03.07.20 ... Sajandi lõpuks võib kerkida Põhja-Euroopas aasta keskmine õhutemperatuur 2–4 °C, sademeid võib olla neljandiku võrra praegusest rohkem. Puude kohanemine soojema ja niiskema kliimaga ning nende võime süsinikku siduda sõltub suuresti peenjuurte ja juurtega seotud mikroobikoosluste arengust.

02.07.20 ... Alates 2016. aastast on kasvanud hüppeliselt nii raiutava metsa ulatus kui ka selle käigus eemaldatava biomassi hulk, viitavad satelliitidelt tehtud mõõtmised. Kuigi metsade üldpindala kasvab Euroopas jätkuvalt, võib takistada see teadlaste sõnul Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist.

02.07.20 ... Süsihappegaas ei ole ainus kasvuhoonegaas, mida inimkond atmosfääri paiskab. Selgub, et hiljutise neljakümne aasta jooksul on väävelheksafluoriidi emissioon tõusnud kohati taevastesse kõrgustesse.

30.06.20 ... Taanlased ehitasid pealinna külje alla 3500 meetri kõrguse tehismäe, mille sees on hiiglaslik prügipõleti ja tipus karjatatakse jääkarusid. Mäe peal ja ümber elavad inimesed pistavad rinda uute kliimavöötmete ja muutunud jõuvahekordadega, kirjutab Kaspar Colling Nielsen oma debüütromaanis, mis on Novaatori värske podcasti keskmes.

29.06.20 ... Plastsaaste võidukäik maailmas jätkub raugematu hooga. Teadlased on leidnud tõendeid, et mikroplast on nüüd tunginud kauge Antarktika õrna ökosüsteemi.

25.06.20 ... Okaspuudel ehk paljasseemnetaimedel on õhu süsihappegaasi sisalduse tõustes kasvueelis. Selle eelise annavad neile nende põhikoe ja lehekuju eripärad, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

25.06.20 ... Kui muutub kliima, muutub ka taimestik, aga maapõu talletab endas iidseid taimejäänuseid, mida uurides saab kindlaks teha selle piirkonna klimaatilise ajaloo.

24.06.20 ... Selleks, et saada parem ülevaade Virumaa vesikonnast, on kümneaastase projekti LIFE IP CleanEst raames alustatud kalade märgistamist. Põhjalikuma info saamiseks loodetakse abi ka kalameestelt.

22.06.20 ... Suvel aerolidariga saadud andmetega saab määrata metsa kõrgust ligilähedaselt sama täpselt, kui metsas kohapeal tehtud mõõtmiste alusel, selgub Tauri Arumäe kaitstud doktoritööst.

19.06.20 ... Kui aiapidajate seas levivad kuuldused kõrvenõgese kadumisest Eestis on tugevasti liialdatud, siis botaanikute sõnul on peenramaade kadumine saamas saatuslikuks raudnõgesele, mis veel paarkümmend aastat tagasi oli Eestis laialt levinud.

19.06.20 ... Algas teadusuuring, kus püütakse saada selgust, kas Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika toob Ida-Virumaal kaasa töötuse ja sotsiaalsed probleemid. Saksamaa Reini söepiirkonna kogemus viitab, et suured ideed kipuvad takerduma poliitaparaadi sügavustesse.

19.06.20 ... Õhusaastest, aga ka näiteks puidujääkidest võib edaspidi vabaneda eriliste bakterite abil, kes gaasi kujule viidud jääke hea meelega söövad. Ühtlasi muudavad bakterid söödud jäägid uuteks kemikaalideks, kütusteks või loomasöödaks, rääkis Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogia vanemteadur Kaspar Valgepea.

18.06.20 ... Järved ja jõed reageerivad keskkonnamuutustele erinevalt. Kui järvede elurikkust kahjustab enim põllumajandusjääkidest tekkinud toitainete üleküllus, siis jõgede tervis oleneb paljudest teguritest korraga, selgub ka Eesti jõgesid ja järvi haaranud rahvusvahelisest uuringust.

18.06.20 ... Läänemere-äärsed riigid on maailmamere veetaseme tõusu kõige hullematest tagajärgedest seni pääsenud. Mitme nähtuse koosmõju võib kergitada aga Läänemere veetaset ootamatutes paikades ajutiselt seniarvatust kõrgemale, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

17.06.20 ... Ehkki päikesepaneelid on iseenesest keskkonda säästvad, ei saa sama öelda nende tootmise kohta. Kui praegu valmistatakse paneele ränist, siis Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad uusi materjale, kus päikest neelav element oleks juba eos ehitusmaterjali osa, rääkis "Naised teaduses" auhinna pälvinud materjaliteadlane Maarja Grossberg.

17.06.20 ... Riigi ilmateenistuse vaatlusandmed näitavad, et Eesti rannikualadel võib 23. juuni õhtul vihmast pääseda 60-65-protsendise tõenäosusega. Sisemaal, eriti just Kagu- ja Lõuna-Eestis, tuleb jaanilaupäev aga pooltel juhtudel vihma all veeta.

16.06.20 ... Üle-euroopaliselt sobivad erinevate saasteainete tuvastamiseks kõige paremini hiireviu ja kodukakk, selgub värskest uuringust.

16.06.20 ... Kuna aasta jooksul saab mingis piirkonnas kokku olla õhusooja vaid teatud hulk kraade, tõotab soe talv jahedat suve. Soe juuni tähendab aga jahedat suve lõppu. Tänavune jaanipäev tõotab seega tulla kuiv ja päikeseline, ent jahe, rääkis ilmateadlane Jüri Kamenik.

13.06.20 ... Euroopa ujumisvee kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid Eesti on paraku viimaste seas, selgub Euroopa keskkonnaagentuuri ja Euroopa Komisjoni värskest ülevaatest. Siiski on enamikus Eesti supelrandadest suurepärane või hea veekvaliteet.

12.06.20 ... Põhja-Venemaal Norilskis ulatub diislileke 21 000 tonnini. Ehkki loodus saab ajapikku Norilski diislisaastest võitu, näitab varasem kogemus, et õnnetuse jälgi võib näha ka 40 aasta pärast.

12.06.20 ... Hunt on Euroopa Liidu reeglite järgi kaitsealune loom isegi siis, kui ta satub linna, otsustas Euroopa Liidu Kohus Rumeenias toimunud hundipüüdmise juhtumit analüüsides

12.06.20 ... Umbes pool Maa jääkatteta maismaast on seni inimtegevusest kas täielikult puutumata või kasutusel vaid vähesel määral. See annab lootust, et kiiresti tegutsedes on võimalik nende alade looduslik mitmekesisus säilitada, kirjutavad California Davise Ülikooli teadlased.

11.06.20 ... Kohalikel omavalitsustel tuleks leppida, et Eesti rahvaarv ei hakka ilmselt lähiaastatel kasvama ja aeg on teha sellele vastavalt ruumis ümberkorraldusi, leiab Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse juhataja ning Eesti inimarengu aruande kaasautor Novaatorile antud intervjuus.

11.06.20 ... Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistrant Kristel Aimee Laur tutvustas "Terevisoonis" bakterite abil värvitud kangast. Praegu veel katsetamisfaasis värvimismeetod võiks vähendada tekstiilitööstuse veekulu umbes 500 korda.

11.06.20 ... Auto olemasolust on saanud Eesti ääremaadel hädavajadus. Suuremates linnapiirkondades hakkab jätkuv autostumine pärssima aga inimeste liikumisvõimalusi ja vähendab ühiskonna sidusust, selgub Eesti inimarengu aruandest.

11.06.20 ... Kliima soojenemisest tulenev merepinnatõus ei ohustagi madalaid korallsaari nii palju, kui kardetud. Kõrgenevas meres kasvavad saaredki kõrgemaks.

09.06.20 ... Eesti teadlane Mari-Liis Tammik sai USAst 250 000 eurot toetust, et otsida lihale taimseid alternatiive. Taimsete toodete arendusjuhina tegeleb ta Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses (TFTAK) kaeravalgust "lihatoodete" arendusega, vahendab Taimne Teisipäev.

08.06.20 ... Eestis elavad kimalaseliigid eelistavad elupiagana metsaseid põlluservi. Kimalastest oleks põlluharijale kasu tolmeldajatena, mistap võiks põldude servad olla võimalikult laiad ning põllud metsalappidega läbisegi, rääkis Tartu Ülikooli entomoloog Virve Sõber.

04.06.20 ... Kliimasoojenemine teeb taimede kasvuperioodi pikemaks, teisalt põhjustavad kliimamuutused põllumajanduses rohkem ekstreemsemaid olusid, näiteks võivad olla põuad pikaaegsemad, rääkis "Terevisioonis" Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht Ülo Niinemets.

03.06.20 ... Juba kaheksandat korda andsid keskonnainvesteeringute keskus ja keskkonnaministeerium 10 000 eurose preemia parimale noorte pakutud roheideele. Tänavu pälvisid võidu EIMU kohalikust toorainest taimsed piimajoogid.

03.06.20 ... Kuigi põllumajanduse mõju vähendamiseks on töötatud Euroopa tasandil välja üle 100 meetme, pole Läänemeres reostuskoormuse vähenemist märgata. Eestis toimuvast aitab parema pildi saada Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhitav põhjalik kompeksuuring.

02.06.20 ... Koroonaviiruse pandeemia tagajärjel langeb süsihappegaasi heite hulk atmosfääri tänavu rohkem kui ühelgi varasemal aastal pärast Teist maailmasõda. Kliimamuutust see langus aga ei peata.

29.05.20 ... Võib-olla õnnestub korallrahusid päästa, kui tõsta korallidega koos elavate vetikate kuumataluvust. Austraalia teadlased on oma laboris aretatud vetikaid korallide peal katsetanud ja jäänud tulemusega rahule.

28.05.20 ... Keskkonda saastava mullikile asemel oleks postipakkides võimalik kasutada hoopis lambavilla, mida läheb aastas ainuüksi Eestis raisku 153 000 kilogrammi.

27.05.20 ... Üks arktilise Svalbardi saarestiku kuulsamaid rajatisi on tulijale kohe esmapilgul nähtav – lennujaama lähistel asuvasse vanasse kaevandupiirkonda rajatud Maailma Seemnepank peidab oma jäises põues pea miljonit erinevat seemnenäidist üle kogu maailma. Suurem osa hoidlapinnast on veel vaba, ent sordid, mida sinna võiks saata, surevad massiliselt välja, tõdeb Maailma Seemnepanga tegevdirektor Stefan Schmitz Novaatorile antud intervjuus. Näiteks Ameerika Ühendriikides on viimase saja aastaga ligi 90% puu- ja juurvilja sortidest kaduma läinud.

27.05.20 ... Kui maailma omaaegsed suurvõimud tegid külma sõja ajal tuumakatsetusi, siis kasvas tuhandete kilomeetrite kaugusel sademete hulk. Nii väidavad Briti teadlased, kes peavad põhjuseks tuumaplahvatuste tagajärjel tõusnud elektrilaengut atmosfääris.

25.05.20 ...

21.05.20 ... Inimesed muudavad planeeti kiiremini kui miski muu viimase 65 miljoni aasta jooksul. Kauges tulevikus tegutsevatele geoloogidele võib paista terve kuulsusrikas inimeste ajastu – antropotseen – aga eriskummalise, kuid Maa ajaloos vaid viivu kestnud ajutise nähtusena.

21.05.20 ... Kuigi tänapäeval räägime metsapõlengutele mõeldes eeskätt soojeneva kliima mõjust, on ajaloos metsi maha põletanud inimene ise. Kuidas on alepõllundus kujundanud Eesti maastikke ning kui hästi eri liiki puud põlevad, rääkis Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Siim Veski.

19.05.20 ... Teisipäeval kell 21.30 on ETV2 eetris film "Loomade söömine", mis räägib USA näitel põllumajanduse, eriti loomakasvatuse intensiivistumisest viimase poole sajandi jooksul. Filmi juhatab sisse bioloog Aleksei Lotman.

19.05.20 ... Arvestades niitude kahanemise pöörast kiirust viimase saja aasta jooksul, on selge, et looduskaitse üksi ei suuda väärtuslike niiduelupaikade ja nendel elavate liikide säilimist tagada. Teadlased on asunud otsima võimalusi luua niidukooslusi endistesse kaevanduspiirkondadesse.

19.05.20 ... Eestis toodetakse piima pea kaks korda rohkem, kui elanikkonna varustamiseks vaja. Samas peab üha rohkem inimesi kanu ning tulevikus ootab linnulihatootmist tõus, rääkis Novaatorile Eesti Maaülikooli dotsent Ragnar Leming.

15.05.20 ... Prügipimeduse tõttu pole me harjunud märkama väikest prügi enda ümber: näiteks suitsukonisid, kohvitopse ega salvrätikuid. Koroonakriisi ajal kohtab tänavail ka äravisatud maske ja kummikindaid. Pisiprügist ja prügipimedusest rääkis Novaatorile Tallinna Ülikooli ökoloogia dotsent Mihkel Kangur.

14.05.20 ... Metsakaitseprobleemid on üle kogu maailma üsna sarnased ja lähtuvad sageli inimeste oskamatusest omistada metsaelustikule ja loodusväärtustele rahalist väärtust, leidis Liis Kuresoo, Eesti Looduse Fondi metsaekspert, kommenteerides Keskkonnakuu raames linastuvat filmi "Lageraie – Euroopa hääbuvad metsad".

14.05.20 ... Kuuse-kooreürask on üsna tilluke, umbes viie millimeetri pikkune mardikas. Kui selliseid tegelasi liiga palju on, tekitavad nad metsas paksu pahandust. Ilmastiku muutustest tingitud varasem kevad ja soojemad suved soodustavad üraski massilist levikut.

13.05.20 ... Kui seisame mere ääres, sääred merevahus, ja hingame soolast mereõhku, siis teadkem, et selles õhus on peale soola ka näiteks baktereid ja viirusi ning muud täiesti looduslikku kraami, aga nagu nüüd välja tuleb – ka pisikesi plastitükikesi, millega inimkond oma keskkonda saastab.

11.05.20 ... Võrreldes maailma teiste järvedega õhkub Eesti järvedest süsihappegaasi atmosfääri keskmisel määral, selgub hiljuti ilmunud uurimusest. Kasvuhoonegaasi sidumise nimel nende aineringe kallale minemiseks pole mingit põhjust.

08.05.20 ... Pandeemiast tingitud piirangute tõttu on olnud seltskonnaga loodusobjektide külastamine takistatud. Looduse virtuaalselt kogemisel saadavat naudingut mõjutab nii inimeste vanus kui ka haridustase, selgub Eesti ja Rootsi teadlaste uuringust.

08.05.20 ... Millised puud peaksid linnas kasvama, et õhk oleks võimalikult puhas? Soome teadlased on küsimust superarvutil uurinud ja saanud vastuse: päris hea valik on kolm rida eri kõrgusega puid piki tänavat.

07.05.20 ... Pealekasvav põlvkond on varasematest keskkonnateadlikum ja teeks nende tulevikku mõjutavate otsuste langetamisel praegusest generatsioonist teistsuguseid valikuid, leiab polaaruurija ja presidendi kliimanõunik Timo Palo.