Keskkond

2017. aasta paigutus kõige soojemate aastate esikolmikusse

19.01.18 ... 2017. aasta paigutub mõõtmisajaloo kõige soojemate aastate edetabelis teisele või kolmandale kohale.

Teadlased jõudsid jälile, mis tappis Kasahstanis 200 000 antiloopi

17.01.18 ... Kaks kolmandikku maailmas elavatest saigadest tapnud bakter poleks saanud vohada harukordselt sooja ja niiske ilmata. See sunnib aga teadlaste sõnul küsima, mis ootab kliimamuutuste taamal inimkonda ennast.

Kotkakütid - reportaaž 1000-aastasest kaduvast kunstist

17.01.18 ... Beken Ermyekbai on üks maailma viimastest umbes kuuekümnest kotkakütist. Kotkajahipidajad on kasahhid. Nende iidne kultuur on säilinud Mongoolia kaugetes piirkondades. Naaberriigis Kasahstanis hävis see traditsioon Nõukogude võimu ajal. Kütid jälgivad künka tipus ümbritsevaid mägesid ja orge tundide kaupa.

Libedat suuska! Aga vaata, et end määrdega ei mürgita!

17.01.18 ... Kes ei oleks näinud Otepää maailmakarika etapi või Tartu maratoni eel salajastes hoolderuumides ööpäevaringselt suuski ette valmistavaid määrdemehi. Ohutusmaskides hooldemeeskond töötab ilmselgelt tervistkahjustavates tingimustes, kuid kas ka keskmine maratoninautija peaks määretes sisalduvate kemikaalide pärast muret tundma?

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

15.01.18 ... On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Toksikoloog: mikroplastiprobleem ulatub kosmeetikast kaugemale

12.01.18 ... Suurbritannias kavatsetatakse keelustada juulist mitmete kosmeetika- ja kehahooldustoodete tootmise ja müümise, mis sisaldavad keskkonnale ohtlikke mikroosakesi. Merre jõudva plastprügiga seonduv probleem aga suurem, leidis keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Angela Ivask.

TTÜ doktoritöö aitab täpsemalt Eesti tegelikku kuju arvutada

11.01.18 ... Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö aitab paremini välja selgitada, milline näeb välja Eesti ja selle lähiriikide gravitatsioonivälja pind. Sellest omakorda tõuseb kasu näiteks satelliitmõõtmistel ja ehituses.

Soomere jaanuaritormi mõjust: teadlastele ei jää enam ükski mere eripära märkamatuks

09.01.18 ... 2005. aasta jaanuaritormist saadud õppetund oli Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul piisavalt mõjus, et enam ei tohiks teadlastele märkamatuks jääda ükski mere eripära ega suurem õnnetus.

Eesti ornitoloogiaühing valis aasta linnuks metsise

08.01.18 ... Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal valis ornitoloogiaühing aasta linnuks metsise.

Valga-suurusel Kongo külal Ghanas üsna palju sarnast Eestiga

06.01.18 ... Põhja-Ghanas asuv Kongo küla on oma suuruselt võrreldav Valgaga: 16 ruutkilomeetril elab 12 350 inimest. Kuid seda linna ühendab Eestiga veel midagi - mis täpselt, uuris “Osooni” võttemeeskond.

Kliimateadlased selgitavad, kust ja miks tuli USAd kimbutav külmalaine

06.01.18 ... Tänavune talv on eriti mõjutanud inimeste elu Põhja-Ameerikas: lumi on jõudnud Floridani, mitmed osariigid on saanud uued külmarekordid, rannikul külmuvad isegi mereelukad. Aasta viimastel päevadel postitati fantastilisi fotosid jäätuvast Niagara kosest.

Postimees valis aasta inimeseks ökoloog Asko Lõhmuse

05.01.18 ... Postimees valis 2017. aasta inimeseks ökoloogi ja Tartu Ülikooli zooloogia osakonna loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmuse tema rolli eest teadlasena möödunud aastal inimeste meeli erutanud metsandusteemalises diskussioonis.

Trump plaanib lubada nafta puurimise pea kõigis USA vetes

05.01.18 ... USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on teinud vastuolulise ettepaneku lubada nafta ja gaasi puurimine seni kaitstud aladel Atlandi ookeanis ja Vaikses ookeanis.

Korallide pleekimist tuleb ette juba liiga sageli, et need taastuda jõuaks

05.01.18 ... Korallide pleekimisest on saanud maailmamere temperatuuri tõusu tõttu uus normaalsus. Kuigi need ei kao lähitulevikus täielikult, võivad korallrahud järgmise paarikümne aasta jooksul tundmatuseni muutuda, leiab rahvusvaheline teadlasrühm.

Uusaasta saluut viis paariks tunniks pealinna õhukvaliteedi alla

02.01.18 ... Uusaasta ilutulestikud kinnitavad vanasõna, et ilu nõuab ohvreid, sest aastavahetusel langes tuntavalt pealinna õhu kvaliteet.

Linnamäe hüdroelektrijaama omanik plaanib taotleda õiguskaitset

02.01.18 ... Novembris Linnamäe hüdroelektrijaama ostnud OÜ Wooluvabrik plaanib esitada halduskohtusse kaebust koos esialgse õiguskaitse taotlusega, et saaks energia tootmist jätkata.

Kalade elujärg on Läänemeres paranemas, kuid pillerkaarest on asi kaugel

27.12.17 ... Võrreldes 1970. aastatega on Läänemere praegune olukord klassikaliste toksiliste ainete suhtes oluliselt parem, kuid rõõmustamiseks pole põhjust.

Euroliitu jõudvate kliimapagulaste arv võib 2100. aastaks kolmekordistuda

27.12.17 ... Kliimamuutused ja äärmuslike ilmaolude sagenemine madalamatel laiuskraadidel tõotab kasvatada sajandi lõpuks Euroopa Liidust (EL) varjupaika otsivate põgenike hulka kolm korda, nendivad ameerika keskkonnateadlased.

Metsatagavara või puude juurdekasv ei loe elurikkuse seisukohalt midagi

23.12.17 ... Elurikkuse seisukohalt ei ole oluline, kui suur on puude üldine tagavara või kui palju seda aastas juurde tuleb, vaid see, et elupaigaks sobivat metsa oleks alati piisavalt, kirjutavad teadlased Meelis Pärtel ja Martin Zobel Sirbis.

Teadlased leidsid alternatiivid Rail Balticu tarastamisele

22.12.17 ... Ligi kolmandik Rail Balticu trassist on võimalik rajada ilma piirdeaedadeta, tagades endiselt ohutuse inimestele ja raudteeliiklusele, selgus äsja valminud uuringust. Kaasaegsed hoiatusmehhanismid hoiavad loomad raudteelt eemal ning suurulukite asurkondasid ei killustata kardetud määral.

Aastas satub kehva jäätmekäitluse tõttu ookeani 13 miljonit tonni plasti

18.12.17 ... Veelinnu kõhust võib leida pool ämbrit plasti. Lähis-Idas sureb reostuse tõttu rohkem inimesi kui sõdade ja terrorismi tõttu. Need on vaid mõned faktid, mis panid mõtlema tänavuse üleilmse keskkonna parlamendi teemade üle.

Kas kunstkuusk on päris kuusest keskkonnasõbralikum?

18.12.17 ... Kõik sõltub sellest, mitu aastat kunstkuuske kasutada plaanitakse ja kui kaugele kuuse hankimiseks sõita tuleb. Enamasti kipub võrdluses peale jääma aga ehtne ja looduses kasvanud jõulupuu.

NOAA teadlased: Arktika sulamisest on saanud uus normaalsus

13.12.17 ... Kuigi möödunud aastal võis näha Arktikas ka paari positiivset muutust, ei leidu mingit märki, et piirkonnas laiemalt toimuvad muutused on aeglustumas ja Arktika sulamine on peatunud, järeldavad riiklikku ookeani ja atmosfääri administratsiooni (NOAA) teadlased koos kolleegidega 12 riigist.

Doktoritöö: pilliroo eemaldamine Peipsi kallastelt mõjutab loomade elupaiku

13.12.17 ... Rooalade laienemine eutrofeerumise tõttu on vähendanud väikesekasvulistele liikidele sobivaid elupaiku, selgub peatselt kaitsmisele tulevast Eesti maaülikooli doktoritööst. Üle tuleks vaadata, kuidas inimesed Peipsi kallastel rannaalasid majandavad

Euroopa Liit soovib keelata angerjapüügi

11.12.17 ... Euroopa Liidu liikmesriigid asuvad esmaspäeval Eesti juhtimisel põllumajandus- ja kalandusnõukogus arutama angerjapüügi keelamist Läänemeres ja Atlandi ookeanis.

Katastroofipräänik: kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

10.12.17 ... Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

Mullu suurenes järsult vastuolulise taimekaitsevahendi glüfosaadi kasutamine

08.12.17 ... Taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis viie aastaga kahekordistunud ning seejuures näitavad statistikaameti andmed, et mullu suurenes järsult vastuolulise glüfosaadi kasutamine. Umbrohutõrjeks kasutatav glüfosaat on üsna tõhus, kuid mitte eriti keskkonnasõbralik aine.

TTÜ teadlane: liustike sulamist kiirendab inimeste õhku paisatud tahm

07.12.17 ... Taevast langev “must süsinik” ehk inimese atmosfääri paisatud tolm paneb lume ja liustikud kiiremini sulama. Sellesse annab oma panuse jätkuvalt ka Eesti.

Võrreldes 50 aasta tagusega on Ida-Virumaal õhuheitmeid 100 korda vähem

05.12.17 ... Täpsemalt käib jutt põlevkivi lendtuhast, sellega seotud radionukliidide heitmetest ning kaasnevast kiirgusriskist, mida eelmisel nädalal Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Taavi Vaasma põhjalikult uurinud on.

Eesti suurusele alale paistev päike kataks kogu maailma energiavajaduse

04.12.17 ... Päikeseenergial on tohutu potentsiaal, mida osatakse tänapäeval päris hästi rakendada. Tuleb välja, et Eesti asub päikeseenergia kasutamiseks vägagi soodsa koha peal.

Toidukasvatamise tulevik: geenmuundatud taimed robotkasvuhoonest

29.11.17 ... See, milliseks kujuneb üks taim, loom või ka inimene sõltub nii tema geenidest kui ka kasvukeskkonnast. Globaalsete kliimamuutuste ja kasvava rahvastiku tõttu on oluline suurendada toidutaimede tootlikkust ja vastupidavust muutuvates ilmastikutingimustes. Kui hästi oskame geeniinfot kasutada nende probleemide lahendamiseks?

Leedlampide pealetung suurendas energiasäästu asemel valgusreostust

24.11.17 ... Kui miski on odav, saab seda ka rohkem tarbida. Leedlampide võidukäiguga käsikäes on kasvanud nii inimkonna poolt öösel valgustava ala ulatus kui ka valguse intensiivsus, muutes looduse ja inimese elurütme häiriva valgusreostuse hullemaks kui kunagi varem, viitab värske uuring.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

22.11.17 ... Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Juhend: millest alustada jäätmete sorteerimist?

21.11.17 ... Jäätmete sorteerimisega tegeleme me igaüks erineval tasemel - kõigil ei ole kompostihunnikut õunapuu all või kitsukeses köögis ruumi neljale prügikastile. Mis on need põhimõtted, millest lähtuda, kui tahaks ikkagi jäätmeid sorteerida, kuid piiratud võimaluste tõttu on see võimalik vaid osaliselt.

Eesti täitis Pariisi kliimaleppe tingimused, kuid uhkuseks pole põhjust

18.11.17 ... Eesti on maailmas inimese kohta õhku paisatava süsihappegaasi hulga poolest selgelt paha poisi rollis, seepärast on aeg seada eesmärk uueks tiigrihüppeks, leiavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed

2. hoiatus inimkonnale: loodus kukub kokku, inimesel pole enam pikka pidu

17.11.17 ... 1992. aastal tegi 1700 teadlast üle maailma, sh pea kõik elus olevatest Nobeli preemia laureaatidest, ühisavalduse, mida nimetasid „Maailma teadlaste hoiatuseks inimkonnale“. Sel nädalal avaldasid teadlased toonase hoiatuse järje ehk 2. hoiatuse inimkonnale, ainult et sel korral on allakirjutanuid 15 364, nende hulgas ka 20 Eesti teadlast.

Viktoriin: Pandivere kõrgustiku teeb eriliseks...?

16.11.17 ... Rahvusvahelise geograafianädala raames korraldab Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini.

Analüüs: inimkond saab mahetootmisega söönuks, kuid sellel on oma hind

14.11.17 ... Inimkonda on võimalik mahepõllundusega ära toita ka juhul, kui planeedil elab üheksa miljardit inimest, selgub uuest teadustööst. Tootmisviisi populariseerijatel on aga vara rõõmustada. Põlde laiendamata on eesmärk saavutatav vaid juhul, kui prügikasti jõudva toidu hulk väheneb poole võrra ja loomsetest allikatest saadava valgu hulk enam kui kolm korda.

Kosmosetööstuse idufirmad suudavad Eesti metsast anda ülevaate kohe praegu

08.11.17 ... Kaugseire abil on võimalik vaadata, kuidas kasvab vili, kus on õlireostus, kus liiguvad laevad või ületavad piiri paadipõgenikud. Samuti võiks väga täpse ülevaate anda Eestis kasvava metsa hulgast mõne tunni taguse seisuga – nii lubas maailma suurim kosmosetööstuse idufirma Planet ERR Novaatorile.

Geoloogiakeskus tuvastas Lääne- ja Ida-Virumaal 46 avatud puurauku

08.11.17 ... Lääne- ja Ida-Virumaal leiti 46 avatud geoloogilist puurauku, millest 24 soovitab uuringu läbi viinud Eesti geoloogiakeskus likvideerida ning 16 konserveerida ja kasutada edaspidi põhjavee seireks.

Torm viis Peraküla rannast tohutus koguses liiva merre

06.11.17 ... ERR-i veebiportaali lugeja saatis pildid Läänemaalt Nõva lähedalt Peraküla rannast, kus torm uhtus suures koguses liiva merre ja muutis Eesti üht ilusamat randa tundmatuseni.

Looduspõhist innovatsiooni kannustab suhtlus kogukondadega

03.11.17 ... Tallinna ülikoolis toimunud looduspõhiste lahenduste konverentsil esitasid Soome teadlane Eeva Furman ja Rootsi teadlane Lena Ek senini paljudele reaalvaldkonna uurijatele, sh loodusteadlastele mitteomase seisukoha, et kogu teaduslik looduspõhine innovatsioon saab võimalikuks vaid juhul, kui suudetakse luua valdkonna kohta teadlikkus inimeste ja kogukonna liikmete peades.

Metsade killustumine kahjustab paljusid loomaliike

02.11.17 ... Väike maja metsa serval tundub küllap paljudele ihaldusväärne elupaik. Teistele võib-olla ka mitte. Kuid tõsi on see, et metsa ja mittemetsa serv on tähtis ökoloogiline nähtus. Selgub, et uute metsaservade teke pärast metsaraiet mõjutab metsaloomade elu märgataval määral kuni kilomeetri kaugusenigi uuest servast.

Karuputke levikul ei paista Lõuna-Eestis lõppu

31.10.17 ... Viimasel ajal valmistab keskkonnaameti lõuna regioonile probleeme karuputke kolooniate kiire ja laialdane levik, mis ohustab nii Eesti kui ka Tartumaa loodusliikide mitmekesisust.

CO2 hulk atmosfääris kasvas möödunud aastal rekordilise kiirusega

30.10.17 ... Süsinikdioksiidi tase Maa atmosfääris kasvas 2016. aastal poole kiiremini kui viimase kümnendi jooksul keskmiselt. Planeeti soojendava gaasi suhteline sisaldus pole olnud nii kõrge vähemalt viimased 800 000 aastat, teatas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO).

Keskkonnaagentuuri sõnul esineb Lõhmuse seisukohtades küsitavusi

26.10.17 ... Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus seadis kolmapäeval riigikogus toimunud konverentsil "Mets kui loodusvara ja ühine vastutus" kahtluse alla mitmed riikliku metsastatistika kasutatavad arvnäitajad. Avaldame alljärgnevalt kergelt toimetatuna keskkonnaagentuuri vastulaused ja selgitused.

Konverentsil otsiti ühiskonna probleemidele looduspõhiseid lahendusi

25.10.17 ... Tallinna ülikoolis toimub konverents, kus otsitakse ühiskonna probleemidele lahendusi looduspõhiste lähenemiste kaudu. ERR Novaatoris saab jälgida otseülekannet konverentsi ettekannetest.

Raskelt sündinud kliimalepped: Euroopa püüab rohkem siduda ja vähem heita

24.10.17 ... Eesti saavutas oktoobris eesistujana kokkuleppe kahes keerulises kliimaeelnõus, mis seavad piirangud kasvuhoonegaaside heitkogustele ning aitavad Euroopa keskkonnanõukogu sõnul astuda sammu lähemale Pariisi kliimaleppe täitmisele. Samas on need tekitanud muret metsarikastes riikides nagu Eesti.

Suurkonverentsil räägitakse looduspõhistest lahendustest linnades

24.10.17 ... Mida sisaldavad Kadrioru roosiaia mesitarud? Mis liigid elavad linnade tühermaadel? Kas linnas kanade pidamisest on ka peale munade saamise midagi kasu? Nende ja paljude teiste linnaloodusega seotud teemade üle arutatakse täna algavad suurel keskkonnakonverentsil, mida saab otsepildis jälgida 25. ja 26. oktoobril ERR Novaatoris.

Kindral Kurvits tõttab Läänemerele reostust tõrjuma

22.10.17 ... Kindral Kurvits kihutab esimesena sündmuskohale. Alanud on merereostustõrjealane rahvusvaheline ühisõppus „Puhas Meri”.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: