Keskkond

Kunstkuuse keskkonnasõbralikkus on enamasti meelepete

11.12.19 ... Kõik sõltub sellest, mitu aastat kunstkuuske kasutada plaanitakse ja kui kaugele kuuse hankimiseks sõita tuleb. Tavaliselt kipub puude keskkonnamõju võrdluses peale jääma aga ehtne ja looduses kasvanud jõulupuu.

Gröönimaa jää sulab arvatust kiiremini

10.12.19 ... Gröönimaa jääkilp sulab arvatust kiiremini ja võib sajandi lõpuks miljonid inimesed ohtu seada, hoiatasid teadlased teisipäeval.

AK lasteuudiste reporterid uurisid, mida teeb keskkonnaminister keskkonna heaks

10.12.19 ... Eelmisel nädalal algas Hispaania pealinnas Madridis ÜRO kliimakonverents. See oli oluline, kuna poliitikud peaksid seal otsustama, milliseid samme astuda, et kliimamuutuse mõjusid leevendada. Järveküla kooli 6.b klassi õpilased uurisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saates, mida Eesti kliimakonverentsi tegi ning mida teeb keskkonnaminister keskkonna säästmiseks.

Eesti disainer päästab aluspükstega maailmameresid

09.12.19 ... Disainer Kirsti Mikkov otsustas pärast üht ebamugavat koosolekut hakata iseendale aluspükse tootma ja päästab seeläbi ka maailmameresid.

Liustike sulavesi aitas olenditel lumepalli-ajastu üle elada

09.12.19 ... Sadu miljoneid aastaid tagasi, kui kogu maakera oli kaetud jääga, jäid hapnikku vajavad olendid ellu liustike sulavetes. Nii väidavad teadlased, kes on uurinud Austraalias, Namiibias ja Californias kunagistest liustikest järele jäänud rauarikkaid settekivimeid.

Vanad põldudevahelised metsatukad on ökohüvede allikad

07.12.19 ... Värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et põllulappide vahel olevad juba mõne-hektari suurused metsatukad võivad pakkuda nii rohemeeli kõditavat elurikkust kui ka märkimisväärset valimit ökohüvesid praktikutele. Tingimuseks on aga metsatuka ajalooline järjepidevus.

Poorne materjal saab saasteaine heitgaasist kätte

06.12.19 ... Teadlased on välja mõelnud uue hea võtte, kuidas auto heitgaasidest lämmastikdioksiid kätte saada.

Aasta mullaks valiti erodeeritud muld

05.12.19 ... Mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks Eestis enamasti kõrgendike lagedel ja nõlvadel paiknev erodeeritud muld.

Teadlased: puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on üks lahendus

05.12.19 ... Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud.

Maailma majandus kasvas süsinikuheitmetest oluliselt kiiremini

04.12.19 ... Riigid paiskasid lõppeval aastaga õhku taas rekordilises koguses süsihappegaasi. Teisalt jäi kasv oluliselt alla maailma majanduskasvule, mistõttu võib olla tuleviku suhtes ettevaatlikult lootusrikas, selgub värskest raportist.

Massive Attack hakkab kaardistama live-muusika tööstuse süsiniku jalajälge

29.11.19 ... Trip-hopi'i duo Massive Attack tellis suuremahulise uuringu live-muusika tööstuse süsinikujalajälje hindamiseks. Duo lubab koostöös Tyndalli-nimelise kliimamuutuste teadusuuringute keskusega kaardistada kontsertturneede tekitatud süsiniku jalajälg ja leida võimalused, mida heitkoguste vähendamiseks kiiresti ette võtta.

ÜRO raport: kliimalubaduste ja reaalsuse vahel laiub terav lõhe

29.11.19 ... ÜRO kliimakohtumise eel avaldatud raport viitab, et vaatamata eelnevalt antud lubadustele paiskavad riigid endiselt õhku oluliselt rohkem kasvuhoonegaase, kui oleks tarvis üleilmse temperatuuritõusu 2 °C piiresse jäämiseks.

Analüüs: inimeste mürareostus kahjustab suurt osa loomariigist

27.11.19 ... Inimeste tekitatud mürareostus mõjutab suure osa Maal elavate loomaliikide eluolu, alates putukatest lõpetades vaaladega, vihjab enam kui sadat uurimust koondanud metaanalüüs.

Kuidas tekib jäätuv vihm?

19.02.16 ... Ikka ja jälle tuleb ette, et teed ja tänavad muutuvad üleöö või lausa mõnekümne minutiga jäävihma tõttu ülilibedaks. Nähtuse olemust selgitavad Tartu ülikooli atmosfäärifüüsik Piia Post ja geograafiatudeng Jüri Kamenik.

Paleoökoloogid "rändasid" Saaremaa allikasoos ajas tagasi 9200 aastat

26.11.19 ... Viimasest tehnikaülikooli paleoökoloogide uurimusest selgub, et allikasoode kõrge bioloogilise mitmekesisuse võti peitub nende aastatuhandete pikkuses stabiilses ajaloos. Seal siiani säilinud liigirikkus on siiski kahjuks vastuolus meie ülejäänud keskkonna globaalsest maakasutuse intensiivistumisest põhjustatud liigirikkuse kahanemise trendiga.

Itaalia teadlased: suur plaan Veneetsia päästmiseks muudab kanalid mülkaks

26.11.19 ... Maailmamere tõustes tuleks sulgeda linna kaitsvaid lüüse sedavõrd sageli, et see ähvardab muuta Veneetsiat ümbritseva laguuni lehkavaks solgimülkaks, hoiatavad Itaalia teadlased.

Iduettevõte lubab lahendada päikese abil ühe nurjatuma kliimaprobleemi

22.11.19 ... USA iduettevõte Heliogen suutis koondada enda väitel päikesevalgust piisavalt palju, et seda saaks kasutada tööstuses metaanist vesiniku tootmiseks ja pikemas plaanis isegi tsemendi või terase valmistamiseks.

Merekaitsja: kalad võivad peagi ookeanist kaduda

21.11.19 ... Kui inimkond jätkab senist katastroofilist kalapüügipraktikat, pole meil 30 aasta pärast meres enam ühtegi kala. Selle sünge hoiatuse andis mulluse Taimetoidumessi peaesineja Alex Cornelissen, kes on kurikuulsa merekaitseorganisatsiooni Sea Sheperd eesotsas juba aastaid maailmamere eri paigus päästnud tuhandeid vaalu, kilpkonni ja teisi olendeid.

Mandy Barker: reostuses pole süüdi tarbijad, vaid ettevõtted, kes ei võta vastutust

19.11.19 ... Fotografiska Tallinnas avanes reedel Briti kunstniku Mandy Barkeri näitus "Mere leiud", mis keskendub merereostuse probleemile. Barker rääkis muu hulgas intervjuus ERR kultuuriportaalile, millised on tema 10-aastase teavitustöö tulemused, kas tal jätkub tulevikuks optimismi, keda ta reostusprobleemis süüdistab ning mis kasu on mugavusaktivismist.

Maailma keskmine tuulekiirus kasvab

19.11.19 ... Tuuled puhuvad maailmas üha tugevamalt. Maailma keskmine tuulekiirus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud.

Malaaria vastu mõeldud sääsevõrgud hävitavad kalavarusid

18.11.19 ... Paljudes Aafrika maades jagatakse inimestele tasuta sääsevõrke, et tõkestada malaaria levikut, kuid inimesed kasutavad neid võrke tihtilugu hoopis kalapüügiks. See aga on ohtlik nii ökosüsteemidele kui ka tuleviku toiduvarudele.

Teadlased arendavad välja väetisena kasutatava põlevkivituha graanuleid

15.11.19 ... Eesti maaülikooli teadlased ja põllukultuuride klaster arendavad välja põlevkivituha graanuleid, mida saaks edukalt mulla happelisust neutraliseeriva lubiväetisena põllumajanduses ära kasutada. Ühtlasi teeks põlevkivituha granuleerimine lihtsamaks energiatoodangu kõrvalprodukti eksportimise.

Geograafiaviktoriin: Maa ümbermõõt ja Struve meridiaan

14.11.19 ... Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 14. novembri küsimused on geoinformaatika ja kartograafia vallast. Artikli lõpust leiate vastused ka 13. novembri küsimustele.

200 aasta setted annavad ülevaate järvede seisundi muutustest

11.11.19 ... Järvede setteläbilõigete uurimine andis vastuse järvede taastumise võime kohta. Järved suudavad küll ka iseseisvalt taastuda, kuid tugeva häiringuga järved vajavad taastumiseks inimese abi, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Toataimed pole tõhusad õhupuhastajad

11.11.19 ... Toataimed on ilusad, aga tihtilugu kuuldavad väited, et nad teevad toas ka õhu puhtamaks, on mõnede Ameerika teadlaste sõnul tugevalt liialdatud.

Soojemas kliimas sagenevad paduvihmad

08.11.19 ... Kui kliima soojeneb, siis hakkab tugevamalt, aga ka sagedamini vihma sadama.

IPCC raportite juhtivautor: teadlastel on aeg rääkida poliitikute ja ärimeestega

06.11.19 ... Kliimakriisi lahendamisel ei tohi jääda teadlased lootma vaid teadustööde avaldamisele ja ajakirjandusele, vaid looma rohkem otsekontakte valitsuste ja ettevõtetega, leiab William Moomaw, Tuftsi Ülikooli rahvusvahelise keskkonnapoliitika emeriitprofessor ja viie IPCC kliimaraporti juhtivautor.

11 000 teadlase ühispöördumine: kliimakriis on käes ja süveneb kiiresti

06.11.19 ... Inimtegevus on mõjutanud Maa kliimat viimastel kümnenditel piisavalt palju, et aeg on kuulutada välja tervet planeeti haarav hädaolukord, leiavad ühispöördumises enam kui 11 000 teadlast. Kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb avaliku kirja autorite sõnul astuda viivitamatult samme kuue valdkonna ümberkorraldamiseks.

Strandberg ja Meesak: riskantne soovitus kliimaneutraalseks tulevikuks

05.11.19 ... Valitsuse ametliku kliimapoliitika aluseks on valitud mitte kliimamuutustega kohanemise tee, vaid see võib olla hoopis nende muutuste piinarikka talumise lahendus, kirjutavad Marek Strandberg ja Andres Meesak.

Teadlane: metsamajanduses leidub lahendus kliimakriisile

04.11.19 ... Vanem mets seob vähem süsinikku kui noor ehk kasvav ja suureneva biomassiga mets. Seetõttu on kliimamuutuste seisukohalt oluline metsi majandada ning tagada, et noori metsi oleks rohkem, selgitab Eesti Maaülikooli metsaökoloogia vanemteadur Marek Metslaid arvamusloos.

Rootslased nõuavad Põhjamaade poliitikuilt kliimamuutuse vastu tõhusamaid meetmeid

31.10.19 ... Stockholmi Põhjamaade Nõukogu aastaistungile kogunenud poliitikute sõnul on kliimamuutuse pidurdamiseks tehtud juba mõndagi ning ühise ambitsioonika kliimapoliitika ajamine jääb ka tuleval aastal keskseks teemaks. Kodanikuühendused nii optimistlikud ei ole.

Kliimasoojenemise tagajärjel laguneb aastaks 2040 USA-s iga neljas terassild

28.10.19 ... Kliimasoojenemine võib aidata kaasa sellele, et järgmise 20 aasta jooksul laguneb USA-s iga neljas terassild, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Pilvede vaheline välk võib olla sadu kilomeetreid pikk

28.10.19 ... Välk on võimas loodusnähtus. Satelliidilt tehtud vaatluste järgi võivad horisontaalsed piksenooled pilvede vahel küündida mitmesaja kilomeetrini.

RMK plaanib lageraiet külametsas, mida kohalikud ei taha lasta puutuda

28.10.19 ... Lääne-Harju vallas asuvas Ohtu külas on Pihu mets, milles RMK plaanib teha uuendus- ehk lageraiet, kuid külaelanikud nõuavad, et see mets säiliks puutumata kujul rekreatiiv- ehk virgestusmetsana. RMK ei leia, et üks välistaks teist.

Flirt propagandaga: plaan planeedi metsaga katmiseks saab karmi kriitikat

23.10.19 ... Maailmameedia kihama pannud ja tippteadusajakirjas avaldatud töö sisaldab märkimisväärseid vigu ning poleks pidanud ilmuma, leiavad kümned teadlased ja vähemalt neli sõltumatut töörühma.

Joonas Plaan "Otse uudistemajast": kuidas kliimamuutusega võidelda?

22.10.19 ... Värske uuringu järgi pole eestlased valmis kliimamuutuse ohjeldamiseks kukrut kergendama, küll aga vähendama näiteks kiirmoe tarbimist. ERR-i veebisaade "Otse uudistemajast" arutleski sel kolmapäeval selle üle, milliste sammudega tavainimene saab kliimamuutuse piiramisele päriselt kaasa aidata.

Analüüs: mitmepalgeline maastik tõstab põldude saagikust

17.10.19 ... Põldude saagikuse kasvatamiseks on lisaks suuremale tolmeldajate ja röövliikide arvule vaja suurendada ka piirkonna liigirikkust, selgub kõik teemakohased tööd ette võtnud teadlaste koondanalüüsist. See eeldab aga mitmekesisemaid poollooduslikke maastikke.

Linnakuumus tabab rängemalt vaesemat rahvast

14.10.19 ... Linnas on üldiselt soojem kui maal, kuid selgub, et just vaesemad linnaosad kipuvad olema eriti soojad.

Elo Liiva e-majakas osutab Eesti elektroonikajäätmete probleemile

11.10.19 ... Prügikunst on üks võimalik viis osundada inimeste ümber valitsevale ebaloogilisusele ja lohakusele. Kunstnik Elo Liiv ehitas Telliskivi loomelinnakusse elektroonikajäätmetest e-majaka, mis peegeldab piltlikult iga päev Eestimaal äravisatava elektroonika kogust.

Eesti füüsikud lahendasid "kurgist banaaniks" muutumise nähtuse

07.10.19 ... Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) teadlaste osalusel lahendati füüsikas pikka aega selgitust oodanud nähtus ehk kuidas ruteeniumit sisaldava ühendi kuju ja ühes sellega tema omadused muutuvad tahkes vormis. Uuringu üks autor Aleksander Rebane selgitab seda kui "kurgist banaaniks" muutumise mehhanismi.

Katrin Idla ja Marek Strandberg: kuidas muuta majandust? Kogu majandust!

07.10.19 ... Tehnoloogiaekspert Katrin Idla ja ettevõtja Marek Strandberg kirjutavad Marshalli plaanist ja Willy Messerschmitti õppetunnist ehk sellest, kuidas saab realiseerida üleüldist dekarboniseerimiskava ning muuta inimeste tegevus nn kliimaneutraalseks.

Uuring: India-Pakistani tuumasõda jätaks nälga suure osa planeedist

03.10.19 ... India ja Pakistani vahelise tuumasõja puhkedes langeks maailma keskmine temperatuur kuni 5 °C võrra. Käsikäes Maale jõudva valgushulga vähenemisega langeks taimede saagikus eeskätt põhjapoolkeral piisavalt palju, et jätta toidupuudusesse suur osa elanikkonnast.

Inimtekkeline müra ohustab Läänemere hülgeid

01.10.19 ... Eesti vetes elavad hülged ei saa enam vabalt ringi liikuda, sest nad on inimtekkelise veealuse müra pärast sunnitud osa merealasid vältima.

Kell 21.40 on "Esimeses stuudios" vastamisi noor kliimaaktivist ja poliitik

01.10.19 ... Kooliõpilastest kliimaaktivistid kuulutavad üle maailma, et meie planeet on ohus ja poliitikud peavad midagi kiiremas korras ette võtma, et ära hoida ökokatastroof. Kas Eesti valitsus kuulab noori? "Esimeses stuudios" on täna õhtul vastamisi noor kliimaaktivist Kertu Birgit Anton ning riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar (Keskerakond).

Uuring: kliimaneutraalsuse saavutamine nõuab SKP-st nelja protsendi investeerimist aastas

01.10.19 ... Eestis kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks nõuab järgmisel kümnendil iga-aastaselt sisemajanduse koguproduktist (SKP) umbes nelja protsendi väärtuses investeeringuid ja tegevusi, sellele järgneval kümnendil kahe ja aastatel 2040 - 2050 umbes ühe protsendi mahus investeeringuid, ütles sellekohase uuringu läbi viinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) juht Lauri Tammiste.

Keskkonnaühendused andsid Ratasele üle kliimaneutraalse Eesti rahvaalgatuse

30.09.19 ... Eestimaa Looduse Fondi, Rohelise Liikumise ja Keskkonnaõiguse Keskuse esindajad andsid esmaspäeval peaminister Jüri Ratasele üle 2848 inimese toetusallkirjaga algatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" pöördumise, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.

Otse teisipäeval kell 9: kuidas saavutaks Eesti kliimaneutraalsuse?

30.09.19 ... Keskkonnaministeerium esitleb teisipäeva hommikul uuringut, mis analüüsis Eesti võimalusi saavutada kliimaneutraalsus. Kell 9 algavat uuringututvustust saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.

Tassitäies tees võib leiduda miljardeid plastitükke

30.09.19 ... Plastist teekottide kasutamisel võib sattuda organismi miljardeid mikro- ja nanomõõdus plastitükke. Kuigi üliväikese plasti tervisemõjude kohta napib uuringuid, soovitab uuringu autor olla siiski ettevaatlik ja mõelda keskkonnale.

ÜRO eriraport: maailmamere tõusu ei peata sel sajandil enam miski

26.09.19 ... Süsinikuheitmete senise kasvu jätkudes võib tõusta maailmamere tase sajandi lõpuks enam kui meetri võrra. Jõuliste kärbete korral oleks tõus kordades väiksem, selgub IPCC kolmapäeval avaldatud eriraportist.

Doktoritöö tuvastas Eesti mesindussaadustes 17 erineva taimemürgi jääke

26.09.19 ... Meemesilasi ja tolmeldajaid jääb järjest vähemaks ning ei ole selge, mis on selle täpne põhjus. Üks oletatav põhjus on põllumajanduses kasutatavate taimekaitsevahendite ja nende segude kasutamine, mis kahjustab mesilasi ning tekitab põhjendatult küsimuse, kas mürgijääke võib sisaldada ka mesi. Eesti Maaülikooli värske doktoritöö aitab vastata sellele küsimusele.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: