22.10.21 KESKKOND ... Hoolimata maailmas levivast viiruskriisist, mis on raskendanud inimeste vaba liikumist, ei kao loomupärane soov ja vajadus reisida kuhugi. Üks kiire ja mugav võimalus turistide külastuste kohta infot saada on mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine.

21.10.21 KESKKOND ... Plastsaaste on suur üleilmne mure, kuid seda suurt muret võivad leevendada väikesed usinad bakterid, kes suudavad lagundada muidu raskesti lagunevat plasti. Enamgi veel – nad suudavad sünteesida lagundamisel saadud tükkidest kohe ka uut, keskkonnasõbralikumat, biolagunevat plastmaterjali.

20.10.21 LOODUS ... Metsaökoloog Eliisa Pass külastas üht metsise mänguplatsi Kõrvemaal ja räägib, miks metsis just selliseid elupaikasid eelistab ning miks seda suursugust lindu peab kaitsma.

18.10.21 KESKKOND ... Põtradel on ilmaelus üks üllatav roll varuks. Selgub, et metsas rahulikult oksi ja võrseid nosivad põdrad võivad eneseteadmata leevendada mõnesid kliimamuutuse tagajärgi.

15.10.21 KESKKOND ... Senised ruumilise eraldatuse vähendamise meetmed ja integratsioonipoliitikad on geograafilises mõttes lähtunud inimese elukohast. Tartu Ülikooli inimgeograafid leiavad aga, et targem oleks lähtuda nende tervest tegevusruumist.

14.10.21 KESKKOND ... Tallinnas toimub neljapäeval hõimupäevade raames rahvusvaheline konverents, mille ettekanded ja arutelud keskenduvad kliimasoojenemine ja keskkonnakaitse ning keskkonna ja majanduse seoste teemadele.

08.10.21 KESKKOND ... Mobiilpositsioneerimisega kogutavate andmetega saab aimu nii sellest, kuidas võib riiki sisse toodud viirus levida kui ka hinnata, millised piirkonnad vajavad pandeemia järel kõige rohkem toetust, kirjutab Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Anto Aasa.

07.10.21 KESKKOND ... Alates 1980. aastatest ohustab maailma linnu üha enam äärmuslik kuumus. Praegu esineb kuumalaineid seal kolm korda sagedamini kui 35 aasta eest ja kokku peavad kuumalainete sagenemist taluma nüüdseks 1,7 miljardit inimest ehk pea veerand Maa elanikkonnast, osutab USA teadlaste uuring.

05.10.21 LOODUS ... Paljudele inimestele silma jäänud suured mustad täpid kolletavatel vahtralehtedel kannavad endas vahtratele omase seenkasvaja eoseid. Tallinna botaanikaaia taimekaitse spetsialisti Pille Hermanni sõnul on nii vahtrate täpid kui ka näiteks tammedel kasvavad õunalaadsed moodustised just noorte puude mure.

04.10.21 KESKKOND ... Mõnikord tajume, et muld lõhnab eriti hästi. Seda juhtub tavaliselt suvel pärast vihmasabinat ja samuti sügisel. Mullale erilise lõhna andvast ühendist räägib lähemalt Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.

01.10.21 LOODUS ... Ohtlikest ilmastikunähtustest esineb Eestis enim tormituuli ja pagisid, ühtlasi registreeriti Eestis aastail 1997–2019 vähemalt 52 tornaadot ja 87 vesipüksi. Ohtlike nähtuste märkamine ja kahju ennetamine muutub aga üha lihtsamaks, sest lisandunud on uued tehnilised võimalused ja kodused hobivaatlejad, räägib Riigi Ilmateenistuse sünoptik Kairo Kiitsak Tartu Ülikooli videoloengus.

30.09.21 KESKKOND ... Pilved reguleerivad Maa kliimat, peegeldades päikeseenergiat maailmaruumi tagasi ja neelates osa maapinnalt lahkuvast soojuskiirgusest. Teadlased teavad aina paremini, kuidas inimtegevus ja globaalne soojenemine mõjutavad pilvede omadusi ja suuresti tänu sellele on kliimaprognoosid täpsemad kui eales varem.

29.09.21 KESKKOND ... Eestimaa looduse fondi magevee-elustiku ekspert Jürgen Karvak käib juba kümme aastat Vasalemma jõel snorgeldamas, pildistamas ja uurib sealsete kalade elu. Jürgen räägib, miks on lõhedel vaja looduslikke elupaiku ja kuidas neil paremini läheks.

21.09.21 KESKKOND ... Käes on õige aeg rääkida metsapõlengutest, sest Austraalias algab peagi kevad ja suvi ning on võimalik, et ka uus metsapõlengute hooaeg.

20.09.21 LUGEJA KÜSIB ... Novaatori lugeja küsis, kas Põhja-Tallinnas vanas puitasumis keskmise liiklustihedusega tänaval elades on tema koduhoovis kasvavad õunad söömiseks ohutud. Kas väetamata ja mürgitamata linnaõun on poes müüdavast importõunast tervislikum? Kui ohutud on aga linnas kasvanud söögiseened? Vastuseid annavad Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse lektor Piret Vacht ning botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu.

18.09.21 ARVAMUS ... Mis on kodu ja kust üldse tuleb kodutunne kui selline? Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp annab Eesti Arhitektuurimuuseumi juubelinäituse kogumikus vastuseid. Samuti arutleb ta artiklis, kust läheb piir kodu ja liigse keskkonna ümberkujundamise vahel.

17.09.21 KESKKOND ... Igapäevaselt linnas liikudes puutub inimene kokku erinevate miljöödega. Helsingi ja Tartu Ülikooli teadlaste üleilmse ulatusega uurimistöö kaardistas andmeid ja meetodeid, mida kasutatakse inimeste liikumise, keskkonnatingimuste ja tervisemõjude uurimiseks. Mõtteainet pakub jalakäijate ja jalgratturite kaitsetus õhusaaste eest.

16.09.21 TEHNIKA ... Vineeri kasutusvõimalused muutuvad üha mitmekesisemaks. Näiteks saab spoonile jäädvustada litofaaniatehnikas pilte ja selle veekindlaks muutmisel võiks vineer asendada näiteks plastpakendid, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli spooni- ja vineerikeskuse professor Jaan Kers.

15.09.21 LOODUS ... Zooloog Uudo Timm jutustab, miks sõltub lendorav just jämedate või väga vanade puudega metsadest ja kuidas lendorava kaitsmine päästab tegelikult hulgaliselt teisi ohustatud liike.

14.09.21 KESKKOND ... Tuleb välja, et veiseid on võimalik õpetada väljakäiku kasutama ja veelgi enam, neid on mõttekas õpetada. Uus-Meremaa ja Saksa teadlased osutavad, et niimoodi saab inimkond vähendada veesaastet ja ohjata kliimamuutust. Nimelt sisaldab veiseuriin rohkelt lämmastikku, mis keskkonnaprobleeme süvendab.

14.09.21 KESKKOND ... Ligikaudu 133 miljonit aastat tagasi, kui maailma valitsesid veel dinosaurused, läks kliima ühtäkki mitmesajaks tuhandeks aastaks jahedamaks. Nüüd on teadlased saanud tõendust, et põhjuseks oli süsihappegaasi vähenemine atmosfääris.

09.09.21 KESKKOND ... Selleks, et tulevikus piirduks üleilmne temperatuuritõus pooleteise kraadiga, tuleb inimestel puutumata jätta hulganisti fossiilkütuseid. See tähendab, et kasutamata jääks ligi 60 protsenti teadaolevatest nafta- ja 90 protsenti kivisöevarudest, osutab Briti teadlaste uuring.

08.09.21 LOODUS ... Eesti merevetes elab kaks hüljest - hallhüljes ja viigerhüljes. Hülgeuurija Ivar Jüssi räägib viigrist, kes on hallhülgest väiksem ja lühema koonuga.

08.09.21 KESKKOND ... Maailmamerede korallrahude lootus kliimamuutuses vastu pidada võib olla seni arvatust suurem. Teadlased on tähele pannud, et mõned Vaikse ookeani korallrahud on hakanud kuumalaineid paremini taluma.

06.09.21 KESKKOND ... Supervulkaane purskab harva, aga kui juba, siis võimsalt. Nüüd tõdeb rahvusvaheline teadlasrühm, et supervulkaanid võivad pärast oma superpurskeid veel tuhandetekski aastateks märkimisväärse aktiivsuse säilitada.

03.09.21 KESKKOND ... Maapind ei püsi sugugi päris paigal, vaid mõnel pool hästi aeglaselt kerkib, teisal aga alaneb. Nüüd selgub, et sest hästi aeglasest liikumisest võib oleneda, kuidas kulgeb maapinna peal elusolendite evolutsioon.

02.09.21 KESKKOND ... Eredad tänavavalgustid tõmbavad ööliblikaid ligi nagu magnet. Valgusevannis kümblemisel on aga liblikate populatsiooni ohustavad varjuküljed, selgub Inglismaal tehtud uurimusest. Seejuures näib olevat suurem mõju energiasäästlikematel leedlampidel.

01.09.21 KESKKOND ... Süveneva linnastumise ja äärmuslike ilmaolude sagenemise valguses pole võimalik praeguseid sademevee ära juhtimise süsteeme lõputult laiendada. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö raames välja töötatud algoritm ilmestab, et vähemalt osa lahendusest võib peituda nutikas ja oludele kohanduvas veetorustikus.

27.08.21 KESKKOND ... Juuli keskpaigas Saksamaal ja Belgias vähemalt 220 inimese surmani viinud üleujutuse tinginud vihmasadusid tuleb kliimamuutuse tõttu Lääne-Euroopas ette 1,2–9 korda sagedamini. Piirkondlikult võib näha sama tugevaid sadusid nüüd keskmiselt iga 400 aasta tagant, vihjab värske analüüs.

27.08.21 LOODUS ... Eestis on väga erineva liigikooslusega ja erinevalt majandatud metsi. Muutuva kliima tõttu on aga üha olulisem teada iga metsa süsiniku sidumise võimet. Nüüd näitas Eesti Maaülikooli doktoritöö, et metsa harvendades tasuks jääda mõõdukaks ja lageraie järel tuleks metsa kiiresti uuendada. Heal juhul suudab see sel juhul süsinikku siduda seitsmendal kasvuaastal.

17.08.21 KESKKOND ... Reedel 13. augustil peeti Arvamusfestivalil arutelu "How ready are we?" (Kui valmis me oleme?) transpordipöörde võimalikkusest Eestis. Teiste arutlejate hulgas võtsid sõna Milton Keynesi linnavolikogu juht Peter Marland ja Dundee linnavolikogu kohaliku elektrisõidukipargi juhataja Fraser Crichton. Novaator uuris külalisvestlejatelt, milline oli nende kogemus rohetranspordile üleminekul.

14.08.21 KESKKOND ... Kui Eesti suutis katta hõredalt asustatud ja väikese rahvaarvuga riigi 4G andmesidevõrguga, ei tohiks ka rohelisele transporditaristule üleminek Eestile raske olla, leidsid Briti rohetranspordi eestvedajad Arvamusfestivali arutelul. Kohalike asjatundjate sõnul tuleb Eestis elektrisõidukite taristut luues läheneda linnadele ja maapiirkondadele erineval moel.

10.08.21 KESKKOND ... Möödunud kümnendi keskel sõlmitud Pariisi kliimaleppe raames seadsid riigid üle maailma eesmärgiks ohjata kliimasoojenemist võrreldes tööstuseelse perioodiga nii, et ideaalis jääks see alla 1,5 °C. Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) värske raporti järgi soojeneb maa keskmine õhutemperatuur 1,5 °C võrra aga juba 2030. aastate alguseks.

10.08.21 KESKKOND ... Metsapõlengud on Euroopas mitmel põhjusel sagenenud. Eesti Maaülikooli teadlaste osalusel osutab rahvusvaheline teadlasrühm, et soojeneva kliima tingimustes tuleb põlenguteks valmis olla ka Eestis. Metsaomanik peaks seetõttu eelistama lehtpuid ja koristama metsaalust risu, ülejäänud inimesed peaksid aga lõket tehes olema eriti ettevaatlikud.

28.07.21 KESKKOND ... Ehkki koroonapandeemia tõttu saastasid suletud ühiskonnad 2020. aastal keskkonda tavapärasest vähem, leidsid USA teadlased, et koroonakriis polnud mullu suurim kliimamõjutaja. Suurima löögi andsid kliimale hoopis Austraalia ulatuslikud maastikupõlengud.

28.07.21 MAJANDUS ... Elektriautode põhjustatud CO2 emissioon, mis võtab arvesse nii nende valmistamist kui ka kasutamist, jääb oluliselt väiksemaks kui sisepõlemismootoriga sõiduautodel, väidab Rahvusvaheline Puhta Transpordi Nõukogu (ICCT) enda tellitud uuringu tulemustele viidates.

23.07.21 KESKKOND ... Monashi Ülikooli juhitud ja Tartu Ülikooliga koostöös valminud maailma suurimas kliima tervisemõju uuringus selgus, et äärmusliku külma ja kuuma temperatuuri tõttu sureb aastas enam kui viis miljonit inimest. Kuuma õhutemperatuuri tagajärjel kasvanud suremus võib edaspidi globaalse soojenemise tõttu veelgi kiireneda.

23.07.21 KESKKOND ... Käsitööõlle maitset ei mõjuta üksnes humal. Rühm asjaarmastajatest õllemekkijaid näitas värskes uuringus, et konkreetse kesvamärjukese maitse võib eriliseks muuta ka selles kasutatud odralinnaste sort.

21.07.21 LOODUS ... Esimese eestlasena Saksamaal EUMETSAT-is välku registreeriva ilmasatelliidi missiooni juures töötava äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul Eesti äikeserohkusega kuidagi silma ei paista. Kliima soojenedes jõuab tema sõnul aga õhku rohkem niiskust, mis tähendab üha sagedamini äärmuslikke sademeid.

20.07.21 KESKKOND ... Suurem kuumalaine on selleks korraks möödas, kliimaprognooside kohaselt kimbutavad need tulevikus linnu aga üha sagedamini. Kuigi teadlased peavad Tallinna lähtepunkti muutustega kohanemiseks veel võrdlemisi heaks, hoiatavad nad uusarenduste puhul järeleandmiste tegemise eest ja rõhuvad vajadusele rajada uusi kõrghaljastusega rohealasid.

15.07.21 KESKKOND ... Agali küla kaldaäärses hall-lepikus läbiviidud uuringust selgus puutüvede ja -võrade roll naerugaasi ja metaani voogudes: puulatvadest kõrgemale naerugaas ei küüni. Teadmine võib muuta senist arusaama puude ja selle ohtliku kasvuhoonegaasi suhetest.

09.07.21 EESTI ... Et alandada kuumalaine ajal temperatuuri jahutussüsteemita korteris, tuleks päevasel ajal, mil päike paistab, aknad kinni hoida ning need õhtuks ja ööseks lahti teha, ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski Vikerraadio saates "Uudis +".

07.07.21 KESKKOND ... Eesti tehnoloogiaettevõtted peavad lähitulevikus oma süsinikujalajälje vähendamist või olematuks muutmist vältimatuks. Samas tunnistavad nad, et roheline mõttelaad võib langeda kergesti turunduse ohvriks, selgub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Dina Malova magistritööst.

05.07.21 KESKKOND ... Metsatulekahjusid esineb inimeste tõttu palju rohkem, kui tuleks neid ette looduslikult. Samas on oluliselt väiksem ka nende ulatus, leiab Helsingi Ülikooli häiringuökoloogia dotsent Kajar Köster.

05.07.21 KESKKOND ... Maakera krüosfäär jääb kliima soojenedes üha väiksemaks. Krüosfääriks nimetatakse planeedi nende piirkondade kogumit, kus veekogud aeg-ajalt jäätuvad ja maapind kattub aeg-ajalt lumega või lihtsalt külmub.

05.07.21 KESKKOND ... Plastsaaste levib pidurdamatult kogu maailmas ega mõtlegi väga kergesti laguneda. Nüüd on Austria teadlased avastanud, et veiste maos elab baktereid, kes suudavad mõnda tüüpi plasti lagundada.

03.07.21 KESKKOND ... Madalates järvedes on eutrofeerumise kahjulik mõju kliimamuutuse omast suurem, kuid veelgi laastavam on vee ökosüsteemidele nende koosmõju, selgub Eesti Maaülikooli ja Aarhusi Ülikooli teadlaste ühisest uuringust.

01.07.21 KESKKOND ... Eestis sünnib kõige enam enneaegseid ja keskmisest väiksema sünnikaaluga lapsi Ida-Virumaal. Tartu Ülikooli ja terviseameti uuringu põhjal saab seostada riskitegureid piirkonna õhusaastega.

28.06.21 KESKKOND ... Maavärinatel on suur hävitusjõud, aga neis peitub ka loov alge: maavärinate jõul kerkivad mäed. Saksa teadlaste töö osutab, et kõige tõhusamad mäekergitajad ei ole mitte kõige suuremad maavärinad, vaid väiksemad, nii-öelda taustavärinad, mis üldkokkuvõttes kergitavad mägesid palju rohkem.

28.06.21 TEHNIKA ... Kui praegu saavad teenusepakkujad klientide energiatarbimisest aimu vaid küsitluste põhjal, siis lähitulevikus hoiab uus nutikas lahendus kliendi tarbimiskäitumisel pidevalt silma peal. Iga soovija võib hankida enda majapidamise või ettevõtte digitaalse kaksiku, mis aitaks tal just tema tausta ja käitumist arvestades energiat säästa, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.