Keskkond

Meres hõljuv plastpuru võib jätta rannakarbid kängu

27.03.23 KESKKOND ... Söödavad rannakarbid (Mytilus edulis) on päriselus usinad loomakesed, kes filtreerivad ja puhastavad merevett. Inimkond aga on nüüd hakanud tootma uut tüüpi saastet, plastkiude, mis võib rannakarpe tõsiselt kahjustada.

Antropoloog: oleme unustanud kasvuihas majanduse kõige olulisema sisendi

25.03.23 ÜHISKOND ... Tänavusest Eesti inimarengu aruandest leiab muu hulgas peatüki kliimamure kohta. Peatüki juhtivautor ja sotsiaalantropoloog Aet Annist näeb, et inimeste huvi ja teadlikkus kliimateemadest on 25 aastaga tõusnud. Samas on Eesti ühiskond tugevalt mullistunud ja peaks raskete aegade üleelamiseks olema sidusam.

Kliimateadlane: kliimamuutuse pehmendamine eeldab heitmete järsku kärpimist

24.03.23 KESKKOND ... Sel nädalal avaldatud ÜRO valitsuste vaheline kliimamuutuste paneeli (IPCC) sünteesiraporti põhisõnum on, et võimalus piirata ülemaailmset soojenemist 1,5 kraadiga on kiiresti kadumas. Kui tugevamaid poliitikaid ei rakendata, ulatub üleilmne soojenemine 2100. aastaks 3,2 kraadini.

Grete Arro: Eesti inimene on kestlikult käitudes ohtlikult valiv

24.03.23 KESKKOND ... Eesti inimeste valmisolek teha igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid on aastaga langenud, selgus Orkla Grupi tellitud uuringust. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro sõnul on ohtlik, et inimeste jaoks piisab selles vallas meelerahu tekitamiseks juba mõnest loodussõbralikust harjumusest.

ÜRO hoiatab uues raportis maailma veekriisi eest

23.03.23 KESKKOND ... Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) hoiatab värskes raportis kogu maailma ees terendava veekriisi eest. Ühtlasi peab olema inimkond valmis ületarbimisest tingitud veenappuseks ja seda võimendavaks kliimamuutuseks.

Uuring: Nord Streami plahvatused mürgitasid mereelustikku vähemalt kuu

21.03.23 KESKKOND ... Möödunud aastal gaasijuhtmete Nord Stream 1 ja 2 juures toimunud plahvatuste mõjul paiskus vette piisavalt palju setteid, et nendes leidunud mürkained kahjustasid ümbruskonna mereelustikku vähemalt kuu, vihjab hiljutine eelretsenseerimata uuring.

Mürkaineteta toidu tagab puhas loomasööt

17.03.23 LOODUS ... Kodulooma kehasse võib taimse sööda kaudu sattuda erinevaid mürgiseid aineid. Kuigi enamik neist väljub uriiniga või seedekulglast, pole välistatud ka nende jõudmine looma kudede kaudu inimese toidulauale. Eesti Maaülikooli teadlase sõnul jäävad kõik sellised ained kohalikus toidus vähemalt praegu ohutult alla piirnormi, aga muret võiks tunda lüpsirekordite pärast.

Eesti fosforiidi tulevik sõltub üksikasjadest

17.03.23 KESKKOND ... Kaevandustehnoloogiate arengu ja maailma muutunud vajaduste tõttu on hakanud Eesti fosforiidi vastu uuesti huvi tundma nii riik kui ka eraettevõtted. Senised uuringud vihjavad, et fosforiidi ja selles leiduvate haruldaste metallide kaevandamise kasumlikkus sõltub mitmetest üksikasjadest ning eeskätt tuleks näha fosforiidis väetiseallikat.

Kus metsa raiutakse, jääb vihma vähemaks

14.03.23 KESKKOND ... Maakera troopika-aladel jääb seal, kus raiutakse palju metsa, vihma vähemaks.

Auli ja teisi merelinde ohustab kaaspüük

13.03.23 LOODUS ... Koos kalaga püüab inimene võrku ka ette jäänud veelinde. Aasta linnu auli ja paljude teiste Läänemere lindude arvukus on seetõttu ohus. Nimelt hukkub kaaspüügis mitu korda rohkem linde, kui neid loomulikult aastas surma saaks.

Eesti inimeste prügisorteerimise kultuur jätab soovida

07.03.23 KESKKOND ... Üle 90 protsendi prügikonteineritest sisaldab jäätmeid, mis seal tegelikult ei tohiks olla. See omakorda muudab jäätmete taaskasutamise kalliks ja tülikaks.

Linna parim õhupuhasti koosneb mitmest puuliigist

07.03.23 KESKKOND ... Üldiselt puhastavad okaspuud õhku lehtpuudest paremini. Samas võivad just laialehised puud püüda paremini osakestega seotud õhusaastet. Ühtlasi osutab Göteborgi Ülikooli teadlaste uus uuring, et linnaruumi tasuks puid valida just sealkandis tekkiva saastetüübi põhjal.

Kuivendamine kiirendab männikute kasvu

28.02.23 KESKKOND ... Kuivendamine soodustas puude kasvu kõige enam 16 aastat peale kraavitamist, leidsid Eesti Maaülikooli metsateadlased. Liigniiskete turvasmuldade kuivendamine tuli rohkem kasuks väiksemate puude ja madalama tagavaraga puistute kasvule.

Seenetõrje rikub maasika maitse

28.02.23 KESKKOND ... Maasikmari on magususe sümbol, kuid harvad pole paraku ka juhtumid, mil mõni erepunane pontsakas marjamütsakas valmistab ootusest õhevil mekkijale paraja pettumuse – maitse on lahja ja iseloomutu, jahujas.

Noore metsa süsinikusidumise võime sõltub uuendamise edukusest

21.02.23 KESKKOND ... Noortesse metsadesse seotava süsiniku hulk sõltub suuresti sellest, kui edukalt mets uueneb. Kvaliteetse noore metsapõlve kasvu korral muutuvad arukaasikud peale lageraiet süsinikku siduvateks juba kuue aasta vanuselt, selgub hiljutisest uuringust.

Heitlikud ilmad kurnavad Peipsi kalavarusid

16.02.23 KESKKOND ... Suured ja madalad järved kipuvad olema kliimamuutuste suhtes mereökosüsteemidest oluliselt tundlikumad. Hiljutine uuring kinnitab, et viimaste aastakümnete kuumalained ja heitlikud talved on kurnanud märkimisväärselt ka Peipsi järve kalavarusid.

Teadlane: fosforiidi kaevandamisest rääkimine on ennatlik

15.02.23 EESTI ... Teadlased arvavad, et enne kui laialdasemalt üldse rääkida fosforiidi kaevandamise võimalikkusest Eestis, tuleks ära teha eri uuringud. Samuti tuleks lisaks fosforiidile kaevandada haruldasi muldmetalle.

Otse kolmapäeval kell 18: erakonnad arutlevad kliimaseaduse üle

14.02.23 EESTI ... Eestimaa Looduse Fond korraldab kolmapäeval algusega kell 18 erakondade valimiseelse avaliku kliimadebati "Kes otsustab Eestis, mis meie kliimaga saab?" Debatti, mille keskmes on kliimaseadus, saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.

"Osoon": pakendite taaskasutus seisab parema disaini taga

14.02.23 KESKKOND ... Pakendi õigesse prügikasti viskamine on praeguseks kujunemas juba sotsiaalseks normiks, kuid prügi sorteerimisega sama oluline on ka ringlussevõtmist soosiv disain, selgitasid eksperdid "Osoonis".

Jaanuar oli Euroopas tavapärasest 2,2 kraadi soojem

12.02.23 VÄLISMAA ... Sel aastal oli Euroopas erakordselt soe jaanuar, mille keskmine temperatuur oli 2,2 Celsiuse kraadi soojem kui 1990.–2020. aasta keskmine, selgub Euroopa Liidu kliimamuutuse teenistuse Copernicus andmetest.

Õhusaaste väärab maletajate nupukust

10.02.23 PSÜÜHIKA ... Õhusaaste võib otsustada malemängu lõpptulemuse, selgub USA teadlaste hiljutisest uuringust. Kuigi õhusaaste räsib eeskätt kehvema reitinguga maletajaid, kujutab leid võimalikku häirekella ka ülejäänud inimsoole.

Helsingi koeri kimbutab salapärane koonu paistetus

09.02.23 KESKKOND ... Soome pealinn on rajatud saarte peale. Ühel neist on mitu kohalikku koera tänavu talvel kannatanud koonu paistetuse all. Haigusnähtude põhjustaja pole teada, vahendab Helsingin Sanomat.

Doktoritöö: Läänemere viisaastakuplaaniga puhastamine on naiivne

09.02.23 KESKKOND ... Alates 1980. aastatest on Läänemerre jõudvaid toitaineid hoogsalt vähendatud. Siiski on meri praegu endiselt kehvas seisundis, sest ökosüsteemi taastumine võtab plaanitust oluliselt rohkem aega. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö osutab, kuidas edaspidi ei maksa keskkonnasihte seades oodata, et rikutud ökosüsteeme saab taastada nii-öelda viisaastakuplaaniga.

Rohelises linnas hoolitseb tulvavee eest vihmapeenar

08.02.23 LOODUS ... Kliimamuutuse mõjul on sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas vihmavalingud. Samas elab üha enam inimesi linnades, kus pinnakatted valdavalt vett läbi ei lase. Selleks, et ootamatu veetulv kanalisatsiooni üle ei ujutaks, tuleks rajada linnadesse looduslähedasi sademeveelahendusi, osutab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

Keskkonda kuhjuvatest ravimijääkidest võib pakkuda pääsu kompostimine

07.02.23 KESKKOND ... Reoveega keskkonda jõudvad ravimijäägid valmistavad üha suuremat probleemi kogu maailmas. Teadlased otsivad murele lahendust ja üks väljapääs võib olla reoveesetete kompostimine viisil, et selles sisalduvad ravimijäägid lagunevad.

Kratt ennustab Pariisi kliimaeesmärgi purunemist lähikümnendiks

01.02.23 KESKKOND ... Keeruka tehismõistuse ehk TI algoritmid ennustavad, et maailm muutub tööstuspöörde-eelsega võrreldes üle 1,5 °C soojemaks juba 2030. aastate alguseks. Samas on veel võimalik, et heitmekogust kärpides jääb Maa keskmise temperatuuri tõus parimal juhul 2 °C piiresse.

Linnaojade taastamine turgutab loodusrikkust ja inimest

30.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Paljud asumid tekkisid jõgede ja ojade äärde, mille voolusängi muudeti asula kasvades ning suunati kohati koguni linnatänavate alla voolama, et teha ruumi tänavatele, parkimisplatsidele ja muudele ehitistele. Seetõttu oleme aga kaotanud väärtusi, mida nad pakuvad. Linna-vooluveekogude taaselustamisest tõuseks kasu nii linnaloodusele kui ka inimesele.

Häiringud kimbutavad Euroopa metsasid üha sagedamini

26.01.23 KESKKOND ... Viimase 70 aasta jooksul kahjustas Euroopa metsi enim tuul, millele järgnesid mahuliselt tulekahjud ja üraskirüüsted. Seejuures on viimaste osatähtsus selle sajandi jooksul kahekordistunud, selgub hiljutisest uuringust.

Eestis tasub päikest püüda läänest

26.01.23 KESKKOND ... Keskkonnaagentuuri uuelt kaardilt näeb, kui palju tunde Eesti erinevates piirkondades aastas päikest paistab. Ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi sõnul on tavaline, et Lääne-Eestis kogunebki päikeselisi tunde rohkem kui Ida-Eestis.

Taimegeneetik: Eestis vastandatakse mahe- ja tavaviljelust liiga teravalt

23.01.23 KESKKOND ... Eesti asub mahedalt viljeldud põllumaa osakaalu poolest maailmas kolmandal kohal. Samas näitas Eesti Maaülikooli teadlaste uuring, et mulla mikroorganismidele sobib ka mõõdukas mineraalväetise kasutamine. Samuti otsivad nad edasi geeni, mis aitaks taimel paremini väetist omastada ja pärsiks seega toitainereostust.

Looduskaitsealad putukaile ja ämblikele kaitset ei paku

23.01.23 KESKKOND ... Looduskaitsealasid rajatakse ikka selleks, et loodust kaitsta, aga selgub, et mõnikord mõni ala mõnda looduse osa kahjuks mitte sugugi ei kaitse — või vähemalt ei kaitse rohkem kui mõni teine ala, millele looduskaitserežiimi ei ole kohaldatud.

Lumepuudus suusakeskustes võib mõjutada maailma kliimapoliitikat

20.01.23 VÄLISMAA ... Sel talvel valitsev lumepuudus Alpides asuvates suusakeskustes võib hakata mõjutama maailma kliimapoliitikat, kuna see pahandab maailma eliiti, kes on harjunud talvel mäesuusatamist nautima, leiab Carnegie mõttekoja analüütik.

Uuring: Kagu-Eesti jäätmetest saaks toota hulganisti biogaasi

20.01.23 KESKKOND ... Kagu-Eesti ringbiomajanduse arenguvõimalusi uurinud Eesti Maaülikooli teadlased leidsid, et praegu läheb raisku hulk biolagunevaid jäätmeid, mida saaks kasutada biogaasi tootmiseks.

Rohenäpp suudab muuta aknalaua troopiliseks paradiisiks

19.01.23 KESKKOND ... Kevad ei ole enam kaugel ja rohenäppudel kindlasti juba sügeleb, et sõrmed mulda pista. Kes kevadet oodata ei jaksa, võib kodus proovida kasvatada mõnd eksootilist vilja, näiteks ananassi, mis ilmselt ka vilja annab.

Tehiskaaslane ja tehismõistus kaardistavad maailma prügi

19.01.23 KESKKOND ... Kui kunagi, ligi 15 aastat tagasi alustati suuri koristustalguid "Teeme ära!", siis kõigepealt kaardistati mobiiltelefonirakenduse abiga üles Eesti suuremad ja väiksemad prügihunnikud.

Majandusmets seob süsinikku kiiremini, loodusmets pakub suuremat panka

18.01.23 KESKKOND ... Vanad loodusmetsad talletavad rohkem süsinikku kui majandusmetsad, kuid aastane süsiniku sidumine on suurem majandatud metsades. Mulla süsinikutagavara sõltub aga eeskätt kasvavast puuliigist, mitte metsa vanusest, selgus Läti metsateadlaste uuringust.

Uuring selgitas metsapõlengute mõju mullaelustikule

18.01.23 LOODUS ... Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.

Fosforikriis ajab seened väetist kaevandama

18.01.23 LOODUS ... Kui muud fosforivarud ammenduvad, saavad inimesed seda tulevikus kaevandada mullaseente abil. Tartu Ülikooli mükoloogia doktorant Sanni Färkkilä jälgib valgustatud fosforimolekulide liikumist mullas, et seda meetodit lähemale tuua.

Doktoritöö: enamik Eesti metsi vajab mullaseente tuge

18.01.23 LOODUS ... Metsa ja rohumaa lopsakuse saladus jääb inimsilmale peidetuna mulla alla, kus teevad omavahel koostööd taimede juured ja mikroseened. Tartu Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitas, et taoline koostöö mängib tähtsat rolli ka Eesti metsades. Niisiis võiks inimene oma metsa huvides eelistada lageraiele väiksema häiringuga majandamisviise.

Mikk Marran "Osoonile": RMK võiks oma tegevusvaldkondi laiendada

16.01.23 KESKKOND ... Välisluureameti eesotsast RMK juhatuse esimeheks suundunud Mikk Marran annab "Osoonile" antud intervjuus aru, kuidas ta Eesti metsanduse vastuoludes positsioneerub.

Vulkaanid jahutavad planeeti arvatust rohkem

16.01.23 KESKKOND ... Vulkaanid toovad planeedile rohkem kasu kui arvatud, sest nagu värskest teadusuuringust selgub, emiteerivad maailma tulemäed kolm korda rohkem kliimat jahutavaid gaase, kui seni arvatud.

Päike lagundab meres hulpivat plasti hoolega

13.01.23 KESKKOND ... Sellal kui päikesevalgus sillerdab säbrulisel merepinnal, lagundab päikesekiirguse ultraviolettkomponent usinalt laineil hulpivat mikroplastsaastet.

Lõppenud aasta paigutus taas ajaloo kuumemate sekka

11.01.23 KESKKOND ... Viimased kaheksa aastat olid teadaolevalt seni kõige soojemad, teatab Euroopa Liidu kliimamuutuse teenistus Copernicus oma raportis. Soojade aastate mustrit ei murdnud ka alates 2020. aastast maailma jahutanud ilmastikunähtus La Nina.

ÜRO teatas osoonikihi kosumisest

10.01.23 VÄLISMAA ... Osoonikiht, mis kaitseb inimesi ja muud elusloodust üleliigse UV-kiirguse eest, on oodatust kiiremini taastumas. See peaks veidi leevendama kliimamuutuseid, väidab ÜRO värske raport.

Soome lahe idaosa keskkonnaseisund valmistab teadlastele muret

09.01.23 KESKKOND ... Soome laht on Läänemere üks enam reostunud piirkond. Probleemi saab teadlaste sõnul lahendada kahjulike heitmete vähendamisega.

Tuulikud peletavad nahkhiiri

07.01.23 KESKKOND ... Tuuleenergia tootmine on tõusuteel, samuti kasvavad aga meie teadmised tuulikute toime kohta loodusele ja loomadele.

Aasta algas mitmel pool Euroopas soojarekorditega

05.01.23 KESKKOND ... Paljudes Euroopa riikides oli 1. jaanuar tänavu enneolematult soe. Uuel aastal purunes kaheksa riiklikku ja kolm piirkondlikku soojarekordit.

Ökoloog: tehke aastavahetuse ilutulestiku asemel parem lõket

28.12.22 KESKKOND ... Vana aasta saadetakse sageli ära ilutulestiku saatel. Taevasse lastud tulevärk mõjub aga halvasti lindudele-loomadele ning laiemalt keskkonnale. Seega soovitab ökoloog Mihkel Kangur teha pigem lõket.

Doktoritöö: ohtlikult saastatud reovett saaks puhastada senisest odavamalt

27.12.22 KESKKOND ... Reovees leiduvaid ohtlikke saasteaineid saaks lagundada süsihappegaasiks ja veeks senisest odavamalt, nähtub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Meteoroloog: jõulud tulevad kauni talveilmaga

23.12.22 KESKKOND ... Meteoroloog Ingrid Nikluse sõnul uut lumesadu lähipäeviks oodata pole. Sellegipoolest läheb ilm tema sõnul 23. detsembri õhtul külmemaks ja jõulud tulevad kaunilt karged.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: