Keskkond

Põhja-Jäämeri võis kunagi olla mage

03.03.21 AJALUGU ... Saksa teadlased leidsid võimalikku uut tõendust, et Põhja-Jäämeri oli viimase 150 000 aasta jooksul vähemalt kahel korral paksu jääkihi all ja täis magevett. Hüpotees võib aidata selgitada ka toonaste jääaegade kliimaanomaaliaid.

Eestisse luuakse kondijahul töötav katlamaja

03.03.21 KESKKOND ... Aprillis plaanib loomsete jäätmete käitlemisega tegelev riigifirma AS Vireen hakata oma tööprotsesside energiavajadusi rahuldama uue katlamaja abil, mille kütuseks saab kohapeal toodetud kondijahu.

Eesti suurjärvi muserdavad nii inimmõju kui ka tuule muutus

02.03.21 KESKKOND ... Järsud muutused siseveekogude elustikus toimuvad nii inimmõju kui ka loomulike tegurite tagajärjel. Looduslike muutuste taustal inimmõju eristamine on suur väljakutse teadusele, mis eeldab kvaliteetsete seireandmete järjepidevat kogumist. Eesti suurjärvi mõjutavad looduslikest teguritest enim veetaseme kõikumine ja tuule tugevuse muutus.

Ülevaade: tulnukad Eesti järvedes ohustavad kohalikke ökosüsteeme

01.03.21 KESKKOND ... Invasiivsed võõrliigid Eesti sisevetes tõrjuvad välja kohalikke liike ja ohustavad ökosüsteemide tasakaalu. Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse teadlased Arvo Tuvikene, Henn Timm ja Paul Teesalu uurivad sisevete tulnukliikide levikupotentsiaali erinevate seadmete ja katsetega ning andsid neist ülevaate AHHAA teaduskohvikus.

Läänemere riimvesi on veeorganismidele keeruline, kuid talutav elupaik

25.02.21 KESKKOND ... Teadlased teadsid aastakümneid, et põhjaloomastik tunneb end madala sooslusega Läänemeres halvasti ja on liigivaene, kuid arvasid, et plankton on liigirikas ja riimveega hästi kohanenud. Hiljutiste uuringute valguses on selgunud, et riimvesi on keeruline elupaik ka mere toiduahela aluseks olevale fütoplanktonile.

Eesti teadlased proovivad koledat raha biogaasiks muuta

22.02.21 TEHNIKA ... Kui paberrahatähed lähevad sedavõrd katki või kortsu, et neid enam kasutada ei kõlba, saab neist keskkonnale ohtlik ja väga aeglaselt lagunev jääde. Nüüd leidis Eesti teadlaste osalusel rahvusvaheline teadlasrühm viisi, kuidas väärindada rahajäätmed bioetanooliks ja -gaasiks.

Liharikas toit jahutab kassi jahikirge

22.02.21 KESKKOND ... Omal ajal peeti majapidamises kassi selleks, et ta hiiri püüaks. Tänapäeval teeb paljudele kassipidajatele muret, et lemmikloom püüab linde. Nüüd on teadlased välja selgitanud, mida tuleks teha, et kiisukese jahikirge talitseda.

Anna Hints: toiduraiskamisele tõmbaks pidurit kallim prügivedu

19.02.21 KESKKOND ... Sel nädalal kogunes põllumajandus- ja toiduameti (PTA) eestvedamisel aruteluring leidmaks tasakaalu toiduohutuse, poodide äravisatava toidu ja vabatahtlike toidupäästjate tegevuse vahel. Vestluses osales ka hiljuti samal teemal dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis" vändanud filmitegija Anna Hints, kes leiab, et toiduraiskamisele aitaks pidurit tõmmata see, kui toidu annetamine muutuks odavamaks kui prügivedu.

Uuring: Eesti suvine keskmine õhutemperatuur pole sel sajandil kasvanud

19.02.21 KESKKOND ... Viimase 15 aasta jooksul on Eesti suuremate linnade, Helsingi ja Stockholmi keskmised õhutemperatuurid kõikunud üsna ühtemoodi. Keskmiselt kerkis aasta keskmine õhutemperatuur neis linnades 0,43 °C kümne aasta kohta, selgus värskest uurimusest. Samas näitab pikem võrdlus, et Eestis läheb õhk soojemaks keskmiselt 0,6 °C sajandis.

Eesti kliimapoliitikat iseloomustab pragmatism ja tõrges euroopastumine

17.02.21 KESKKOND ... Keskkonnakriisi ajastul muutub kliimapoliitika Euroopa Liidus aina olulisemaks. Eesti riigi kaasaminek Euroopa Liidu roheregulatsioonidega on olnud konarlik ja kohati isegi vastumeelne, selgub hiljuti ilmunud teadustöödest.

Eesti mullastiku andmebaas toob aastakümnetega kogutud andmed argikasutusse

16.02.21 KESKKOND ... Eesti mullastikukaardil põhinev uus andmebaas ja kaardirakendus on hea lähtekoht nii põllumajandustootmise planeerimisel, keskkonnamõju hindamisel kui ka elurikkuse taastamisel.

Metsaraie võib sõltuvalt kohast kliimat ka jahutada

16.02.21 KESKKOND ... Ameerika teadlaste uuringust ilmneb, et ütlusel "kus metsa raiutakse, seal kliima kannatab" ei pruugi alati tõepõhja all olla. Palju sõltub ka sellest, kui tume või hele on metsaalune maapind.

Eestil tuleb tänavu maksta 23,6 miljonit eurot plastimaksu

16.02.21 EESTI ... Euroopa Komisjon plaanib tänavu koguda ringlusesse võtmata plastjäätmete pealt EL-i liikmesriikidelt kuus miljardit eurot, millest Eesti osa on 23,6 miljonit eurot.

Merelises kliimas on pilvede tekkes võtmeroll joodil

15.02.21 KESKKOND ... Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori osalusel toimunud uuringus leidis rahvusvaheline teadusrühm, et merelistes ja arktilistes piirkondades mängib uute atmosfääriosakeste tekkel võtmerolli jood. Tegemist on atmosfääriosakeste tekkemehhanismiga, mis oli teadlastele seni tundmata. Avastus aitab kaasa kliimasüsteemi mõistmisele.

Kauges minevikus oli maa lame

15.02.21 KESKKOND ... Miljard aastat tagasi ei olnud maakeral kõrgeid mägesid. Nii võib järeldada Hiina, Ameerika ja Kanada teadlaste uuringust.

Lugeja küsib: kas kunstlilled on keskkonnale kahjulikud?

12.02.21 LUGEJA KÜSIB ... Kalmistule pärislillede asemel kunstlilli viia võib tunduda parktiline: need püsivad kaua ilusad ega vaja hooldust. Kas sellel mugaval hauakaunistuse võimalusel on mingeid pahupooli? Vastab KBFI keskkonnatoksikoloog ja akadeemik Anne Kahru.

Tuntud antidepressant ohustab kalu

11.02.21 KESKKOND ... Kui inimesed on masenduses, siis kalad hukkuvad. Sellise põhjusliku seose võime tuletada Austraalia teadlaste hiljuti valminud uuringu põhjal.

Nanoosakesed liiguvad vabalt mööda toiduahelat ja keha

10.02.21 KESKKOND ... Toidus, mida sööme, ja riietes, mida kanname, leidub tänapäeval tihtilugu rohkesti nanoosakesi, uudset pisipisipurulist materjali, mida seal vanasti ei olnud.

Koroonakriis soodustab üleminekut taastuvenergiale

09.02.21 KESKKOND ... Fossiilkütustel põhineva energiatootmise vähendamine on oluline võti kliimasoojenemise vastu võitlemisel. Värske uuring selgitab, kuidas Covid-19 pandeemiaga kaasnenud energiatarbimise langus aitab kiirendada liikumist rohelisema energia suunas.

Talilinnustik reageerib kliimasoojenemisele pesitsevast kiiremini

09.02.21 LOODUS ... Mida soojemaks muutub maamunal kliima, seda rohkem kohtab Euroopas ja Põhja-Ameerikas talvel linnuliike, kes varem oleks sealt külma eest lõunasse pagenud, selgub rahvusvahelisest uuringust.

Mürareostus takistab kalade omavahelist suhtlust

05.02.21 KESKKOND ... Aina enam kuuleme uudiseid inimtegevuse halvavast mõjust Maa ökosüsteemidele. Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et muu hulgas peaks rohkem tähelepanu pöörama mürareostusele, mis samuti kujutab loodusele tõsist ohtu ja seda isegi vee all.

Metsa elurikkuse alustalad on vigastatud ja haigete puude mikroelupaigad

05.02.21 LOODUS ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste üleilmse haardega ülevaateuuring selgitas, kui kaua võtab aega mikroelupaikade kujunemine eluspuudel. Tulemused aitavad planeerida säilikpuude valikut ja jätmist raielankidele ning metsade ja parkide majandamist maastikuskaalal nii, et seal säiliks ja tekiks piisavalt mikroelupaiku.

Eestis enim levinud aialind on rasvatihane

03.02.21 EESTI ... Möödunud nädalavahetusel toimunud talvine aialindude vaatlus näitas, et Eesti aedade kõige tihedamad külalised on endiselt rasvatihased. Kokku tuvastasid umbes kaks tuhat linnuhuvilist 65 erinevat linnuliiki.

Lõhilase parasiidi geenide järjestamine tuvastas uudsed ravimisihtmärgid

02.02.21 KESKKOND ... Parasiidi transkriptoomi lahti muukimine võimaldab leida uusi ravimite sihtmärke, mis pakub uusi lahendusi lõhilastel vohava neeruhaiguse vastu võitlemiseks, selgus Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuringust.

Glüfosaat rikub linnu tervise

02.02.21 LOODUS ... Levinud taimemürk glüfosaat teeb küll põllumehe elu kergemaks, kuid mõjub halvasti muule põlluelustikule. Soome teadlased uurisid glüfosaadirikka toidu mõju ida-põldvuttidele ja leidsid, et kemikaal rikub ära lindude soolestiku ning pärsib isaslindude viljakust.

Hundinuia õietolm teeb vee elavhõbedast puhtaks

01.02.21 KESKKOND ... Mürgist elavhõbedat on maailma vetes kohati juba nii palju, et mõnikord soovitatakse hoiduda ülemäärasest kala söömisest.

Hajutatud vastutus pidurdab Eesti suurt prügipööret

29.01.21 KESKKOND ... Keskkonnateadlikkuse uuringu järgi sorteerib sageli prügi 84 protsenti Eesti elanikest. Samas jõuab olmejäätmetest ringlusse vaid 28 protsenti ja seda juba mitmendat aastat järjest. Ebakõlal on mitu põhjust.

Ida-Virumaa põhjavesi muutub üha soolasemaks

28.01.21 KESKKOND ... Eesti Geoloogiateenistus töötas läbi 188 puurkaevu andmed, mille analüüsimisel selgus, et Ida-Virumaal väheneb järjest sügavate veekihtide mageda põhjavee osakaal. Tulevikus tuleb joogiveeks kasutada seal rohkem pinnavett või leida tõhusamad põhjavee veetöötlussüsteemid. Põhjus on nii geoloogias kui ka inimtegevuses.

Tallinna tühermaad on elurikkuse oaasid

28.01.21 KESKKOND ... Ehkki tühermaad võivad esmapilgul tunduda tühjad ja igavad, võib neis peituda üllatavalt mitmekesine elustik, rääkis Novaatorile Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Piret Vacht.

Mahemesinikke kimbutab keskkonnasaaste ja korjemaade nappus

28.01.21 KESKKOND ... Kunstlikele väetistele ja taimekaitsevahenditele toetuvas maailmas tekitab mahetootmine tugevaid tundeid. Nõnda sai Novaator pärast mahemee tootmise raskusi puudutanud artikli avaldamist tagasisidet ka sellega tegelevatelt mesinikelt. Avaldame nii pöördumise kui ka Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhi Marika Männi lisakommentaarid täies mahus.

Üleilmne arvamusküsitlus: enamik inimesi ootab kliimamuutuse ohjamist

27.01.21 KESKKOND ... ÜRO arenguprogrammi "Rahvaste kliimahääletuse" raporti järgi usub 64 protsenti maailma elanikkonnast, et kliimamuutus kujutab endast ohtu kogu maailmale. Tegu on ajaloo mahukaima arvamusküsitlusega seni.

Põlisrahvaste tarkused aitavad ennetada laastavaid metsatulekahjusid

27.01.21 KESKKOND ... Sagenevad metsatulekahjud ohustavad aina enam inimeste tervist ja elukohti. Värske uurimistöö selgitas, kuidas Ameerika põlisrahvad suutsid tuleohtlikes piirkondades aastasadu edukalt toime tulla.

Paarikümne aastaga on jää sulamistempo muutunud enam kui poole kiiremaks

26.01.21 KESKKOND ... Kliimamuutuste üks peamine ilming on maakeral leiduva jää sulamine. Värskelt ilmunud uuring selgitas, kui kiireks on jääsulamise protsess viimase paarikümne aastaga muutunud ning millised on selle tagajärjed.

Tsemenditolm aitab vähendada süsinikuheidet

25.01.21 KESKKOND ... Ehitusmaterjalide tootmine on oluline süsinikuheite allikas. Uuemad tehnoloogiad võimaldavad ehitusmaterjalide tootmises eralduvat süsinikku kinni püüda ja uuesti kasutusse suunata, selgitas Tallinna tehnikaülikooli anorgaaniliste materjalide teaduslabori vanemteadur Mai Uibu.

Marek Tamm: Jaan Kaplinski looming aitab juurutada ökoloogilist mõtteviisi

22.01.21 KESKKOND ... Jaan Kaplinski mitmepalgeline ja eri žanreid pidi kulgev looming kuulub vaieldamatult Eesti kultuuri kõrgkihti. Tema teostest koorub välja ökofilosoofiline maailmapilt, mis aitab orienteeruda üleilmse keskkonnakriisi ajastul, leiab Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Fosforiit ja haruldased muldmetallid – kas Eesti peaks kaevandama?

20.01.21 KESKKOND ... Nõudlus haruldaste muldmetallide järele kasvab üle kogu maailma ja Eesti on nende tootmises ainulaadsel kohal. Pole aga veel teada, kas meie fosforiidivaru on võimalik koos selles leiduvate metallidega kasutusele võtta, rääkis Ago Gaškovile Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Kalle Kirsimäe.

Inimmõõtmeline ehitus lisab energiamärgise kultusele kultuurse kastme

20.01.21 TEHNIKA ... Mis tahes tootmisest rääkides tähendab inimmõõtmelisus kasutaja kaasamist ja tema vajadustega arvestamist. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö uuris, kuidas inimmõõtmelise ehituse ja vabalt jagatud inseneriteadmiste abil tulevikus vastupidavamaid ja kohalikku keskkonda sobivaid ehitisi luua.

Eesti forelli ohustab kliima soojenemise ja neeruparasiidi koosmõju

19.01.21 KESKKOND ... Eestis laialt levinud lõhilaste limaeoslane on forellile oluliselt ohtlikum kui lõhele. Eriti kehvalt käib forelli käsi soojadel suvedel, kui vohava neeruhaiguse tagajärjel võib suur osa forelli järelkasvust hukkuda, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste juhitud uuringust.

Nutikas soojuspump: kas säästa raha või keskkonda

18.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Enamik inimesi on kuulnud reklaami, kus nutikad õhk-vesi soojuspumbad arvestavad oma töös elektri börsihinnaga ja säästavad sellega raha. Rääkimata jäetakse, et raha säästes suurendatakse CO2 heitmeid. Kasutades masinõpet, on võimalik säästa nii raha kui ka keskkonda, kirjutab Eesti Maaülikooli lektor Heino Pihlap.

Sõidujagamine suurendab autode arvu

18.01.21 KESKKOND ... Sõidujagamisteenusest on loodetud keskkonna- ja kliimasõbralikkust seeläbi, et ehk leidub inimesi, kes isikliku auto pidamisest selle mugava ja kättesaadava liiklemisvõimaluse kasuks loobuksid. Ameerika Ühendriikides tehtud teadusuuring tuvastas, et Uberi ja Lyfti mõju tundub tegelikult olevat hoopis vastupidine.

Seaduse pilgu alt välja jäänud datšad reostavad salamisi keskkonda

16.01.21 KESKKOND ... Nõukogude ajal enam-vähem ühtmoodi kasutust leidnud aialapid ehk datšad on igal endisel liidumaal arenenud omasoodu. Äsjane Ukraina, Valgevene ja Vene datšasid võrdlev uuring osutab vajadusele aialapikesi eraldi seadustega toetada. Vastasel korral saastab suvilaprügi metsaaluseid ja kohalike omavalitsuse jaoks on datša-omanikud pigem pinnuks silmas.

Doktoritöö: mulla elurikkus aitab hinnata inimeste mõju ökosüsteemile

14.01.21 LOODUS ... Maa-alust elu on keeruline hoomata, sest see ei kuulu meie igapäevasesse tajuruumi. Mullaorganismid on sedavõrd pisikesed, et nende leidmiseks ja eristamiseks tuleb appi võtta DNA. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis kaitstud doktoritöös uuris Siim-Kaarel Sepp, kuidas mõjutab inimtegevus mulla mikroelustikku ja iseäranis krohmseente elurikkust nii üle maailma kui ka Eesti puisniitudel.

Arktika mikroplast pärineb suuresti riietest

13.01.21 KESKKOND ... Pole uudis, et mikroplasti leidub juba ka maakera poolustel. Seni polnud aga teada sealse reostuse päritolu. Kanada teadlased tegid nüüd veeproovide põhjal kindlaks, et Põhja-Jäämeres hulbivad peamiselt sünteetiliste riiete pesemisel eraldunud polüestrikiud.

Merereostus annab löögi isaste pringlite viljakusele

12.01.21 KESKKOND ... Praeguseks keelustatud, kuid eelnevalt merre jõudnud tööstuskemikaalid võivad vähendada Ühendkuningriigi rannikul elavate isaste pringlite viljakust, leidsid sealsed teadlased. Pringlite langenud viljakusele viitavad rannikuvees elavate isasloomade väiksemad munandid, vahendab BBC News.

Tuul Sepp: valgusreostus rikub lindude seedimise

11.01.21 KESKKOND ... Ida-sinivuti tibudega tehtud katse näitas, et ka õrn öine valgusreostus muudab lindude seedimise vähem tõhusaks. See tähendab, et linnud peavad ellujäämiseks rohkem sööma ning nende immuunsus on nõrgem ja stressitase kõrgem, rääkis Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp.

Graafikud: 2020 oli rekordiliselt soe aasta nii Euroopas kui ka maailmas

08.01.21 KESKKOND ... Copernicuse kliimamuutuste teenistuse värske raporti järgi oli 2020. aasta maailmas sama soe, kui seni kuumarekordit hoidev 2016. aasta. Euroopa jaoks oli lõppenud aasta samuti ajaloo kõige soojem. Ühtlasi märgib mullune aasta läbi aegade kõige soojema kümnendi lõppu, kuid süsinikuheide selle kõige juures raugemise märke ei näita.

Inimtegevus peletab suuremaid loomi, kuid peibutab väiksemaid

06.01.21 KESKKOND ... Inimese edukäik meie planeedil on mõjutanud päris palju ka teiste loomade elu. Ameerika teadlased on nüüd täpsemalt järele uurinud, kuidas on inimtegevus aastatuhandete jooksul muutnud teiste imetajaliikide asualasid.

Norras ületas elektriautode müük tavamootoriga autode müügimahu

06.01.21 VÄLISMAA ... Norras eelmisel aastal registreeritud uutest sõiduautodest rohkem kui pooled olid elektriautod.

Põhjatraalimine kahjustab merepõhja pikaks ajaks ja põhjalikult

05.01.21 KESKKOND ... Kalapüük on majanduslikult tähtis tegevus, mis rikastab meie toidulauda, kuid võib loodusele olla koormav.

Loomsete toiduainete hind ei vasta keskkonnamõjule

31.12.20 KESKKOND ... Maheliha kasvatamine ei olegi nii keskkonnasõbralik tegevus kui nimetuse põhjal ju ehk arvata võiks. Saksa teadlased väidavad, et maheliha tootes eraldub maakera atmosfääri üsna sama palju kasvuhoonegaase kui tavalist liha tootes ning seetõttu tuleks loomsete toiduainete hindu tõsta.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: