Keskkond

Rannikumärgalasid on veidi vähemaks jäänud

17.05.22 KESKKOND ... Teadlased, kes analüüsisid enam kui miljonit pilti, mille satelliidid on aastate jooksul meie koduplaneedist teinud, annavad teada, et padurandu, mangroove ja muid vesiseid mereäärseid alasid on paarikümne aastaga umbes 4000 ruutkilomeetri võrra vähemaks jäänud.

Tonga vulkaanipurske mõjud ulatusid kosmosesse

16.05.22 KESKKOND ... Kui Tonga saarestikus asuv Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaan 15. jaanuaril võimsalt purskas, oli tagajärgi tunda lausa ionosfääris.

Merebioloog: korallrahude kaitse nõuab superkorallide aretamist

13.05.22 KESKKOND ... Kliimamuutus toimub liiga kiiresti, et paljudele teistele liikidele elupaika pakkuvate korallrahude päästmiseks piisaks pelgalt nende kaitse alla võtmisest, nendib Tartu Ülikooli mereökoloogia professor Jonne Kotta.

Peipsi vetikasupi võib muuta mürgiseks vaid üks geenijupp

13.05.22 LOODUS ... Mida rohkem jõuab veekogudesse toiteaineid, seda soodsamad on seal tingimused kiiresti kasvavatele sinivetikatele. Kuigi sinivetikad võivad põhjustada inimesel nahaärritust, on nende mürgisuse tuvastamiseks vaja ühendada keemilisi ja molekulaarseid meetodeid, osutab Eesti Maaülikoolis peagi kaitstav doktoritöö.

Maailm võib kombata Pariisi kliimaleppe piiri juba järgmisel viiel aastal

11.05.22 KESKKOND ... Ühinenud Rahvaste Organisatsioon hoiatas sel nädalal, et üleilmne keskmine õhutemperatuur võib järgmise viie aasta vältel kerkida vähemalt ajutiselt 1,5 °C üle tööstuspöörde-eelse taseme.

Nihkesse läinud kevad paneb proovile Eesti looduse konservatiivsuse

11.05.22 LOODUS ... Aastaajad on Eestis nihkes ja näiteks varakevad algab siin 70 aasta taguse ajaga võrreldes kuu aega varem. Loodusteadlaste sõnul võib muutus anda mõnele liigile võimaluse turvalisemalt sigida, kuid teiste vahel konkurentsi teravdada. Samuti on Eestisse tulevikus oodata üha uusi lõunapoolseid liike.

Viktoriin: pane proovile oma teadmised igapäevasest veetarbimisest

04.05.22 KESKKOND ... Mai on ERR-is traditsiooniliselt keskkonnakuu, mille keskmes on sel aastal vesi. Novaator pani sel puhul kokku lühikese viktoriini, mis aitab ühtlasi aimu saada inimeste igapäevasest kaudsest ja otsesest veekasutusest. Rohkem veeteemalisi artikleid leiab keskkonnakuu erilehelt.

Keskkonnakoostöö Venemaaga on viidud miinimumi

02.05.22 KESKKOND ... Aastate jooksul välja töötatud koostöö piiriveekogude seirel ja nende olukorra parendamisel on sõjasündmuste tõttu suurelt jaolt peatatud, kuigi andmeid üksteisega veel jagatakse.

Keskkonnakuu toob ETV2 ekraanile mõtlemapanevad dokumentaalid

27.04.22 FILM ... Rahvusringhääling tähistab maikuud keskkonnakuuna ja ETV2 toob sel puhul vaatajateni filmiprogrammi kaheksa dokumentaalfilmiga.

Teadlane: Euroopa hakkab oma maavarade ressurssi üle lugema

27.04.22 EESTI ... Venemaa ja Ukraina maavarade taandumine maailmaturult tähendab, et järjest enam lähevad hinda demokraatlike riikide maavarad, rääkis Tallinna tehnikaülikooli teadlane Rutt Hints.

Putukate kadumisele annab hoogu kliimamuutuse ja põllumajanduse koosmõju

25.04.22 KESKKOND ... Mõnes maailmanurgas on putukate arvukus järsult poole võrra vähenenud. Väljasuremislaine ulatust võimendab kliimamuutuse ja intensiivse põllumajanduse koosmõju, osutab Ühendkuningriigi teadlaste uuring.

Teadus 3 minutiga: linnade elurikkust saaks viiekordistada

25.04.22 KESKKOND ... Veebruaris toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" viie parema loengutest on valminud videoklipid, mille seast saavad nüüd vaatajad valida oma lemmiku. Otsa teeb lahti Eesti Kunstiakadeemia doktorant Karin Bachmann, kes otsib võimalusi üheülbalise ja vaese linnalooduse rikastamiseks.

Usaldus seente vastu aitab säästa nii väetise kui ka mürkide pealt

21.04.22 KESKKOND ... Mulla viljakusest ja tervisest annavad hea ülevaate seal elutsevad seened, kelleta ei seo muld süsinikku ega saa taimed mullast kätte toitaineid. Tartu Ülikooli teadlaste juhitud uuring osutab, et kuigi Eestis toetavad viljapõldude mulla elurikkust põlde ümbritsevad looduslikud maastikuelemendid, võivad mõned laialtlevinud maaharimise võtted viia mulla vaesestumise teed.

Madal-Eesti karstialad on põua suhtes arvatust haavatavamad

20.04.22 KESKKOND ... Eestis kasutatavast olmepõhjaveest pärineb ligi kolmandik karstunud põhjaveekihtidest, mida ohustavad nii reostus kui ka pikemaajalised põuad. Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab nüüd, et Madal-Eesti karstialadel, sh Tuhalas on seotud põhja- ja pinnavesi omavahel eelnevalt arvatust tihedamalt.

Uuring: lapsepõlv mõjutab orienteerumisoskust ka täiskasvanuna

20.04.22 KESKKOND ... Teadlased püüavad üha enam aru saada, kuidas inimest ümbritsev keskkond mõjutab peale vaimse tervise ka tema vaimseid võimeid. Uus uuring avastas seose inimese kasvukeskkonna ja orienteerumisoskuse vahel.

"Osoon": Tallinna lähistel küpseb kaevanduse ja looduskaitse konflikt

19.04.22 KESKKOND ... Pealinna lähiümbruse peamised paekivikarjäärid ammenduvad juba lähiaastatel, kuid head lahendust uute rajamiseks ei ole – linna ümbrus on tihedalt asustatud ja kus ei ole ees elamurajoone, takistavad kaevandamist loodusväärtused.

Kõurikud võrsuvad ebasümmeetrilisest perest

14.04.22 KESKKOND ... Miks kalduvad mõned noored kõurikluse teele, minnes mõnikord isegi seadusega pahuksisse, teised aga mitte nii väga?

Eesti geoloogid otsivad maapõuest keeruka elu tekke jälgi

13.04.22 KESKKOND ... Kaarel Mänd uurib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis koos Eesti ja väliskolleegidega iidse Maa keskkonda. Kaudselt seostub tema teema ka bioloogiaga, täpsemalt päristuumse elu tekkega Maal. Äsja ilmus ajakirjas Earth and Planetary Science Letters järjekordne peatükk hapniku tekkest Maal, mis andis põhjuse vestelda Männiga elust ja geoloogiast.

Lapsepõlvemaastik aitab suunda leida ka edasises elus

11.04.22 KESKKOND ... Tihti on tähtis leida õige tee. Kuid inimeste orienteerumisvõime üht või teist tüüpi maastikul võib olla väga erisugune.

"Osoon": Hiiumaa vääriselupaikade otsimine käib harvesteridega võidu

05.04.22 KESKKOND ... Kuigi sadu või tuhandeidki aastaid inimhäiringuteta arenenud vääriselupaigad kuuluvad looduskaitse alla, on nende arvele võtmine käinud aeglaselt, mistõttu on tuhandeid hektareid juba praegu raielankideks muudetud.

Kliimapaneeli teadlased: planeedi päästaks muutuste ja tehnoloogia sümbioos

05.04.22 KESKKOND ... Kliimamuutusega kaasnevatest ohtudest on räägitud juba palju aastaid, aga selle tõhusalt pidurdamise üle on arutletud vähem. Kliimateadlased pakuvad nüüd värskes kliimaraportis välja võimalused, mis peaks aitama inimestel vältida soojeneva kliima halvemaid tagajärgi.

Siirdeuurijad: energiapöörde meediakajastus saeb omaenda oksa

04.04.22 ÜHISKOND ... Rohepöörde, energeetika ja Ida-Virumaa tööstuse teemal esinevad meedias kõneisikutena peamiselt ettevõtjad ja ametnikud, samas kui kohalike elanike häält või edulugusid ametit vahetanud kaevuritest kohtab haruharva. Eesti siirdeuurijate sõnul võidaks nii keskkond kui ka otsustajad lõpuks sellest, kui kiirete uudislugude asemel kajastataks energeetikat aeglasema ajakirjanduse vormis.

Suur Vallrahu pleegib jälle

30.03.22 KESKKOND ... Austraalia võimude teatel kannatab Suur Vallrahu taas ulatusliku pleekimise käes, kus korallid kaotavad liiga sooja merevee mõjul oma värvi ja elujõu. Suuresti on selle taga kliimamuutus.

Vene koolipoiss õpetas varesed prügi sorteerima

29.03.22 VÄLISMAA ... Peterburis korraldatud noorte teaduskonkursil võitis esikoha koolipoiss, kes õpetas varesed prügi korjama ja seda isegi sorteerima.

Plastiosakesed on jõudnud inimeste verre

28.03.22 KESKKOND ... Teadlased on avastanud, et mikroplastiosakesi, mida on juba leitud nii vetesügavustest kui ka mäetippudelt, leidub ka inimeste veres.

Doktoritöö: põhumaju aitaks kaitsta kahjurite eest nanohõbe

24.03.22 KESKKOND ... Põhk on ökoloogiliselt sõbralik ehitusmaterjal, millest saab maju ehitada. Küll aga on see soodne pinnas bakteritele ja hallitusseentele. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös prooviti leida keskkonnasõbralikke tõrjevahendeid nii põhule kui ka laiemalt ehitus- ja viimistlusmaterjalidele.

Soode kuivenedes elavnevad kliimat soojendavad mikroobid

23.03.22 KESKKOND ... Naerugaas (N2O) soojendab kliimat ja lõhub osoonikihti. Inimhäiringuta soost naerugaasi ei leki, kuid kuivendatud sood on olulised N2O allikad. Nüüd tegi Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uuring selgeks, millised mikroobid soodes naerugaasi tekitavad.

Hüljatud rohumaal räägivad taimed mikroobidega uut juttu

23.03.22 KESKKOND ... Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko hakkab teemat uurima äsja pälvitud ERC grandi toel.

Minutiloeng: miks tuleb vanad e-kirjad kustutada?

21.03.22 KESKKOND ... Ebavajalikud e-kirjad, kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad ootamatult palju ruumi ja elektrit ning tulevikus ähvardab nende keskkonnamõju veelgi paisuda. Digitaalse koristuspäeva tuules oleks seeläbi aeg ka enda postkast kriitilise pilguga üle vaadata, leiab "Ühe Minuti Loengus" Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.

Eesti madalaid väikejärvi mõjutavad eeskätt erakordsed ilmaolud

19.03.22 KESKKOND ... Möödunudaastase Eesti väikejärvede seire põhjal polnud ühegi uuritud järve seisund väga hea ja erilist tähelepanu tuleks pöörata Harku järve olukorra parandamisele. Tervet riiki vaadates on Maaülikooli teadlaste uuringu põhjal põhjust kõige enam muret tunda just madalaveeliste väikejärvede pärast.

Eesti teadlane hakkab miljonigrandi toel uurima maakasutuse muutuse mõju

17.03.22 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessor Marina Semtšenko pälvis Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi, et uurida, kuidas on maakasutuse muutus mõjutanud taimede ja mullaorganismide omavahelisi sidemeid. Neis vastastiksuhetes toimuvad evolutsioonilised muutused mõjutavad nii mulla viljakust, põuakindlust kui ka süsiniku sidumise võimet.

Kodulähedane park võib hoida südame tervist

17.03.22 TERVIS ... Rohealadest pole kasu üksnes toreda kohana, kus puhkehetki veeta. Hispaania teadlased leidsid nimelt, et roheluse läheduses elavatel inimestel on teistega võrreldes 16 protsenti väiksem oht insuldiks.

Ahvenast tegi pimeduse printsi tema geenivalik

15.03.22 LOODUS ... Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Rootsi ja Soome uurijatega järjestasid enam kui 30 ahvena genoomi, et mõista paremini äärmuslike keskkonnatingimustega kohastumise molekulaarset tagapõhja. Selgus, et elu pimedas järvevees on ahvenal muutnud just geenide reguleerimisega seotud piirkondi.

Arktika merejää on kolme aastaga märkimisväärselt õhenenud

15.03.22 KESKKOND ... Põhja-Jäämerd katva mitmeaastase merejää paksus oli talve lõpuks võrreldes kolme aasta taguse ajaga poole meetri võrra õhem, näitavad uued satelliidiandmed.

Sügavalt maapõuest kostab liigitekkeplahvatuse järelkaja

15.03.22 KESKKOND ... Pool miljardit aastat tagasi läks elu Maal lõbusamaks – oli toimunud suur liigitekkepuhang ehk Kambriumi plahvatus. Nüüd on selgunud, et selle plahvatuse kaja tuleb tänase päevani sügavalt maapõuest üles.

Õhusaaste nõrgestab vaimu

11.03.22 KESKKOND ... Inimestel, kes elavad suurema õhusaastega piirkonnas, näiteks mõne suure tee või tööstusüksuse lähedal, on vaimse heaolu allakäigu oht suurem kui neil, kes elavad puhtama õhuga kohas.

Inimkond paiskas mullu õhku rekordkoguse süsihappegaasi

09.03.22 KESKKOND ... Läinud 2021. aastal paiskas inimkond Maa atmosfääri rekordilised 36,3 miljardit tonni süsihappegaasi. Seda on kuue protsendi võrra rohkem kui aasta varem, teatas rahvusvaheline energiaagentuur.

Teedele puistatav sool kahjustab magevee-elustikku

07.03.22 KESKKOND ... Libedale tänavale puistatud sool võib küll päästa inimeste elusid, kuid võtta selle kaladelt. Uus rahvusvaheline uuring osutab, et tänavasoola laialdane kasutamine ohustab mageveelisi ökosüsteeme.

Puhastusvahendid saastavad õhku

07.03.22 KESKKOND ... Elutoas, kontoriruumis ja müügisaalis tuleb hoida puhtust, kuid kui teha seda hästi lõhnastatud puhastusvahendite abiga, võib juhtuda, et õhus tõuseb kõvasti saasteosakeste hulk. Mõnikord isegi tasemele, mida võime kohata elava liiklusega magistraaltee ääres.

IPCC raport: kliimamuutus seab löögi alla üle 40 protsendi elanikkonnast

02.03.22 KESKKOND ... Enam kui 3,3 miljardit inimest ehk üle 40 protsendi planeedi rahvastikust elab praegu piirkondades, mis on keskmise temperatuuritõusuga kaasneva kliimamuutuse suhtes äärmiselt haavatavad. Juba toimunud muutustega kaasnevad kahjulikud mõjud said aga ilmsiks kiiremini, kui teadlased veel kümmekonna aasta eest ennustasid, viitab valitsustevahelise kliimapaneeli värske ülevaade.

Järeldoktor: praegused katsed võivad mikroplasti mõju keskkonnale alahinnata

02.03.22 KESKKOND ... Loodusesse jõudvast plastist eritub keskkonda lisaaineid ja see imab endasse juba looduses olevaid saasteaineid. Kuigi laialt kasutatava protokolli järgi tehtavad katsed pole plasti halba mõju elusorganismidele seni selgelt näidanud, saab selle kohta midagi kindlat väita alles mitme põlvkonna põhjal, osutab Eestis järeldoktrantuuri teinud teadlane.

Eesti maapõu peidab kulda, hõbedat ja miljonite tonnide jagu rauamaaki

28.02.22 KESKKOND ... Värske uuring näitavad, et Kirde-Eestis Jõhvi lähistel võib leiduda enam kui 500 miljoni tonni jagu rauamaaki ning puursüdamikes esineb muu hulgas jälgi ka hõbedast ja kullast. Varude kaevandamise majandusliku mõttekuse hindamiseks on tarvis täiendavaid uuringuid.

Väljasurnud liikide unustamine pärsib keskkonnakaitset

17.02.22 KESKKOND ... Bioloogilises tähenduses sureb liik välja hetkel, mil lakkab hingamast selle viimane esindaja. Hiljutine uurimus selgitab, et väljasuremisest võib rääkida ka sotsiaalses võtmes, mis tähendab, et liik kaob ühiskonna kollektiivsest mälust.

Raport: maailma jõgedes leidub ohtlikult palju ravimijääke

15.02.22 KESKKOND ... Värske rahvusvahelise raporti andmetel leidub maailma jõgedes nii palju ravimijääke, et need kujutavad endast ohtu keskkonna ja inimkonna tervisele.

"Osoon": loodusrikkuse taastamine kulgeb Euroopas vaevaliselt

14.02.22 KESKKOND ... Pikkade põllumajandustraditsioonidega Saksamaa ja Taani on võtnud küll ambitsioonikad sihid oma looduskeskkonna hoidmisel ja taastamisel, kuid nende loodus on praeguseks inimtegevusest niivõrd mõjutatud, et säästa tuleb viimast, mis veel säästa annab. Või siis minna taastamise teed.

Florist: Hollandi tulbi ökoloogiline jalajälg pole Eesti omast palju suurem

11.02.22 KESKKOND ... Kuigi võiks arvata, et Eestis kasvatatud lõikelille ökoloogiline jalajälg on importlille omast väiksem, tuuakse lillesibulad ikkagi välismaalt. Samuti on arvatust suurem jalajälg viimasel ajal moodi tulnud kuivatatud roosiõitel, ütleb Floristika kooli direktor Inno Joonas.

Kliima soojenedes võib ravimijääkide keskkonnakahju kahaneda

10.02.22 KESKKOND ... Ravimijääkide sattumine keskkonda on üks tänapäeva maailma suuri muresid, kuid värskest teadustööst ilmneb, et kõrgem temperatuur võib vähemalt mõnede antidepressantide mõju elusloodusele vähendada.

Satelliidipilt paljastas Maa suuremad metaanilekked

04.02.22 KESKKOND ... Maailma nafta- ja gaasiväljade metaanilekked püüti varasemast märksa üksikasjalikumalt satelliidipiltidele. Lekete kõrvaldamine annaks inimkonnale aega kliimamuutuse pidurdamiseks.

"Osoon" Taanis: ringmajandus säästab osalistele aastas mitukümmend miljonit

01.02.22 KESKKOND ... Taanis asuv maailma esimene tööstussümbioos on küll üks maailma parematest ringmajanduse näidetest, kuid kohalikud asjaosalised rõhutavad, et selle peamiseks käimapanevaks jõuks ei olnud vähemalt alguses mitte loodushoid, vaid ikka äriline tulusus.

Linna elurikkaks muutmine on vaid otsuse küsimus

01.02.22 TEADUS 3 MINUTIGA ... Enamik inimesi maailmas on kogunenud linnadesse, kus nad tarbivad suurtes kogustes kõiki ökosüsteemiteenuseid, sh elurikkust, mille loomises linn keskkonnana ise ei osale. Muude ressursside poolest jõukad linnad virelevad elurikkuse arvestuses tugevalt allpool vaesuspiiri.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: