Keskkond
20.09.18 ... Plastsaaste levib looduses veel ulatuslikumalt kui seni arvatud, sest tuleb välja, et seda võivad levitada ka putukad.
"Pealtnägija" reportaaž maratonsaatest: maailmakoristuspäeva toimumine oli noateral
19.09.18 ... "Pealtnägija" osales ühe kuupäeva sees maailmakoristuse maratonsaates Uus-Meremaal ja Hawaiil. Eestlaste korraldatud tõenäoliselt ajaloo suurima kodanikuaktsiooni toimumine oli aga noateral.
Rainer Nõlvak: prügiprobleemi ulatus alles hakkab välja tulema
18.09.18 ... Kuigi Eestis toimus Teeme Ära talgupäev esimest korda juba kümme aastat tagasi, siis koristuspäeva eestvedaja Rainer Nõlvaku sõnul hakkab prügiprobleemi ulatus alles nüüd välja tulema.
Mikroobid suudavad lagundada merre sattunud naftat
18.09.18 ... Rahvusvahelise projekti GRACE raames uurisid teiste hulgas ka eesti teadlased, kuidas naftareostus levib ja kuidas sellest lahti saada, seda eriti külmadel arktilistel alade. Üks neist teadlastest oli Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Jaak Truu VIkerraadio saates "Labor".
Britannia kuulub Mandri-Euroopaga arvatust rohkem kokku
18.09.18 ... Brexit kulgeb juba niigi raskelt, aga nüüd tuleb lisaks kõigele veel välja, et Inglismaa ja Mandri-Euroopa on iidsetest aegadest saati lausa geoloogiliselt ühte köidetud. Terve Cornwalli krahvkond ja Devoni krahvkonna lõunaosa on geoloogilises mõttes täielik Prantsusmaa.
17.09.18 ... Kuivõrd laupäeval toimus maailmakoristuspäev, olid ka selle nädala teadus- ja tehnikauudiste teemad fookusega just keskkonnateemadel.
16.09.18 ... "Prillitoos" rääkis koristusaktsiooni Teeme ära! Maailmakoristuspäeva eestvedaja Eva Truuverkiga, kes selgitas, miks prügiprobleem on globaalne, millist kurja teevad ühekordsed plastnõud ja kuidas üks inimene saab tegelikult maailma prügivabamaks muutmiseks väga palju ära teha.
Paul Emmet. Tarbimine tappis su kultuuri
16.09.18 ... Eestist alguse saanud maailmakoristuspäevaga on ebakõla valitsuse toetatud ülemaailmse initsiatiivi ning kodus toimuva vahel rabav, kirjutab Paul Emmet värkes Sirbis.
Siim Valmar Kiisler: Eestis õpetavad lapsed vanemaid, kuidas prügi sorteerida, mitte vastupidi
15.09.18 ... ETV maailmakoristuspäeva otsestuudios käis ka keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler, kes võttis maailmakoristuspäevast ka füüsiliselt osa ning käis koos keskkonnaministeeriumi töötajate ja RMK-ga Ämari asulas garaažide ploki lähedal riigimetsas koristamas. Kiisler rääkis oma kogemusest ja sellest, kuidas peaks kodanikke ja ettevõtteid suunama prügi põhjalikumale sorteerimisele, mis praegu jätab soovida ning on paljuski kinni hoiakutes.
Kadri Kalle: prügi on ressurss, aga lihtsalt väga halvasti kasutatud ressurss
15.09.18 ... Maailmakoristuspäev algas Eesti aja järgi öösel kell 01.00 Uus-Meremaal ja viimased prügikotisuud tõmmatakse kinni kell 01.00 öösel Hawaiil. Praeguseks on koristamise lõpetanud juba 126 riiki ja koristamas on veel 26 riiki. Maailmakoristuspäeva teadmiste tiimi juht Kadri Kalle rääkis otsestuudios, mis saab aktsiooni käigus kokku kogutud prügikuhjadest ja millised saavad olema meetmed inimeste nn prügipimeduse ja süsteemse prügireostuse kõrvaldamiseks.
Vahur Afanasjev. Mõningaid ebakohti jäätmekäitluses ja sipelgate elus
15.09.18 ... Tarbimine on loodusseadus. Ainus, millele apelleerida, on mõistlikum tarbimine, kirjutab kirjanik Vahur Afanasjev värskes Sirbis.
Ka üksainus plastitükk võib kilpkonnale eluohtlik olla
15.09.18 ... Merekilpkonnale võib saatuslikuks saada ka üksainus sisse söödud plastitükk. Teadusuuringu järgi on üheainsa plastitüki söömise järel kilpkonna hukkumise tõenäosus tervelt 20 protsenti.
Otse: 24 tunni ülekanne maailmakoristuspäevalt
14.09.18 ... ERR.ee vahendusel saab laupäeval alates kella 1 öösel 24 tunni vältel jälgida maailmakoristuspäeva otseülekannet planeedi eri paikadest.
Eestlased tekitavad Euroopas pigem vähe olmejäätmeid, kuid jäätmed kuhjuvad
14.09.18 ... Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat.
Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõus kaalub avalik huvi üles riigi huvi
13.09.18 ... Rahandusministeeriumis valminud eelnõu tselluloositehase riigi eriplaneeringu lõpetamiseks seab kaalukausile riigi huvi ja ülekaaluka avaliku huvi. Viimane on eelnõu järgi olulisem.
Lihast loobumine ja kala eelistamine aitaks vett kokku hoida
11.09.18 ... Vett on maailmas ühest küljest väga palju, teisest küljest on vesi ikkagi piiratud loodusvara, mida tuleb kasutada säästlikult. Üks suur veetarbija on muide toidutööstus. Nüüd selgub, et kui inimesed võtaksid kuulda ametlikke toitumisnõuandeid, siis kuluks toidutööstuses vett märksa vähem.
Eesti sood hakkavad kliimamuutuste tulemusena enam süsinikku salvestama
11.09.18 ... Täna avaldatud teadusartiklis selgitatakse Tartu Ülikooli sooteadlaste kaasabil, et soode poolt seotav süsiniku hulk sõltub geograafilisest asukohast. See tähendab, et Eesti sood hakkavad kliimamuutuste tagajärvel senisest enam süsinikku salvestama ja leevendavad seeläbi kliimamuutuste negatiivset mõju.
ÜRO ekspert: majanduskasv ja keskkonnahoid käivad tänapäeval käsikäes
10.09.18 ... Majandus saab kasvada ja inimeste elujärg paraneda ka keskkonda kahjustamata. Ettevõtete ning poliitikute suhtumise muutmiseks tuleks vaadata aga esmalt enda tarbimisharjumuste suunas, järeldasid ÜRO keskkonnafoorumil osalenud eksperdid.
Teadlane selgitab, mis prügiga looduses juhtub
10.09.18 ... Prügi metsa all pole lihtsalt kole, vaid ka ohtlik. Miks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.
Eestlased arendasid välja targa lauda
07.09.18 ... Lõuna-Eestis asuv Koivakonnu mahefarm arendas koos Tartu Ülikooli teadlastega välja uuendusliku loomalauda, mida iseloomustab energiatõhusus, läbimõeldud soojusregulatsioon ja passiivenergia maksimaalne ärakasutamine.
Tallinnast Läänemerre jõudvast prügist ligi poole moodustavad suitsukonid
06.09.18 ... Kuigi valdav osa mereprügist satub sinna ranna lähedalt, kannavad prügi Läänemerre ka jõed ja sadeveesüsteem. Tallinnast merre jõudvast prügist moodustavad ligi poole suitsukonid, selgus rahvusvahelisest projektist "Blastic".
Mida tähendab elurikkus looduses ja erakonnas?
05.09.18 ... Täna teatas endine Vabaerakonna esimees Artur Talvik, et asutab uue erakonna, mille nimeks saab Elurikkuse erakond. Jättes kõrvale selle uudise poliitilise tausta, otsustas ERR Novaator lugejaile hoopis meelde tuletada, mida tähendab mõiste elurikkus.
Uus pinnakattematerjal tõrjub jääd säästlikult ja ohutult
03.09.18 ... Praegu pole õues jääd tükk aega olnud, aga nagu öeldakse, tali ei jää taeva. Õige aeg on jää tulekuks valmistuda. Ameerika teadlased on välja mõelnud kavala nipi, kuidas mitmesuguseid tähtsaid pindu jääst puhtad hoida.
Linnaplaneerija: kohvikud elustavad Emajõge, kuid supelrannad kasvavad kinni
03.09.18 ... Tartu on poole rohkem jõelinn, kui ta oli 20 aasta eest. Osalt on põhjus selles, et Emajõe äär oli täis tööstusettevõtteid, mis nüüdseks on tegevuse lõpetanud. Emajõe kallas on linlastele avatud rohkem kui eal varem, ehkki see avatus sõltub paljus jõe veetasemest, selgitab Tartu linna üldplaneeringu ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku.
Veepuhastajad: tartlased lasevad aastas kanalisatsiooni 100 tonni hügieenitarbeid
03.09.18 ... Ei tasu arvata, et Emajõe saaste tuleb vaid ehitamata jäänud puidurafineerimistehasest, tehastest kümnete kilomeetrite taga või jõe ääres karja või põldu pidavast talumehest. Oma osa annavad Tartu ja selle lähiümbruse elanikud oma kempsude ja valamute kaudu.
Kalateadlane: Emajõe vees on hulk aineid, mida vesi toob kokku suurelt alalt
03.09.18 ... Kevadel kirgi kütnud arutelu Emajõe käekäigust ajendas "Osooni" minema suvisele jõeretkele, et uurida, kogeda ja saada teada, kuidas läheb Võrtsjärvest Peipsini voolaval suurel jõel ja mismoodi elavad ümberkaudsed inimesed.
Kalamees: nõukaajal oli Emajõe vesi pruun solk, kleepus mõrra külge kui sült
03.09.18 ... "Osoon" käis külas kalamehel, kes on Emajõel kala püüdnud juba pool sajandit. Mis on teisiti kui varem, mis hästi, mis halvasti? Vesi on puhtam, kuid kala on vähem, rahvast jällegi jõel rohkem, võtab staažikas kalamees elu Emajõel kokku.
Planeedi taimestik võib kliimamuutuste mõjul tundmatuseni muutuda
31.08.18 ... Kliimasoojenemise jätkudes võib järgmise paarisaja aasta vältel teisega asenduda kolm neljandikku planeedi makroökosüsteemidest, selgub maailma eri paigus töötava 42 teadlase ühisuurimusest. Muutuste kiirus ähvardab vähendada liigirikkust ja kahjustada inimeste heaolu.
Soe kliima ajab putukkahjurid aplaks
31.08.18 ... Mida soojemaks läheb kliima, seda aplamalt hävitavad putukad põllusaaki. Iga kraadi kohta, mille võrra maailma keskmine temperatuur tõuseb, hävitavad maailma putukad teadlaste hinnangul 10 kuni 25 protsendi võrra rohkem nisu-, riisi- ja maisisaaki.
Siberi kivid hävitasid osoonikihi
30.08.18 ... Maakera ajaloo suurima väljasuremistelaine vallandasid maakoore kivimites sisaldunud ained. Nii selgub Briti ja Ameerika teadlaste uuringust.
29.08.18 ... Saastunud õhu hingamine seostub mitmete tervisehädadega, alates kopsuvähiga lõpetades südame-veresoonkonna haigustega. Hiinas läbiviidud uuring kinnitab nüüd, et õhusaaste vähendab oluliselt ka inimeste vaimset võimekust, räsides eeskätt mehi ja vanemaealisi.
Kliimamuutus ähvardab inimesed paksuks muuta
29.08.18 ... Süsihappegaasi hulga tõus Maa atmosfääris võib soodustada küll taimede kasvu, kuid hoogsamalt kasvanud köögi- ja teraviljades leidub vähem toitaineid, viitab USA teadlaste analüüs. Päevase valgu ja mikrotoitainete vajaduse rahuldamine sunnib inimesi rohkem sööma või võtma toidulisandeid.
Jutt kalameestega: rääbiseid on Peipsis vähem olnud mitmel põhjusel
27.08.18 ... Rääbis on kena hõbedane kala, natuke räime moodi, ainult sabauimest edasi mööda selga on näha ka rasvauime, mis tähendab, et tegu on lõhelisega. Miks rääbise arvukus aastati kõigub, uuris "Osoon" Peipsi kalameestelt.
27.08.18 ... Vähe sellest, et maailmamerd saastav plastprügi kahjustab mereolendeid, nüüd tuleb välja, et ta kütab ka kliimat. Hawaii Ülikooli teadlaste sõnul eraldub merevees hulpivast plastist päikesevalguse toimel kasvuhoonegaase.
Ülikool koos puiduettevõttega asub arendama puidutehnoloogiaid
23.08.18 ... Tartu Ülikool ja AS Graanul Invest allkirjastasid eelmisel nädalal raamlepingu, mis näeb ette ühist teadus- ja arendustegevust puidu ja biomassi väärindamise tehnoloogia arendamiseks Eestis.
Mikroobe nakatavad viirused võivad ilma mõjutada
17.08.18 ... Maailmameres elavaid mikroorganisme nakatava viiruse mõjul paiskub õhku sedavõrd palju peenosakesi, et need võivad mõjutada pilvede teket ja tagasi kosmosesse peegelduva päikesevalguse hulka, viitab Iisraeli teadlaste analüüs.
Uue põlvkonna putukamürk vähendab kimalaste arvukust
16.08.18 ... Euroopa Liidus keelustatud taimekaitsevahendeid asendada tõotanud putukamürk vähendab isegi väikeses koguses kimalasperedes kooruvate isasmesilaste ja emade arvu poole võrra, seades pikas vaates ohtu nende püsimajäämise.
Analüüs: erakordselt soojad ilmad kimbutavad Maad veel neli aastat
15.08.18 ... Planeedi keskmine õhutemperatuur oleks aastani 2022 tavapärasest kõrgem isegi inimtekkelise kliimasoojenemiseta, viitab uus analüüs. Samas on vara öelda, milliseid piirkondi ja riike puudutavad ebaharilikud ilmaolud kõige rohkem.
Koertega peetav šaakalijaht algab tänavu kuu varem
14.08.18 ... Esmaspäeval keskkonnaministeeriumis kogunenud jahindusnõukogu leidis, et šaakaleid võib edaspidi hakata jahikoeri kasutades küttima kuu aega varem kui seni ehk 1. oktoobrist.
Puutumata vesi on maailmameres vaid piisk
13.08.18 ... Suuremat osa meie planeedi pinnast katab maailmameri, kuid ainult väike osa maailma meredest on veel inimtegevusest puutumata.
Professor: heaoluühiskond ei kestaks plastita paari päevagi
11.08.18 ... Tallinna tehnikaülikooli polümeermaterjalide professor Andres Krumme hinnangul on Eesti plastpudelite vaates heas seisus, sest pandipakendisüsteem tagab selle, et pudelid jõuavad ümbertöötlusesse.
Viis vastust kimbutavate herilastega toime tulemiseks
09.08.18 ... ERR Novaatori lugejad on meilt küsinud õige mitu küsimust herilaste kohta. Kuna praegu kimbutavad herilased nii aias kui ka välikohvikutes, tekib küsimus, kas neist on meile ja loodusele üldse kasu ning millal on herilasepüüniste valmistamine õigustatud.
Uuring: planeedi jahutamine ei tarvitse põllusaaki päästa
09.08.18 ... Atmosfääri ülakihtidesse peenosakeste pihustamine kaitseks põlde küll üleilmse soojenemise kõige hullemate mõjude eest, kuid viib pikas plaanis saagikuse vähenemiseni, järeldavad USA teadlased.
Uuring: Maa võib muutuda kasvuhooneks süsinikuheite vähendamisest hoolimata
07.08.18 ... Tänavust suve märgivad ülemaailmsed kuumalained, metsatulekahjud ja põud. Kliimateadlased hoiatavad värskes uuringus, et isegi kui riigid peavad kinni Pariisi kliimaleppes lubatud kasvuhoonegaaside vähendamise plaanist, võib maakera oodata pöördumatu kuumenemine ja muutumine "kasvuhoone-Maaks".
Ookeanisse jõudev plastprügi soojendab kliimat
03.08.18 ... Maailmamerre ja siseveekogudesse sattunud plastprügist õhkub päikese toimel tugevatoimelisi kasvuhoonegaase, sh metaani, selgub Hawaii ülikooli teadlaste tööst.
Maaülikooli järveteadlased: ilm teeb järvedele sel aastal üllatusi
03.08.18 ... Varane ja soe kevad ning pikalt kestnud suvesoojus muudab ka järvede olukorda. Mis on Eesti järvedes tänavu teisiti, selgitavad Eesti Maaülikooli järvetundjad oma suvistele uurimistulemustele tuginedes.
Soome firma väitel on neil välja arendatud aine metsapõlengute tõrjumiseks
02.08.18 ... Tuletõrjekemikaalidele- ja süsteemidele keskenduv Oulu ettevõte Xpyro usub, et on välja arendanud vedeliku, millest on kasu just nimelt metsapõlengute tõrjumisel ning millest võib firma kinnitusel kujuneda rahvusvaheline läbimurre.
Tartu Ülikooli teadlased aitasid avastada mullas käiva globaalse sõja
02.08.18 ... Mullas käib sõda, näitab esimene üleilmne mullagenoomika uuring. Seente ja bakterite vahelisest madistamisest ning selle tundma õppimisest võib tulu tõusta nii põllumeestele kui ka ravimitööstusele.
Juuli lõpp oli Eestis enam kui poolsajandi kõige kuumem
01.08.18 ... Lõppenud juulikuu oli Eestis erakordselt kuum ja kuiv, eriti palavaks kujunes kuu lõpp.
lugejate lemmik
hüpe teise maailma
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist:
