Keskkond

Jogurt aitab küüslaugulõhna vastu

20.09.23 KESKKOND ... Küüslauku süüa võib olla kasulik tervisele, kuid samas pigem kahjulik sotsiaalsele sidususele: küüslaugu kange lõhn võib lähedale juhtujaid parajalt pelutada.

Teadur: nõuetele vastab vaid iga kolmanda kodukaevu vesi

18.09.23 KESKKOND ... Möödunud nädalal tuli uudis, et Räpina valla alevikus on joogivesi reostunud. Alles hiljaaegu oli probleeme ka Kuressaare joogiveega. Tallinna Ülikooli teadur Oliver Koit tõdes, et kuigi üldjuhul on põhjavee kvaliteet Eestis hea, tuleb otsida mitmel pool Eestis lähitulevikus alternatiivseid joogiveeallikaid.

Energiaagentuur ennustab fossiilkütustele väikest langust

13.09.23 KESKKOND ... Esimest korda ajaloos on näha, et nõudlus nafta, gaasi ja kivisöe järele saavutab sel kümnendil haripunkti ning hakkab sealt edasi langema, märkis rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) juht sel nädalal. Pöördepunkti põhjus on puhtamate energiaallikate ja elektriautode võidukäik.

Eesti pääses kliima iseärasuste tahtel põhjapoolkera kuumimast suvest

11.09.23 KESKKOND ... Käesoleva aasta suvi oli põhjapoolkera mõõtmisajaloo kõige soojem, Eesti suve temperatuur ületas aga keskmist vaid napilt. Kuidas õnnestus Eestil piltlikult öeldes üleilmsest soojenemisest kõrvale hiilida? Klimatoloogid kinnitavad, et kui kusagil on kuum, peab kusagil ka paratamatult jahedam olema.

Õhusaaste tõttu sureb Eestis enneaegselt tuhat inimest aastas

07.09.23 KESKKOND ... Suvised teetööd muutsid mitmes Eesti linnas õhukvaliteeti tuntavalt kehvemaks. Siiski peamiselt nendes piirkondades, kus teid remonditi. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru rääkis saates "Terevisioon", et õhukvaliteet sõltub paljugi päevast.

Kerkiv maailmamere tase võib Eesti rannajärved sisse soolata

06.09.23 KESKKOND ... Kui ookeani veetase kliimamuutuse mõjul tõuseb, jõuab rannajärvedesse ja jõesuudmetesse senisest soolasem vesi. Soolasemaks muutunud järves elurikkus väheneb ja võib muutuda ökokatastroofidele kergesti haavatavaks, osutavad Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja Eesti Maaülikooli molekulaarse ökoloogia teadlased.

Suvi oli tavapärasest soojem ja kuivem

06.09.23 KESKKOND ... Keskkonnaagentuuri andmetel oli tänavune suvi Eestis keskmisest soojem, sademeid oli keskmisest pisut vähem ning päikesepaistet tavapärasest veidi enam.

Kõige keskkonnasäästlikuma ostukoti valimine on arvatust keerukam

06.09.23 KESKKOND ... Millise ostukoti kasutamine on kõige keskkonnasäästlikum: kilekoti, paberkoti või riidekoti? Kuigi enamik keskkonnateadlikke tarbijaid võib pidada tänapäeval kilekotti kõige kehvemaks variandiks, ei pruugi see üldsegi nii olla. Selgub, et kõige parema ostukoti valimine on palju keerukam, kui esmapilgul paistab ja sõltub eeskätt inimese elustiilist.

Eestis levib suurel kiirusel hapukas võõrseen

01.09.23 KESKKOND ... Eesti rannikumetsades on suure hooga levima hakanud Lätist saabunud puravikuliik, mis erinevalt paljudest teistest võõrliikidest on söödav ja koguka viljakehaga. Aastaga võib levida männi-kuldpoorik kuni saja kilomeetri kaugusele.

Lambivari võib puhastada toaõhku

31.08.23 KESKKOND ... Korea teadlased on leidnud võimaluse, kuidas puhastada siseruumi õhku, kasutades selleks ruumi valgustava lambi soojust.

Mullaseente elurikkus taastub kuusikutes-männikutes lageraie järel kiiresti

30.08.23 KESKKOND ... Kuusikute ja männikute mullaseente liigiline struktuur muutus peale lageraiet märgatavalt, kuid juba ühe aasta pärast oli seente liigiline koosseis raiele eelnevaga sarnane, osutab hiljutine uuring. Mullaseente liigirikkuse taastumist aitab täiendavalt kiirendada noorte puude istutamine.

Eesti isetekkeline ankruala võib kujutada keskkonnaohtu

29.08.23 KESKKOND ... Loksa lähedal on Eesti majandusvetesse tekkinud Venemaale suunduvate tankerite ja kaubalaevade ankruala, kus iga päev seisab kümneid aluseid. Ekspertide hinnangul tekitab nii suur laevade kogunemine keskkonnareostuse ohu.

Noorpõlve nälg lööb emaseid putukaid isastest valusamalt

29.08.23 LOODUS ... On üldteada, et toidu nappus ja kehv kvaliteet nooruspõlves pidurdavad organismi kasvu ja arengut, vähendavad vastupanuvõimet haigustele ning suurendavad varast suremust. Kuid kas kehvapoolne toit varases eas mõjutab sugupooli ühtviisi? Selgub, et vähemasti putukatel on emaste-isaste vahel selge erinevus, kirjutab Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessor Tiit Teder.

Teadlane: Fukushima tuumajaama heitvee merrelaskmine on ohutu

24.08.23 KESKKOND ... Jaapan alustas neljapäeval Fukushima tuumajaama jahutusvee merrelaskmist. Kuigi valitsuse otsus on tekitanud palju vastukaja, kinnitab Eesti füüsik ja tuumaenergeetik Marti Jeltsov, et mingit ohtu see keskkonnale endast ei kujuta.

Teadlased: mitmete võõrliikide tõrje on Eestis juba lootusetu ettevõtmine

15.08.23 KESKKOND ... Kuigi võõrtaimeliigid on tänapäeval nii maailmas kui ka Eestis suureks mureks, on nende tõrje kallis ja vaevaline. Taimeteadlaste hinnangul tuleks seetõttu tõrjeid hoolikalt valida. Mõnede võõrliikide tõrjumine on Eestis juba ka sisuliselt võimatu.

Emase ja isase auli rändetee erineb

14.08.23 LOODUS ... Rahvusvaheline teadlasrühm varustas raadiosaatjaga 14 auli, kellest uuringu lõpuks oli teada vaid seitsme linnu käekäik. Nende põhjal nägi töörühm aga ära, et emaste aulide rändetee on isaste omast sadu kilomeetreid lühem.

Üle poole maamuna liikidest elab maa all

11.08.23 LOODUS ... Šveitsi teadlased arvutasid välja, kui suur osa Maa elustikust vajab oma elutegevuseks mulda. Ilmnes, et muld on elutähtis ligi 60 protsendile liikidest.

Raport: kliimasoojenemine toob suveturistid Põhja-Euroopasse

09.08.23 KESKKOND ... Kui kliima muutub kolm või neli kraadi soojemaks, kaotavad Lõuna-Euroopa rannakuurordid pea kümme protsenti oma suvistest turistidest, osutab Euroopa Komisjoni raport. Sel juhul külastaks Põhja-Euroopa randu suviti viis protsenti praegusest enam turiste. Eesti teadlaste sõnul võiks Eesti näha siin oma turismi uut õitsenguvõimalust.

Varjukõnnitee pakub ülekuumenevatelele linnadele leevendust

08.08.23 KESKKOND ... Kuumalainete sagenedes muutuvad ka linnad ühe sagedamini talumatult kuumaks. Mõnusama elukeskkonna loomisel mängib võtmerolli kõrghaljastus, kuid piiratud vahendite korral võiks mõelda jahekoridoride loomisele, leiavad inimeste soojusmugavust modelleerinud Tartu Ülikooli teadlased.

Soomere: kliimamuutus on hakanud mereelustiku kõrval inimeste pihta lööma

08.08.23 KESKKOND ... Maailma ookeanide pinnatemperatuur kerkis juulis mõõtmisajaloo kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Taani teadlased hoiatasid aga, et soe vesi võib hoovuste süsteemi rikkuda. Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul ei hävita kliimamuutus enam pelgalt ookeani tundlikke ökosüsteeme, vaid mõjutab otseselt ka Eesti inimeste heaolu.

Kuum ilm vähendab tihase valvsust

07.08.23 LOODUS ... Pikemat aega soe ilm muudab rasvatihase loiumaks ja seetõttu ohu suhtes usaldavamaks, leidsid Prantsuse teadlased. See tõotab eriti suurt ohtu linnalindudele, kelle rohelusevaene elukeskkond on maapiirkondadest soojem.

Kadrioru jalakaid laastav puuhaigus vohab üle kogu Eesti

31.07.23 KESKKOND ... Kadriorus lahvatanud haiguskolde taga olev seen levib juba üle kogu Eesti ja ka ümberkaudsetes riikides, hoiatab Eesti Maaülikooli metsapatoloog Liina Jürisoo. Haigusele annab eelkõige hoogu kliimamuutus.

Levinud taimemürk vähendab kimalaste õppimisvõimet

28.07.23 LOODUS ... Umbrohumürk glüfosaadi mõjul ei suuda kimalased enam õppida ohte vältima, leidsid Saksa teadlased. Seetõttu vähendab aine kaudselt kimalaste arvukust.

Juulist saab tõenäoliselt kaasaja palavaim kuu planeedil Maa

27.07.23 VÄLISMAA ... Planeedi keskmine õhutemperatuur ületab tõenäoliselt eelmise kuumarekordi ning juulist saab kaasaja palavaim kuu. Vähemalt ühe teadlase hinnangul oli viimati keskmiselt nii soe 120 000 aastat tagasi.

Analüüs: Reidi tee torustik pidigi paduvihmaga uputama

27.07.23 KESKKOND ... Ööl vastu kolmapäeva sadas Tallinn-Harku ilmajaama andmetel pealinnas alla 67,3 millimeetrit vihma, mis on neli viiendikku kuunormist. Eesti Maaülikooli teadlased tegid sündmusele kiire analüüsi ja tõdevad, et tegu oli harukordse sündmusega, milleks kanalisatsioon ei pidanudki valmis olema. Ühtlasi tõdevad nad, et Eesti inimesel tuleb edaspidi paduvihmadega harjuda.

Kunstmuru tekitab meredes tohutut plastireostust

26.07.23 KESKKOND ... Kunstmurust pärinevad kiud moodustavad ligikaudu 15 protsenti Barcelonat ümbritsevast merest leitud plastist, avastasid Hispaania teadlased. Arvatakse, et kunstmuru võib moodustada suure osa maailmamerede plastireostusest.

Atlandi hoovuste süsteem võib peagi kokku kukkuda

26.07.23 KESKKOND ... Elutähtis Atlandi ookeani hoovuste süsteem võib lähikümnenditel kokku kukkuda, kui maailm temperatuuri kergitava saaste õhku paiskamist ei lõpeta, hoiatavad Taani teadlased. Hoovuste kokkuvarisemine muudaks kogu maailma ilmastikku ja selle mõju jõuaks iga inimeseni maamunal.

Eesti energeetika võib 2040. aastaks saada peaaegu süsinikuneutraalseks

24.07.23 KESKKOND ... Eestil on energiamajanduses võimalik 2040. aastaks saavutada elektri- ja soojussektoris süsinikuneutraalsus, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Rohetiigri energia teekaarti tutvustades. Samas jääb kliimaeesmärk praeguse seisuga täitmata transpordisektoris, sest napib majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt sobivaid lahendusi.

Kliimateadlane soojarekorditest: järgmistel aastatel on veel kuumem ilm

20.07.23 EESTI ... Kuumalained on uus normaalsus ja tulevastel aastatel on oodata veel palavamat ilma, ütles Tartu Ülikooli kliimateadlane Velle Toll "Aktuaalses kaameras" praegustest Lõuna-Euroopa äärmuslikest ilmastikuoludest rääkides.

Linnud on hakanud kasutama linnutõkkeid pesade ehitamiseks

20.07.23 KESKKOND ... Lindude peletamiseks mõeldud okastega tõkkeribad on üllatuslikult leidnud tee nende pesadesse.

Euroopa kuumalaine võib kesta augustini

18.07.23 KESKKOND ... Viimase nädala leitsak purustas mitmel pool põhjapoolkeral nii piirkondlikke kui ka riikide kuumarekordeid. Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolli sõnul oli see ootuspärane ja Euroopa kuumalaine haripunkt pole veel kätte jõudnud.

Kliimaministri nõunik: europarlament tegi looduse taastamise määruse väga lahjaks

14.07.23 EESTI ... Euroopa Parlament tegi oma kolmapäevase otsusega, milles küll toetas looduse taastamise määrust, kuid esitas sellele rea parandusettepanekuid, nii nõrgaks, et vastuvõtmisel ei oleks sellel Eestile mingit erilist mõju, ütles kliimaministri nõunik Aveliina Helm.

Kliimamuutus toonib maailmamered roheliseks

14.07.23 KESKKOND ... Viimase 20 aastaga on enam kui pooled maailma ookeanidest muutunud värvilt rohekamaks. Ilmselt on muutuse taga kliimasoojenemine, kirjutavad USA ja Ühendkuningriigi teadlased.

Põua tõttu vähenenud muru niitmine toob välja tumeda elurikkuse

14.07.23 KESKKOND ... Mais ja juunis Eestit tabanud pika põua tõttu kutsusid mitmed omavalitsused aiapidajaid üles vähendama muru niitmist. Samuti lõppes muru niitmine paljudel avalikel haljasaladel. Niitmise laialdane vähenemine on andnud aga mitmetele muidu murualadelt puuduvatele liikidele võimaluse tagasi kolida.

Mullune kuum suvi nõudis Euroopas üle 60 000 inimelu

12.07.23 KESKKOND ... Läinud suvel Euroopat tabanud enneolematu kuumalaine tõttu suri üle 61 000 inimese, selgub rahvusvahelisest uuringust. Eestis nõudis kuum ilm märksa rohkem naiste kui meeste elusid.

Uuring: üleilmne metsamajanduse lõpetamine seoks nelja aasta süsinikuheitmed

12.07.23 KESKKOND ... Kui planeedil kasvavate metsade majandamine täielikult lõpetada, suudaksid metsad maapealsesse biomassi juurde siduda vaid nelja aastaga inimkonna poolt õhku paisatava süsiniku koguse, osutab hiljutine uuring.

Eestis ülimenukas kettagolf sandistab noori puid

10.07.23 KESKKOND ... Kettagolf on terviseteadlike ja kõrgema sissetulekuga valgekraede seas muutunud Eestis väga populaarseks spordialaks. Paraku pole aga haljasalade planeerimine menule järgi jõudnud, mistõttu tekitab hobi parkmetsades märkimisväärseid kahjustusi.

Suurkoovitaja rändab tuugeni töökõrgusel

10.07.23 LOODUS ... Tuuleenergia võib küll laias laastus keskkonda hoida, kuid vähemasti merre paigutatuna võib tuulepark häirida lindude rännet. Uuring näitas, et just Läänemere lääneosas jäävad tuulepargid ette suurkoovitaja rännuteele.

TÜ teadlane hakkab miljonigrandi toel soodest immitsevat naerugaasi uurima

06.07.23 TEADUSELU ... Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander pälvis Euroopa Teadusnõukogu 3,4 miljoni euro suuruse juhtiva tippteadlase grandi. Toetuse toel hakkab Mander uurima naerugaasina tuntud N2O ringet madalsoodes ja turbaaladel ning selle seoseid kliimamuutustega.

Kliimamuutus ja tormid katavad kuuse-kooreüraskile pidulaua

06.07.23 KESKKOND ... Tormiste ilmade, põudade ja pehmete talvede sagenemine, aga ka vale metsamajandamine parandavad Eestis kuuse-kooreüraskite elujärge, misläbi võib oodata ulatuslike üraskikahjustuste sagenemist.

Keskkonnasäästuks tuleb korduvkasutatavatest nõudest süüa kümneid kordi

04.07.23 KESKKOND ... Selleks, et korduvkasutatavad nõud oleks avalikel üritustel ühekordselt kasutatavatest keskkonnasäästlikumad, tuleks neid taaskasutada võimalikult palju, mõnedel juhtudel sadu kordi.

Maailmakuulus teaduspurjekas heidab valgust Eesti rannikumere vetikatele

30.06.23 KESKKOND ... Euroopa teadlaste uurimisretk piki Euroopa rannikut teaduspurjekaga Tara jõudis Eestisse. Tallinna rannikumeres tehtud uuringute esmaseid tulemusi tutvustatakse lähipäevil ka laiemale üldsusele.

Pikad põuad sunnivad Eesti sordiaretajaid vaatama taliviljade poole

30.06.23 KESKKOND ... Kliimamuutusest tulenevate põudadega kohanemiseks keskenduvad Eesti sordiaretajad üha enam taliviljade aretamisele, mis ei pea rinda pistma sagenevate kevadiste ja suviste põudadega.

Troopikametsade raie kogub vaatamata riigijuhtide lubadustele hoogu

27.06.23 KESKKOND ... Ehkki viimasel kliimakohtumisel lubas enam kui 140 riigijuhti pingutada metsaraie piiramise nimel, vähenes värske analüüsi kohaselt möödunud aastal troopiliste metsade ulatus Šveitsi pindala jagu.

Suvised veeprobleemid võivad tulevikus tabada mitmeid Eesti piirkondi

26.06.23 KESKKOND ... Suviste kuumalainetega järsult kasvav veetarbimine võib tulevikus mitmel pool Eestis viia põhjavee sooldumiseni. Teiste seas võiksid muret tunda Lääne-Eesti rannikualade, saarte, Ida-Virumaa ja Viimsi elanikud.

Kehv linnaruum võib kergitada tajutavat temperatuuri paarkümmend kraadi

22.06.23 KESKKOND ... Teadusuuringud kinnitavad, et kliima soojenedes ja vähese rohelusega linnades tekib sagedamini soojussaari, mis ohustavad omakorda inimeste tervist.

Elamuehituses tuleb üha enam arvestada kuumade suvedega

22.06.23 KESKKOND ... Kui siiani tuli Eestis elamuehituses eelkõige arvestada külmade ja tuuliste ilmadega, siis kliima soojenemisest tingitud suvised kuumalained sunnivad kinnisvaraarendajaid senisest enam pöörama tähelepanu hoonete jahedana hoidmisele.

Inimeste ohjeldamatu põhjaveejanu muutis maamuna kallet

21.06.23 KESKKOND ... Inimesed on ammutanud oma janu kustutamiseks ja põldude niisutamiseks maapõuest juba nii palju põhjavett, et planeedi pöörlemistelg on mõõdetavalt muutunud, selgus Lõuna-Korea teadlaste uuringust.

Taimi Paljak: vihm jääb üksnes jaanilaupäeva eelõhtusse

21.06.23 KESKKOND ... Tänavu on oodata sooja ja sajuta jaanilaupäeva. Sünoptik Taimi Paljaku sõnul tuleb kõikjal üle Eesti vihma 22. juunil. Kuigi sadu toob pikale põuale mõningast leevendust, jaguneb vihmavee hulk üle Eesti ebaühtlaselt.

TÜ taimebioloogid pakuvad Eesti põuastele põldudele lahendusi

21.06.23 LOODUS ... Süsihappegaas (CO2) on taimedele elutähtis ja need omastavad seda lehtedel paiknevate õhupilude kaudu. Sõltuvalt CO2 hulgast õhus, hoiab taim pilusid lahti rohkem või vähem. Tartu Ülikooli teadlased said jälile mehhanismile, mis paneb taimi õhupilusid sulgema ja avama. Avastus võimaldab aretada põuakindlamaid taimesorte.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: