10.09.26 KESKKOND ... Konkurents Hiinaga ajab eurooplaste jaoks Lõuna-Ameerika importsoja hinda üha kõrgemaks. Balti- ja Põhjamaades võiks kasvatada seega loomasöödaks rohkem põlduba, hernest ja muid valgurikkaid liblikõielisi, Ida-Euroopas sobiksid selleks hästi sööti jäänud endised põllumaad, arutleb Helsingi Ülikooli kaunviljateaduse professor Frederick Stoddard.

09.09.26 KESKKOND ... Musta merd Varna järvega ühendavas kitsas sadamakanalis võivad tekkida ootamatult tugevad hoovused ja veetaseme kõikumised, mis ohustavad laevaliiklust ning raskendavad sadama tööd. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased aitasid välja selgitada, mis seda nähtust Bulgaaria suurima sadama ja kuulsa turismipiirkonna järve kanalis põhjustavad.

09.09.26 LOODUS ... Traditsioonilistest seiremeetoditest jääb Eesti jõevähki ohustavate võõrliikide ohjamisel väheks. Kiiresti ja tõhusalt aitab neid liike leida aga eDNA ehk keskkonna-DNA meetod, osutab Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö.

07.09.26 KESKKOND ... Peaaegu iga teine põllumajandustöötaja maailmas saab aasta jooksul vähemalt korra ägeda pestitsiidimürgistuse, selgub värskest rahvusvahelisest uuringust. Teadlaste hinnangul tähendab see kuni 433 miljonit mürgistusjuhtu aastas, samal ajal sureb taimemürkidega kokkupuute tõttu ligikaudu 11 000 inimest aastas.

04.09.26 KESKKOND ... Pärnus sadas loetud tundide jooksul maha sedavõrd palju vihma, et seda saab kutsuda sajandi vihmaks, leiab Eesti Maaülikooli nooremprofessor Ottar Tamm. Vahejuhtum võiks kannustada kohalikke omavalitsusi looma konkreetseid uputusplaane, et hoida ära keldrite ja tänavate vee alla uppumist.

04.09.26 KESKKOND ... Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid oma uues töös Eesti kliima tulevikku senisest erineva nurga alt. Tulemused osutavad, et iga ülemaailmse soojenemise kraadi kohta kerkib siinne keskmine õhutemperatuur 1,5 C° kraadi võrra.

01.09.26 KESKKOND ... Värske Vaikse ookeani pinnatemperatuuride uuring tõi päevavalgele seose planeedi soojenemise ja El Niño võimendumise vahel. Galápagose saartelt kogutud tuhandeaastased korallide toesed osutavad, et äärmuslike kliimasündmuste esinemissagedus kasvas pärast tööstusrevolutsiooni märkimisväärselt.

31.08.26 KESKKOND ... Kodu sidruni- või männilõhnaliste vahenditega küürides paiskub siseõhku triljoneid nähtamatuid osakesi. Purdue Ülikooli teadlaste värske uuring osutab, et koristades sissehingatav saastekogus on võrreldav tiheda liiklusega maantee äärest saadavaga.

31.08.26 LOODUS ... Euroopa põtrade arvukus hakkas pärast jääajajärgset õitsengut järsult langema eeskätt Kesk-Euroopas, kus inimene loomade elupaigad tugevalt ümber kujundas. Eesti põdrad kuuluvad samas idapoolsesse asurkonda, mis on püsinud läbi aastatuhandete märksa stabiilsemana.

27.08.26 KESKKOND ... Euroopa Liidus aastakümnete eest keelatud leegiaeglustite (PBDE-d) jälgi leiab tänini nii elumajades, kontorites kui ka taaskasutatud plastis. Rahvusvaheline mahukas ülevaateuuring osutab, et eurooplased puutuvad mürgiste kemikaalidega sageli kokku just vana elektroonika ja siseruumide tolmu kaudu.

27.08.26 TEREVISIOON ... Läänemere päeval oli "Terevisioonis" külas Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips, kelle sõnul võib vaikselt hakata püsivate ja uute murede kõrval rääkima ka Läänemere olukorraga seotud rõõmudest.

19.08.26 KESKKOND ... Soojenev kliima ohustab vanemaealisi märksa enam, kui senised arvutimudelid näitasid. USA teadlaste värske teadustöö osutab, et eakad kogevad juba 1,5-kraadise temperatuuritõusu korral suuremat kuumastressi kui nooremad täiskasvanud neljakraadise soojenemise tingimustes.

17.08.26 KESKKOND ... Eesti rabad on populaarsed vaatamisväärsused nii turistide kui ka kohalike seas, kuid rabalaukad on suure külastuskoormuse suhtes tundlikud ja sage suplemine muudab nende ökosüsteemi. Teadlased soovitavad elurikkuse säilitamiseks minna ujuma teistesse veekogudesse.

14.08.26 KESKKOND ... Umbes 56 miljoni aasta eest toimunud äkiline kliimasoojenemine laastas Maa metsi sadadeks tuhandeteks aastateks. Vaatamata kõrgemale CO2 tasemele vähenes kuumuse ja põua koosmõjul metsade võra ulatus enam kui poole võrra, osutab hiljutine uuring.

14.08.26 ÜHISKOND ... Turist valib reisil ühistranspordi, sorteerib prügi ja säästab majutuses vett, kui need valikud on tehtud talle lihtsaks ning mugavaks. Niisugust mõtteviisi aitaks üle Eesti ühtlasemalt arendada turismisektori eri osapoolte paremini korraldatud koostöö, leidsid Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased.

14.08.26 KESKKOND ... Heledad 'Chardonnay' viinapuud kohanevad kliimasoojenemisest tingitud veepuudusega märksa paremini kui punaveini tegemiseks sobivad 'Pinot noir' taimed. Kui hele sort talub veestressi visalt, vannub tumeda ainevahetus tugeva põua käes alla, leidsid Prantsuse ja Saksa teadlased.

14.08.26 KESKKOND ... Tekstiilitööstus ei suuda praegu koguda ega pakkuda iga rõivaeseme kohta selle keskkonnajalajälje andmeid, leidsid Eesti teadlased.

13.08.26 KESKKOND ... Maailma merede keskmine pinnatemperatuur väljaspool polaaralasid tõusis juulis mõõtmisajaloo kõrgeimale tasemele, purustades senise, 2023. aastal püstitatud juulirekordi.

12.08.26 KESKKOND ... Ühiskond ootab metsadelt samaaegselt väga erinevaid hüvesid. Muutuva kliima ja ebapiisavalt kooskõlastatud metsapoliitika tõttu ilmnevad erinevate metsa pakutavate hüvede kasutamise osas aga põhimõttelised vastuolud.

11.08.26 TEHNIKA ... Kasutatud toiduõlist on võimalik valmistada lisandit, mis muudab lennukikütuse keskkonnasäästlikumaks, osutab Eesti teadlaste osalusel valminud uuring.

10.08.26 KESKKOND ... Paljud ei kujuta ilmselt ettegi, et meie linnade betoonvundamendid ja asfaltteed sõltuvad tavalisest liivast ja kruusast. Ometi kaevandatakse neid maapõuest igal aastal rohkem kui kõiki fossiilkütuseid kokku.

06.08.26 KESKKOND ... Esmaspäeva varahommikul Tallinna lahes Naissaare lähedal registreeritud 0,5-magnituudine tõuge osutus looduslikuks maavärinaks. Sündmus reetis varem peamiselt meremiinide õhkimisega silma paistnud piirkonnas Eesti aluskorras peituva rabakivi seismilise iseloomu.

06.08.26 KESKKOND ... Bussis käsipuud haarates või pangaautomaadi nuppe vajutades puutume iga päev kokku nähtamatu maailmaga, mis on palju mitmekesisem, kui seni arvatud. Mahukas uuring näitab, et maailma linnades ja nende lähiümbruses peitub kümneid tuhandeid seni tundmatuid RNA-viiruseid, millest väga suur osa on teadusele täiesti uued.

05.08.26 KESKKOND ... Pikka aega on peetud iseenesestmõistetavaks, et linnaelanikud koormavad keskkonda märksa vähem kui maainimesed, sest linlased kasutavad ühistransporti ja elavad sageli kortermajades. Värske uuring näitab, et see eeldus ei pea kogu Euroopas paika ning asjade tegelik seis sõltub otseselt riigist ja elanike jõukusest.

04.08.26 EESTI ... Üle Eesti liigub taas Lõuna-Euroopa maastikupõlengutest pärinev saaste, mis pole seni siiski meil õhu kvaliteeti märgatavalt halvendanud. Vaikses ookeanis kujunev ilmastikunähtus El Niño võib juba lähikuudel hakata mõjutama maakera ilmastikku, Eestisse jõuab selle mõju siiski hiljem.

31.07.26 KESKKOND ... Eelnenud aastakümnete eduka kustutustöö mõjul kuhjus Lõuna-Euroopa maastikule hulganisti süttivat materjali, mis annab hoogu praegusele suurpõlengutele. Äärmuslike ilmastikuolude survel hakkavad Vahemere tulekahjud meenutama üha enam California kurikuulsalt laastavaid megapõlenguid, osutavad teadlased.

30.07.26 KESKKOND ... Eesti avalikel üritustel ringlevad paksu seinaga plasttopsid koormavad praeguse tagastusmäära juures keskkonda enam kui tavalised ühekordsed jooginõud, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööst. Soovitud tulemuse jaoks peaks leidma need kasutust vähemalt kuus-seitse korda.

30.07.26 KESKKOND ... Kuumal suvel võib tunduda hoolikalt pöetud muruplats koduaias ideaalne koht, kuhu end pikali visata. Tuleb aga välja, et palaval päeval kütab päike rohelise vaiba peaaegu sama kuumaks kui asfaldi. Eesti Maaülikooli teadlaste uuringust selgub, et aedade tegelik mõju sõltub sellest, milliseid taimi seal kasvatatakse ja kuidas neid hooldatakse.

29.07.26 KESKKOND ... Merepinna lained mõjutavad rannikumeres merepõhja märkimisväärselt, sest vee liikumine ei lakka kohe pinnal. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste osalusel valminud teadustööst selgub nüüd, et sõltuvalt aastaajast võib klorofüll setete liigutamiseks tarvilikku jõudu kordades kasvatada.

29.07.26 KESKKOND ... Vaikse ookeani ekvatoriaalosas kogub hoogu erakordselt tugev El Niño, mis ähvardab lähikuudel kergitada planeedi keskmise õhutemperatuuri uutesse kõrgustesse. Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti sõnul on Vaikse ookeani pinnavesi juba praegu anomaalselt soe ja nähtus liigub kursil, mis võib purustada kõik senised rekordid.

24.07.26 TEHNIKA ... Viimaste aastate temperatuuritõus suurendab kogu maailmas nõudlust mehaaniliste jahutussüsteemide järele. Austraalia teadlaste ülevaateuuring osutab nüüd, et pelgalt konditsioneeridele tuginemine koormab elektrivõrku ega paku kliimamuutustele pikaajalist lahendust.

23.07.26 KESKKOND ... Eesti põllumeeste külvikorda lisandub üha rohkem uusi ning vähem tuntud kultuure. Katsetama panevad taimekasvatajaid nii kõrged väetisehinnad, heitlik kliima kui ka agronoomide uudishimu.

21.07.26 LOODUS ... Rahvusvaheline teadlasrühm hindas esimest korda maailma õistaimede seisundit meetodiga, mis võtab arvesse liikide evolutsioonilist eripära. Tulemustest selgub, et inimtegevuse tagajärjel ähvardab väljasuremine enam kui viiendikku õistaimede geenipärandist.

17.07.26 KESKKOND ... Kuigi maailma suuremad ilmaennustuskeskused kasutavad ilmaennustuste parendamiseks üha rohkem tehisaru abi, pole keerukad matemaatilised mudelid ja sünoptikute aastatepikkuse kogemuse väärtus kuhugi kadunud, leiab keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

17.07.26 KESKKOND ... Teadlaste hinnangul kasvatab 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste laienemine märgatavalt turniiri süsinikuheidet. Uuringu järgi tuleb suurim osa suurürituste kliimamõjust siiski pealtvaatajate reisimisest, mitte võistluse korraldusest.

17.07.26 ÜHISKOND ... Eesti inimeste hoiakud kliima- ja roheteemade suhtes on Euroopa Liidus keskmisest skeptilisemad. Samas oli konkreetselt Euroopa rohelise kokkuleppe teemal aastatel 2019–2025 ilmunud artiklites hoiak leppe suhtes valdavalt positiivne või neutraalne, osutab Eesti Maaülikoolis (EMÜ) kaitstud magistritöö.

16.07.26 EESTI ... Suurkiskjatest on Eestis kõige paremas seisus karud, kelle arv jätkuvalt kasvab. Samas väheneb endiselt rebaste ja metskitsede arv ning ka ilveste arv pole piisavalt kasvanud, et nende küttimist soovitada, selgub tänavusest keskkonnaagentuuri raportist.

13.07.26 KESKKOND ... Möödunud neljapäeval Tõrvas purunes kaks paisu, millele järgnenud üleujutus puudutas kümmet majapidamist. Eesti Maaülikooli teadlaste kiiranalüüs viitab, et sündmusele eelnenud sadusid tuleb ette keskmiselt 12 aasta tagant ehk pelgalt erakorralise ilma kaela seda ajada ei saa.

09.07.26 KESKKOND ... Puidu kasutamine vähendab jõudsalt fossiilsetest materjalidest pärinevat süsinikuheidet, osutab värske Soome ja USA teadlaste uuring. Suurima võidu annab saematerjal.

09.07.26 KESKKOND ... Kuigi soojem kliima võiks põhjamaiste metsade kasvu kiirendada, töötavad suurenev sademete hulk ja õhuniiskus sellele vastu. Tartu Ülikooli teadlaste värsked uuringud osutavad, et kuused ei suuda niiskemas õhus enam sama tõhusalt fotosünteesida ning kulutavad rohkem ressursse hingamisele ja juurte kasvatamisele.

06.07.26 KESKKOND ... Looduse mitmekesisena püsimiseks tuleb kooselus teiste liikidega arvestada ka inimmõjuga. Proovikivi on linna elurikkamaks muutmine, sest just seal on levinud inimesest lähtuv mõtteviis.

02.07.26 KESKKOND ... Euroopa keskkonnaagentuuri raportist saab lugeda, et Eesti suplusvee kvaliteet on üks Euroopa kehvemaid. Merebioloog leiab aga, et raportit tuleb lugeda tähelepanelikult. Tema sõnul ei tähenda koht pingereas sugugi seda, et Eesti randades oleks ujumine ohtlik.

01.07.26 KESKKOND ... Nelja aasta pikkune põllukatse kinnitas, et vahekultuuride kasvatamine aitab tavaviljeluses suurendada saaki ning nõuetele vastav viljavaheldus võib parandada ka põllumehe majandustulemusi. Uuring tõi esile, et vähem viljakal mullal osutus maheviljelus enamikel aastatel kattetulu poolest tavaviljelusest edukamaks.

30.06.26 KESKKOND ... Ehkki Läänemeri soojeneb kiiresti, on selle rannikuvetes hakanud esinema üha tugevamad külmalained. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust selgub, et nähtuse taga on tuulte, madala rannikumere ja külma õhu koosmõju, mis võib lühikese ajaga langetada vee temperatuuri mitme kraadi võrra.

22.06.26 LOODUS ... Öise eluviisiga lagritsat on looduses keeruline märgata, mistõttu tuleb tema kohalolu kindlaks teha kaudsete märkide järgi. Värskest uuringust selgub, et oksale kinnitatud jäljetunnel võib selleks olla pesakastist märksa tõhusam vahend.

19.06.26 KESKKOND ... Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks seaduse, mis lõdvendab uute aretustehnikatega loodud taimede kasvatamisele kehtestatud reegleid. Pööre annab ka Eesti teadlastele võimaluse tuua laborites aretatud kliima- ja haiguskindlamad sordid peagi katsepõldudele.

18.06.26 KESKKOND ... Sel aastal jääb jaaniõhtu Eestis suuremas osas kuivaks ja õhtu tuleb mõõdukalt soe, lohutab sünoptik Ele Pedassaar.

18.06.26 LOODUS ... Seenekasvatus on nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvav valdkond, mis hõlmab nii söögi- ja raviseente kui ka pärmide ja biotõrje antagonistide tootmist. Eesti Maaülikooli kaasprofessori Kalev Adamsoni sõnul võimaldaks seente laialdasem kasutus väärindada senisest enam ka kohalikke metsandus- ja põllumajandusjäätmeid.

17.06.26 KESKKOND ... Vaikse ookeani pinnakihi temperatuur on viimastel nädalatel märgatavalt kerkinud, märkides El Niño kliimafaasi algust. Copernicuse kliimateenistuse mudeli kohaselt võib paiguti kerkida veetemperatuur nelja kraadi võrra üle pikaajalise keskmise ehk oodata võib ühte mõõtmisajaloo tugevamat El Niñot.

16.06.26 KESKKOND ... Kuuse-kooreüraski kahjustusi aitab kõige tõhusamalt ohjeldada kevadine sanitaarraie, samas ei vähenda võimalust nende jätkumiseks talvine üraskitest kahjustatud puude raie. Lisaks mõjutavad kahjustuste kulgu metsa puuliigiline mitmekesisus ja kogu maastiku tasandil toimuvad protsessid.