Keskkond

USA agentuur: tänavune juuli oli seni registreerituist kuumim kuu

15.08.19 ... Tänavune juuli oli kõige kuumem kuu, mis seni vastavate mõõtmiste ajaloos registreeritud, teatas neljapäeval USA riiklik ookeani- ja atmosfääriamet (NOAA), kinnitades Euroopa Liidu varasemaid andmeid.

Mikroplast ja Sahara tolm sajavad Arktikas alla üsna sarnasel viisil

15.08.19 ... Mikroplasti kannab inimasustusest kaugele hoopis atmosfäär ning selle toob maa peale kõige paremini lumi. Nii selgub värskest Šveitsi ja Saksamaa teadlaste ühisuuringust.

Päikesekreem aitab kaasa korallide ja muu vee-elustiku hukule

15.08.19 ... Suplejate kehadelt satub merevette päikesekreemi, millel on mõju näiteks korallidele aga ka muudele meres elutsevatele organismidele. Värske uuringu kohaselt eraldub päikesekreemidest vette metallijääke ja toitaineid, mille mõju vee-elustikule on veel teadmata.

Aafrika antropotseen

12.08.19 ... Inimtegevus liigutab igal aastal rohkem setteid ja kivimeid kui kõik loodusprotsessid ühtekokku, jõed ja erosioon kaasa arvatud. See ei tarvitsegi teid üllatada. Tõenäoliselt olete kohanud igal pool internetis sarnaseid fakte, millega üritatakse juhtida tähelepanu sellele, kui mastaapselt me oleme oma planeeti antropotseeni ajastul ümber kujundamas.

Keskkonnateadlane: katastroofi vältimiseks on vaid paar aastakümmet ja muuta tuleb kõike

10.08.19 ... Kliima ja keskkonna seisukohalt on nii inimkonnal kui ka Eestil vaid paar aastakümmet, et kõik ümber mängida: energiatootmine, toidutootmine ja põllumajandus ning traditsiooniline loodushoid. Keskkonnakatastroofi vältimiseks peavad muudatused olema suured ja põhimõttelised, toonitas keskkonnateadlane Aveliina Helm arvamusfestivali arutelul, mis keskendus kasvu piiride otsimisele.

Lühiülevaade: mis põhjustab kliimamuutust ja kui tõenäoline on seda pidurdada?

10.08.19 ... Maakera aineringe sõltub sellest milline on elustik maal ja kuidas see jaotunud on. Kliimamuutus on reaalne ja suur oht inimese heaolule, meil on vähe aega inimtekkelise komponendi leevendamiseks. Järgnev artikkel annab ülevaate, mis on mis kliimamuutuses.

"Rahva teenrid": kliima ei ole selle valitsuse jaoks oluline teema

10.08.19 ... Olukorras, kus kliima on muutunud üheks olulisemaks probleemiks, millega tegelda, ei ole Eesti valitsus seda veel enda jaoks oluliseks mõtestanud, tõdesid "Rahva teenrite" seekordsed osalejad Arvamusfestivalilt.

Naeratamine maratonijooksu ajal annab jõudu juurde

05.08.19 ... Naeratamine pidavat kergendama valu ja suurendama motivatsiooni füüsiliselt pingutama, isegi kui pingutus läheneb inimvõimete piiridele. Milliseid inimese vaimsete ja füüsiliste võimete piire me lähiajaloos ja -tulevikus näeme, selle üle arutasid teadlased Arvamusfestivalil.

Kaljulaid: Eesti võib anda inimsoole otsustava 10 aastat ökokriisi üleelamiseks

09.08.19 ... President Kersti Kaljulaiu sõnul võib Eesti roll maailmas seisneda kiirema tee näitamises kliimaneutraalsusse. "Iga protsess vajab nutikat katalüsaatorit ning Eesti on end sellisena juba varem tõestanud. Võib-olla see niimoodi võidetud 10 või 20 aastat ongi see, mis päästab inimkonna," lausus president Arvamusfestivali kliimaarutelul.

Vähem kaevamist ja rohkem vihmausse tõstab mullaviljakust

09.08.19 ... Kus te viimati mullaga kokku puutusite? Maal vanaema juures, tuleb ehk meelde. Kuid meelde ei tule ehk toit, mida sõite tunni eest ning mis samuti on otsesemalt või kaudsemalt mulla peal kasvanud. Kuidas Eesti mulla viljakust tõsta ning mis juhtub taimekaitsevahenditega mullas, selle üle arutasid mullaga erineval moel kokku puutuvad asjatundjad.

ÜRO avaldas raporti kliimamuutuse ja maakasutuse vastasmõjust

08.08.19 ... Uus ÜRO raport hoiatab, et kliimamuutus tabab inimest õrna kohta - otse kõhtu, kuid ei jäta liiga tegemata ka metsadele, taimedele ja loomadele.

Magnetpoolused ei vahetu vaatamata hirmudele veel nii pea

08.08.19 ... Vaatamata Maa magnetvälja nõrgenemisele ja kiiresti Siberi suunas triivivale põhjapoolusele pole vaja pooluste vahetumist karta veel tuhandeid aastaid, järeldavad iidseid laavavoole uurinud geofüüsikud.

Möödunud juuli oli mõõtmisajaloo kõige soojem

06.08.19 ... Juuli keskmine õhutemperatuur ületas tööstusajastueelset õhutemperatuuri peaaegu 1,2 °C võrra. Nii kõrge pole olnud see vähemalt 160 aastat ehk regulaarsete temperatuurimõõtmiste algusest.

Merepind on kiirenevalt tõusnud juba aastakümneid

06.08.19 ... Maailmamere pind tõuseb, ja tõuseb üha kiiremini. Nüüd on teada, et kiirenemine sai alguse juba 1960. aastatel.

Vene metsateadlane selgitab, miks Siber üha sagedamini põleb

05.08.19 ... Siberi tulekahjudel aitasid levida hiljutised seadusemuudatused ning tuletõrje ja metsaseire krooniline alarahastus, leiab V. N. Sukatševi nimelise metsainstituudi vanemteadur Elena Kukavskaja. Kliimamuutuste tõttu muutuvad nendega seotud probleemid lähitulevikus üha teravamaks.

Elektritõukerataste kliimasõbralikkus jätab soovida

05.08.19 ... Tõukerataste lühikese eluea tõttu paiskub sõidukilomeetri kohta õhku poole võrra vähem CO2, kui sama vahemaa autoga läbimisel. Autosõitude asemel asendavad elektritõukerattad aga enamasti keskkonnasõbralikumaid liikumisviise, leiab nende elutsüklit uurinud töörühm.

Uuring: liigirikas mets on ökoloogiliselt tõhusam ja majanduslikult tulusam

05.08.19 ... Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanikud ja Eesti Maaülikooli metsateadlased uurisid sajas Lõuna-Eesti looduslikus metsas sealsete elustikurühmade vahelisi seoseid. Uuringu tulemused näitavad muu hulgas seda, milline mets pakub suurimat majanduslikku tulu ja põhjendab, miks oleks mõistlik vältida monokultuursete metsaistanduste rajamist. Tulemused avaldas äsja ka rahvusvaheline ökoloogiatemaatiline teadusajakiri Oikos.

Arutelu tulevikustsenaariumidest ja kasvu piiridest

05.08.19 ... Arvamusfestivalil arutatakse piiratud ressursside tingimustes tuleviku võimaluste üle. Arutelu toimub laupäeval 10. augustil kell 15.00-16.30 ERRi ja rahvusülikooli Meie tuleviku alal ning arutelu otseülekannet saab jälgida ERRi veebis.

Noored peavad kliimadialoogi presidendiga

05.08.19 ... Arvamusfestivalil arutavad president Kersti Kaljulaid ja noored kliimaaktivistid kliimamuutuste ja sellega kaasneva üle. Arutelu toimub reedel 9. augustil kell 19.15-20.00 ERRi ja rahvusülikooli Meie tuleviku alal ning arutelu otseülekannet saab jälgida ERRi veebis.

Teadlaste hinnangul nullib kliimamuutus võitluse hiiglaslike metsapõlengutega

02.08.19 ... Siberit ja Alaskat laastavad suured metsatulekahjud muutuvad tulevikus üha sagedasemaks, leiavad maastikupõlengute uurimisele keskendunud teadlased. Katsed tulekahjusid kustutada meenutavad aga võitlust tuuleveskitega.

Teadlane: vetikate vohamist Võrtsjärves pole tarvis karta

01.08.19 ... Viimasel ajal on inimesed tundnud muret Võrtsjärve seisundi ja seal ujumise ohutuse pärast, kuna satelliidifotodelt on näha Peipsi järves ja Võrtsjärves suurt vetikate vohamist. Eesti Maaülikooli teadlased selgitavad, mida satelliidifotod tegelikult näitavad.

Õhusaastatuse vähendamine ei hoogusta globaalset soojenemist

01.08.19 ... Õhu puhastamine saasteosakestest ei hoogusta globaalset soojenemist seni kardetud määral, selgus eile teadusajakirjas Nature ilmunud uuringust, mille juhtautor on Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika vanemteadur Velle Toll.

Soome loodust ohustav sammalloom ilmselt Eestisse ei jõua

31.07.19 ... Võimalus põhjanaabrite ökosüsteeme kimbutava võõrliigi Eesti jõgedesse ja järvedesse levimiseks on väike, leiab seda põgusalt uurinud Eesti Maaülikooli nooremteadur Ilkka Nousiainen.

Eesti kliimateadlane annab seitse soovitust kliimamuutuste aeglustamiseks

31.07.19 ... Kliimamuutusi saab aidata pehmendada igaüks. Nippe jagab Eestist pärit kliimateadlane Annela Anger-Kraavi, Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees.

Üle Euroopa rullunud radioaktiivne pilv pärines Venemaalt

30.07.19 ... Ülemöödunud aasta sügisel suure osa Kesk- ja Ida-Euroopast katnud kergelt radioaktiivne pilv pärines tõenäoliselt Uuralite lõunaosas asuvast Majaki keemiakombinaadist, selgub värskest uuringust.

Kliima soojeneb kiiremini kui viimase 2000 aasta jooksul

29.07.19 ... Kuigi kliima on muutunud soojemaks ja jahedamaks ka Maa lähiminevikus, on see puudutanud vaid mõningaid planeedi piirkondi. Viimastel kümnenditel on olnud soojenemine kiirem ja ulatuslikum kui vähemalt viimase 2000 aasta vältel, selgub põhjalikust analüüsist.

Teadlaste avalik pöördumine: Euroopa õigusaktid GMO osas vajavad muudatust

25.07.19 ... Enam kui 160 teadlast üle Euroopa pöördub avalikult Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni poole, et teadlastel ja sordiaretajatel võimaldataks täppisaretusvõtete kasutamist, täpsemalt, et seda tehnoloogiat ei peetaks GMOks. Vastasel juhul ootab Euroopat ees USAst ja Hiinast tugev mahajäämus arengus ning toidutootmises.

Malaisia vaidlustab EL-i plaani palmiõlist loobuda WTO-s

16.07.19 ... Malaisia esitab Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) kaebuse seoses Euroopa Liidu plaaniga lõpetada järkjärgult palmiõli kasutamine biokütustes, ütles riigi minister.

Aastakümneid Pirital inimesi häirinud haisust pääsu pole

11.07.19 ... Pirita mereäärselt alalt tulevale ebameeldivale haisule ei ole siiani ühtset lahendust. Periooditi esinevat haisu on seni püütud leevendada vetikate korjamisega rannaäärselt alalt, ent tänavu raskendab seda näiteks kõrge veetase.

Sajandi keskpaik võib tuua Tallinna Bratislava kliima

11.07.19 ... Maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu tõttu võib sarnaneda Tallinna kliima 2050. aastaks sellest 1300 kilomeetrit lõunas asuva Bratislava omale. Igas viiendas linnas valitsevatele tingimustele ei leiaks praegusest maailmast analoogi.

Kuumahoiatused muutuvad Euroopas üha sagedasemateks

08.07.19 ... Suviste kuumalainetega kaasnevad terviseprobleemid on järjest aktuaalsemaks muutunud ka Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Esmaspäeval arutasid Eesti, Soome ja Rootsi kliimateadlased Tallinnas, kuidas ennetada kuumalainete põhjustatud tervisekahjusid.

Teadlased: kliimamuutusi saab pidurdada miljardihektarilise hiidmetsaga

05.07.19 ... Toidu tootmist ja kohalikke ökosüsteeme ohustamata saaks maailmas uuesti metsaga katta peaaegu miljardi hektari jagu maismaad. Uued metsad seoksid lähikümnenditel ligi poole inimeste õhkupaisatud süsihappegaasist, selgub värskest analüüsist.

Metskitsi hukkub liikluses mitu korda rohkem kui aastate eest

03.07.19 ... Alates 2013. aastast on metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv kolmekordistunud, selgub keskkonnaagentuuri ulukiasurkondade aruandest.

Inimmõju kasvatas Euroopa kuumalaine nägemise võimalust viis korda

03.07.19 ... Kuigi üksikute sündmuste kliimamuutustega seostamine on veel raske, on kasvatanud inimmõju sarnaste kuumalainete esinemissagedust vähemalt viis korda ja aitas püstitada hiljuti ka uusi temperatuurirekordeid, selgub värskest analüüsist.

Mereökoloog Jonne Kotta: istume dünamiidi otsas

03.07.19 ... Mida teeb teadlane, kel on erialaseid andmeid kõikjalt maailmast, ent kelle jaoks osutub valgeks laiguks kõige kaugem ja külmem koht? Ta läheb sinna ise kohale. Isegi kui see võtab üle kümne aasta ettevalmistusaega, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Analüüs: Pariisi kliimaleppe nurjaks juba olemasolevad elektrijaamad

02.07.19 ... Enam kui 30 riigi lubadustest lõpetada lähitulevikus söe kasutamine jääb Pariisi kliimaleppe täitmiseks vajaka. Juba olemasolevad fossiilkütustel töötavad elektrijaamad ja autod paiskavad õhku piisavalt CO2, et tõsta planeedi temperatuuri enam kui 1,5°C võrra, selgub värskest analüüsist.

Analüüs: USA sõjavägi paiskab õhku rohkem CO2 kui 140 riiki

27.06.19 ... USA sõjavägi paigutuks riigina oma iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitmete poolest maailmas 47. kohale, selgub avalike teabenõuete abil selle energiatarvet uurinud Briti ja USA teadlaste analüüsist.

Tartu idufirma otsib maailma parimat mulda

27.06.19 ... Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja idufirma OÜ Click & Grow koostöö maailma parima, loodushoidliku mulla otsingul tõi projekti lõpuks kaasa rohkem küsimusi kui vastuseid.

Soome vetes laiub 15-kilomeetrine õlilaik

20.06.19 ... Läänemerel Soome vetes Utö saare juures on 15 kilomeetri pikkune ja üle poole kilomeetri laiune õlilaik.

Doktoritöö selgitab, kuidas taastub muld militaarmasinate roobastest

19.06.19 ... Rasketehnika, näiteks kaitseväe lahingumasin, võib pinnasele jätta sügavad roopad, mille all on pinnas kokku surutud ehk tihendatud. Tihedam pinnas tähendab kehvemat elu- ja kasvukeskkonda taimedele. Kui kaua läheb rohumaal või põllulapil aega rasketehnika roobaste kahjustusega toimetulekuks, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Graafikulugu: kes näeb Eesti kõige karmimaid jaanipäevi?

19.06.19 ... Jaanipäeva ilma põhjal võiks valida pühade pealinnaks Kuusiku, kus on mõõdetud jaanilaupäeva kõige kõrgem ja madalaim õhutemperatuur. Kandidaate leidub aga teisigi.

Rohelisest elektrist tuumajaamani – mis on mis ja mis sobiks Eestile?

12.06.19 ... Üha põletavam on küsimus, millised energiatootmise viisid võiksid tulla praeguse põlevkivil põhineva tehnoloogia kõrvale. Tuumajaam? Tuulikud? Päikesepatareid? Mis on mis ning mis millise tehnoloogia eelised ja puudused Eestis, sellest tegi ülevaate energeetikahuviline Hillar Toomiste.

Doktoritöö: Eesti liivarandades võib radioaktiivsus olla kõrgem mineraalide tõttu

17.06.19 ... Nii rasked kui ka kergemad mineraalid võivad põhjustada randades kõrgenenud radioaktiivsust, nii selgub Tallinna Ülikoolis täna kaitstavast väitekirjast.

Kaks tundi nädalas looduse rüpes on tervisele hea

17.06.19 ... Looduses olla on tervislik. Briti teadlased said sellele tõdemusele uut tuge, kui uurisid läbi peaaegu 20 000 inglase kohta varem kogutud küsitlusandmed.

Süvameres on plastsaastet rohkemgi kui pinnavetes

16.06.19 ... Plastsaaste jätkab võidukäiku. Teadlased on leidnud pisikesi plastiosakesi ka sügavalt mereveest ja seal elavatest olenditest.

Riigi rahamasinast Ida-Viru painajaks ehk mis juhtus CO2 hinnaga

16.06.19 ... Võrreldes 2018. aasta algusega tuleb maksta tonni CO2 õhku paiskamise eest peaaegu kolm korda rohkem. Ennustuste kohaselt kasvab selle hind lähiaastatel veelgi. Sellest ei pruugi aga Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks piisata, mistõttu on aeg hakata tegelema ühiskondliku vapustuse ennetamisega, leiavad eksperdid.

Kersti Kaljulaid: Maa põeb haigust nimega Inimene, kes emiteerib CO2-te

14.06.19 ... Minu arvates oleks väga tähis jagada kliima soojenemisega seotud faktoloogiat rohkem ka meie ettevõtjatega, et nad ei investeeriks sektoritesse, kus kliimakomponenti tuleb juba nüüd arvesse võtta, ütles president Kersti Kaljulaid Euroopa Liidu kliimaseminaril.

Inimesed söövad nädalas pangakaardi jagu plasti? Täit tõde ei tea mitte keegi

13.06.19 ... Inimesed võivad igal aastal tahtmatult sisse süüa ja hingata enam kui 250 grammi jagu mikroplasti, selgub Maailma Looduse Fondi tellitud raportist. Ekspertide sõnul napib sedavõrd täpse hinnangu andmiseks kvaliteetseid alusandmeid ja selgus puudub ka plasti tervistkahjustava toime osas.

Teadlaste soovitus Tallinnale: Reidi teel peaks piirkiirus olema 40 km/h

12.06.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) koostatud uuringu kohaselt oleks õige, kui rajataval Reidi teel oleks sõidukitele kehtestatud piirkiiruseks 40 km/h.

Viimase sajandiga suri välja sadu taimeliike

11.06.19 ... Viimase 250 aasta jooksul on surnud välja ligi 600 liiki seemnetaimi. Tempo ületab looduslikku väljasuremiskiirust sadu kordi, leiavad Briti ja Rootsi teadlased.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: