Keskkond

Puudel aitab kliimastressiga kohaneda kiire juurestiku muutmine

03.07.20 ... Sajandi lõpuks võib kerkida Põhja-Euroopas aasta keskmine õhutemperatuur 2–4 °C, sademeid võib olla neljandiku võrra praegusest rohkem. Puude kohanemine soojema ja niiskema kliimaga ning nende võime süsinikku siduda sõltub suuresti peenjuurte ja juurtega seotud mikroobikoosluste arengust.

Uuring: metsaraie on kasvanud hüppeliselt üle terve Euroopa

02.07.20 ... Alates 2016. aastast on kasvanud hüppeliselt nii raiutava metsa ulatus kui ka selle käigus eemaldatava biomassi hulk, viitavad satelliitidelt tehtud mõõtmised. Kuigi metsade üldpindala kasvab Euroopas jätkuvalt, võib takistada see teadlaste sõnul Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist.

Elektritööstus eritab ülitugevat kasvuhoonegaasi üha rohkem

02.07.20 ... Süsihappegaas ei ole ainus kasvuhoonegaas, mida inimkond atmosfääri paiskab. Selgub, et hiljutise neljakümne aasta jooksul on väävelheksafluoriidi emissioon tõusnud kohati taevastesse kõrgustesse.

Kopenhaageni hiigelmägi traumeerib ja vaimustab

30.06.20 ... Taanlased ehitasid pealinna külje alla 3500 meetri kõrguse tehismäe, mille sees on hiiglaslik prügipõleti ja tipus karjatatakse jääkarusid. Mäe peal ja ümber elavad inimesed pistavad rinda uute kliimavöötmete ja muutunud jõuvahekordadega, kirjutab Kaspar Colling Nielsen oma debüütromaanis, mis on Novaatori värske podcasti keskmes.

Plastsaaste on jõudnud Antarktika hooghännaliste kehasse

29.06.20 ... Plastsaaste võidukäik maailmas jätkub raugematu hooga. Teadlased on leidnud tõendeid, et mikroplast on nüüd tunginud kauge Antarktika õrna ökosüsteemi.

Doktoritöö: tulevik on okaspuude päralt

25.06.20 ... Okaspuudel ehk paljasseemnetaimedel on õhu süsihappegaasi sisalduse tõustes kasvueelis. Selle eelise annavad neile nende põhikoe ja lehekuju eripärad, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Paleoökoloog: kliimasoojenemises pole midagi uut, aga esimest korda on oma osa inimtegevusel

25.06.20 ... Kui muutub kliima, muutub ka taimestik, aga maapõu talletab endas iidseid taimejäänuseid, mida uurides saab kindlaks teha selle piirkonna klimaatilise ajaloo.

Kalad aitavad saada ülevaadet Virumaa veekogude olukorrast

24.06.20 ... Selleks, et saada parem ülevaade Virumaa vesikonnast, on kümneaastase projekti LIFE IP CleanEst raames alustatud kalade märgistamist. Põhjalikuma info saamiseks loodetakse abi ka kalameestelt.

Doktoritöö: kaugmõõtmised annavad Eesti metsatagavarast täpse pildi

22.06.20 ... Suvel aerolidariga saadud andmetega saab määrata metsa kõrgust ligilähedaselt sama täpselt, kui metsas kohapeal tehtud mõõtmiste alusel, selgub Tauri Arumäe kaitstud doktoritööst.

Kunagi laialt levinud raudnõgest ähvardab hääbumine

19.06.20 ... Kui aiapidajate seas levivad kuuldused kõrvenõgese kadumisest Eestis on tugevasti liialdatud, siis botaanikute sõnul on peenramaade kadumine saamas saatuslikuks raudnõgesele, mis veel paarkümmend aastat tagasi oli Eestis laialt levinud.

Teadusuuring kaardistab põlevkivist loobumise mõju Ida-Virumaal

19.06.20 ... Algas teadusuuring, kus püütakse saada selgust, kas Euroopa Liidu ambitsioonikas kliimapoliitika toob Ida-Virumaal kaasa töötuse ja sotsiaalsed probleemid. Saksamaa Reini söepiirkonna kogemus viitab, et suured ideed kipuvad takerduma poliitaparaadi sügavustesse.

Tartu Ülikooli teadlased toidavad baktereid õhusaastega

19.06.20 ... Õhusaastest, aga ka näiteks puidujääkidest võib edaspidi vabaneda eriliste bakterite abil, kes gaasi kujule viidud jääke hea meelega söövad. Ühtlasi muudavad bakterid söödud jäägid uuteks kemikaalideks, kütusteks või loomasöödaks, rääkis Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogia vanemteadur Kaspar Valgepea.

Uuring: järvi kahjustavad põllumajandusjäägid, jõgesid see ja kõik muu

18.06.20 ... Järved ja jõed reageerivad keskkonnamuutustele erinevalt. Kui järvede elurikkust kahjustab enim põllumajandusjääkidest tekkinud toitainete üleküllus, siis jõgede tervis oleneb paljudest teguritest korraga, selgub ka Eesti jõgesid ja järvi haaranud rahvusvahelisest uuringust.

Mäng kolme džinniga tõukab Eesti kliimamuutuste epitsentrisse

18.06.20 ... Läänemere-äärsed riigid on maailmamere veetaseme tõusu kõige hullematest tagajärgedest seni pääsenud. Mitme nähtuse koosmõju võib kergitada aga Läänemere veetaset ootamatutes paikades ajutiselt seniarvatust kõrgemale, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Materjaliteadlane: tulevikus on päikesepaneelid juba ehitusmaterjalide sees

17.06.20 ... Ehkki päikesepaneelid on iseenesest keskkonda säästvad, ei saa sama öelda nende tootmise kohta. Kui praegu valmistatakse paneele ränist, siis Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad uusi materjale, kus päikest neelav element oleks juba eos ehitusmaterjali osa, rääkis "Naised teaduses" auhinna pälvinud materjaliteadlane Maarja Grossberg.

Graafikud: jaanilaupäeva vihmast võib pääseda rannikul

17.06.20 ... Riigi ilmateenistuse vaatlusandmed näitavad, et Eesti rannikualadel võib 23. juuni õhtul vihmast pääseda 60-65-protsendise tõenäosusega. Sisemaal, eriti just Kagu- ja Lõuna-Eestis, tuleb jaanilaupäev aga pooltel juhtudel vihma all veeta.

Röövlinnud aitavad jälgida keskkonna saastatust

16.06.20 ... Üle-euroopaliselt sobivad erinevate saasteainete tuvastamiseks kõige paremini hiireviu ja kodukakk, selgub värskest uuringust.

Ilmateadlane: jaanipäev tuleb kuiv, aga jahe

16.06.20 ... Kuna aasta jooksul saab mingis piirkonnas kokku olla õhusooja vaid teatud hulk kraade, tõotab soe talv jahedat suve. Soe juuni tähendab aga jahedat suve lõppu. Tänavune jaanipäev tõotab seega tulla kuiv ja päikeseline, ent jahe, rääkis ilmateadlane Jüri Kamenik.

Eestis on Euroopa kehvemaid ujumisvesi

13.06.20 ... Euroopa ujumisvee kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid Eesti on paraku viimaste seas, selgub Euroopa keskkonnaagentuuri ja Euroopa Komisjoni värskest ülevaatest. Siiski on enamikus Eesti supelrandadest suurepärane või hea veekvaliteet.

Norilski diislileke on ulatuselt maailma 20 suurema kütuseõnnetuse seas

12.06.20 ... Põhja-Venemaal Norilskis ulatub diislileke 21 000 tonnini. Ehkki loodus saab ajapikku Norilski diislisaastest võitu, näitab varasem kogemus, et õnnetuse jälgi võib näha ka 40 aasta pärast.

Euroopa Kohus: hunti tuleb kaitsta ka linnas

12.06.20 ... Hunt on Euroopa Liidu reeglite järgi kaitsealune loom isegi siis, kui ta satub linna, otsustas Euroopa Liidu Kohus Rumeenias toimunud hundipüüdmise juhtumit analüüsides

Uuring: inimtegevusest on puutumata pool maakera maismaast

12.06.20 ... Umbes pool Maa jääkatteta maismaast on seni inimtegevusest kas täielikult puutumata või kasutusel vaid vähesel määral. See annab lootust, et kiiresti tegutsedes on võimalik nende alade looduslik mitmekesisus säilitada, kirjutavad California Davise Ülikooli teadlased.

Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit

11.06.20 ... Kohalikel omavalitsustel tuleks leppida, et Eesti rahvaarv ei hakka ilmselt lähiaastatel kasvama ja aeg on teha sellele vastavalt ruumis ümberkorraldusi, leiab Kadri Leetmaa, Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse juhataja ning Eesti inimarengu aruande kaasautor Novaatorile antud intervjuus.

Bakterite ja disainerite koostöö võiks vähendada veeraiskamist 500 korda

11.06.20 ... Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistrant Kristel Aimee Laur tutvustas "Terevisoonis" bakterite abil värvitud kangast. Praegu veel katsetamisfaasis värvimismeetod võiks vähendada tekstiilitööstuse veekulu umbes 500 korda.

Jätkuv autostumine muudab linnatänavad liiklustorudeks

11.06.20 ... Auto olemasolust on saanud Eesti ääremaadel hädavajadus. Suuremates linnapiirkondades hakkab jätkuv autostumine pärssima aga inimeste liikumisvõimalusi ja vähendab ühiskonna sidusust, selgub Eesti inimarengu aruandest.

Korallsaared võivad tõusvaski meres püsima jääda

11.06.20 ... Kliima soojenemisest tulenev merepinnatõus ei ohustagi madalaid korallsaari nii palju, kui kardetud. Kõrgenevas meres kasvavad saaredki kõrgemaks.

Toidutehnoloog: taimsete valkude pealetungi aeglustab eestlaste identiteet

09.06.20 ... Eesti teadlane Mari-Liis Tammik sai USAst 250 000 eurot toetust, et otsida lihale taimseid alternatiive. Taimsete toodete arendusjuhina tegeleb ta Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses (TFTAK) kaeravalgust "lihatoodete" arendusega, vahendab Taimne Teisipäev.

Putukauurija: tolmeldajate arvukust võiks tõsta põlluäärsed metsaribad

08.06.20 ... Eestis elavad kimalaseliigid eelistavad elupiagana metsaseid põlluservi. Kimalastest oleks põlluharijale kasu tolmeldajatena, mistap võiks põldude servad olla võimalikult laiad ning põllud metsalappidega läbisegi, rääkis Tartu Ülikooli entomoloog Virve Sõber.

Kliimamuutuste tõttu saab Eesti põllumees lõigata kaks saaki aastas

04.06.20 ... Kliimasoojenemine teeb taimede kasvuperioodi pikemaks, teisalt põhjustavad kliimamuutused põllumajanduses rohkem ekstreemsemaid olusid, näiteks võivad olla põuad pikaaegsemad, rääkis "Terevisioonis" Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht Ülo Niinemets.

Tänavuse Negavati konkursi võitis Eesti esimene taimepiim EIMU

03.06.20 ... Juba kaheksandat korda andsid keskonnainvesteeringute keskus ja keskkonnaministeerium 10 000 eurose preemia parimale noorte pakutud roheideele. Tänavu pälvisid võidu EIMU kohalikust toorainest taimsed piimajoogid.

TTÜ teadlane: põllumajanduse mõju Eesti vee kvaliteedile on üsna suur

03.06.20 ... Kuigi põllumajanduse mõju vähendamiseks on töötatud Euroopa tasandil välja üle 100 meetme, pole Läänemeres reostuskoormuse vähenemist märgata. Eestis toimuvast aitab parema pildi saada Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste juhitav põhjalik kompeksuuring.

Pandeemia viib süsihappegaasi emissiooni järsku langusse

02.06.20 ... Koroonaviiruse pandeemia tagajärjel langeb süsihappegaasi heite hulk atmosfääri tänavu rohkem kui ühelgi varasemal aastal pärast Teist maailmasõda. Kliimamuutust see langus aga ei peata.

Kuuma taluvad vetikad hoiavad korallide pleekimise ära

29.05.20 ... Võib-olla õnnestub korallrahusid päästa, kui tõsta korallidega koos elavate vetikate kuumataluvust. Austraalia teadlased on oma laboris aretatud vetikaid korallide peal katsetanud ja jäänud tulemusega rahule.

Mullikile asemel saaks postipakkides kasutada hoopis lambavilla

28.05.20 ... Keskkonda saastava mullikile asemel oleks postipakkides võimalik kasutada hoopis lambavilla, mida läheb aastas ainuüksi Eestis raisku 153 000 kilogrammi.

Maailma Seemnepanga direktor: hakkame seemneid massiliselt tagasi saatma

27.05.20 ... Üks arktilise Svalbardi saarestiku kuulsamaid rajatisi on tulijale kohe esmapilgul nähtav – lennujaama lähistel asuvasse vanasse kaevandupiirkonda rajatud Maailma Seemnepank peidab oma jäises põues pea miljonit erinevat seemnenäidist üle kogu maailma. Suurem osa hoidlapinnast on veel vaba, ent sordid, mida sinna võiks saata, surevad massiliselt välja, tõdeb Maailma Seemnepanga tegevdirektor Stefan Schmitz Novaatorile antud intervjuus. Näiteks Ameerika Ühendriikides on viimase saja aastaga ligi 90% puu- ja juurvilja sortidest kaduma läinud.

Tuumapommikatsetused tõid vihma

27.05.20 ... Kui maailma omaaegsed suurvõimud tegid külma sõja ajal tuumakatsetusi, siis kasvas tuhandete kilomeetrite kaugusel sademete hulk. Nii väidavad Briti teadlased, kes peavad põhjuseks tuumaplahvatuste tagajärjel tõusnud elektrilaengut atmosfääris.

Antropotseen – inimkonda jäävad mälestama massväljasuremise jäljed

21.05.20 ... Inimesed muudavad planeeti kiiremini kui miski muu viimase 65 miljoni aasta jooksul. Kauges tulevikus tegutsevatele geoloogidele võib paista terve kuulsusrikas inimeste ajastu – antropotseen – aga eriskummalise, kuid Maa ajaloos vaid viivu kestnud ajutise nähtusena.

Eesti lagealad räägivad süsteemsest metsapõletamisest

21.05.20 ... Kuigi tänapäeval räägime metsapõlengutele mõeldes eeskätt soojeneva kliima mõjust, on ajaloos metsi maha põletanud inimene ise. Kuidas on alepõllundus kujundanud Eesti maastikke ning kui hästi eri liiki puud põlevad, rääkis Novaatorile Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Siim Veski.

Bioloog: intensiivne tootmine asetab loomad nende jaoks ebaloomulikku keskkonda

19.05.20 ... Teisipäeval kell 21.30 on ETV2 eetris film "Loomade söömine", mis räägib USA näitel põllumajanduse, eriti loomakasvatuse intensiivistumisest viimase poole sajandi jooksul. Filmi juhatab sisse bioloog Aleksei Lotman.

Mikroseened aitavad karjääri muuta roheliseks niiduks

19.05.20 ... Arvestades niitude kahanemise pöörast kiirust viimase saja aasta jooksul, on selge, et looduskaitse üksi ei suuda väärtuslike niiduelupaikade ja nendel elavate liikide säilimist tagada. Teadlased on asunud otsima võimalusi luua niidukooslusi endistesse kaevanduspiirkondadesse.

Eesti on piimandusmaa, kuid tulevik on linnukasvatuse päralt

19.05.20 ... Eestis toodetakse piima pea kaks korda rohkem, kui elanikkonna varustamiseks vaja. Samas peab üha rohkem inimesi kanu ning tulevikus ootab linnulihatootmist tõus, rääkis Novaatorile Eesti Maaülikooli dotsent Ragnar Leming.

Koroonakriis reostab tänavaid ja loodust uue väikeprügiga

15.05.20 ... Prügipimeduse tõttu pole me harjunud märkama väikest prügi enda ümber: näiteks suitsukonisid, kohvitopse ega salvrätikuid. Koroonakriisi ajal kohtab tänavail ka äravisatud maske ja kummikindaid. Pisiprügist ja prügipimedusest rääkis Novaatorile Tallinna Ülikooli ökoloogia dotsent Mihkel Kangur.

Metsaekspert: loodusväärtustele pole osatud panna külge head hinnasilti

14.05.20 ... Metsakaitseprobleemid on üle kogu maailma üsna sarnased ja lähtuvad sageli inimeste oskamatusest omistada metsaelustikule ja loodusväärtustele rahalist väärtust, leidis Liis Kuresoo, Eesti Looduse Fondi metsaekspert, kommenteerides Keskkonnakuu raames linastuvat filmi "Lageraie – Euroopa hääbuvad metsad".

Kuuse-kooreürask vallutab järk-järgult Eesti kuusikuid

14.05.20 ... Kuuse-kooreürask on üsna tilluke, umbes viie millimeetri pikkune mardikas. Kui selliseid tegelasi liiga palju on, tekitavad nad metsas paksu pahandust. Ilmastiku muutustest tingitud varasem kevad ja soojemad suved soodustavad üraski massilist levikut.

Merevahust ja lainetest paiskub õhku mikroplasti

13.05.20 ... Kui seisame mere ääres, sääred merevahus, ja hingame soolast mereõhku, siis teadkem, et selles õhus on peale soola ka näiteks baktereid ja viirusi ning muud täiesti looduslikku kraami, aga nagu nüüd välja tuleb – ka pisikesi plastitükikesi, millega inimkond oma keskkonda saastab.

Eesti järvedest paiskub CO2 õhku mõõdukal hulgal

11.05.20 ... Võrreldes maailma teiste järvedega õhkub Eesti järvedest süsihappegaasi atmosfääri keskmisel määral, selgub hiljuti ilmunud uurimusest. Kasvuhoonegaasi sidumise nimel nende aineringe kallale minemiseks pole mingit põhjust.

Virtuaalseid loodusretki naudivad kõige enam vanemaealised

08.05.20 ... Pandeemiast tingitud piirangute tõttu on olnud seltskonnaga loodusobjektide külastamine takistatud. Looduse virtuaalselt kogemisel saadavat naudingut mõjutab nii inimeste vanus kui ka haridustase, selgub Eesti ja Rootsi teadlaste uuringust.

Eri kõrgusega puud hoiavad linnaõhu puhtama

08.05.20 ... Millised puud peaksid linnas kasvama, et õhk oleks võimalikult puhas? Soome teadlased on küsimust superarvutil uurinud ja saanud vastuse: päris hea valik on kolm rida eri kõrgusega puid piki tänavat.

Timo Palo: praegusel põlvkonnal puudub fossiilkütustesse investeerimiseks voli

07.05.20 ... Pealekasvav põlvkond on varasematest keskkonnateadlikum ja teeks nende tulevikku mõjutavate otsuste langetamisel praegusest generatsioonist teistsuguseid valikuid, leiab polaaruurija ja presidendi kliimanõunik Timo Palo.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: