17.05.22 KESKKOND ... Teadlased, kes analüüsisid enam kui miljonit pilti, mille satelliidid on aastate jooksul meie koduplaneedist teinud, annavad teada, et padurandu, mangroove ja muid vesiseid mereäärseid alasid on paarikümne aastaga umbes 4000 ruutkilomeetri võrra vähemaks jäänud.

16.05.22 KESKKOND ... Kui Tonga saarestikus asuv Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaan 15. jaanuaril võimsalt purskas, oli tagajärgi tunda lausa ionosfääris.

13.05.22 KESKKOND ... Kliimamuutus toimub liiga kiiresti, et paljudele teistele liikidele elupaika pakkuvate korallrahude päästmiseks piisaks pelgalt nende kaitse alla võtmisest, nendib Tartu Ülikooli mereökoloogia professor Jonne Kotta.

13.05.22 LOODUS ... Mida rohkem jõuab veekogudesse toiteaineid, seda soodsamad on seal tingimused kiiresti kasvavatele sinivetikatele. Kuigi sinivetikad võivad põhjustada inimesel nahaärritust, on nende mürgisuse tuvastamiseks vaja ühendada keemilisi ja molekulaarseid meetodeid, osutab Eesti Maaülikoolis peagi kaitstav doktoritöö.

11.05.22 KESKKOND ... Ühinenud Rahvaste Organisatsioon hoiatas sel nädalal, et üleilmne keskmine õhutemperatuur võib järgmise viie aasta vältel kerkida vähemalt ajutiselt 1,5 °C üle tööstuspöörde-eelse taseme.

11.05.22 LOODUS ... Aastaajad on Eestis nihkes ja näiteks varakevad algab siin 70 aasta taguse ajaga võrreldes kuu aega varem. Loodusteadlaste sõnul võib muutus anda mõnele liigile võimaluse turvalisemalt sigida, kuid teiste vahel konkurentsi teravdada. Samuti on Eestisse tulevikus oodata üha uusi lõunapoolseid liike.

04.05.22 KESKKOND ... Mai on ERR-is traditsiooniliselt keskkonnakuu, mille keskmes on sel aastal vesi. Novaator pani sel puhul kokku lühikese viktoriini, mis aitab ühtlasi aimu saada inimeste igapäevasest kaudsest ja otsesest veekasutusest. Rohkem veeteemalisi artikleid leiab keskkonnakuu erilehelt.

02.05.22 KESKKOND ... Aastate jooksul välja töötatud koostöö piiriveekogude seirel ja nende olukorra parendamisel on sõjasündmuste tõttu suurelt jaolt peatatud, kuigi andmeid üksteisega veel jagatakse.

27.04.22 FILM ... Rahvusringhääling tähistab maikuud keskkonnakuuna ja ETV2 toob sel puhul vaatajateni filmiprogrammi kaheksa dokumentaalfilmiga.

27.04.22 EESTI ... Venemaa ja Ukraina maavarade taandumine maailmaturult tähendab, et järjest enam lähevad hinda demokraatlike riikide maavarad, rääkis Tallinna tehnikaülikooli teadlane Rutt Hints.

25.04.22 KESKKOND ... Mõnes maailmanurgas on putukate arvukus järsult poole võrra vähenenud. Väljasuremislaine ulatust võimendab kliimamuutuse ja intensiivse põllumajanduse koosmõju, osutab Ühendkuningriigi teadlaste uuring.

25.04.22 KESKKOND ... Veebruaris toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" viie parema loengutest on valminud videoklipid, mille seast saavad nüüd vaatajad valida oma lemmiku. Otsa teeb lahti Eesti Kunstiakadeemia doktorant Karin Bachmann, kes otsib võimalusi üheülbalise ja vaese linnalooduse rikastamiseks.

21.04.22 KESKKOND ... Mulla viljakusest ja tervisest annavad hea ülevaate seal elutsevad seened, kelleta ei seo muld süsinikku ega saa taimed mullast kätte toitaineid. Tartu Ülikooli teadlaste juhitud uuring osutab, et kuigi Eestis toetavad viljapõldude mulla elurikkust põlde ümbritsevad looduslikud maastikuelemendid, võivad mõned laialtlevinud maaharimise võtted viia mulla vaesestumise teed.

20.04.22 KESKKOND ... Eestis kasutatavast olmepõhjaveest pärineb ligi kolmandik karstunud põhjaveekihtidest, mida ohustavad nii reostus kui ka pikemaajalised põuad. Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab nüüd, et Madal-Eesti karstialadel, sh Tuhalas on seotud põhja- ja pinnavesi omavahel eelnevalt arvatust tihedamalt.

20.04.22 KESKKOND ... Teadlased püüavad üha enam aru saada, kuidas inimest ümbritsev keskkond mõjutab peale vaimse tervise ka tema vaimseid võimeid. Uus uuring avastas seose inimese kasvukeskkonna ja orienteerumisoskuse vahel.

19.04.22 KESKKOND ... Pealinna lähiümbruse peamised paekivikarjäärid ammenduvad juba lähiaastatel, kuid head lahendust uute rajamiseks ei ole – linna ümbrus on tihedalt asustatud ja kus ei ole ees elamurajoone, takistavad kaevandamist loodusväärtused.

14.04.22 KESKKOND ... Miks kalduvad mõned noored kõurikluse teele, minnes mõnikord isegi seadusega pahuksisse, teised aga mitte nii väga?

13.04.22 KESKKOND ... Kaarel Mänd uurib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis koos Eesti ja väliskolleegidega iidse Maa keskkonda. Kaudselt seostub tema teema ka bioloogiaga, täpsemalt päristuumse elu tekkega Maal. Äsja ilmus ajakirjas Earth and Planetary Science Letters järjekordne peatükk hapniku tekkest Maal, mis andis põhjuse vestelda Männiga elust ja geoloogiast.

11.04.22 KESKKOND ... Tihti on tähtis leida õige tee. Kuid inimeste orienteerumisvõime üht või teist tüüpi maastikul võib olla väga erisugune.

05.04.22 KESKKOND ... Kuigi sadu või tuhandeidki aastaid inimhäiringuteta arenenud vääriselupaigad kuuluvad looduskaitse alla, on nende arvele võtmine käinud aeglaselt, mistõttu on tuhandeid hektareid juba praegu raielankideks muudetud.

05.04.22 KESKKOND ... Kliimamuutusega kaasnevatest ohtudest on räägitud juba palju aastaid, aga selle tõhusalt pidurdamise üle on arutletud vähem. Kliimateadlased pakuvad nüüd värskes kliimaraportis välja võimalused, mis peaks aitama inimestel vältida soojeneva kliima halvemaid tagajärgi.

04.04.22 ÜHISKOND ... Rohepöörde, energeetika ja Ida-Virumaa tööstuse teemal esinevad meedias kõneisikutena peamiselt ettevõtjad ja ametnikud, samas kui kohalike elanike häält või edulugusid ametit vahetanud kaevuritest kohtab haruharva. Eesti siirdeuurijate sõnul võidaks nii keskkond kui ka otsustajad lõpuks sellest, kui kiirete uudislugude asemel kajastataks energeetikat aeglasema ajakirjanduse vormis.

30.03.22 KESKKOND ... Austraalia võimude teatel kannatab Suur Vallrahu taas ulatusliku pleekimise käes, kus korallid kaotavad liiga sooja merevee mõjul oma värvi ja elujõu. Suuresti on selle taga kliimamuutus.

29.03.22 VÄLISMAA ... Peterburis korraldatud noorte teaduskonkursil võitis esikoha koolipoiss, kes õpetas varesed prügi korjama ja seda isegi sorteerima.

28.03.22 KESKKOND ... Teadlased on avastanud, et mikroplastiosakesi, mida on juba leitud nii vetesügavustest kui ka mäetippudelt, leidub ka inimeste veres.

24.03.22 KESKKOND ... Põhk on ökoloogiliselt sõbralik ehitusmaterjal, millest saab maju ehitada. Küll aga on see soodne pinnas bakteritele ja hallitusseentele. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös prooviti leida keskkonnasõbralikke tõrjevahendeid nii põhule kui ka laiemalt ehitus- ja viimistlusmaterjalidele.

23.03.22 KESKKOND ... Naerugaas (N2O) soojendab kliimat ja lõhub osoonikihti. Inimhäiringuta soost naerugaasi ei leki, kuid kuivendatud sood on olulised N2O allikad. Nüüd tegi Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uuring selgeks, millised mikroobid soodes naerugaasi tekitavad.

23.03.22 KESKKOND ... Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.

21.03.22 KESKKOND ... Ebavajalikud e-kirjad, kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad ootamatult palju ruumi ja elektrit ning tulevikus ähvardab nende keskkonnamõju veelgi paisuda. Digitaalse koristuspäeva tuules oleks seeläbi aeg ka enda postkast kriitilise pilguga üle vaadata, leiab "Ühe Minuti Loengus" Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.

19.03.22 KESKKOND ... Möödunudaastase Eesti väikejärvede seire põhjal polnud ühegi uuritud järve seisund väga hea ja erilist tähelepanu tuleks pöörata Harku järve olukorra parandamisele. Tervet riiki vaadates on Maaülikooli teadlaste uuringu põhjal põhjust kõige enam muret tunda just madalaveeliste väikejärvede pärast.

17.03.22 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko pälvis Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi, et uurida, kuidas on maakasutuse muutus mõjutanud taimede ja mullaorganismide omavahelisi sidemeid. Neis vastastiksuhetes toimuvad evolutsioonilised muutused mõjutavad nii mulla viljakust, põuakindlust kui ka süsiniku sidumise võimet.

17.03.22 TERVIS ... Rohealadest pole kasu üksnes toreda kohana, kus puhkehetki veeta. Hispaania teadlased leidsid nimelt, et roheluse läheduses elavatel inimestel on teistega võrreldes 16 protsenti väiksem oht insuldiks.

15.03.22 LOODUS ... Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Rootsi ja Soome uurijatega järjestasid enam kui 30 ahvena genoomi, et mõista paremini äärmuslike keskkonnatingimustega kohastumise molekulaarset tagapõhja. Selgus, et elu pimedas järvevees on ahvenal muutnud just geenide reguleerimisega seotud piirkondi.

15.03.22 KESKKOND ... Põhja-Jäämerd katva mitmeaastase merejää paksus oli talve lõpuks võrreldes kolme aasta taguse ajaga poole meetri võrra õhem, näitavad uued satelliidiandmed.

15.03.22 KESKKOND ... Pool miljardit aastat tagasi läks elu Maal lõbusamaks – oli toimunud suur liigitekkepuhang ehk Kambriumi plahvatus. Nüüd on selgunud, et selle plahvatuse kaja tuleb tänase päevani sügavalt maapõuest üles.

11.03.22 KESKKOND ... Inimestel, kes elavad suurema õhusaastega piirkonnas, näiteks mõne suure tee või tööstusüksuse lähedal, on vaimse heaolu allakäigu oht suurem kui neil, kes elavad puhtama õhuga kohas.

09.03.22 KESKKOND ... Läinud 2021. aastal paiskas inimkond Maa atmosfääri rekordilised 36,3 miljardit tonni süsihappegaasi. Seda on kuue protsendi võrra rohkem kui aasta varem, teatas rahvusvaheline energiaagentuur.

07.03.22 KESKKOND ... Libedale tänavale puistatud sool võib küll päästa inimeste elusid, kuid võtta selle kaladelt. Uus rahvusvaheline uuring osutab, et tänavasoola laialdane kasutamine ohustab mageveelisi ökosüsteeme.

07.03.22 KESKKOND ... Elutoas, kontoriruumis ja müügisaalis tuleb hoida puhtust, kuid kui teha seda hästi lõhnastatud puhastusvahendite abiga, võib juhtuda, et õhus tõuseb kõvasti saasteosakeste hulk. Mõnikord isegi tasemele, mida võime kohata elava liiklusega magistraaltee ääres.

02.03.22 KESKKOND ... Enam kui 3,3 miljardit inimest ehk üle 40 protsendi planeedi rahvastikust elab praegu piirkondades, mis on keskmise temperatuuritõusuga kaasneva kliimamuutuse suhtes äärmiselt haavatavad. Juba toimunud muutustega kaasnevad kahjulikud mõjud said aga ilmsiks kiiremini, kui teadlased veel kümmekonna aasta eest ennustasid, viitab valitsustevahelise kliimapaneeli värske ülevaade.

02.03.22 KESKKOND ... Loodusesse jõudvast plastist eritub keskkonda lisaaineid ja see imab endasse juba looduses olevaid saasteaineid. Kuigi laialt kasutatava protokolli järgi tehtavad katsed pole plasti halba mõju elusorganismidele seni selgelt näidanud, saab selle kohta midagi kindlat väita alles mitme põlvkonna põhjal, osutab Eestis järeldoktrantuuri teinud teadlane.

28.02.22 KESKKOND ... Värske uuring näitavad, et Kirde-Eestis Jõhvi lähistel võib leiduda enam kui 500 miljoni tonni jagu rauamaaki ning puursüdamikes esineb muu hulgas jälgi ka hõbedast ja kullast. Varude kaevandamise majandusliku mõttekuse hindamiseks on tarvis täiendavaid uuringuid.

17.02.22 KESKKOND ... Bioloogilises tähenduses sureb liik välja hetkel, mil lakkab hingamast selle viimane esindaja. Hiljutine uurimus selgitab, et väljasuremisest võib rääkida ka sotsiaalses võtmes, mis tähendab, et liik kaob ühiskonna kollektiivsest mälust.

15.02.22 KESKKOND ... Värske rahvusvahelise raporti andmetel leidub maailma jõgedes nii palju ravimijääke, et need kujutavad endast ohtu keskkonna ja inimkonna tervisele.

14.02.22 KESKKOND ... Pikkade põllumajandustraditsioonidega Saksamaa ja Taani on võtnud küll ambitsioonikad sihid oma looduskeskkonna hoidmisel ja taastamisel, kuid nende loodus on praeguseks inimtegevusest niivõrd mõjutatud, et säästa tuleb viimast, mis veel säästa annab. Või siis minna taastamise teed.

11.02.22 KESKKOND ... Kuigi võiks arvata, et Eestis kasvatatud lõikelille ökoloogiline jalajälg on importlille omast väiksem, tuuakse lillesibulad ikkagi välismaalt. Samuti on arvatust suurem jalajälg viimasel ajal moodi tulnud kuivatatud roosiõitel, ütleb Floristika kooli direktor Inno Joonas.

10.02.22 KESKKOND ... Ravimijääkide sattumine keskkonda on üks tänapäeva maailma suuri muresid, kuid värskest teadustööst ilmneb, et kõrgem temperatuur võib vähemalt mõnede antidepressantide mõju elusloodusele vähendada.

04.02.22 KESKKOND ... Maailma nafta- ja gaasiväljade metaanilekked püüti varasemast märksa üksikasjalikumalt satelliidipiltidele. Lekete kõrvaldamine annaks inimkonnale aega kliimamuutuse pidurdamiseks.

01.02.22 KESKKOND ... Taanis asuv maailma esimene tööstussümbioos on küll üks maailma parematest ringmajanduse näidetest, kuid kohalikud asjaosalised rõhutavad, et selle peamiseks käimapanevaks jõuks ei olnud vähemalt alguses mitte loodushoid, vaid ikka äriline tulusus.

01.02.22 TEADUS 3 MINUTIGA ... Enamik inimesi maailmas on kogunenud linnadesse, kus nad tarbivad suurtes kogustes kõiki ökosüsteemiteenuseid, sh elurikkust, mille loomises linn keskkonnana ise ei osale. Muude ressursside poolest jõukad linnad virelevad elurikkuse arvestuses tugevalt allpool vaesuspiiri.