Keskkond

Malaisia vaidlustab EL-i plaani palmiõlist loobuda WTO-s

16.07.19 ... Malaisia esitab Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) kaebuse seoses Euroopa Liidu plaaniga lõpetada järkjärgult palmiõli kasutamine biokütustes, ütles riigi minister.

Aastakümneid Pirital inimesi häirinud haisust pääsu pole

11.07.19 ... Pirita mereäärselt alalt tulevale ebameeldivale haisule ei ole siiani ühtset lahendust. Periooditi esinevat haisu on seni püütud leevendada vetikate korjamisega rannaäärselt alalt, ent tänavu raskendab seda näiteks kõrge veetase.

Sajandi keskpaik võib tuua Tallinna Bratislava kliima

11.07.19 ... Maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu tõttu võib sarnaneda Tallinna kliima 2050. aastaks sellest 1300 kilomeetrit lõunas asuva Bratislava omale. Igas viiendas linnas valitsevatele tingimustele ei leiaks praegusest maailmast analoogi.

Kuumahoiatused muutuvad Euroopas üha sagedasemateks

08.07.19 ... Suviste kuumalainetega kaasnevad terviseprobleemid on järjest aktuaalsemaks muutunud ka Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Esmaspäeval arutasid Eesti, Soome ja Rootsi kliimateadlased Tallinnas, kuidas ennetada kuumalainete põhjustatud tervisekahjusid.

Teadlased: kliimamuutusi saab pidurdada miljardihektarilise hiidmetsaga

05.07.19 ... Toidu tootmist ja kohalikke ökosüsteeme ohustamata saaks maailmas uuesti metsaga katta peaaegu miljardi hektari jagu maismaad. Uued metsad seoksid lähikümnenditel ligi poole inimeste õhkupaisatud süsihappegaasist, selgub värskest analüüsist.

Metskitsi hukkub liikluses mitu korda rohkem kui aastate eest

03.07.19 ... Alates 2013. aastast on metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv kolmekordistunud, selgub keskkonnaagentuuri ulukiasurkondade aruandest.

Inimmõju kasvatas Euroopa kuumalaine nägemise võimalust viis korda

03.07.19 ... Kuigi üksikute sündmuste kliimamuutustega seostamine on veel raske, on kasvatanud inimmõju sarnaste kuumalainete esinemissagedust vähemalt viis korda ja aitas püstitada hiljuti ka uusi temperatuurirekordeid, selgub värskest analüüsist.

Mereökoloog Jonne Kotta: istume dünamiidi otsas

03.07.19 ... Mida teeb teadlane, kel on erialaseid andmeid kõikjalt maailmast, ent kelle jaoks osutub valgeks laiguks kõige kaugem ja külmem koht? Ta läheb sinna ise kohale. Isegi kui see võtab üle kümne aasta ettevalmistusaega, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Analüüs: Pariisi kliimaleppe nurjaks juba olemasolevad elektrijaamad

02.07.19 ... Enam kui 30 riigi lubadustest lõpetada lähitulevikus söe kasutamine jääb Pariisi kliimaleppe täitmiseks vajaka. Juba olemasolevad fossiilkütustel töötavad elektrijaamad ja autod paiskavad õhku piisavalt CO2, et tõsta planeedi temperatuuri enam kui 1,5°C võrra, selgub värskest analüüsist.

Analüüs: USA sõjavägi paiskab õhku rohkem CO2 kui 140 riiki

27.06.19 ... USA sõjavägi paigutuks riigina oma iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitmete poolest maailmas 47. kohale, selgub avalike teabenõuete abil selle energiatarvet uurinud Briti ja USA teadlaste analüüsist.

Tartu idufirma otsib maailma parimat mulda

27.06.19 ... Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja idufirma OÜ Click & Grow koostöö maailma parima, loodushoidliku mulla otsingul tõi projekti lõpuks kaasa rohkem küsimusi kui vastuseid.

Soome vetes laiub 15-kilomeetrine õlilaik

20.06.19 ... Läänemerel Soome vetes Utö saare juures on 15 kilomeetri pikkune ja üle poole kilomeetri laiune õlilaik.

Doktoritöö selgitab, kuidas taastub muld militaarmasinate roobastest

19.06.19 ... Rasketehnika, näiteks kaitseväe lahingumasin, võib pinnasele jätta sügavad roopad, mille all on pinnas kokku surutud ehk tihendatud. Tihedam pinnas tähendab kehvemat elu- ja kasvukeskkonda taimedele. Kui kaua läheb rohumaal või põllulapil aega rasketehnika roobaste kahjustusega toimetulekuks, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Graafikulugu: kes näeb Eesti kõige karmimaid jaanipäevi?

19.06.19 ... Jaanipäeva ilma põhjal võiks valida pühade pealinnaks Kuusiku, kus on mõõdetud jaanilaupäeva kõige kõrgem ja madalaim õhutemperatuur. Kandidaate leidub aga teisigi.

Rohelisest elektrist tuumajaamani – mis on mis ja mis sobiks Eestile?

12.06.19 ... Üha põletavam on küsimus, millised energiatootmise viisid võiksid tulla praeguse põlevkivil põhineva tehnoloogia kõrvale. Tuumajaam? Tuulikud? Päikesepatareid? Mis on mis ning mis millise tehnoloogia eelised ja puudused Eestis, sellest tegi ülevaate energeetikahuviline Hillar Toomiste.

Doktoritöö: Eesti liivarandades võib radioaktiivsus olla kõrgem mineraalide tõttu

17.06.19 ... Nii rasked kui ka kergemad mineraalid võivad põhjustada randades kõrgenenud radioaktiivsust, nii selgub Tallinna Ülikoolis täna kaitstavast väitekirjast.

Kaks tundi nädalas looduse rüpes on tervisele hea

17.06.19 ... Looduses olla on tervislik. Briti teadlased said sellele tõdemusele uut tuge, kui uurisid läbi peaaegu 20 000 inglase kohta varem kogutud küsitlusandmed.

Süvameres on plastsaastet rohkemgi kui pinnavetes

16.06.19 ... Plastsaaste jätkab võidukäiku. Teadlased on leidnud pisikesi plastiosakesi ka sügavalt mereveest ja seal elavatest olenditest.

Riigi rahamasinast Ida-Viru painajaks ehk mis juhtus CO2 hinnaga

16.06.19 ... Võrreldes 2018. aasta algusega tuleb maksta tonni CO2 õhku paiskamise eest peaaegu kolm korda rohkem. Ennustuste kohaselt kasvab selle hind lähiaastatel veelgi. Sellest ei pruugi aga Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks piisata, mistõttu on aeg hakata tegelema ühiskondliku vapustuse ennetamisega, leiavad eksperdid.

Kersti Kaljulaid: Maa põeb haigust nimega Inimene, kes emiteerib CO2-te

14.06.19 ... Minu arvates oleks väga tähis jagada kliima soojenemisega seotud faktoloogiat rohkem ka meie ettevõtjatega, et nad ei investeeriks sektoritesse, kus kliimakomponenti tuleb juba nüüd arvesse võtta, ütles president Kersti Kaljulaid Euroopa Liidu kliimaseminaril.

Inimesed söövad nädalas pangakaardi jagu plasti? Täit tõde ei tea mitte keegi

13.06.19 ... Inimesed võivad igal aastal tahtmatult sisse süüa ja hingata enam kui 250 grammi jagu mikroplasti, selgub Maailma Looduse Fondi tellitud raportist. Ekspertide sõnul napib sedavõrd täpse hinnangu andmiseks kvaliteetseid alusandmeid ja selgus puudub ka plasti tervistkahjustava toime osas.

Teadlaste soovitus Tallinnale: Reidi teel peaks piirkiirus olema 40 km/h

12.06.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) koostatud uuringu kohaselt oleks õige, kui rajataval Reidi teel oleks sõidukitele kehtestatud piirkiiruseks 40 km/h.

Viimase sajandiga suri välja sadu taimeliike

11.06.19 ... Viimase 250 aasta jooksul on surnud välja ligi 600 liiki seemnetaimi. Tempo ületab looduslikku väljasuremiskiirust sadu kordi, leiavad Briti ja Rootsi teadlased.

Ökoloogi soovitused laulu- ja tantsupeole: rohkem ökopropagandat, vähem nänni

10.06.19 ... Keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe ütles tänavuse laulu- ja tantsupeo keskkonnaalaseid põhimõtteid kommenteerides, et need on head uudised, kuid tõi välja mitu punkti, millega tegeledes oleks võimalik üritust muuta veel keskkonnasõbralikumaks. Muu hulgas võiks laulupeo repertuaari lisada nn ökopropagandistlikke lugusid, vähendada nänni müüki ja mõelda ka laulu- ja tantsupeo hajutamisele erinevate kohtade vahel üle Eesti.

Inimeste toidulauale jõuab suurel hulgal mikroplasti

10.06.19 ... Inimeste toidulauale ja hingamisteedesse satub igal aastal kümneid tuhandeid tillukesi plastitükke, selgub värskest uuringust. Mikroplasti mõju inimeste tervisele jääb veel ebaselgeks.

Roomlaste õhusaaste jahutas kliimat

10.06.19 ... Inimese mõju kliimale ei ole mingi uue aja nähtus. Isegi mitte keskaja nähtus. Teadlased väidavad nüüd, et juba Rooma keisririigi ajal mõjutas inimtegevus Euroopa keskmist õhutemperatuuri – ainult et mitte soojemaks, vaid külmemaks.

Marju Kõivupuu: jänese õhkamine ehk mis maksab meie igapäevane prügi?

10.06.19 ... Folklorist Marju Kõivupuu selgitab, kuidas tekkis pürgi meie esivanematel, mida nad sellega peale hakkasid ja mida me võiksime neilt õppida, et tänapäevast prügiuputust ohjeldada. Muu hulgas võiks iga inimene endalt küsida kui palju ma kulutan igas kuus töötunde, et lubada endale prügi?

Laulu- ja tantsupidu loobub ühekordsest plastist ja paneb peolised prügi sorteerima

07.06.19 ... 4.–7. juulini toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm" pöörab ürituse 150. aasta juubelil keskkonnasäästlikkusele senisest suuremat tähelepanu. See tähendab muu hulgas, et selle aasta peo sööginõud on plasti asemel valmistatud taimsest toorainest. Samuti ei saa eri jäätmeid enam koguda ühte prügikasti, vaid neid tuleb juubelipeo toitlustajatel, esinejatel ja külalistel sorteerida.

Anti Hirv. Puittaimed, vesinikumajandus ja tehiskliimas toidu tootmine

07.06.19 ... Aeg Eesti energeetika (ja mitme teise valdkonna) optimaalseks ümberkorraldamiseks on otsa saamas. Keda see huvitab, andke meile parem raha.

Puust ja punaseks: kas bioplasti eelistamine aitab loodust säästa?

07.06.19 ... Biopõhine, biolagunev ja kompostitav plast pole sünonüümid, mistõttu ei pruugi näiliselt keskkonnasõbralik tegu keskkonda tegelikult säästa. Bioplastide vallas orienteerumiseks jagavad näpunäiteid Kadri Kalle sihtasutusest Teeme Ära ja Eesti Maaülikooli külalisõppejõud Mait Kriipsalu.

Kolm lihtsat igapäevategevust, et vähem prügi tekitada

30.05.19 ... Suletud ring tähistab mõtteviisi, kuidas tekitada vähem prügi ning kasutada võimalikult palju prügi uuesti toormena. Ja lõpuks on ju prügi väljaviimine üks tüütu tegevus, seega oleks juba mugavuse mõttes parem, kui seda tekiks vähem. Aga kuidas seda teha?

Ookeanide väetamine võib aidata peatada kliimasoojenemist

30.05.19 ... Otsitakse viise, kuidas vähendada süsihappegaasi ehk CO2 paiskamist atmosfääri, kuid sealjuures oleks nutikas otsida võimalusi, kuidas tehnoloogia abil CO2 atmosfäärist kokku korjata.

Köögijäätmeid bioprügikasti pannes annad neile uue elu

29.05.19 ... ERR-i Keskkonnakuu kampaania "Kus on prügi koht?" raames käis Osooni saatejuht Kristo Elias biojäätmete kogumisringil, et näha, kuidas kogutakse köögijäätmed ja mis nendest edasi saab. Biojäätmete maailma avab Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse juhatuse liige Kertu Tiitso.

Eesti teadlased: järvepõhjast pärit õietolm peegeldab taimede liigirikkust

29.05.19 ... Tallinna Tehnikaülikooli geoloogid jõudsid koostöös Eesti, Soome, Norra ja Saksa kolleegidega järeldusele, et taimede liigirikkuse uurimiseks läbi tuhandete aastate saab kasutada järvedesse ladestunud õietolmu. Teadustöös uuriti 511 järve pinnasettest pärit õietolmu mitmekesisust.

Nõudlus sojaoa järele ohustab planeedi elukeskkonda

27.05.19 ... Sajad tuhanded väikeettevõtjad on pankrotistunud, suured põllumaad on tundmatuseni muutunud ja see toimub kõikjal maailmas. Kas nõudlus sojaoa järele ohustab meie planeedi elukeskkonda?

Teadlased: osoonikihti hävitav kemikaal on pärit Hiinast

23.05.19 ... Teadlaste sõnul on nad teinud kindlaks, et viimaste aastatega atmosfääris kõrgele tõusnud osooni hävitava kemikaali CFC-11 ehk klorofluorosüsiniku tase on seotud Hiinaga, kus vaatamata globaalsele keelule kasutatakse CFC-11-e isolatsioonimaterjalide tootmises.

Maailmamere tase võib sajandi lõpuks tõusta üle kahe meetri

21.05.19 ... Veetase meredes võib 21. sajandi lõpuks tõusta kliimamuutuste tõttu üle kahe meetri, mis tähendab, et sajad miljonit inimesed peaksid rannikutelt minema kolima, leiavad USA teaduste akadeemia teadlased värskes uuringus.

Doktoritöö: värvaine aitab täpsemini mõõta vees leiduvaid mikrovetikaid

21.05.19 ... Kui vetikaid on liiga palju, muutub veekogu veekvaliteet kehvaks ning selles elavad kalad hukkuvad. Seetõttu otsitakse järjest enam viise, kuidas vetikate hulka ja liike vees täpsemini määrata ning ühe sellise meetodi kohta kaitstakse täna Eesti Maaülikoolis doktoritöö.

USA ja Venemaa salateenistused tegid koostööd kliimamuutuste uurimisel

20.05.19 ... Külma sõja järel tegid USA ja Venemaa luureagentuurid koostööd kliimamuutuste uurimise osas, nii selgub keskkonnakuu dokumentaalfilmist "Spioonid planeedi tuleviku nimel".

Kõrbeklaas tekkis asteroidilöögist

20.05.19 ... Klaasmummud lebavad Liibüa kõrbes nagu ergavad juveelid. Sada aastat on mõistatatud, kas nad on tekkinud meteoorkeha maha prantsatamisel või maa kohal õhus lõhki kärgatamisel.

"AK. Nädal": inimesed kasutavad endiselt arutul määral kilekotte

19.05.19 ... Kuigi juba aasta algusest ei saa klient poe kassast enam tasuta õhukesi kilekotte ja tavaliste kilekottide hind on läinud märgatavalt kallimaks, kasutavad inimesed endiselt arutul määral nii õhukesi kilekotte kui ostavad ka massiliselt tavalisi kilekotte. Õhukesest kilekotist loobumine ja taaskasutatavast materjalist poekoti kasutamine oleksid aga kõige lihtsamad võimalused, kuidas inimene saaks oma harjumusi keskkonnateadlikumaks muuta, nentis "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Podcast: kuidas ketšupipudelist saab poekorv ja piimapakist kipsplaat

17.05.19 ... Mõni pakend on keskkonna mõttes kahjulik, aga mõni on natuke parem, sest selle taaskasutus annab pakendi materjalile uue elu. ERR Novaator ja Vikerraadio uurisid, millist pakendit võiks inimene oma igapäevaelus eelistada, et see saastaks vähem keskkonda ja leiaks taaskasutust materjalina.

Film toidu evolutsioonist toob välja GMO pooldamise ja vastasuse põhjused

16.05.19 ... Keskkonnakuu film "Toidu evolutisoon" räägib GMOdes ehk geneetiliselt muundatud organismidest, täpsemalt toidust. Aga mitte ainult sellest, see räägib ka usaldusest ja inimlikkusest ning sellest, kuidas toita 30 aasta pärast üheksat miljardit inimest.

Eesti idufirma leidis ühekordsetele toidunõudele päästva õlekõrre

16.05.19 ... Maailm on uppumas plasträmpsu. Ühe abinõuna keelustab Euroopa Liit ülejärgmisest aastast ühekordsed plastnõud. Ent millega neid asendada? Pabernõud pole jätkusuutlik lahendus, sest puud kasvavad aegamööda ning puidu ületarbimine on maailmas tõsine probleem.

"Suud puhtaks": kuidas ühendada keskkonna kaitsmine ja soov kasvatada sissetulekuid?

14.05.19 ... ETV saade "Suud puhtaks" keskendus sel nädalal ÜRO raportile, mis ütleb, et kasvava inimmõju tõttu on väljasuremisohus ligikaudu miljon taime- ja loomaliiki, seades ohtu ka inimeste enda heaolu. Saatekülalised arutlesid selle üle, kuidas ühendada omavahel vajadus kaitsta keskkonda ja soov kasvatada sissetulekuid?

Vana-Rooma metallurgid saastasid jõudsalt keskkonda

14.05.19 ... Keskkonda saastasid juba vanad roomlased. Susanne Preunkert Prantsusmaalt Grenoble'i Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid Mont Blanci liustikujää sügavamates kihtides sisalduvaid aineosakesi.

Inimene liigutab kaevandamisega päevas rohkem pinnast kui looduslikud jõud

13.05.19 ... Tuul, vesi ja teised looduslikud jõud liigutavad päevas ligikaudu 60 miljonit tonni pinnast. Inimesed liigutavad sama aja jooksul 156 miljonit tonni pinnast. Kuna kogu aeg võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid, kiireneb ka Maa ressursikasutus.

Intervjuu. Rohelise mõtteviisiga materjaliteadlane

12.05.19 ... Rainer Küngas: "Kui kogu maailm saastaks nagu Eesti inimesed, oleks juba viie aasta pärast 1,5-kraadine soojenemine garanteeritud."

Video: Mis kasu on pakendite sorteerimisest?

09.05.19 ... Kodus tekkivate jäätmete korrapärasel käitlemisel on võimalik maa seest ammutatud loodusressurssidele anda palju pikem eluiga. Osooni saatejuht Kristo Elias käis Ragn-Sells AS turundus- ja kommunikatsioonijuhi Rainer Pestiga Nõmme linnaosa pakendikotiringil, avalike pakendikonteinerite juures ja pakendite sorteerimiskeskuses uurimas, mis kasu on pakendite sorteerimisest.

Läänemere lainete uurimine selgitab, kuidas tekivad ookeanis prügisaared

09.05.19 ... Ookeani sattunud prügi moodustab prügisaari - aga miks? Selle taga on meres toimuvad füüsikalised ka keskkonnast tingitud protsessid. Andrea Giudici on pärit Itaaliast ning töötab Tallinna Tehnikaülikoolis teadurina okeanograafia vallas ning uurib just seda, kuidas prügisaared tekivad.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: