Keskkond

Euroopa pääseks jääajast isegi Golfi hoovuse seiskumisel

17.01.20 ... Maailm on soojenenud viimasel sajandil piisavalt palju, et Põhja-Euroopa temperatuur ei lange kuigi palju isegi Euroopasse troopikasoojust toova veemassi täielikul seiskumisel. Ühtlasi kiputakse Golfi hoovuse mõju ülehindama, leiavad mereteadlased.

Maailm leekides: suurpõlengutele annab hoogu inimlik jaanalindlus ja jumalakompleks

15.01.20 ... Suurpõlenguid võimendab nii kliimamuutus kui ka inimeste iha kontrollida ühte loodusnähtust, millele nende jõud minevikus peale hakkas. Paradoksaalselt tuleb õppida tuleajastul põlengute lihtsa kustutamise asemel nendega taas koos elama, leiavad tuleökoloogid.

Teadlased taastavad põlevkivitööstuse jääkidest mürgiseks muutunud Virumaa jõgesid

13.01.20 ... Põlevkivitööstus Ida-Virumaal on aidanud kaasa Eesti arengule, kuid on samas jätnud suure jalajälje meie loodusele. Praeguseni pole me lahti saanud mineviku taagast, mis on jäänud Virumaa vetesse. ERR jälgib, kuidas teadlased ja keskkonnahoiuorganisatsioonid asuvad puhastama Virumaa jõgesid.

Professor: Austraalia põlengutes on hukkunud rohkem kui miljard looma

09.01.20 ... Sydney Ülikooli professor Chris Dickman ütles, et septembrist saadik on Austraalia maastikupõlengute tulemusena hukkunud rohkem kui miljard looma.

Möödunud aasta oli taas üks ajaloo soojemaid

09.01.20 ... Alates regulaarsete ilmavaatluste algusest on olnud 2019. aastast soojem vaid üks aasta. Kõige soojemate aastate esiviisiku moodustavad viimased viis aastat, selgub Copernicuse kliimamuutuste teenistuse analüüsist.

Heather Grabbe: eesootava kliimamuutuse õppetunnid 1989. aastast

03.01.20 ... Kolmkümmend aastat pärast seda, kui Berliini müüri langemisega algas üleminek postkommunistlikule, seisab maailm taas silmitsi tohutu süsteemse muutusega. Euroopa on põhjapanevaks muutuseks valmis, kirjutab Heather Grabbe algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.

Kliima soojenedes kaob jää ka jõgedelt

03.01.20 ... Kui kliima soojeneb, jääb jääd vähemaks muu hulgas ka jõgedel. See on iseenesest loogiline, kuid nüüd on Ameerika teadlased täpsemalt välja selgitanud, kui palju jääd jõgedel vähemaks jääb.

Euroopat soojendav hoovus võib aeglustuda, kuid ajutiselt

02.01.20 ... Soe Golfi hoovus ja selle jätk, Põhja-Atlandi hoovus, hoiavad Euroopa kliima suhteliselt maheda tõenäoliselt ka edaspidigi, kuigi ajutine tagasilöök võib lähema saja aasta sees siiski ette tulla. Nii väidavad Hollandi teadlased, kes samas tunnistavad, et päris kõiki hoovust mõjutavaid tegureid nad oma uuringus seekord arvesse ei võtnud.

Vee ja õhu hapnikurikkus on planeedi biogeokeemia loomulik tagajärg

02.01.20 ... Kuidas on juhtunud, et atmosfääris on nii palju hapnikku? Värske teadusuuring osutab, et õhu võis aidata hapnikurikkaks teha planeet ise.

Polaaruurija Timo Palo: vaesuses elades on raske kliima pärast muretseda

26.12.19 ... Inimeste keskkonnateadlikkus sõltub suuresti nende elatustasemest, tõdeb polaaruurija Timo Palo. Samal ajal on aga ka palju oodata, et kliima nimel streikivatel lastel oleks akadeemikute teadmised.

Analüüs: üleminek taastuvenergeetikale võib nõuda ligi 75 triljonit dollarit

21.12.19 ... Täielik üleminek taastuvenergeetikale vähendaks maailma energiavajadust enam kui poole võrra, looks ligi 30 miljonit uut töökohta ning aitaks säästa raha ka parema tervise ja kliimamuutuste pehmendamise arvelt, selgub 143 riiki haaravast koondanalüüsist. Tööl on omad kriitikud.

Teadur: meretuuleparkide rajamine on muutunud majanduslikult tasuvaks

19.12.19 ... Tallinna tehnikaülikooli nooremteadur Karl Kull ütles, et kui varem meretuuleparkide rajamine majanduslikult tasuv ei olnud, siis nüüd on see muutunud.

Austraalia registreeris kuumima päeva alates mõõtmiste algusest

18.12.19 ... Austraalia sai teisipäeval tunda oma ajaloo kuumimat päeva, kui meteoroloogiabüroo registreeris üle kogu riigi keskmiseks temperatuuriks 40,9 kraadi Celsiuse järgi.

Rahvusvaheline konkurss nimetas Tartu ja Haapsalu paremate elukeskkonnaga linnade hulka

16.12.19 ... Tartu ja Haapsalu tunnistati rahvusvahelise konkursi LivCom Awards lõppvoorus parima elukeskkonnaga linnade hulka kuuluvaks.

Pikimad ÜRO kliimakõnelused lõppesid süsinikuturu kokkuleppeta

15.12.19 ... ÜRO kliimakõnelused Madridis lõppesid pühapäeval, kuid läbirääkijad lükkasid ülemaailmse süsinikuturu üle otsustamise edasi järgmisse aastasse.

ÜRO kliimakõnelused on lagunemas

14.12.19 ... ÜRO kliimakonverents Madridis on jõudnud öö läbi kestnud kõneluste järel laupäevaks läbikukkumise äärele, sest riikide seisukohad selles, kuidas võidelda kliima soojenemisega ja kes maksab tagajärgede eest, on vastakamad kui kunagi varem.

Maaülikooli teadlased otsisid Valgevene soodes suur-konnakotkaid

13.12.19 ... Eesti soodes enam suur-konnakotkaid ei leidu, kuid siinsetel teadlastel on palju teadmisi selle liigi kohta ning nii aitasidki Eesti Maaülikooli teadlased seda üliharuldaseks muutunud liiki otsida ja hoida Valgevene soodes.

Enne alternatiivenergeetika kasutuselevõttu peab Eesti uuendama põlevkivitehnoloogiat

12.12.19 ... Kuni uusi, kasutusvalmis ning stabiilseid energiatehnoloogiad pole, tuleb Eestil hoida ja tõhusamalt kasutada senist põlevkivil tuginevat energiatootmist, vastasel juhul leiame end viie aasta jooksul tõsisest energiakriisist, leiab Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.

Kunstkuuse keskkonnasõbralikkus on enamasti meelepete

11.12.19 ... Kõik sõltub sellest, mitu aastat kunstkuuske kasutada plaanitakse ja kui kaugele kuuse hankimiseks sõita tuleb. Tavaliselt kipub puude keskkonnamõju võrdluses peale jääma aga ehtne ja looduses kasvanud jõulupuu.

Gröönimaa jää sulab arvatust kiiremini

10.12.19 ... Gröönimaa jääkilp sulab arvatust kiiremini ja võib sajandi lõpuks miljonid inimesed ohtu seada, hoiatasid teadlased teisipäeval.

AK lasteuudiste reporterid uurisid, mida teeb keskkonnaminister keskkonna heaks

10.12.19 ... Eelmisel nädalal algas Hispaania pealinnas Madridis ÜRO kliimakonverents. See oli oluline, kuna poliitikud peaksid seal otsustama, milliseid samme astuda, et kliimamuutuse mõjusid leevendada. Järveküla kooli 6.b klassi õpilased uurisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saates, mida Eesti kliimakonverentsi tegi ning mida teeb keskkonnaminister keskkonna säästmiseks.

Eesti disainer päästab aluspükstega maailmameresid

09.12.19 ... Disainer Kirsti Mikkov otsustas pärast üht ebamugavat koosolekut hakata iseendale aluspükse tootma ja päästab seeläbi ka maailmameresid.

Liustike sulavesi aitas olenditel lumepalli-ajastu üle elada

09.12.19 ... Sadu miljoneid aastaid tagasi, kui kogu maakera oli kaetud jääga, jäid hapnikku vajavad olendid ellu liustike sulavetes. Nii väidavad teadlased, kes on uurinud Austraalias, Namiibias ja Californias kunagistest liustikest järele jäänud rauarikkaid settekivimeid.

Vanad põldudevahelised metsatukad on ökohüvede allikad

07.12.19 ... Värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et põllulappide vahel olevad juba mõne-hektari suurused metsatukad võivad pakkuda nii rohemeeli kõditavat elurikkust kui ka märkimisväärset valimit ökohüvesid praktikutele. Tingimuseks on aga metsatuka ajalooline järjepidevus.

Poorne materjal saab saasteaine heitgaasist kätte

06.12.19 ... Teadlased on välja mõelnud uue hea võtte, kuidas auto heitgaasidest lämmastikdioksiid kätte saada.

Aasta mullaks valiti erodeeritud muld

05.12.19 ... Mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks Eestis enamasti kõrgendike lagedel ja nõlvadel paiknev erodeeritud muld.

Teadlased: puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on üks lahendus

05.12.19 ... Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud.

Maailma majandus kasvas süsinikuheitmetest oluliselt kiiremini

04.12.19 ... Riigid paiskasid lõppeval aastaga õhku taas rekordilises koguses süsihappegaasi. Teisalt jäi kasv oluliselt alla maailma majanduskasvule, mistõttu võib olla tuleviku suhtes ettevaatlikult lootusrikas, selgub värskest raportist.

Massive Attack hakkab kaardistama live-muusika tööstuse süsiniku jalajälge

29.11.19 ... Trip-hopi'i duo Massive Attack tellis suuremahulise uuringu live-muusika tööstuse süsinikujalajälje hindamiseks. Duo lubab koostöös Tyndalli-nimelise kliimamuutuste teadusuuringute keskusega kaardistada kontsertturneede tekitatud süsiniku jalajälg ja leida võimalused, mida heitkoguste vähendamiseks kiiresti ette võtta.

ÜRO raport: kliimalubaduste ja reaalsuse vahel laiub terav lõhe

29.11.19 ... ÜRO kliimakohtumise eel avaldatud raport viitab, et vaatamata eelnevalt antud lubadustele paiskavad riigid endiselt õhku oluliselt rohkem kasvuhoonegaase, kui oleks tarvis üleilmse temperatuuritõusu 2 °C piiresse jäämiseks.

Analüüs: inimeste mürareostus kahjustab suurt osa loomariigist

27.11.19 ... Inimeste tekitatud mürareostus mõjutab suure osa Maal elavate loomaliikide eluolu, alates putukatest lõpetades vaaladega, vihjab enam kui sadat uurimust koondanud metaanalüüs.

Kuidas tekib jäätuv vihm?

19.02.16 ... Ikka ja jälle tuleb ette, et teed ja tänavad muutuvad üleöö või lausa mõnekümne minutiga jäävihma tõttu ülilibedaks. Nähtuse olemust selgitavad Tartu ülikooli atmosfäärifüüsik Piia Post ja geograafiatudeng Jüri Kamenik.

Paleoökoloogid "rändasid" Saaremaa allikasoos ajas tagasi 9200 aastat

26.11.19 ... Viimasest tehnikaülikooli paleoökoloogide uurimusest selgub, et allikasoode kõrge bioloogilise mitmekesisuse võti peitub nende aastatuhandete pikkuses stabiilses ajaloos. Seal siiani säilinud liigirikkus on siiski kahjuks vastuolus meie ülejäänud keskkonna globaalsest maakasutuse intensiivistumisest põhjustatud liigirikkuse kahanemise trendiga.

Itaalia teadlased: suur plaan Veneetsia päästmiseks muudab kanalid mülkaks

26.11.19 ... Maailmamere tõustes tuleks sulgeda linna kaitsvaid lüüse sedavõrd sageli, et see ähvardab muuta Veneetsiat ümbritseva laguuni lehkavaks solgimülkaks, hoiatavad Itaalia teadlased.

Iduettevõte lubab lahendada päikese abil ühe nurjatuma kliimaprobleemi

22.11.19 ... USA iduettevõte Heliogen suutis koondada enda väitel päikesevalgust piisavalt palju, et seda saaks kasutada tööstuses metaanist vesiniku tootmiseks ja pikemas plaanis isegi tsemendi või terase valmistamiseks.

Merekaitsja: kalad võivad peagi ookeanist kaduda

21.11.19 ... Kui inimkond jätkab senist katastroofilist kalapüügipraktikat, pole meil 30 aasta pärast meres enam ühtegi kala. Selle sünge hoiatuse andis mulluse Taimetoidumessi peaesineja Alex Cornelissen, kes on kurikuulsa merekaitseorganisatsiooni Sea Sheperd eesotsas juba aastaid maailmamere eri paigus päästnud tuhandeid vaalu, kilpkonni ja teisi olendeid.

Mandy Barker: reostuses pole süüdi tarbijad, vaid ettevõtted, kes ei võta vastutust

19.11.19 ... Fotografiska Tallinnas avanes reedel Briti kunstniku Mandy Barkeri näitus "Mere leiud", mis keskendub merereostuse probleemile. Barker rääkis muu hulgas intervjuus ERR kultuuriportaalile, millised on tema 10-aastase teavitustöö tulemused, kas tal jätkub tulevikuks optimismi, keda ta reostusprobleemis süüdistab ning mis kasu on mugavusaktivismist.

Maailma keskmine tuulekiirus kasvab

19.11.19 ... Tuuled puhuvad maailmas üha tugevamalt. Maailma keskmine tuulekiirus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud.

Malaaria vastu mõeldud sääsevõrgud hävitavad kalavarusid

18.11.19 ... Paljudes Aafrika maades jagatakse inimestele tasuta sääsevõrke, et tõkestada malaaria levikut, kuid inimesed kasutavad neid võrke tihtilugu hoopis kalapüügiks. See aga on ohtlik nii ökosüsteemidele kui ka tuleviku toiduvarudele.

Teadlased arendavad välja väetisena kasutatava põlevkivituha graanuleid

15.11.19 ... Eesti maaülikooli teadlased ja põllukultuuride klaster arendavad välja põlevkivituha graanuleid, mida saaks edukalt mulla happelisust neutraliseeriva lubiväetisena põllumajanduses ära kasutada. Ühtlasi teeks põlevkivituha granuleerimine lihtsamaks energiatoodangu kõrvalprodukti eksportimise.

Geograafiaviktoriin: Maa ümbermõõt ja Struve meridiaan

14.11.19 ... Tartu Ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kutsub õpilasi osalema veebiviktoriinil, et tähistada 10.-16. novembril toimuvat rahvusvahelist geograafianädalat. 14. novembri küsimused on geoinformaatika ja kartograafia vallast. Artikli lõpust leiate vastused ka 13. novembri küsimustele.

200 aasta setted annavad ülevaate järvede seisundi muutustest

11.11.19 ... Järvede setteläbilõigete uurimine andis vastuse järvede taastumise võime kohta. Järved suudavad küll ka iseseisvalt taastuda, kuid tugeva häiringuga järved vajavad taastumiseks inimese abi, selgub Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööst.

Toataimed pole tõhusad õhupuhastajad

11.11.19 ... Toataimed on ilusad, aga tihtilugu kuuldavad väited, et nad teevad toas ka õhu puhtamaks, on mõnede Ameerika teadlaste sõnul tugevalt liialdatud.

Soojemas kliimas sagenevad paduvihmad

08.11.19 ... Kui kliima soojeneb, siis hakkab tugevamalt, aga ka sagedamini vihma sadama.

IPCC raportite juhtivautor: teadlastel on aeg rääkida poliitikute ja ärimeestega

06.11.19 ... Kliimakriisi lahendamisel ei tohi jääda teadlased lootma vaid teadustööde avaldamisele ja ajakirjandusele, vaid looma rohkem otsekontakte valitsuste ja ettevõtetega, leiab William Moomaw, Tuftsi Ülikooli rahvusvahelise keskkonnapoliitika emeriitprofessor ja viie IPCC kliimaraporti juhtivautor.

11 000 teadlase ühispöördumine: kliimakriis on käes ja süveneb kiiresti

06.11.19 ... Inimtegevus on mõjutanud Maa kliimat viimastel kümnenditel piisavalt palju, et aeg on kuulutada välja tervet planeeti haarav hädaolukord, leiavad ühispöördumises enam kui 11 000 teadlast. Kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb avaliku kirja autorite sõnul astuda viivitamatult samme kuue valdkonna ümberkorraldamiseks.

Strandberg ja Meesak: riskantne soovitus kliimaneutraalseks tulevikuks

05.11.19 ... Valitsuse ametliku kliimapoliitika aluseks on valitud mitte kliimamuutustega kohanemise tee, vaid see võib olla hoopis nende muutuste piinarikka talumise lahendus, kirjutavad Marek Strandberg ja Andres Meesak.

Teadlane: metsamajanduses leidub lahendus kliimakriisile

04.11.19 ... Vanem mets seob vähem süsinikku kui noor ehk kasvav ja suureneva biomassiga mets. Seetõttu on kliimamuutuste seisukohalt oluline metsi majandada ning tagada, et noori metsi oleks rohkem, selgitab Eesti Maaülikooli metsaökoloogia vanemteadur Marek Metslaid arvamusloos.

Rootslased nõuavad Põhjamaade poliitikuilt kliimamuutuse vastu tõhusamaid meetmeid

31.10.19 ... Stockholmi Põhjamaade Nõukogu aastaistungile kogunenud poliitikute sõnul on kliimamuutuse pidurdamiseks tehtud juba mõndagi ning ühise ambitsioonika kliimapoliitika ajamine jääb ka tuleval aastal keskseks teemaks. Kodanikuühendused nii optimistlikud ei ole.

Kliimasoojenemise tagajärjel laguneb aastaks 2040 USA-s iga neljas terassild

28.10.19 ... Kliimasoojenemine võib aidata kaasa sellele, et järgmise 20 aasta jooksul laguneb USA-s iga neljas terassild, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: