27.03.23 KESKKOND ... Söödavad rannakarbid (Mytilus edulis) on päriselus usinad loomakesed, kes filtreerivad ja puhastavad merevett. Inimkond aga on nüüd hakanud tootma uut tüüpi saastet, plastkiude, mis võib rannakarpe tõsiselt kahjustada.

25.03.23 ÜHISKOND ... Tänavusest Eesti inimarengu aruandest leiab muu hulgas peatüki kliimamure kohta. Peatüki juhtivautor ja sotsiaalantropoloog Aet Annist näeb, et inimeste huvi ja teadlikkus kliimateemadest on 25 aastaga tõusnud. Samas on Eesti ühiskond tugevalt mullistunud ja peaks raskete aegade üleelamiseks olema sidusam.

24.03.23 KESKKOND ... Sel nädalal avaldatud ÜRO valitsuste vaheline kliimamuutuste paneeli (IPCC) sünteesiraporti põhisõnum on, et võimalus piirata ülemaailmset soojenemist 1,5 kraadiga on kiiresti kadumas. Kui tugevamaid poliitikaid ei rakendata, ulatub üleilmne soojenemine 2100. aastaks 3,2 kraadini.

24.03.23 KESKKOND ... Eesti inimeste valmisolek teha igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid on aastaga langenud, selgus Orkla Grupi tellitud uuringust. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro sõnul on ohtlik, et inimeste jaoks piisab selles vallas meelerahu tekitamiseks juba mõnest loodussõbralikust harjumusest.

23.03.23 KESKKOND ... Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) hoiatab värskes raportis kogu maailma ees terendava veekriisi eest. Ühtlasi peab olema inimkond valmis ületarbimisest tingitud veenappuseks ja seda võimendavaks kliimamuutuseks.

21.03.23 KESKKOND ... Möödunud aastal gaasijuhtmete Nord Stream 1 ja 2 juures toimunud plahvatuste mõjul paiskus vette piisavalt palju setteid, et nendes leidunud mürkained kahjustasid ümbruskonna mereelustikku vähemalt kuu, vihjab hiljutine eelretsenseerimata uuring.

17.03.23 LOODUS ... Kodulooma kehasse võib taimse sööda kaudu sattuda erinevaid mürgiseid aineid. Kuigi enamik neist väljub uriiniga või seedekulglast, pole välistatud ka nende jõudmine looma kudede kaudu inimese toidulauale. Eesti Maaülikooli teadlase sõnul jäävad kõik sellised ained kohalikus toidus vähemalt praegu ohutult alla piirnormi, aga muret võiks tunda lüpsirekordite pärast.

17.03.23 KESKKOND ... Kaevandustehnoloogiate arengu ja maailma muutunud vajaduste tõttu on hakanud Eesti fosforiidi vastu uuesti huvi tundma nii riik kui ka eraettevõtted. Senised uuringud vihjavad, et fosforiidi ja selles leiduvate haruldaste metallide kaevandamise kasumlikkus sõltub mitmetest üksikasjadest ning eeskätt tuleks näha fosforiidis väetiseallikat.

14.03.23 KESKKOND ... Maakera troopika-aladel jääb seal, kus raiutakse palju metsa, vihma vähemaks.

13.03.23 LOODUS ... Koos kalaga püüab inimene võrku ka ette jäänud veelinde. Aasta linnu auli ja paljude teiste Läänemere lindude arvukus on seetõttu ohus. Nimelt hukkub kaaspüügis mitu korda rohkem linde, kui neid loomulikult aastas surma saaks.

07.03.23 KESKKOND ... Üle 90 protsendi prügikonteineritest sisaldab jäätmeid, mis seal tegelikult ei tohiks olla. See omakorda muudab jäätmete taaskasutamise kalliks ja tülikaks.

07.03.23 KESKKOND ... Üldiselt puhastavad okaspuud õhku lehtpuudest paremini. Samas võivad just laialehised puud püüda paremini osakestega seotud õhusaastet. Ühtlasi osutab Göteborgi Ülikooli teadlaste uus uuring, et linnaruumi tasuks puid valida just sealkandis tekkiva saastetüübi põhjal.

28.02.23 KESKKOND ... Kuivendamine soodustas puude kasvu kõige enam 16 aastat peale kraavitamist, leidsid Eesti Maaülikooli metsateadlased. Liigniiskete turvasmuldade kuivendamine tuli rohkem kasuks väiksemate puude ja madalama tagavaraga puistute kasvule.

28.02.23 KESKKOND ... Maasikmari on magususe sümbol, kuid harvad pole paraku ka juhtumid, mil mõni erepunane pontsakas marjamütsakas valmistab ootusest õhevil mekkijale paraja pettumuse – maitse on lahja ja iseloomutu, jahujas.

21.02.23 KESKKOND ... Noortesse metsadesse seotava süsiniku hulk sõltub suuresti sellest, kui edukalt mets uueneb. Kvaliteetse noore metsapõlve kasvu korral muutuvad arukaasikud peale lageraiet süsinikku siduvateks juba kuue aasta vanuselt, selgub hiljutisest uuringust.

16.02.23 KESKKOND ... Suured ja madalad järved kipuvad olema kliimamuutuste suhtes mereökosüsteemidest oluliselt tundlikumad. Hiljutine uuring kinnitab, et viimaste aastakümnete kuumalained ja heitlikud talved on kurnanud märkimisväärselt ka Peipsi järve kalavarusid.

15.02.23 EESTI ... Teadlased arvavad, et enne kui laialdasemalt üldse rääkida fosforiidi kaevandamise võimalikkusest Eestis, tuleks ära teha eri uuringud. Samuti tuleks lisaks fosforiidile kaevandada haruldasi muldmetalle.

14.02.23 EESTI ... Eestimaa Looduse Fond korraldab kolmapäeval algusega kell 18 erakondade valimiseelse avaliku kliimadebati "Kes otsustab Eestis, mis meie kliimaga saab?" Debatti, mille keskmes on kliimaseadus, saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis.

14.02.23 KESKKOND ... Pakendi õigesse prügikasti viskamine on praeguseks kujunemas juba sotsiaalseks normiks, kuid prügi sorteerimisega sama oluline on ka ringlussevõtmist soosiv disain, selgitasid eksperdid "Osoonis".

12.02.23 VÄLISMAA ... Sel aastal oli Euroopas erakordselt soe jaanuar, mille keskmine temperatuur oli 2,2 Celsiuse kraadi soojem kui 1990.–2020. aasta keskmine, selgub Euroopa Liidu kliimamuutuse teenistuse Copernicus andmetest.

10.02.23 PSÜÜHIKA ... Õhusaaste võib otsustada malemängu lõpptulemuse, selgub USA teadlaste hiljutisest uuringust. Kuigi õhusaaste räsib eeskätt kehvema reitinguga maletajaid, kujutab leid võimalikku häirekella ka ülejäänud inimsoole.

09.02.23 KESKKOND ... Soome pealinn on rajatud saarte peale. Ühel neist on mitu kohalikku koera tänavu talvel kannatanud koonu paistetuse all. Haigusnähtude põhjustaja pole teada, vahendab Helsingin Sanomat.

09.02.23 KESKKOND ... Alates 1980. aastatest on Läänemerre jõudvaid toitaineid hoogsalt vähendatud. Siiski on meri praegu endiselt kehvas seisundis, sest ökosüsteemi taastumine võtab plaanitust oluliselt rohkem aega. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö osutab, kuidas edaspidi ei maksa keskkonnasihte seades oodata, et rikutud ökosüsteeme saab taastada nii-öelda viisaastakuplaaniga.

08.02.23 LOODUS ... Kliimamuutuse mõjul on sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas vihmavalingud. Samas elab üha enam inimesi linnades, kus pinnakatted valdavalt vett läbi ei lase. Selleks, et ootamatu veetulv kanalisatsiooni üle ei ujutaks, tuleks rajada linnadesse looduslähedasi sademeveelahendusi, osutab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

07.02.23 KESKKOND ... Reoveega keskkonda jõudvad ravimijäägid valmistavad üha suuremat probleemi kogu maailmas. Teadlased otsivad murele lahendust ja üks väljapääs võib olla reoveesetete kompostimine viisil, et selles sisalduvad ravimijäägid lagunevad.

01.02.23 KESKKOND ... Keeruka tehismõistuse ehk TI algoritmid ennustavad, et maailm muutub tööstuspöörde-eelsega võrreldes üle 1,5 °C soojemaks juba 2030. aastate alguseks. Samas on veel võimalik, et heitmekogust kärpides jääb Maa keskmise temperatuuri tõus parimal juhul 2 °C piiresse.

30.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Paljud asumid tekkisid jõgede ja ojade äärde, mille voolusängi muudeti asula kasvades ning suunati kohati koguni linnatänavate alla voolama, et teha ruumi tänavatele, parkimisplatsidele ja muudele ehitistele. Seetõttu oleme aga kaotanud väärtusi, mida nad pakuvad. Linna-vooluveekogude taaselustamisest tõuseks kasu nii linnaloodusele kui ka inimesele.

26.01.23 KESKKOND ... Viimase 70 aasta jooksul kahjustas Euroopa metsi enim tuul, millele järgnesid mahuliselt tulekahjud ja üraskirüüsted. Seejuures on viimaste osatähtsus selle sajandi jooksul kahekordistunud, selgub hiljutisest uuringust.

26.01.23 KESKKOND ... Keskkonnaagentuuri uuelt kaardilt näeb, kui palju tunde Eesti erinevates piirkondades aastas päikest paistab. Ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi sõnul on tavaline, et Lääne-Eestis kogunebki päikeselisi tunde rohkem kui Ida-Eestis.

23.01.23 KESKKOND ... Eesti asub mahedalt viljeldud põllumaa osakaalu poolest maailmas kolmandal kohal. Samas näitas Eesti Maaülikooli teadlaste uuring, et mulla mikroorganismidele sobib ka mõõdukas mineraalväetise kasutamine. Samuti otsivad nad edasi geeni, mis aitaks taimel paremini väetist omastada ja pärsiks seega toitainereostust.

23.01.23 KESKKOND ... Looduskaitsealasid rajatakse ikka selleks, et loodust kaitsta, aga selgub, et mõnikord mõni ala mõnda looduse osa kahjuks mitte sugugi ei kaitse — või vähemalt ei kaitse rohkem kui mõni teine ala, millele looduskaitserežiimi ei ole kohaldatud.

20.01.23 VÄLISMAA ... Sel talvel valitsev lumepuudus Alpides asuvates suusakeskustes võib hakata mõjutama maailma kliimapoliitikat, kuna see pahandab maailma eliiti, kes on harjunud talvel mäesuusatamist nautima, leiab Carnegie mõttekoja analüütik.

20.01.23 KESKKOND ... Kagu-Eesti ringbiomajanduse arenguvõimalusi uurinud Eesti Maaülikooli teadlased leidsid, et praegu läheb raisku hulk biolagunevaid jäätmeid, mida saaks kasutada biogaasi tootmiseks.

19.01.23 KESKKOND ... Kevad ei ole enam kaugel ja rohenäppudel kindlasti juba sügeleb, et sõrmed mulda pista. Kes kevadet oodata ei jaksa, võib kodus proovida kasvatada mõnd eksootilist vilja, näiteks ananassi, mis ilmselt ka vilja annab.

19.01.23 KESKKOND ... Kui kunagi, ligi 15 aastat tagasi alustati suuri koristustalguid "Teeme ära!", siis kõigepealt kaardistati mobiiltelefonirakenduse abiga üles Eesti suuremad ja väiksemad prügihunnikud.

18.01.23 KESKKOND ... Vanad loodusmetsad talletavad rohkem süsinikku kui majandusmetsad, kuid aastane süsiniku sidumine on suurem majandatud metsades. Mulla süsinikutagavara sõltub aga eeskätt kasvavast puuliigist, mitte metsa vanusest, selgus Läti metsateadlaste uuringust.

18.01.23 LOODUS ... Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.

18.01.23 LOODUS ... Kui muud fosforivarud ammenduvad, saavad inimesed seda tulevikus kaevandada mullaseente abil. Tartu Ülikooli mükoloogia doktorant Sanni Färkkilä jälgib valgustatud fosforimolekulide liikumist mullas, et seda meetodit lähemale tuua.

18.01.23 LOODUS ... Metsa ja rohumaa lopsakuse saladus jääb inimsilmale peidetuna mulla alla, kus teevad omavahel koostööd taimede juured ja mikroseened. Tartu Ülikoolis kaitstav doktoritöö näitas, et taoline koostöö mängib tähtsat rolli ka Eesti metsades. Niisiis võiks inimene oma metsa huvides eelistada lageraiele väiksema häiringuga majandamisviise.

16.01.23 KESKKOND ... Välisluureameti eesotsast RMK juhatuse esimeheks suundunud Mikk Marran annab "Osoonile" antud intervjuus aru, kuidas ta Eesti metsanduse vastuoludes positsioneerub.

16.01.23 KESKKOND ... Vulkaanid toovad planeedile rohkem kasu kui arvatud, sest nagu värskest teadusuuringust selgub, emiteerivad maailma tulemäed kolm korda rohkem kliimat jahutavaid gaase, kui seni arvatud.

13.01.23 KESKKOND ... Sellal kui päikesevalgus sillerdab säbrulisel merepinnal, lagundab päikesekiirguse ultraviolettkomponent usinalt laineil hulpivat mikroplastsaastet.

11.01.23 KESKKOND ... Viimased kaheksa aastat olid teadaolevalt seni kõige soojemad, teatab Euroopa Liidu kliimamuutuse teenistus Copernicus oma raportis. Soojade aastate mustrit ei murdnud ka alates 2020. aastast maailma jahutanud ilmastikunähtus La Nina.

10.01.23 VÄLISMAA ... Osoonikiht, mis kaitseb inimesi ja muud elusloodust üleliigse UV-kiirguse eest, on oodatust kiiremini taastumas. See peaks veidi leevendama kliimamuutuseid, väidab ÜRO värske raport.

09.01.23 KESKKOND ... Soome laht on Läänemere üks enam reostunud piirkond. Probleemi saab teadlaste sõnul lahendada kahjulike heitmete vähendamisega.

07.01.23 KESKKOND ... Tuuleenergia tootmine on tõusuteel, samuti kasvavad aga meie teadmised tuulikute toime kohta loodusele ja loomadele.

05.01.23 KESKKOND ... Paljudes Euroopa riikides oli 1. jaanuar tänavu enneolematult soe. Uuel aastal purunes kaheksa riiklikku ja kolm piirkondlikku soojarekordit.

28.12.22 KESKKOND ... Vana aasta saadetakse sageli ära ilutulestiku saatel. Taevasse lastud tulevärk mõjub aga halvasti lindudele-loomadele ning laiemalt keskkonnale. Seega soovitab ökoloog Mihkel Kangur teha pigem lõket.

27.12.22 KESKKOND ... Reovees leiduvaid ohtlikke saasteaineid saaks lagundada süsihappegaasiks ja veeks senisest odavamalt, nähtub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritööst.

23.12.22 KESKKOND ... Meteoroloog Ingrid Nikluse sõnul uut lumesadu lähipäeviks oodata pole. Sellegipoolest läheb ilm tema sõnul 23. detsembri õhtul külmemaks ja jõulud tulevad kaunilt karged.