Keskkond

Teadlased: osoonikihti hävitav kemikaal on pärit Hiinast

23.05.19 ... Teadlaste sõnul on nad teinud kindlaks, et viimaste aastatega atmosfääris kõrgele tõusnud osooni hävitava kemikaali CFC-11 ehk klorofluorosüsiniku tase on seotud Hiinaga, kus vaatamata globaalsele keelule kasutatakse CFC-11-e isolatsioonimaterjalide tootmises.

Maailmamere tase võib sajandi lõpuks tõusta üle kahe meetri

21.05.19 ... Veetase meredes võib 21. sajandi lõpuks tõusta kliimamuutuste tõttu üle kahe meetri, mis tähendab, et sajad miljonit inimesed peaksid rannikutelt minema kolima, leiavad USA teaduste akadeemia teadlased värskes uuringus.

Doktoritöö: värvaine aitab täpsemini mõõta vees leiduvaid mikrovetikaid

21.05.19 ... Kui vetikaid on liiga palju, muutub veekogu veekvaliteet kehvaks ning selles elavad kalad hukkuvad. Seetõttu otsitakse järjest enam viise, kuidas vetikate hulka ja liike vees täpsemini määrata ning ühe sellise meetodi kohta kaitstakse täna Eesti Maaülikoolis doktoritöö.

USA ja Venemaa salateenistused tegid koostööd kliimamuutuste uurimisel

20.05.19 ... Külma sõja järel tegid USA ja Venemaa luureagentuurid koostööd kliimamuutuste uurimise osas, nii selgub keskkonnakuu dokumentaalfilmist "Spioonid planeedi tuleviku nimel".

Kõrbeklaas tekkis asteroidilöögist

20.05.19 ... Klaasmummud lebavad Liibüa kõrbes nagu ergavad juveelid. Sada aastat on mõistatatud, kas nad on tekkinud meteoorkeha maha prantsatamisel või maa kohal õhus lõhki kärgatamisel.

"AK. Nädal": inimesed kasutavad endiselt arutul määral kilekotte

19.05.19 ... Kuigi juba aasta algusest ei saa klient poe kassast enam tasuta õhukesi kilekotte ja tavaliste kilekottide hind on läinud märgatavalt kallimaks, kasutavad inimesed endiselt arutul määral nii õhukesi kilekotte kui ostavad ka massiliselt tavalisi kilekotte. Õhukesest kilekotist loobumine ja taaskasutatavast materjalist poekoti kasutamine oleksid aga kõige lihtsamad võimalused, kuidas inimene saaks oma harjumusi keskkonnateadlikumaks muuta, nentis "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Podcast: kuidas ketšupipudelist saab poekorv ja piimapakist kipsplaat

17.05.19 ... Mõni pakend on keskkonna mõttes kahjulik, aga mõni on natuke parem, sest selle taaskasutus annab pakendi materjalile uue elu. ERR Novaator ja Vikerraadio uurisid, millist pakendit võiks inimene oma igapäevaelus eelistada, et see saastaks vähem keskkonda ja leiaks taaskasutust materjalina.

Film toidu evolutsioonist toob välja GMO pooldamise ja vastasuse põhjused

16.05.19 ... Keskkonnakuu film "Toidu evolutisoon" räägib GMOdes ehk geneetiliselt muundatud organismidest, täpsemalt toidust. Aga mitte ainult sellest, see räägib ka usaldusest ja inimlikkusest ning sellest, kuidas toita 30 aasta pärast üheksat miljardit inimest.

Eesti idufirma leidis ühekordsetele toidunõudele päästva õlekõrre

16.05.19 ... Maailm on uppumas plasträmpsu. Ühe abinõuna keelustab Euroopa Liit ülejärgmisest aastast ühekordsed plastnõud. Ent millega neid asendada? Pabernõud pole jätkusuutlik lahendus, sest puud kasvavad aegamööda ning puidu ületarbimine on maailmas tõsine probleem.

"Suud puhtaks": kuidas ühendada keskkonna kaitsmine ja soov kasvatada sissetulekuid?

14.05.19 ... ETV saade "Suud puhtaks" keskendus sel nädalal ÜRO raportile, mis ütleb, et kasvava inimmõju tõttu on väljasuremisohus ligikaudu miljon taime- ja loomaliiki, seades ohtu ka inimeste enda heaolu. Saatekülalised arutlesid selle üle, kuidas ühendada omavahel vajadus kaitsta keskkonda ja soov kasvatada sissetulekuid?

Vana-Rooma metallurgid saastasid jõudsalt keskkonda

14.05.19 ... Keskkonda saastasid juba vanad roomlased. Susanne Preunkert Prantsusmaalt Grenoble'i Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid Mont Blanci liustikujää sügavamates kihtides sisalduvaid aineosakesi.

Inimene liigutab kaevandamisega päevas rohkem pinnast kui looduslikud jõud

13.05.19 ... Tuul, vesi ja teised looduslikud jõud liigutavad päevas ligikaudu 60 miljonit tonni pinnast. Inimesed liigutavad sama aja jooksul 156 miljonit tonni pinnast. Kuna kogu aeg võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, kiireneb ka Maa ressursikasutus.

Intervjuu. Rohelise mõtteviisiga materjaliteadlane

12.05.19 ... Rainer Küngas: "Kui kogu maailm saastaks nagu Eesti inimesed, oleks juba viie aasta pärast 1,5-kraadine soojenemine garanteeritud."

Video: Mis kasu on pakendite sorteerimisest?

09.05.19 ... Kodus tekkivate jäätmete korrapärasel käitlemisel on võimalik maa seest ammutatud loodusressurssidele anda palju pikem eluiga. Osooni saatejuht Kristo Elias käis Ragn-Sells AS turundus- ja kommunikatsioonijuhi Rainer Pestiga Nõmme linnaosa pakendikotiringil, avalike pakendikonteinerite juures ja pakendite sorteerimiskeskuses uurimas, mis kasu on pakendite sorteerimisest.

Läänemere lainete uurimine selgitab, kuidas tekivad ookeanis prügisaared

09.05.19 ... Ookeani sattunud prügi moodustab prügisaari - aga miks? Selle taga on meres toimuvad füüsikalised ka keskkonnast tingitud protsessid. Andrea Giudici on pärit Itaaliast ning töötab Tallinna Tehnikaülikoolis teadurina okeanograafia vallas ning uurib just seda, kuidas prügisaared tekivad.

Eesti CO2 heitmed mullu kasvasid

08.05.19 ... Samal ajal kui enamikus Euroopa Liidu riikides süsinikdioksiidi (CO2) heitmete kogus eelmisel aastal vähenes, kasvas Eesti CO2 emissioon mullu 4,5 protsenti.

Ohtlik Itaalia vulkaan on pursanud arvatust sagedamini

08.05.19 ... Campi Flegrei on Itaalia supervulkaan, mis umbes 40 000 aastat tagasi sai hakkama kõige võimsama purskega, mis Euroopas viimase 200 000 aasta jooksul on olnud.

Raport: inimesed on tõuganud väljasuremise teele miljon liiki, lootust jagub

06.05.19 ... Kasvava inimmõju tõttu on väljasuremisohus ligikaudu miljon taime- ja loomaliiki, seades ohtu ka inimeste enda heaolu. Allakäigu peatamine on võimalik, kuid nõuab majanduses ja poliitilises kultuuris radikaalseid muutuseid, viidatakse värskes ülevaates.

Kodanikuteadus: maasikataimed mõõdavad tartlaste akna taga õhusaastet

06.05.19 ... Seitsmes Euroopa linnas jagavad teadlased inimestele kätte taimed, et nende abil mõõta linnaõhu saastatust ja tolmeldajate hulka. Eestist osalevad selles kodanikuteaduse projektis tartlased Eesti Maaülikooli teadlaste eestvedamisel.

Keskkonnakuu dokumentaalfilm vaatab Prantsusmaa metsade kadumist

06.05.19 ... Mets on majanduslik väärtus, aga ka ökoloogiline ja sotsiaalne väärtus. Selle tasakaalu puudumine viib konfliktideni, nagu oleme näinud viimastel aastatel Eestis, aga näiteks ka Prantsusmaal. Viimasest ehk Prantsusmaa metsade kadumisest räägib keskkonnakuu film "Metsade aeg".

Uuring: loodussõbralike poekottide lagunemine võtab aastaid

03.05.19 ... Mitmeid biolagunevaid plastkotte saab kasutada edukalt poekraami tassimiseks isegi pärast nende kolmeks aastaks maha matmist, leiavad Briti teadlased.

Tehnikaülikooli teadlaste meetod muudab õhust kemikaalide püüdmise tõhusamaks

23.04.19 ... Leidub küllaldaselt esemeid, mille tootmisel on kasutatud tervisele kahjulikku keemiat. Võtame näiteks mööbli. See võib olla immutatud või puhastatud kemikaalidega, mis lenduvad, mistõttu on meil vaja järjest tõhusamaid õhupuhasteid, et need kemikaalid õhust kinni püüda. Aga kuidas saada teada, milline õhupuhasti on just tõhusaim? Siin tulevad appi Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Gröönimaa jääkate on kahanenud kiirenevalt juba aastakümneid

23.04.19 ... Gröönimaa jääkate kahaneb ja kahaneb üha kiiremini. Rahvusvaheline teadlasrühm väidab omaaegseid satelliitmõõtmisi uuesti läbi analüüsinuna, et Gröönimaa hakkas jääd kaotama juba 1980. aastatel. Tänaseks on aga jääkaokiirus toonasega võrreldes kuuekordistunud.

Teadlane selgitab, miks on maja rannajoonele ehitamine rumal mõte

22.04.19 ... Hoonete otse mere äärde rajamist keelav seadus pole kius, vaid toetub sadade aastate pikkusele kogemusele, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

Mikroplasti levitab ka tuul

20.04.19 ... Mikroplastitükikesed saastavad peale vete ka õhku. Prantsuse teadlased on nüüd tuvastanud, et mikroplast võib õhus kanduda vähemalt kümnete kilomeetrite kaugusele.

Teaduskeskus Ahhaa pani pühadeks välja hiidvannipardi

19.04.19 ... Tartus asuv teaduskeskus Ahhaa pani lihavõttepühade puhul oma maja ette vahtplasti jääkidest valmistatud hiigelpardi, mis oma ruumalalt mahutaks enda sisse 50 000 päris linnupoega.

DNA uuring: kõigi kõrreliste heinaks tembeldamine teeb allergikutel elu raskeks

18.04.19 ... Kevad võib tõsta nii mõnegi inimese tuju. Samas kuulutab kõrgem temperatuur paljudele ka tilkuvat nina ja vesiseid silmi. Briti teadlased märgivad nüüd, et õietolmu allikad muutuvad hooaja vältel arvatust rohkem, mida tuleks võtta arvesse ka allergiarohu valimisel.

Tehnikaülikooli teadlaste uudne lahendus puhastab vett elektriga

17.04.19 ... Puhta joogivee saamiseks võib seda puhastada klooriga, millel on kaudselt vähki tekitav mõju. Võib puhastada ka osooniga, mis on aga kallis. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uudne lahendus aga puhastaks vett elektri abil.

Teadlased ootavad tartlasi teaduse tarvis maasikataimi kasvatama

16.04.19 ... Eesti Maaülikooli teadlased osalevad rahvusvahelises projektis, millega uuritakse linnaõhu saastet. Selleks vajavad nad aga inimeste abi, täpsemalt soovivad teadlased, et inimesed kasvataksid oma koduakna taga kaht taime. Taimedelt korjatud lehed ja taime üldine käekäik annavad aimu, milline on Tartu õhukvaliteet.

9 aastat tuhapilvest: Eyjafjallajökull muutis teadlikkust tulemägede ohtudest

15.04.19 ... 15. aprillil 2010 tõi seni vähetuntud Islandi Eyjafjallajökulli vulkaan terve Euroopa teadvusse sõna tuhapilv, mis kõlab siiani pahaendeliselt kõrvus neil, kel mõni lennureis ees. Mida sellest on praeguseks õpitud ja kuidas taolisi olukordi praegu ette nähakse, selgitab vulkaaniuurija Heidi Soosalu.

Kärt Vaarmari. Eesti valik: väike räpane põlevkiviriik või nutikas kohaneja

14.04.19 ... Väikese räpase riigi kuvandist lahtisaamiseks on Eesti REKKi eelnõus vaja panna paika selge tegevusplaan fossiilkütustest loobumiseks, sh põlevkivi kasutamise lõpetamiseks, kirjutab Sirbis Kärt Vaarmari.

Indoneesia saartelt leiti uus varaste inimeste haru

12.04.19 ... Tartu Ülikooli inimeste evolutsiooni uurijad leidsid rahvusvahelise töörühmaga senitundmatu varaste inimeste rühma. 250 000 aastat tagasi eraldunud Kagu-Aasias elanud inimrühma geenid on tänapäeval leitavad kaasaegsete paapualaste seas.

Lendav elektriauto on pikal sõidul kliimasäästlikum kui tavaline auto

10.04.19 ... Ummikud on tihedamalt asutatud piirkondades tihti suured ja kes ei oleks üliaeglaselt edasi nihkuvas autos korrakski mõelnud, kui tore oleks sihtkohta jõuda lendava autoga.

Lääne-Virumaal peeti peldikuseminari

05.04.19 ... Veepäeva raames korraldataval seminaril tutvustatakse Eesti peldikukultuuri ajalugu, antakse ülevaade põhjaveetekkest, veekaitsest nitraaditundlikul alal ja vee mõjust loodusharidusele. Oma veelaseid uurimistöid tutvustavad ka õpilased ja tudengid.

Keemikud: uus ja kallis teadusaparatuur ei ole alati tarvilik, saab ka säästlikumalt

03.04.19 ... Veel 100–150 aastat tagasi analüüsisid keemikud lahuseid palja silmaga. Lahuse värv ja tema intensiivsus näitas seal oleva aine osakaalu. 40 aasta eest oli toonases TPIs, praeguses TalTechis üks kromatograaf, praegu on neid ainuüksi keemikute kasutada paarkümmend. Kuid uus ja läikiv pole alati parem kui vana, leiavad keemikud Mihkel Koel ja Mihkel Kaljurand.

Analüüs: biokütustest on kasu, kuniks mets püsti jääb

03.04.19 ... Laialt kasutatavad biokütused vähendavad oluliselt süsihappegaasi heitmeid, kuid vaid juhul, kui nende tootmiseks ei raiuta täiendavalt metsi. Samas võib kahjustada nende tootmine loodust muul moel.

Ökoloog heidutusjahi põhjustest: põllud on liiga suured ja liiga vähe liigendatud

01.04.19 ... Aprillis algab haneliste heidutusjaht põldudel, mille raames hakatakse rändest väsinud toituvaid linde küttimisega pelutama, nagu vahendas ERR. Selle põhjus on sageli asjaolus, et Eesti põllud on liiga suured ning ei ole piisavalt liigendatud, et ära hoida hanede kogunemisi, selgitab Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur ja loopealsete taastamise eestvedaja Aveliina Helm.

Piksepilvedes peitub arvatust palju suuremaid pingeid

30.03.19 ... Indias oli mõne aasta eest äikesetorm, kus elektriline pinge tõusis piksepilves tervelt 1,3 miljardi voldini. Seda on kümme korda rohkem, kui kunagi varem mõõdetud.

Õpilasuurimus: puisniite saab päästa veel 15 aastat pärast niitmise lõpetamist

29.03.19 ... Puisniitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt vähenenud. Õpilasteadlane Juhan Tuulik nendib oma värskes uurimistöö põhjal, et puisniitude liigiline mitmekesisus hakkab vähenema ligikaudu 15 aastat pärast niitmise lõppu.

Üks maavärin võib vallandada teise ka kauge maa tagant

25.03.19 ... Miks, kus ja millal maavärin tuleb, on ikka veel paljuski suur mõistatus. Kas võib olla, et maavärina üheks põhjuseks võib olla teine maavärin kusagil hoopis kaugel?

Pärnu jõe proovidest leiti 40 arstimi jääke

23.03.19 ... Pärnu jõe piirkonnas tehtud sõeluuring leidis vooluveekogust 40 arstimi jääke, nende hulgas nii epilepsiaravimeid kui ka antibiootikume, kirjutab Pärnu Postimees.

Robotkala mõõtis, mida tunneb päriskala veehulga järsul muutumisel

22.03.19 ... Kliimamuutuste tulemusena võib meil tulla ette, et jões on vett liiga vähe, või vastupidi, et seda on liiga palju. Kuidas aga saavad kalad jões veetaseme ootamatu muutusega hakkama, seda saatsid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurima oma robotkala ning esimesed tulemused on nüüd teada.

Teadlane selgitab, mis ühendab Napoleon III ja meteoroloogiapäeva

22.03.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sirje Keevallik selgitab, miks tähistatakse rahvusvahelist meteoroloogiapäeva just 23. märtsil.

ÜRO veepäev: soovitused puhta vee varude säilimiseks

22.03.19 ... Keskonnaamet esitas reedel tähistatava rahvusvahelise veepäeva puhul rea käitumissoovitusi, et hoida Eesti puhta vee varusid.

Eesti ööd muutuvad üha valgemaks ja sinisemaks

20.03.19 ... Kuigi leedlambid võimaldaksid valgustada teid senisest tõhusamalt, on valgusreostus viimastel aastatel nende odavuse tõttu hoopis kasvanud. Üha eredam maailm häirib ökosüsteeme ja inimeste loomupäraseid ööpäevarütme.

Laevandus levitab võõrliike üha rohkem

20.03.19 ... Kaubavahetus maailmas üha kasvab, üha tiheneb ka laevaliiklus, ja tihedama laevaliikluse ühe tagajärjena levib ilma mööda üha rohkem võõrliike.

Surnuaed on üks elurikkamaid keskkondi linnas

20.03.19 ... Mitmekesisus on nagu kalavõrk: kui võrku on tekkinud suurem auk, siis käriseb see edasi ning lõpuks pole kalavõrgust üldse enam mingit kasu. Sestap on seda vaja uurida ning Eesti Maaülikooli teadlane Lauri Laanisto rääkis "Uudishimu tippkeskusele", kuidas linnades elurikkuse uurimine käib muu hulgas ka kalmistutel.

Tuule- ja päikeseenergiat jagub ka soojemas kliimas

18.03.19 ... Tuuleturbiinid ja päikesepaneelid annavad eurooplastele vajalikku elektrit ka aastal 2100 isegi juhul, kui täide läheksid kõige hullemad üleilmse soojenemise stsenaariumid.

Riigid lubasid 2030. aastaks vähendada oluliselt plastprügi

16.03.19 ... Umbes 170 riigi esindajad lubasid reedel Keenia pealinnas Nairobis lõppenud ÜRO keskkonnaassambleel vähendada aastaks 2030 oluliselt ühekordselt kasutatava plastiku tarbimist, kuid lubaduse muutis nõrgemaks USA, Kuuba ja Saudi Araabia vastutegevus.

Teadlased: Eesti õpib puitu väärindama pärast esimese puit-kõrghoone ehitamist

13.03.19 ... Tselluloositehasest siin loos juttu ei tule, sest on muidki viise, kuidas puitu väärindada ja teha seda sealjuures teaduspõhiselt ning keskkonnasõbralikult. Teadussaade "Uudishimu tippkeskus" võttis puidu väärindamise küsimuses appi Eesti teadlased.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: