Keskkond

Teadlane selgitab, mis ühendab Napoleon III ja meteoroloogiapäeva

22.03.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sirje Keevallik selgitab, miks tähistatakse rahvusvahelist meteoroloogiapäeva just 23. märtsil.

ÜRO veepäev: soovitused puhta vee varude säilimiseks

22.03.19 ... Keskonnaamet esitas reedel tähistatava rahvusvahelise veepäeva puhul rea käitumissoovitusi, et hoida Eesti puhta vee varusid.

Eesti ööd muutuvad üha valgemaks ja sinisemaks

20.03.19 ... Kuigi leedlambid võimaldaksid valgustada teid senisest tõhusamalt, on valgusreostus viimastel aastatel nende odavuse tõttu hoopis kasvanud. Üha eredam maailm häirib ökosüsteeme ja inimeste loomupäraseid ööpäevarütme.

Laevandus levitab võõrliike üha rohkem

20.03.19 ... Kaubavahetus maailmas üha kasvab, üha tiheneb ka laevaliiklus, ja tihedama laevaliikluse ühe tagajärjena levib ilma mööda üha rohkem võõrliike.

Surnuaed on üks elurikkamaid keskkondi linnas

20.03.19 ... Mitmekesisus on nagu kalavõrk: kui võrku on tekkinud suurem auk, siis käriseb see edasi ning lõpuks pole kalavõrgust üldse enam mingit kasu. Sestap on seda vaja uurida ning Eesti Maaülikooli teadlane Lauri Laanisto rääkis "Uudishimu tippkeskusele", kuidas linnades elurikkuse uurimine käib muu hulgas ka kalmistutel.

Tuule- ja päikeseenergiat jagub ka soojemas kliimas

18.03.19 ... Tuuleturbiinid ja päikesepaneelid annavad eurooplastele vajalikku elektrit ka aastal 2100 isegi juhul, kui täide läheksid kõige hullemad üleilmse soojenemise stsenaariumid.

Riigid lubasid 2030. aastaks vähendada oluliselt plastprügi

16.03.19 ... Umbes 170 riigi esindajad lubasid reedel Keenia pealinnas Nairobis lõppenud ÜRO keskkonnaassambleel vähendada aastaks 2030 oluliselt ühekordselt kasutatava plastiku tarbimist, kuid lubaduse muutis nõrgemaks USA, Kuuba ja Saudi Araabia vastutegevus.

Teadlased: Eesti õpib puitu väärindama pärast esimese puit-kõrghoone ehitamist

13.03.19 ... Tselluloositehasest siin loos juttu ei tule, sest on muidki viise, kuidas puitu väärindada ja teha seda sealjuures teaduspõhiselt ning keskkonnasõbralikult. Teadussaade "Uudishimu tippkeskus" võttis puidu väärindamise küsimuses appi Eesti teadlased.

Haruldane uuring hoiatab põldudel kasutatavate taimemürkide koosmõju eest

11.03.19 ... Põllumajanduses kahjurputukate ja seenhaiguste vastu võitlemiseks kasutatavad mürgid võivad koosmõjus olla arvatust ohtlikumad, selgub Eesti Maaülikooli, Ghendi ja Cardiffi ülikooli teadlaste ühisest uuringust. Teadlased soovitavad juba lähemas tulevikus üle vaadata pestitsiidide riskianalüüsid ning muuta põllumajanduslikke praktikaid.

Teadlane selgitab, miks ilmateade pidevalt eksib

11.03.19 ... Ilma ennustamisega seotud keerukustest ning sellest, miks ilmateade näiliselt pidevalt eksib, räägib Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

Lumi hoiab Gröönimaa jääd sulamast

07.03.19 ... Gröönimaa lumi kaitseb Gröönimaa jääd päikesekiirte käes üles sulamast. Lumepiir aga liigub aastaaegade vaheldudes – talvel laiutab lumikate ka madalamal, suveks aga tõmbub kõrgematele aladele kokku.

Lained kannavad plastsaaste Arktika vetesse

04.03.19 ... Maailmameri on plastsaastest tulvil, kuid see tulv on jaotunud ebaühtlaselt. Hollandi teadlased on nüüd täpsemini välja selgitanud, miks on mõnes kohas välja kujunenud suured prügisaared.

Esimene eestlasest Antarktika ekspeditsioonijuht: hirmu pole aega tunda

27.02.19 ... Antarktika avastas esmakordselt Saaremaalt pärit baltisakslane Fabian Gottlieb von Bellingshausen juba 200 aasta eest, esimesel eestlasel avanes aga võimalus Antarktika retke juhtida alles hiljuti.

Teadlased leidsid odava lahenduse CO2 uuesti söeks muutmiseks

27.02.19 ... Austraalia teadlased leidsid võimaluse muuta süsihappegaas toatemperatuuril hapnikuks ja söeks. Samas jääb veel ebaselgeks, kas sama tehnikat saab rakendada kasvuhoonegaaside atmosfäärist eemaldamiseks laiemal skaalal.

4 soovitust koduaia mulla valimiseks ja viljakana hoidmiseks

22.02.19 ... Millist mulda osta lillepotti või tomatitele? Kuidas oma kodumuld nii tomatite-kurkide kui ka lihtsalt muru tarvis viljakaks teha? Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng Gitta Riener uuris seda Eesti Maaülikooli mullateaduse professorilt Alar Astoverilt.

Eestit räsisid kunagi tsunamid ja maavärinad

22.02.19 ... Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kairi Põldsaar kinnitab, et maavärin magnituudiga 7 ja tsunamilained olid osa 450 miljoni aasta tagusest Eesti elust. Kõik see on geoloogia doktorile näha settekivimitest.

Põldude sööti jätmine päästaks mulla ja kliima

21.02.19 ... Kui Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn mööda maailma ekspeditsioonidel käib, on tal muu varustuse juures kaasas üks suur 20 liitrine tünn ning väike klaaspudel. Nii mõnigi tolliametnik on loomulikult huvi tundnud, mis nende sees on ja kui ta need anumad avama peakski, avastaks ta ilmselt suureks üllatuseks, et seal ei ole mitte midagi. Paljas õhk.

Teelusikatäies mullas on rohkem elusorganisme kui inimesi maakeral

20.02.19 ... Inimesed kipuvad alahindama mulla olulisust, ehkki mullast sõltub meie toidulaud. Kuid meie liigtarbimine hävitab mullas olevaid elusorganisme juba enne kui teadlased on jõudnud neid tuvastada ja uurida. ERR Novaator küsis soovitusi, mida saaks iga inimene teha, et muldade suremist peatada.

Üleujutused linnades suurendavad Läänemere reostust

18.02.19 ... Kliimamuutustega kaasnevad tugevamad sajuhood, mis tekitavad Läänemere äärsetes linnades üleujutusi. Kuna see liigne vesi juhitakse sageli otse merre, suurendab see Läänemere reostuskoormust veelgi. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased asuvad seda probleemi lahendama.

Austraalia põud räsib nii inimesi kui ka koduloomi

13.02.19 ... Kui Eestis oli möödunud suvi erakordselt põuane, siis Austraalias on muutunud erakordsed ilmaolud juba tavapäraseks. Ühelt poolt tabasid mandrit sajandi suurimad üleujutused, teisalt laastavad riiki tulekahjud ja põud.

Üleujutusriskiga piirkondade sekka lisandusid Sindi ja Raasiku

13.02.19 ... Keskkonnaministeeriumis valmis üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang, millega määrati 16 riskipiirkonda ning mille seas on uute paikadena Sindi linn ja Raasiku alevik.

Tehnikaülikooli teadlaste meetod aitab puhastada reovett antibiootikumijääkidest

12.02.19 ... Puhastites suudetakse eemaldada reoveest tahked jäägid ja suur osa orgaanilisest saastest, kuid reovette jääb sellest hoolimata palju kemikaale, teiste hulgas ka näiteks antibiootikume. Viimased oleks aga oluline enne puhastatud vee loodusesse laskmist sealt välja võtta.

Maakera läheb rohelisemaks

12.02.19 ... Vihmametsi langetatakse hirmsa hooga, kuid hoolimata sellest on maakera viimasel ajal hoopis rohelisemaks läinud.

Uuring: käimas on putukate massiline väljasuremine

11.02.19 ... Pea poolte maailma putukaliikide arvukus on kiirelt vähenemas ning kolmandik neist võib täielikult kaduda, selgus esmaspäeval uuringust, milles hoiatati tagajärgede eest taimede tolmlemisele ja toiduahelatele.

Möödunud aasta paigutus soojemate aastate esiviisikusse

07.02.19 ... Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal tööstusajastueelset temperatuuri enam kui 1,1 °C võrra. Alates regulaarsete ilmavaatluste algusest on olnud soojemad veel kolm aastat.

Magnetiline põhjapoolus triivib oodatust kiiremini Siberi suunas

06.02.19 ... Maa magnetiline põhjapoolus on liikunud viimastel aastatel sedavõrd kiiresti, et Maa magnetvälja kirjeldavat mudelit otsustati uuendada planeeritust aasta võrra varem.

"Keemilised ninad" aitavad puhastada keskkonda tööstusjääkidest

06.02.19 ... Viie Euroopa riigi teadlased on ühinenud uue generatsiooni "keemiliste ninade" loomiseks, et hõlbustada keskkonnast tööstusettevõtete tekitatud jääkainete eraldamist. Teadlaste hulgas on ka Tallinna Tehnikaülikooli keemikud.

Eesti ühe reostunuma jõe puhastamine põlevkivisaastast neelab 21 miljonit

05.02.19 ... Ida-Virumaal algasid 21 miljonit eurot maksvad tööd Purtse jõe puhastamiseks põlevkivitööstuse jääkreostusest. Eesti üks reostunumaid jõgesid loodetakse keskkonnale ohutuks saada 2022. aasta lõpuks.

Ookeani hiidlained õnnestus laboris mudeldada

04.02.19 ... Mõnikord harva tuleb merel ette erakordselt kõrgeid laineid. Nii kõrgeid, et varem on teateid neist peetud pigem väljamõeldisteks.

TÜ loodusmuuseumi uus näitus räägib vastuolulistest maavaradest

03.02.19 ... Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avati näitus, mis räägib maapõues peituvate kivimite ja mineraalide vastuolulisusest.

Ameerikate koloniseerimine andis hoogu väikesele jääajale

01.02.19 ... Eurooplaste saabumine Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse vallandas epideemialaine, mille mõjul hukkus 10 protsenti maailma rahvastikust. Sööti jäänud põldudele kasvanud metsades talletus sedavõrd palju süsinikku, et langetada terve planeedi temperatuuri, järeldavad Briti teadlased.

Laeva jõe taaselustamine tõi aasta keskkonnateo tiitli

30.01.19 ... Keskkonnaministeerium kuulutas 2018. aasta keskkonnateoks Laeva jõe taaselustamise ning tõugja ja tuura asustamise projekti.

Õhusaaste rikub tuju

28.01.19 ... Mida rohkem on linnaõhk saastunud, seda halvem on linnarahva tuju. Niisugusele järeldusele jõudsid Ameerika teadlased, kui uurisid sotsiaalmeediapostituste tonaalsuse põhjal Hiina linnaelanike meeleolu suurema ja väiksema õhusaastega päevadel.

Järgmine maailmakoristuspäev tuleb Kosovo eestvedamisel

26.01.19 ... Laupäeval Tallinnas toimuval maailmakoristuspäeva konverentsil otsustati, et eelmisel aastal esimest korda ajaloos toimunud traditsioon jätkub ning tänavu toimub see 21. septembril Kosovo koordineerimisel.

Tuumateadlased: viimnepäev on endiselt kahe minuti kaugusel

24.01.19 ... Julgeolekuekspertidest ning tuuma- ja kliimateadlastest koosnev ekspertkogu otsustas jätta sel aastal maailmalõpu kaugust sümboliseeriva "Viimsepäeva kella" seierid nihutamata. Otseseks paanikaks pole põhjust, kuid ebanormaalsusest on saanud uus normaalsus.

Teadlased esitlesid planeedisõbralikku toidusedelit

24.01.19 ... Ühtaegu planeedi kasvava elanikkonna ära toitmiseks ja Maa ökosüsteemide säilitamiseks on inimeste toidusedeli radikaalselt muutmine möödapääsmatu, järeldab 37 teadlasest koosnev rahvusvaheline töörühm.

Mere alla saab salvestada hiigelhulga energiat

24.01.19 ... Taastuvenergia on tore asi, aga neiks aegadeks, kui tuul parajasti ei puhu ja päike ei paista, tuleks tallele panna parematel aegadel toodetud energiat.

Piltuudis: kuupärg Tartu taevas

23.01.19 ... Ööl vastu kolmapäeva oli näha Tartumaal ümber kuu suhteliselt haruldast ilmastikunähtust tara. Kuupärja püüdis pildile Tanel Kindsigo.

Eesti teadlased lubavad vetikatega poole õhkulastavast CO2-st hapnikuks muuta

22.01.19 ... "Ringvaate" stuudios olid Power Algae tegevjuht Liina Joller-Vahter ja Eesti Maaülikooli professor Timo Kikas, et rääkida eestlaste arendavast tehnoloogiast, mis lubab vetikate abil muuta enam kui poole korstnast ja muust saastajast tuleva süsihappegaasi hapnikuks.

Suurimad GMO-de vastased teavad neist ka kõige vähem

22.01.19 ... Geneetiliselt muundatud organismide suhtes äärmuslikku vastumeelsust ilmutavad inimesed kalduvad olema oma seisukohtades äärmiselt kindlad. Nende teadmised geneetikast on GMO-toetajatest aga oluliselt napimad, selgub värskest uuringust.

Arhitektuurikommentaar. Arhitektuurist ja energiast

21.01.19 ... Aasta 2019 tõi arhitektuuri tulipunkti energia teema. Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad kõik uued avalikud hooned olema liginullenergiamajad. Alates 2020. aastast kehtib see nõue kõigile uutele hoonetele. Et seda saavutada, peavad majad mitte ainult energiat säästma, vaid ka ise hakkama energiat tootma – taas üks lisasüsteem, mis tuleb arhitektuuri siduda.

Eksinud ja võõras linnas - doktoritöö uuris kaardistamisvigasid

17.01.19 ... Vaatame oma teekonda maakaardil: kiriku juurest tuleb keerata paremale, maja juurde viib suur tee. Kui kirikut tegelikkuses ei ole ja maja juurde viiv tee on vaid väike rohtu kasvanud rada, siis ei leia me vajalikku kohta üles. Kuidas sünnivad sisukad ja täpsed kaardid ning mis põhjustab vigasid, uuris vastne doktoritöö.

Madis Vasser | Tasaareng ehk miks majandus ei pea kasvama

16.01.19 ... Pideva kasvu imperatiivi asemel tooks tasaareng ühiskonna, mis on rahulikum, võrdsem, sisukam, tervislikum ja ökoloogilisem. Kas me oleme valmis aktsepteerima nende väärtuste nimel kahanevat majandust, küsib Madis Vasser oma arvamusloos.

Putukatest biosõdalased asendavad Eesti kasvuhoonetes putukamürke

15.01.19 ... Ükski taimekasvandus ei saa üle ega ümber saaki hävitavatest taimekahjuritest. Kõige odavam, lihtsam ja laialdasem tõrje nende vastu käib keemiliste taimekaitsevahendite ehk putukamürkidega. Kasulikum ja ohutum oleks aga kasutada taimekahjurite looduslikke vaenlasi ehk teisi putukaid, nimetagem neid biosõdalasteks.

Riik ei jõudnud Kotka paisu ostuhinnas omanikuga kokkuleppele

15.01.19 ... Läbirääkimised, millega riik oleks ära ostnud Harjumaal Valgejõel asuva Kotka paisu, ebaõnnestusid. Probleemseid paise on Eestis mitu ning vaidlused nende avamise ja sulgemise üle kestavad aastaid.

Timo Palo: mugavuse keskel elades uinutame oma keha ja vaimu

15.01.19 ... "Plekktrummi" saatekülaline oli polaaruurija ja -rändur Timo Palo, kes meenutas ekstreemset retke üle Põhja-Jäämere ning rääkis kliimamuutuste mõjust oma armastatud Arktikale.

Jää sulades lähevad talved karmimaks

15.01.19 ... Ilmateates kuuleme ikka, kuhu liigub kõrg- või madalrõhuala Barentsi mere kohalt, ja põhjendatult kuuleme, sest Arktika olud mõjutavad nii meid kui ka kaugemaidki maid.

Professor popist taimekaitsevahendist: teadlased löövad häirekella, kuid riik ei kuula

12.01.19 ... Eestis kasutatakse üha rohkem populaarset taimekaitsevahendit glüfosaati. Riik teadlaste arvamust ei kuula, kuigi riigil seisukoht puudub, oodatakse Euroopa Komisjonilt tulevaid juhiseid, leiab Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets.

Indo-Hiina mets langeb autokummitööstuse ohvriks

12.01.19 ... Metsad kahanevad paljudes maailma paikades. Kambodža metsad kaovad kiires tempos ja ühes rütmis kautššuki maailmaturuhinna tõusuga.

Veljo Värk: on võigas, kui soodes ja rabades nähakse vaid rahaallikat

11.01.19 ... ERRi teadusportaalis Novaator käsitleti turvast kui maas vedelevat raha, seades järjekordselt raha esikohale innovatsiooni sildi all. Enne kui asume Eesti turvast kümnel erineval moel rahaks tegema, tasuks siiski mõelda põhiväärtuste peale. Inimene on harjunud väärtustama inimelu üle kõige, kuid pahatihti unustab, et inimelu pole võimalik ümbritseva eluta.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: