätta immuunsüsteemi püsiva jälje. Reesusmakaakidega tehtud uuringust selgus, et isegi lühiajaline kokkupuude suitsuga võib mõjutada immuunrakkude tööd veel aastaid hiljem.
23.09.26 KESKKOND ... Tartu Ülikooli teadlaste uuendatud simulatsioonimudel viitab, et juba viie aasta pärast kukub erametsades uuendusraiete maht märgatavalt, samas kui vanade metsade osakaal langeb järgmise 25 aasta jooksul Eesti majandusmetsades veelgi. Survet metsaelanikele aitavad mõneti leevendada rangelt kaitstavad metsad.
21.09.26 KESKKOND ... Muutuv kliima toob Euroopa metsadele uusi ohte. Tagamaks metsade ja metsmajanduse jätkusuutlikkust, tuleb rakendada kohanemismeetmeid, nendivad teadlased Euroopa Komisjoni egiidi all koostatud raportis.
10.09.26 KESKKOND ... Konkurents Hiinaga ajab eurooplaste jaoks Lõuna-Ameerika importsoja hinda üha kõrgemaks. Balti- ja Põhjamaades võiks kasvatada seega loomasöödaks rohkem põlduba, hernest ja muid valgurikkaid liblikõielisi, Ida-Euroopas sobiksid selleks hästi sööti jäänud endised põllumaad, arutleb Helsingi Ülikooli kaunviljateaduse professor Frederick Stoddard.
09.09.26 KESKKOND ... Musta merd Varna järvega ühendavas kitsas sadamakanalis võivad tekkida ootamatult tugevad hoovused ja veetaseme kõikumised, mis ohustavad laevaliiklust ning raskendavad sadama tööd. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased aitasid välja selgitada, mis seda nähtust Bulgaaria suurima sadama ja kuulsa turismipiirkonna järve kanalis põhjustavad.
09.09.26 LOODUS ... Traditsioonilistest seiremeetoditest jääb Eesti jõevähki ohustavate võõrliikide ohjamisel väheks. Kiiresti ja tõhusalt aitab neid liike leida aga eDNA ehk keskkonna-DNA meetod, osutab Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö.
07.09.26 KESKKOND ... Peaaegu iga teine põllumajandustöötaja maailmas saab aasta jooksul vähemalt korra ägeda pestitsiidimürgistuse, selgub värskest rahvusvahelisest uuringust. Teadlaste hinnangul tähendab see kuni 433 miljonit mürgistusjuhtu aastas, samal ajal sureb taimemürkidega kokkupuute tõttu ligikaudu 11 000 inimest aastas.
04.09.26 KESKKOND ... Pärnus sadas loetud tundide jooksul maha sedavõrd palju vihma, et seda saab kutsuda sajandi vihmaks, leiab Eesti Maaülikooli nooremprofessor Ottar Tamm. Vahejuhtum võiks kannustada kohalikke omavalitsusi looma konkreetseid uputusplaane, et hoida ära keldrite ja tänavate vee alla uppumist.
04.09.26 KESKKOND ... Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid oma uues töös Eesti kliima tulevikku senisest erineva nurga alt. Tulemused osutavad, et iga ülemaailmse soojenemise kraadi kohta kerkib siinne keskmine õhutemperatuur 1,5 C° kraadi võrra.
01.09.26 KESKKOND ... Värske Vaikse ookeani pinnatemperatuuride uuring tõi päevavalgele seose planeedi soojenemise ja El Niño võimendumise vahel. Galápagose saartelt kogutud tuhandeaastased korallide toesed osutavad, et äärmuslike kliimasündmuste esinemissagedus kasvas pärast tööstusrevolutsiooni märkimisväärselt.
31.08.26 KESKKOND ... Kodu sidruni- või männilõhnaliste vahenditega küürides paiskub siseõhku triljoneid nähtamatuid osakesi. Purdue Ülikooli teadlaste värske uuring osutab, et koristades sissehingatav saastekogus on võrreldav tiheda liiklusega maantee äärest saadavaga.
31.08.26 LOODUS ... Euroopa põtrade arvukus hakkas pärast jääajajärgset õitsengut järsult langema eeskätt Kesk-Euroopas, kus inimene loomade elupaigad tugevalt ümber kujundas. Eesti põdrad kuuluvad samas idapoolsesse asurkonda, mis on püsinud läbi aastatuhandete märksa stabiilsemana.
27.08.26 KESKKOND ... Euroopa Liidus aastakümnete eest keelatud leegiaeglustite (PBDE-d) jälgi leiab tänini nii elumajades, kontorites kui ka taaskasutatud plastis. Rahvusvaheline mahukas ülevaateuuring osutab, et eurooplased puutuvad mürgiste kemikaalidega sageli kokku just vana elektroonika ja siseruumide tolmu kaudu.
27.08.26 TEREVISIOON ... Läänemere päeval oli "Terevisioonis" külas Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips, kelle sõnul võib vaikselt hakata püsivate ja uute murede kõrval rääkima ka Läänemere olukorraga seotud rõõmudest.
19.08.26 KESKKOND ... Soojenev kliima ohustab vanemaealisi märksa enam, kui senised arvutimudelid näitasid. USA teadlaste värske teadustöö osutab, et eakad kogevad juba 1,5-kraadise temperatuuritõusu korral suuremat kuumastressi kui nooremad täiskasvanud neljakraadise soojenemise tingimustes.
17.08.26 KESKKOND ... Eesti rabad on populaarsed vaatamisväärsused nii turistide kui ka kohalike seas, kuid rabalaukad on suure külastuskoormuse suhtes tundlikud ja sage suplemine muudab nende ökosüsteemi. Teadlased soovitavad elurikkuse säilitamiseks minna ujuma teistesse veekogudesse.
14.08.26 KESKKOND ... Umbes 56 miljoni aasta eest toimunud äkiline kliimasoojenemine laastas Maa metsi sadadeks tuhandeteks aastateks. Vaatamata kõrgemale CO2 tasemele vähenes kuumuse ja põua koosmõjul metsade võra ulatus enam kui poole võrra, osutab hiljutine uuring.
14.08.26 ÜHISKOND ... Turist valib reisil ühistranspordi, sorteerib prügi ja säästab majutuses vett, kui need valikud on tehtud talle lihtsaks ning mugavaks. Niisugust mõtteviisi aitaks üle Eesti ühtlasemalt arendada turismisektori eri osapoolte paremini korraldatud koostöö, leidsid Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased.
14.08.26 KESKKOND ... Heledad 'Chardonnay' viinapuud kohanevad kliimasoojenemisest tingitud veepuudusega märksa paremini kui punaveini tegemiseks sobivad 'Pinot noir' taimed. Kui hele sort talub veestressi visalt, vannub tumeda ainevahetus tugeva põua käes alla, leidsid Prantsuse ja Saksa teadlased.
14.08.26 KESKKOND ... Tekstiilitööstus ei suuda praegu koguda ega pakkuda iga rõivaeseme kohta selle keskkonnajalajälje andmeid, leidsid Eesti teadlased.
13.08.26 KESKKOND ... Maailma merede keskmine pinnatemperatuur väljaspool polaaralasid tõusis juulis mõõtmisajaloo kõrgeimale tasemele, purustades senise, 2023. aastal püstitatud juulirekordi.
12.08.26 KESKKOND ... Ühiskond ootab metsadelt samaaegselt väga erinevaid hüvesid. Muutuva kliima ja ebapiisavalt kooskõlastatud metsapoliitika tõttu ilmnevad erinevate metsa pakutavate hüvede kasutamise osas aga põhimõttelised vastuolud.
11.08.26 TEHNIKA ... Kasutatud toiduõlist on võimalik valmistada lisandit, mis muudab lennukikütuse keskkonnasäästlikumaks, osutab Eesti teadlaste osalusel valminud uuring.
10.08.26 KESKKOND ... Paljud ei kujuta ilmselt ettegi, et meie linnade betoonvundamendid ja asfaltteed sõltuvad tavalisest liivast ja kruusast. Ometi kaevandatakse neid maapõuest igal aastal rohkem kui kõiki fossiilkütuseid kokku.
06.08.26 KESKKOND ... Esmaspäeva varahommikul Tallinna lahes Naissaare lähedal registreeritud 0,5-magnituudine tõuge osutus looduslikuks maavärinaks. Sündmus reetis varem peamiselt meremiinide õhkimisega silma paistnud piirkonnas Eesti aluskorras peituva rabakivi seismilise iseloomu.
06.08.26 KESKKOND ... Bussis käsipuud haarates või pangaautomaadi nuppe vajutades puutume iga päev kokku nähtamatu maailmaga, mis on palju mitmekesisem, kui seni arvatud. Mahukas uuring näitab, et maailma linnades ja nende lähiümbruses peitub kümneid tuhandeid seni tundmatuid RNA-viiruseid, millest väga suur osa on teadusele täiesti uued.
05.08.26 KESKKOND ... Pikka aega on peetud iseenesestmõistetavaks, et linnaelanikud koormavad keskkonda märksa vähem kui maainimesed, sest linlased kasutavad ühistransporti ja elavad sageli kortermajades. Värske uuring näitab, et see eeldus ei pea kogu Euroopas paika ning asjade tegelik seis sõltub otseselt riigist ja elanike jõukusest.