Keskkond

Otse kell 10: riigikogu arutelu "Mets muutuva kliima tingimustes"

20.02.20 ... Riigikogu neljapäevasel istungil on oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutelu teemal "Mets muutuva kliima tingimustes", mida käsitletakse koos metsanduse asjatundjatega. Kell 10 algavat istungit saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.

Raport: Eesti metsade raiemahtu ei pea kliimaeesmärkide täitmiseks vähendama

19.02.20 ... Metsa kasvamisel on roll kliimamuutuste pidurdamisel, neid jätkusuutlikult majandades ei pea aga viimaste aastate raiemahtu oluliselt vähendama, selgub värskest raportist.

Pool maailma majandusest on kohustunud saavutama süsinikuneutraalsuse

18.02.20 ... Peaaegu pool maailma majanduse kogutoodangust (SKP) andvad riigid, piirkonnad ja linnad on võtnud kohustuse jõuda süsinikuneutraalsuseni.

Polaaruurija Timo Palo: käesolev talv lööb kõik rekordid

18.02.20 ... Harjumuspärasest oluliselt soojemat talve ei saa seostada küll otseselt kliimamuutusega, kuid annab aimu Eestit ja ülejäänud Euroopat ootavast tulevikust, leiab presidendi kliimanõunik Timo Palo.

Antarktikas mõõdeti rekordilised 20,7 kraadi sooja

14.02.20 ... Antarktikas registreeriti uueks soojarekordiks 20,7 kraadi, see on teadaolevalt esimene kord, kui õhutemperatuur tõusis üle 20 kraadi.

Uuring: maailm raiskab arvatust veelgi rohkem toitu

14.02.20 ... Inimesed viskavad toitu ära kaks korda rohkem kui seni hinnatud, ja eriti rohkesti just jõukamates maades.

EEA kaardid: kus Eestis kliimamuutuste tõttu põleb ja uputab?

13.02.20 ... Euroopa Keskkonnagentuur (EEA) pani möödunud kümnendi jooksul ilmunud teadustööde põhjal kokku kaardid, mis võtavad kokku Eestit ja ülejäänud Euroopat kliimamuutuste jätkumisel ähvardavad ohud.

Euroopa tööstusrevolutsiooni saaste jõudis Himaalajasse

12.02.20 ... Inimkond hakkas Himaalaja keskkonda mõjutama ammu enne seda, kui inimese jalg maailma kõrgeimatele tippudele astus. Ameerika teadlaste uuringu järgi jõudis juba 18. sajandi lõpuks Dasuopu liustikule Euroopas põletatud kivisöe saastet.

Maarja Kruusmaa: tänaste keskealiste lapsepõlve talved võivad tulla tagasi

11.02.20 ... "Plekktrummi" külaline oli Bellingshauseni ekspeditsioonil osalenud arvutiteadlane ja allveetehnoloog Maarja Kruusmaa, kes arutles, milliseid järske muutusi toob inimeste elus kaasa tehnoloogia areng ja kasvavad teabemahud. Juttu tuli Admiral Bellinghauseni ekspeditsioonist osa võtnud naisega ka maailmamerest.

Kaugelt toodud toit võib olla kohati kliimasõbralikum kui lähikaup

10.02.20 ... Kõigest, mis me teeme jääb kuhugi jälg — süsinikujalajälg. Kuid selle jälje välja arvutamine ei ole sugugi nii lihtne ega arvutustulemus nii intuitiivne, kui esialgu võib arvata.

Teadlased uurivad Eesti mereala uuendusliku keskkonna DNA meetodiga

07.02.20 ... Igast elusolendist jääb keskkonda maha geneetilist materjali. Kui varem tuli iga liigi DNA uurimiseks võtta proove selle liigi isendite kudedest, siis uudse meetodiga uurivad teadlased eDNA-d keskkonnast võetud proovide põhjal.

Lageraie Eesti metsades võimendab kliimamuutusi vähemalt järgmised 60 aastat

06.02.20 ... Avalikkuses kõlab jätkuvalt mitmete metsasektori esindajate väide, justkui meie metsad vajavad kliimaeesmärkide täitmiseks uuendamist, sest kiirema kasvuga noored metsad seovad süsinikku efektiivsemalt kui vanad. Samas teadusajakirjanduses rõhutatakse, et kliimamuutuste leevendamise kontekstis on metsades süsiniku hoidmine olulisem kui puidu juurdekasv, kirjutab Raul Rosenvald arvamusartiklis.

Harrastuskalurid ampsavad maailmamere kalavarusid üha aplamalt

03.02.20 ... Maailma kalavarud kahanevad, ja mitte ainult kaubandusliku kalapüügi tagajärjel.

Maakera võiks jätkusuutlikult toita ka kümme miljardit inimest

27.01.20 ... Maailma põllumajanduse ümber korraldamisel võiks inimkonda jätkusuutlikult toitlustada mitte ainult selle praeguses arvukuses, vaid isegi mitme miljardi võrra suuremas, leiavad Saksa, Soome, Rootsi ja Ameerika teadlased.

Tuumateadlased: maailma lahutab viimsepäevast 100 sekundit

24.01.20 ... Tuuma- ja kliimateadlastest ning julgeolekuekspertidest koosnev kogu keeras maailmalõpu kaugust sümboliseeriva "Viimsepäeva kella" seierid 20 sekundit südaöö poole. Piltlikult lahutab nüüd maailma viimsepäevast 100 sekundit.

Uuring: vana mets aeglustab turberaiel uute puude kasvukiirust

22.01.20 ... Turberaie abil uuendatud metsas on kasvama hakkavate noorte puude kasvukiirus võrreldes lageraiejärgse metsakultuuriga oluliselt aeglasem, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste uuringust.

Maailma vanim meteoriidikraater asub Austraalias

22.01.20 ... Austraalias asuv iidvana Yarrabubba meteoriidikraater on nüüd ametlikult maailma vanim, sest teadlased on hoolika analüüsi põhjal tema vanuse üsna täpselt kindlaks teinud.

Microsoft plaanib aastaks 2030 olla süsiniknegatiivne

21.01.20 ... Microsoftil on suured kliimaalased ambitsioonid. Neljapäeval teatas ettevõte algatusest kõrvaldada aastaks 2030 atmosfäärist rohkem süsinikdioksiidi kui ta seda õhku paiskab ehk saavutada mitte ainult süsinikneutraalsus, vaid -negatiivsus. Aastaks 2050 kavatseb Microsoft atmosfäärist eemaldada sama palju süsinikku kui nad on alates ettevõtte asutamisest 1975. aastal seda õhku paisanud, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Ülimõjusa kasvuhoonegaasi heitmed kasvavad vaatamata suurriikide lubadustele

21.01.20 ... Vaatamata rahvusvahelisele leppele ning India ja Hiina suurtele lubadustele paisati viimastel aastatel ühte kõige tugevamatoimelisemat kasvuhoonegaasi HFC-23 õhku rohkem kui kunagi varem ajaloos, selgub värskest analüüsist.

Euroopa pääseks jääajast isegi Golfi hoovuse seiskumisel

17.01.20 ... Maailm on soojenenud viimasel sajandil piisavalt palju, et Põhja-Euroopa temperatuur ei lange kuigi palju isegi Euroopasse troopikasoojust toova veemassi täielikul seiskumisel. Ühtlasi kiputakse Golfi hoovuse mõju ülehindama, leiavad mereteadlased.

Maailm leekides: suurpõlengutele annab hoogu inimlik jaanalindlus ja jumalakompleks

15.01.20 ... Suurpõlenguid võimendab nii kliimamuutus kui ka inimeste iha kontrollida ühte loodusnähtust, millele nende jõud minevikus peale hakkas. Paradoksaalselt tuleb õppida tuleajastul põlengute lihtsa kustutamise asemel nendega taas koos elama, leiavad tuleökoloogid.

Teadlased taastavad põlevkivitööstuse jääkidest mürgiseks muutunud Virumaa jõgesid

13.01.20 ... Põlevkivitööstus Ida-Virumaal on aidanud kaasa Eesti arengule, kuid on samas jätnud suure jalajälje meie loodusele. Praeguseni pole me lahti saanud mineviku taagast, mis on jäänud Virumaa vetesse. ERR jälgib, kuidas teadlased ja keskkonnahoiuorganisatsioonid asuvad puhastama Virumaa jõgesid.

Professor: Austraalia põlengutes on hukkunud rohkem kui miljard looma

09.01.20 ... Sydney Ülikooli professor Chris Dickman ütles, et septembrist saadik on Austraalia maastikupõlengute tulemusena hukkunud rohkem kui miljard looma.

Möödunud aasta oli taas üks ajaloo soojemaid

09.01.20 ... Alates regulaarsete ilmavaatluste algusest on olnud 2019. aastast soojem vaid üks aasta. Kõige soojemate aastate esiviisiku moodustavad viimased viis aastat, selgub Copernicuse kliimamuutuste teenistuse analüüsist.

Heather Grabbe: eesootava kliimamuutuse õppetunnid 1989. aastast

03.01.20 ... Kolmkümmend aastat pärast seda, kui Berliini müüri langemisega algas üleminek postkommunistlikule, seisab maailm taas silmitsi tohutu süsteemse muutusega. Euroopa on põhjapanevaks muutuseks valmis, kirjutab Heather Grabbe algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.

Kliima soojenedes kaob jää ka jõgedelt

03.01.20 ... Kui kliima soojeneb, jääb jääd vähemaks muu hulgas ka jõgedel. See on iseenesest loogiline, kuid nüüd on Ameerika teadlased täpsemalt välja selgitanud, kui palju jääd jõgedel vähemaks jääb.

Euroopat soojendav hoovus võib aeglustuda, kuid ajutiselt

02.01.20 ... Soe Golfi hoovus ja selle jätk, Põhja-Atlandi hoovus, hoiavad Euroopa kliima suhteliselt maheda tõenäoliselt ka edaspidigi, kuigi ajutine tagasilöök võib lähema saja aasta sees siiski ette tulla. Nii väidavad Hollandi teadlased, kes samas tunnistavad, et päris kõiki hoovust mõjutavaid tegureid nad oma uuringus seekord arvesse ei võtnud.

Vee ja õhu hapnikurikkus on planeedi biogeokeemia loomulik tagajärg

02.01.20 ... Kuidas on juhtunud, et atmosfääris on nii palju hapnikku? Värske teadusuuring osutab, et õhu võis aidata hapnikurikkaks teha planeet ise.

Polaaruurija Timo Palo: vaesuses elades on raske kliima pärast muretseda

26.12.19 ... Inimeste keskkonnateadlikkus sõltub suuresti nende elatustasemest, tõdeb polaaruurija Timo Palo. Samal ajal on aga ka palju oodata, et kliima nimel streikivatel lastel oleks akadeemikute teadmised.

Analüüs: üleminek taastuvenergeetikale võib nõuda ligi 75 triljonit dollarit

21.12.19 ... Täielik üleminek taastuvenergeetikale vähendaks maailma energiavajadust enam kui poole võrra, looks ligi 30 miljonit uut töökohta ning aitaks säästa raha ka parema tervise ja kliimamuutuste pehmendamise arvelt, selgub 143 riiki haaravast koondanalüüsist. Tööl on omad kriitikud.

Teadur: meretuuleparkide rajamine on muutunud majanduslikult tasuvaks

19.12.19 ... Tallinna tehnikaülikooli nooremteadur Karl Kull ütles, et kui varem meretuuleparkide rajamine majanduslikult tasuv ei olnud, siis nüüd on see muutunud.

Austraalia registreeris kuumima päeva alates mõõtmiste algusest

18.12.19 ... Austraalia sai teisipäeval tunda oma ajaloo kuumimat päeva, kui meteoroloogiabüroo registreeris üle kogu riigi keskmiseks temperatuuriks 40,9 kraadi Celsiuse järgi.

Rahvusvaheline konkurss nimetas Tartu ja Haapsalu paremate elukeskkonnaga linnade hulka

16.12.19 ... Tartu ja Haapsalu tunnistati rahvusvahelise konkursi LivCom Awards lõppvoorus parima elukeskkonnaga linnade hulka kuuluvaks.

Pikimad ÜRO kliimakõnelused lõppesid süsinikuturu kokkuleppeta

15.12.19 ... ÜRO kliimakõnelused Madridis lõppesid pühapäeval, kuid läbirääkijad lükkasid ülemaailmse süsinikuturu üle otsustamise edasi järgmisse aastasse.

ÜRO kliimakõnelused on lagunemas

14.12.19 ... ÜRO kliimakonverents Madridis on jõudnud öö läbi kestnud kõneluste järel laupäevaks läbikukkumise äärele, sest riikide seisukohad selles, kuidas võidelda kliima soojenemisega ja kes maksab tagajärgede eest, on vastakamad kui kunagi varem.

Maaülikooli teadlased otsisid Valgevene soodes suur-konnakotkaid

13.12.19 ... Eesti soodes enam suur-konnakotkaid ei leidu, kuid siinsetel teadlastel on palju teadmisi selle liigi kohta ning nii aitasidki Eesti Maaülikooli teadlased seda üliharuldaseks muutunud liiki otsida ja hoida Valgevene soodes.

Enne alternatiivenergeetika kasutuselevõttu peab Eesti uuendama põlevkivitehnoloogiat

12.12.19 ... Kuni uusi, kasutusvalmis ning stabiilseid energiatehnoloogiad pole, tuleb Eestil hoida ja tõhusamalt kasutada senist põlevkivil tuginevat energiatootmist, vastasel juhul leiame end viie aasta jooksul tõsisest energiakriisist, leiab Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.

Kunstkuuse keskkonnasõbralikkus on enamasti meelepete

11.12.19 ... Kõik sõltub sellest, mitu aastat kunstkuuske kasutada plaanitakse ja kui kaugele kuuse hankimiseks sõita tuleb. Tavaliselt kipub puude keskkonnamõju võrdluses peale jääma aga ehtne ja looduses kasvanud jõulupuu.

Gröönimaa jää sulab arvatust kiiremini

10.12.19 ... Gröönimaa jääkilp sulab arvatust kiiremini ja võib sajandi lõpuks miljonid inimesed ohtu seada, hoiatasid teadlased teisipäeval.

AK lasteuudiste reporterid uurisid, mida teeb keskkonnaminister keskkonna heaks

10.12.19 ... Eelmisel nädalal algas Hispaania pealinnas Madridis ÜRO kliimakonverents. See oli oluline, kuna poliitikud peaksid seal otsustama, milliseid samme astuda, et kliimamuutuse mõjusid leevendada. Järveküla kooli 6.b klassi õpilased uurisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saates, mida Eesti kliimakonverentsi tegi ning mida teeb keskkonnaminister keskkonna säästmiseks.

Eesti disainer päästab aluspükstega maailmameresid

09.12.19 ... Disainer Kirsti Mikkov otsustas pärast üht ebamugavat koosolekut hakata iseendale aluspükse tootma ja päästab seeläbi ka maailmameresid.

Liustike sulavesi aitas olenditel lumepalli-ajastu üle elada

09.12.19 ... Sadu miljoneid aastaid tagasi, kui kogu maakera oli kaetud jääga, jäid hapnikku vajavad olendid ellu liustike sulavetes. Nii väidavad teadlased, kes on uurinud Austraalias, Namiibias ja Californias kunagistest liustikest järele jäänud rauarikkaid settekivimeid.

Vanad põldudevahelised metsatukad on ökohüvede allikad

07.12.19 ... Värskelt avaldatud rahvusvahelisest uurimusest selgub, et põllulappide vahel olevad juba mõne-hektari suurused metsatukad võivad pakkuda nii rohemeeli kõditavat elurikkust kui ka märkimisväärset valimit ökohüvesid praktikutele. Tingimuseks on aga metsatuka ajalooline järjepidevus.

Poorne materjal saab saasteaine heitgaasist kätte

06.12.19 ... Teadlased on välja mõelnud uue hea võtte, kuidas auto heitgaasidest lämmastikdioksiid kätte saada.

Aasta mullaks valiti erodeeritud muld

05.12.19 ... Mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks Eestis enamasti kõrgendike lagedel ja nõlvadel paiknev erodeeritud muld.

Teadlased: puidu osakaalu suurendamine fossiilkütustes on üks lahendus

05.12.19 ... Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud.

Maailma majandus kasvas süsinikuheitmetest oluliselt kiiremini

04.12.19 ... Riigid paiskasid lõppeval aastaga õhku taas rekordilises koguses süsihappegaasi. Teisalt jäi kasv oluliselt alla maailma majanduskasvule, mistõttu võib olla tuleviku suhtes ettevaatlikult lootusrikas, selgub värskest raportist.

Massive Attack hakkab kaardistama live-muusika tööstuse süsiniku jalajälge

29.11.19 ... Trip-hopi'i duo Massive Attack tellis suuremahulise uuringu live-muusika tööstuse süsinikujalajälje hindamiseks. Duo lubab koostöös Tyndalli-nimelise kliimamuutuste teadusuuringute keskusega kaardistada kontsertturneede tekitatud süsiniku jalajälg ja leida võimalused, mida heitkoguste vähendamiseks kiiresti ette võtta.

ÜRO raport: kliimalubaduste ja reaalsuse vahel laiub terav lõhe

29.11.19 ... ÜRO kliimakohtumise eel avaldatud raport viitab, et vaatamata eelnevalt antud lubadustele paiskavad riigid endiselt õhku oluliselt rohkem kasvuhoonegaase, kui oleks tarvis üleilmse temperatuuritõusu 2 °C piiresse jäämiseks.

Analüüs: inimeste mürareostus kahjustab suurt osa loomariigist

27.11.19 ... Inimeste tekitatud mürareostus mõjutab suure osa Maal elavate loomaliikide eluolu, alates putukatest lõpetades vaaladega, vihjab enam kui sadat uurimust koondanud metaanalüüs.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: