Liigu peamenüü juurde 14.05.25 VÄLISMAA ... USA presidendi Donald Trumpi administratsioon kavatseb tühistada autotootjatele kehtinud nõude, mille kohaselt tuleb sõidukid varustada süsteemiga, mis lülitab näiteks punase fooritule taga peatunud auto mootori välja. Tegemist oleks osaga Trumpi sõjast bürokraatia vastu.
14.05.25 KESKKOND ... On tähtis, et vanema põlvkonna kogutud elutarkus jõuaks noorteni. Pärimuse säilimine ei ole tähtis mitte ainult inimeste ja elevantide jaoks, vaid tuleb välja, et ka heeringate jaoks.
08.05.25 KESKKOND ... Alates 1990. aastast nähtud soojemise taga olevatest heitmetest saab kirjutada kaks kolmandikku maailma kõige rikkama kümne protsendi elanike arvele, leiavad Austria teadlased oma hiljutises uuringus.
06.05.25 TEHNIKA ... Tartu Ülikooli (TÜ) maastikugeoinformaatika töörühma teadlased rakendasid maa- ja ruumiameti loodud digitaalsel maapinna kõrgusmudelil tehisaru, et automaatselt kaardistada maastikus kuivenduskraavid. Töö näitas, et ühe piirkonna andmete põhjal suudab mudel õppida edukalt kraave leidma teistestki piirkondadest.
02.05.25 KESKKOND ... Arktika soojeneb ülejäänud planeedist neli korda kiiremini, seades löögi alla ka sealsed õrnad ökosüsteemid. Ligi 40 aasta jooksul enam kui 2000 taimekoosluse käekäiku jälginud uuring osutab nüüd, et selgete võitjate ja kaotajate välja selgitamiseks on veel vara, küll võib paiguti täheldada liigilise koosseisu ulatuslikke muutusi.
30.04.25 TELE ... ETV2 tähistab maid juba heaks traditsiooniks saanud keskkonnakuuna, mis toob vaatajate ette muljetavaldavad dokumentaalid maailma erinevatest paikadest. Teemakuu filmivalikut täiendab omakorda Jupiter.
29.04.25 KESKKOND ... Ilmastikutingimused mõjutavad teraviljade kiudainete sisaldust, nagu nähtub Eesti maaülikoolis kaitstud doktoritööst. Ühtlasi tuli välja, et kiudainerikkaid ja seega tervislikumaid teravilju saab kasvatada ka säästlike taimekasvatusviisidega.
29.04.25 KESKKOND ... Endisel põllumaal kasvavates arukase ja hübriidhaava istandikes leidub rikkalik alustaimestiku kooslus. Liikide koosseisu mõjutavad nii puuliik kui ka valgustingimused, selgub Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.
28.04.25 KESKKOND ... Põllumajandus viib paratamatult mullaelustiku üheülbastumiseni, mis omakorda häirib teisi ökosüsteemi teenuseid. Helgema ilminguna pööravad põllumehed jätkusuutlikumale tootmisele aga üha rohkem tähelepanu, leiab sel aastal presidendi noore keskkonnateadlase preemia pälvinud Tartu Ülikooli mullaökoloog Tanel Vahter.
28.04.25 KESKKOND ... Putukaid jääb järjest vähemaks. Miks ometi? Värske teadusuuring sunnib sedastama, et on mitu põhjust, mis on keerukad ning üksteisega põimunud.
24.04.25 KESKKOND ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlased lõid keeruka arvutimudeli, mis jäljendab Soome lahes mikroplasti liikumist, aidates mõista, kas pisiosakesed jäävad pinnale triivima, randuvad, vajuvad mere põhja või kerkivad sealt uuesti pinnale. Töö aitab paremini prognoosida mikroplasti levikut ning seeläbi ka merd kaitsta.
22.04.25 KESKKOND ... Apteeki tagastamata jäetud vanad ravimid sattuvad äraviskamisel tihti loodusesse, kust need võivad leida tee tagasi inimorganismi. Kuna ravimite tarbimine kasvab, jõuab neid ka üha rohkem ümbritsevasse keskkonda – teadlased on kokku täheldanud ligi 4600 medikamenti.
21.04.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Eesti seisuveekogude seisund on viimase kümmekonna aastaga halvenenud. Paraku napib nii teadlastel kui ka riigil nende kõigi korrapäraseks seireks ressursse. Oma panuse kodukandi veekogudel silma peal hoidmiseks ning nende tervise parandamiseks saab igaüks, leiab Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.
21.04.25 KESKKOND ... Eesti on üldiselt veerikas riik, kuid piirkonniti esineb puhta vee varudega siingi probleeme. Kuigi veekasutust annaks muuta kohati veel säästlikumaks, on eraisikute tasandil muutunud veetarbimine aastate taguse ajaga juba märksa kokkuhoidlikumaks.
17.04.25 LOODUS ... Tööstusest loodusesse sattunud raskemetallid kuhjuvad toiduahelas ning mõjutavad just ahela tipus olevaid liike. Soome metallitehase lähistel tehtud uuring kinnitas, et raskemetallid muudavad putuktoidulise kärbsenäpi munakoore õhemaks.
15.04.25 KESKKOND ... Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldasid lõppenud aasta kohta värske Euroopa kliimaraporti. Raport osutab, et Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu ning kliimamuutuste mõju siinsetele oludele on väljaspool kahtlust.
14.04.25 ÜHISKOND ... Keskkonda puudutavates konfliktides otsivad kohapärimusest abi erinevad huvirühmad. Seejuures valivad nad folkloorist välja valdavalt nende seisukohta toetavad lood. Keskkonna tegelik ja nüansirohkem tähendus kohalikele pääseks paremini esile, kui juba arendust kavandades uuritaks teadlikult ka uuemat kohapärimust, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö.
08.04.25 VÄLISMAA ... Äsjalõppenud märts oli Euroopas kõige soojem märts alates ametlike mõõtmiste algusest, teatasid Euroopa Liidu kliimateadlased teisipäeval.
07.04.25 KESKKOND ... Inimeste mõju loodusele võib ulatuda nende vahetust tegevusest sadade kilomeetrite kaugusele, kergitades tumeda elurikkuse hulka isegi kaugetel kaitsealadel, selgus hiljuti Eesti teadlaste eestvedamisel ilmunud uuringust. Samas saab kasutada tumeda elurikkuse määra targemaks looduskaitse planeerimiseks.
03.04.25 KESKKOND ... Inimtegevuse mõju loodusele võib ulatuda inimtegevusega tegelevatest inimestest sadade kilomeetrite kaugusele.
02.04.25 KESKKOND ... Belize'is asuvast Suures Sinisest August kogutud setted viitavad, et troopiliste tormide sagedus on viimase 5700 aasta jooksul järjepidevalt kasvanud, saavutades tipu viimase 20 aasta jooksul.
31.03.25 KESKKOND ... Läänemere idaranniku riigid, sealhulgas Eesti, võivad tulevikus seista silmitsi sagedasemate üleujutustega. Üks enim ohustatud alasid on teadlaste sõnul Pärnu piirkond, kus sobiva tuule ja kõrge veetaseme koosmõju võib põhjustada ulatuslikke üleujutusi.
31.03.25 KESKKOND ... Haljastuses ja põllumajanduses kasutatavate reoveesettega jõuab Eesti pinnasesse suurel hulgal mikroplasti ja mitmesugused lisaaineid, mis plasti lagunemisel vabanevad, viitab hiljutine uuring.
28.03.25 KESKKOND ... Juurepessu eosed levivad metsas kändudele ka pehmemate talveilmadega. Seenetõrje tõhusust tõstab kändude kiire töötlemine vastavate preparaatidega, samas pole olemasolev preparaat Eesti oludes kõige parem, näitab värske uuring.
27.03.25 KESKKOND ... Statistiline analüüs näitab, et Eestis sajab korraga maha üha rohkem vett. Teisisõnu muutuvad valingvihmad üha tugevamaks, mistõttu tuleb ekspertide hinnangul muuta linnakeskkondade veerežiimi looduspõhisemaks, näiteks luua kontrollitud üleujutusalasid.
21.03.25 KESKKOND ... Uus tehisintellektil põhinev ennustusmeetod võimaldab koostada täpseid ilmaprognoose, mis valmivad kümneid kordi kiiremini ning kasutavad senistest süsteemidest tuhandeid kordi vähem arvutusvõimsust, teatasid lahenduse taga arendanud Cambridge'i Ülikooli teadlased.
19.03.25 KESKKOND ... 2024. aastal tõusis kasvuhoonegaaside tase Maa atmosfääris rekordiliselt kõrgele, mistõttu oli tegu mõõtmisajaloo ühe kõige soojema aastaga. Värskest ÜRO meteroloogiaorganisatsiooni raportist selgus, et selle tagajärjel kiirenes liustike ja merejää sulamine, tõusis mereveetase ning kogu maailm nihkus lähemale kriitilisele soojenemislävele.
19.03.25 KESKKOND ... Eksperdid kinnitavad, et suhteliselt sooja talve tõttu võib ära jääda kevadine suurvee periood. See tähendab, et kevad võib tulla põuane ning mõjuda halvasti suvivilja kasvatavatele põllupidajatele.
18.03.25 KESKKOND ... Igal aastal satub inimeste suudest keskkonda tuhandeid tonne plastireostust. Nimelt on enamik müügil olevast nätsudest valmistatud naftapõhisest sünteetilisest kummist, mis sarnanevad autorehvide tootmisel kasutatava plastmaterjaliga.
17.03.25 KESKKOND ... Plast on väga mitmekülgselt kasulik materjal, aga kui ta on ära kasutatud, jääb temast järgi raskesti lagunev plastsaaste.
14.03.25 KESKKOND ... Möödunud talv oli keskmisest soojem ning kajastub see ka Läänemere jääoludes. Tehnikaülikoolis arendatud kaugseire kliimateenus annab täpsemalt aimu, millises ulatuses, kus ja kuidas see kajastub.
10.03.25 KESKKOND ... Kliimamuutused mõjutavad ka Läänemerd. Läänemeres jääb jääd aasta-aastalt üha vähemaks. Mida vähem on jääd, seda tugevamaks muutuvad lained.
10.03.25 KESKKOND ... Üleilmastunud kiires tarbekultuuris räägitakse üha enam toodete keskkonnajalajäljest. Tallinna Tehnikaülikooli ühes magistritöös uuriti, milline on see jälg kaardimakseterminalidel. Selgus, et eeskätt saastab keskkonda terminali tootmisetapp. Terminalid saaksid olla energiatõhusamad.
03.03.25 KESKKOND ... Hiljutine uuring osutab, et ajaloo ühe kurikuulsama vulkaanipurske käigus vallandunud püroklastilised vood kergitasid Herculaneumi linnas temperatuuri sedavõrd kõrgele, et viia teatud tingimustel selle elanike aju klaasistumiseni.
28.02.25 KESKKOND ... Viimase 800 000 aasta jooksul on just Maa kalde muutused Päikese suhtes juhtinud planeedi pinnal liustike kasvu ja arengut. Rahvusvaheline uuring osutab, et maamuna telje muutuv kaldenurk on alustanud ja lõpetanud selle aja jooksul kaheksa jääaega.
27.02.25 KESKKOND ... Kuigi troopikast sooja vett kõrgematele laiustele kandev hoovuste süsteem AMOC nõrgeneb sel sajandil ka edaspidi, aitavad Antarktika ümber puhuvad tugevad tuuled veeringlusele ilmselt piisavalt kaasa, et ära hoida selle täielikku kokku varisemist, viitab mudeluuring.
27.02.25 KESKKOND ... Teejoojad, rõõmustage! See maitsev lehetõmmis puhastab ka vett.
20.02.25 KESKKOND ... Põhjalikust teadusanalüüsist selgub, et maailma liustikud sulavad kliimamuutuste mõjul kiiremini kui kunagi varem.
19.02.25 KESKKOND ... Üle 200 vetikaliigi toodab toksiine, mis võivad põhjustada erinevat tüüpi mürgistusi. Eesti ja Jaapani teadlaste ühistöö kinnitab, et mikrovetikatüvede toksiiniprofiil võib märgatavalt erineda sama vetikaliigi eri elupaikades, mis mõjutab erinevates piirkondades tarbitavate mereandide toksilisuse riski.
19.02.25 KESKKOND ... Kuigi meedias on palju juttu kliimakriisist, siis Tallinna Ülikooli professori sõnul on sellest hullem elurikkuse kriis, mis mõjutab juba ka inimeste toidulauda.
18.02.25 KESKKOND ... Põlengust möödunud aeg mõjutab Loode-Eesti männikutes taimestiku liigilist koosseisu, kuid selle mõju liigilisele mitmekesisusele jääb ebaselgeks. Marjulised võivad head mustika- ja pohlasaaki oodata aga aastakümnete pärast.
12.02.25 ARVAMUS ... Vastukaaluks toiduraiskamisele on Eestis käima läinud mitu kogukondlikku algatust. Näiteks Tartu toidukappide uuring näitas, et arvestades kappide kirjut kasutajaskonda, võiks neid rohkemgi linnapildis olla, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži lektorid Annika Joy Meitern ja Jane Raamets.
09.02.25 KESKKOND ... Maakera taimestikul tundub minevat hästi. Meie planeedi pind on viimastel aastatel rohelisemaks läinud.
06.02.25 KESKKOND ... Copernicuse kliimamuutuste seireteenuse (C3S) andmetel oli 2025. aasta jaanuar mõõtmisajaloo kõige soojem. Maakera keskmine pinnalähedane õhutemperatuur ulatus 13,23 °C-ni, mis on normist 0,79 °C võrra kõrgem.
04.02.25 KESKKOND ... Eestis dokumenteeriti esimesed umbrohumürgi ehk herbitsiidi resistentsuse juhtumid. Sarnaselt ülejäänud maailmale kannustab resistentsuse teket laiatoimeliste mürkide liigsagedane kasutus ning tegemist on süveneva probleemiga.
03.02.25 LOODUS ... Läti ülikoolide, Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased uurisid majandusmetsas ja vanas majandamata metsas rasvatihaseid (Parus major). Nad tuvastasid, et majandusmetsas on putukate biomass väiksem ning seal on rasvatihase pojad viletsama tervisega.
31.01.25 KESKKOND ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hiljutine Eesti rannikuvee uuring valmis piltlikult öeldes rannakarpe appi võttes. Töö käigus tuvastasid nad elusorganismides mitmeid ohtlikke ühendeid ja raskmetallide kõrget sisaldust. Samuti tuli välja reostusest tingitud bioloogiline mõju.
28.01.25 KESKKOND ... Norras kasvavates kuusikutes leidub juurepessu ja külmaseene põhjustatud mädanikku igal viiendal kuusel. Metsaraiel langetustraktori kogutav andmestik võimaldab mädanikuga puid kaardistada, et teha uue metsapõlve rajamisel targemaid valikuid.
24.01.25 KESKKOND ... Soojale ja vihmasele talvele järgneb tihtilugu jahe ja hiline kevad, ütles keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak. Lähiajal tuleb valmis olla ka tormideks. Tartu maratoni ajal valitsevad täpsemad ilmaolud selguvad aga 8.–9. veebruari paiku.
24.01.25 LOODUS ... Euroopa 32 riigi harrastusteadlaste kaasabil vaadeldi aastatel 2021-2022 nurmenukke enam kui 5200 asukohas. Tulemused heidavad valgust putuktolmlevate taimede toimetulekule ja kohastumispüüdlustele muutuva kliima ning maakasutuse tingimustes.