17.05.21 KESKKOND ... Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitsberg uuris kolleegidega, kui palju leidub mikroplasti Lääne-Eesti saarte rannikuvete liigirikastel mereheinaväljadel. Kuigi mereheinaväljadele koguneb plastreostust rohkem kui mujale, kõlbab sealt püütud kala zooloogi sõnul veel süüa ja muretsema peaks hoopis tuleviku pärast.

13.05.21 KESKKOND ... Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuva Aidu karjääri sulgemise järel on piirkonda tekkinud ulatuslik veemaastik, niinimetatud Aidu fjordid. Eesti keskkonnauuringute keskuse teadlased võtsid veesüsteemist proove, kus tuvastati tavapärasest kõrgemad nikli sisaldused.

10.05.21 KESKKOND ... Igal aastal toodetakse maailmas umbes 74 miljonit tonni palmiõli, mida kasvatatakse sageli vihmametsade ja muu põllumaa arvelt ning inimõigusi eirates. MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd leiab, et palmiõli ei peaks siiski ära keelama, vaid iga tootja peaks huvi tundma, kust tema palmiõli tuleb.

05.05.21 KESKKOND ... Liigagi tihti juhtub suurarendustes, et esmalt saab paika lennukas kavand, mille teostamiseks otsitakse sobivad materjalid hiljem. Eesti Kunstiakadeemia teaduri ja arhitekti Sille Pihlaku sõnul peaks hoone loomisel alustama materjalist ja sellele omastest kvaliteetidest, luues algosa – niinimetatud lego tüki, millest uus arhitektuur saab sündida.

05.05.21 TEHNIKA ... Uute kõrghoonete rajamisel tuleks arvestada senisest rohkem neid ümbritsema hakkava keskkonnaga, mis aitab täita ühtaegu auahnemaid kliimaeesmärke ja muuta linnaruumi jalakäijatele mugavamaks. Abi oleks ka kvartalipõhisest linnaplaneerimisest, leiab Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi vanemteadur Francesco De Luca.

04.05.21 KESKKOND ... Ehkki puudust kannatavaid inimesi abistavasse Toidupanka jõudis möödunud aastal enam kui 2,4 miljonit kilo toidukaupa, moodustab see äraviskamisele minevast või loomade ees lõpetavast toidust vaid murdosa.

04.05.21 LOODUS ... Suurbritannia teadlased uurisid mudelite abil, kuidas mõjutab kliimamuutus lindude ja imetajate liigirikkust eri riikides ning kuidas liikide levik riigiti muutub. Selgus, et üle riigipiiride levinud liikide käekäik sõltub lähte- ja sihtriigi koostööst ning rikkusest.

03.05.21 KESKKOND ... Ehkki pool toidukaost tekib kodudes, läheb ka poodides palju toitu raisku. "Osoon" uuris Rimi Eesti esindajatelt, miks jääb toit poeletile seisma ja kuidas saaks poed aidata toitu päästa.

03.05.21 KESKKOND ... Keskkonnakuu raames vestles "Osoon" Dereku Burgeri restoranipidaja ja peakoka Fleur Sprenkiga toiduraiskamisest toitlustuses. Ehkki just koroonakriisi ajal on restoranidel raskem oma müüdavaid portsjone planeerida, näeb Sprenk lahendust toitlustajate omavahelises koostöös.

03.05.21 KESKKOND ... Maikuu on Eesti Rahvusringhäälingus traditsiooniliselt keskkonnakuu. Sel kevadel tõstavad ERR-i programmid esile toidu hoidmise ja raiskamise teemad. Läbi maikuu avatakse toidu teemat läbi praktiliste lugude ja teadusuuringute ning käima lükatakse suur kapitoidu retseptide kogumine.

30.04.21 KESKKOND ... Värske uuringu järgi leidub maailmameres, sealhulgas ka Läänemeres 281 eri liiki prügi. Kõige enam reostavad Eesti merevett suitsukonid, kilekotid, plekkpurgid ja plastpudelid, mis lipsavad läbi avaratest kanalisatsioonivõredest.

30.04.21 LOODUS ... Mida suuremaks paisuvad linnad, seda suurem on tõenäosus, et ka mõne sääse elupaik juhtub olema linnas. Eesti Maaülikooli ja keskkonnaameti teadlaste tehtud uuringus selgus, et näiteks Tartus elab 20 erinevat liiki sääski, kes leiavad eest küll rikkaliku toidulaua, ent peavad arvestama linna võimaliku liigkuiva kliimaga.

30.04.21 KESKKOND ... Maailma liustikud sulavad üha kiiremini. Satelliitmõõtmised näitavad, et jääd ja lund kaob praegu liustikelt aastas keskmiselt 31 protsenti rohkem kui alles 15 aastat tagasi.

29.04.21 KESKKOND ... Üleilmse rahvastiku kasvu ja aina suurema tarbimise tingimustes on üha tähtsam jäätmete töötlemine ja taaskasutamine. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased töötavad välja tehnoloogiat, mille eesmärk on eriliigilisi tekstiilijäätmeid senisest oluliselt tõhusamalt taaskasutuskõlbulikuks teha.

27.04.21 KESKKOND ... Kui maakera tekkis, siis mõnda kattis teda vedel magma. Ühel ilusal hetkel moodustus aga tükike tahket maakoort ja peagi tekkisid juba suured mandrid.

26.04.21 KESKKOND ... Inimtegevuse mõju meie planeedi kliimale on juba sedavõrd ulatuslik, et oleme mitu aastakümmet enda teadmata kallutanud Maa pöörlemistelge, leidsid Hiina ja Taani teadlased.

22.04.21 KESKKOND ... Äsja avaldatud ÜRO maailmamere ülevaate järgi on muutuv kliima ja üha suurenev inimtegevuse mõju jätnud tugeva jälje maailmamere seisundile. Tartu Ülikooli mereteadlase Henn Ojaveeri sõnul ohustab maailma kalavarusid eeskätt arengumaade vaesus. Läänemere seisund on tema hinnangul aga veel suhteliselt hea.

20.04.21 KESKKOND ... Kui kliimamuutus lööb maailma õhutemperatuuride ja sademehulga kaardid sassi, satub teiste taimede seas ohtu ka inimkonnale oluline kohvipuu. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm kohvitaime, mis suudab aastaaegade nihkumisele paremini vastu panna.

19.04.21 KESKKOND ... Alpide liustikesse on aastakümnete jooksul ladestunud broomi, osoonikihile ohtlikku elementi. Õhku ja sealt jäässe on mürgine halogeen broom sattunud ilmselt inimtegevuse tagajärjel.

15.04.21 KESKKOND ... Tulevikus võib Etioopia kliimamuutuse mõjul toota rohkem õrnamaitselisi ja vähem erilisi kohvisorte, leidis rahvusvaheline teadlasrühm. Järeldus on oluline, sest Etioopia on Aafrika suurim kohvitootja, kelle käekäik mõjutab nii kohalikke väiketalunikke kui ka baristasid ja kohvigurmaane üle maailma.

13.04.21 LOODUS ... Lõuna-hõbekajakas on Portugali rannikul probleemliik, kelle arvukus tõusis prügilatest saadva toidu mõjul eelmisel sajandil mitukümmend korda. Paljusid erinevaid tegureid arvesse võttev arvutimudel näitab, et liiki aitab ohjata eeskätt prügilate sulgemine, kirjutavad Portugali teadlased.

13.04.21 KESKKOND ... Lugejale on ilmselt tuttav Vaikses ookeanis triiviv Prantsusmaa-suurune prügisaar. Kui vee pinnal hõljuvat prahti uurida ja mõõta on üsna lihtne, siis sügavamale vette või merepõhja jõudnud reostusest pole teadlastel kuigi head aimu. Nüüd pakuvad Eesti teadlased rahvusvahelises uuringus välja võimaluse, kuidas isejuhtivate droonidega edukalt ka merepõhja kogunenud prahti seirata.

12.04.21 VÄLISMAA ... Tallinna tehnikaülikooli professor, geoloog Alvar Soesoo ütles Gröönimaal leiduvatest haruldastest muldmetallidest rääkides, et maailmas soovitud rohepöörde elluviimiseks tuleks just neid metalle kaevandada. Tema hinnangul on tänapäevane kaevandamistehnoloogia selline, mis piirkonda ära ei lagastaks.

10.04.21 KESKKOND ... Üks võimalus põlevikivitööstuse süsinikuheitmete vähendamiseks ning Pariisi kliimaleppe edukamaks täitmiseks on CO2 tagasisidumine põlevkivi tuhaga, mis muidu ladestatakse elektrijaamade juures hiiglaslikes tuhaplatoodes. Kas ja kui tõhusalt seotakse tuhaplatoode setetes CO2-te, uuris Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloog Kristjan Leben oma doktoritöös.

08.04.21 KESKKOND ... Kuigi tavalised putukamürgid töötavad ligi sajaprotsendilise tõhususega, teevad need kahju teistelegi põllul toimetavatele liikidele. Eesti teadlaste osalusel on valmimas uut tüüpi RNAi-pestitsiid, mis sihib lühikese aja jooksul vaid üht kindlat kahjuriliiki.

06.04.21 KESKKOND ... Ajal, mil terve maailm võtab suuna rohearengu poole, hakatakse väärindama üha uusi looduslikke materjale. Üks säärane alles esimesi samme tegev tööstusharu on vetikakasvatus, mille olukorda Euroopas rahvusvaheline uuring kaardistas. Novaator päris uuringus osalenud Eesti teadlaselt, mida vetikatööstus endast üldse kujutab.

01.04.21 KESKKOND ... Viimane jääaeg lõppes pea 12 000 aasta eest. Ometi pole osa Musta mere sügavamaid piirkondi endiselt jääaja mõjudest veel toibunud ja merepõhjas leidub vaba metaani endiselt oodatust vähem, selgub Saksa teadlaste uuringust.

31.03.21 KESKKOND ... Eesti uus digitaalne maakoore horisontaal- ja vertikaalliikumiste mudel EST2020VEL on mugav abivahend paljudele teadlastele, kelle uuringutes on vaja teada maakoore liikumisi, et näha näiteks rannajoone muutuste trende ajaskaalal.

26.03.21 KESKKOND ... Novaatori toimetuseni jõudis küsimus selle kohta, mis saab Tallinna piires maha võetud puudest: kuhu need viiakse ja mida neist tehakse? Kas liigiti, linnaosati või puu vanusest tulenevalt on nende edasisel saatusel mingit vahet?

26.03.21 KESKKOND ... Mida soojemaks Arktika läheb, seda enam seal välku lööb. Teadusuuringust ilmneb, et viimase kümne aastaga on maakera põhjapoolsematel aladel hakanud piksenooli sähvima kümmekond korda sagedamini.

24.03.21 EESTI ... Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski leiab, et keskkonnaminister Tõnis Mölderi (Keskerakond) otsus jätta metsanduse arengukava juhtkogust välja huvirühmade esindajad rikub metsaseadust.

24.03.21 KESKKOND ... Möödunud aastal ületas Eesti keskmine õhutemperatuur pikaajalist keskmist 2,4 °C võrra, küündides 8,4 °C'ni. Nii soe pole olnud vähemalt viimased 60, võimalik, et 150 aastat.

23.03.21 KESKKOND ... Rohekasv tähendab ideaalis, et riik suudab kasvatada oma majandust, kärpides sealjuures energia- ja materjalikulu. Kreeka ja Eesti teadlaste koostöös valmiv uuring osutab rohekasvu võimatusele, ent julgustab jätkusuutlikkusega tegelevaid teadlasi rohkem sisulist koostööd tegema ja oma mõõdikuid üheskoos kriitilise pilguga vaatama.

22.03.21 LOODUS ... Eesti hüljeste olukord on parem kui eelmise sajandi keskpaigas, kuid kui hallhülgeid on Eestis aasta-aastalt veidi rohkem, pole viigrite arvukus viimase 30 aastaga muutunud. Hallhüljeste edu viitab aga siinsete inimeste õnnestunud merekaitsele, rääkis hülgeuurija Mart Jüssi saates "Vikerhommik".

12.03.21 ELU ... Märtsi alguses leiti Piusa koobastikust rõngastatud tõmmulendlane (Myotis brandtii). Eestimaa Looduse Fondi ekspertid kontrollisid nahkhiire rõnganumbrit ja selgus, et isend oli märgise saanud 31 aastat tagasi – 7. märtsil 1990. aastal, olles sel ajal ühe aasta vanune.

11.03.21 LOODUS ... Hiljuti avaldasid 16 looduskaitse-organisatsiooni üle maailma raporti, kus osutavad, et magevee-elustik vajab kiiresti taastamist. Tartu Ülikooli bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistrant ja Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik Jürgen Karvaku sõnul saaks Eesti olukorda parandada, eemaldades kalade rändetõkkeid ja muutes sirgendatud jõed jälle looklevaks.

10.03.21 KESKKOND ... Ameerika teadlased otsivad laboris võimalusi raievaba puidu loomiseks, mis ei vaja kasvamiseks ei päikesevalgust ega pinnast.

10.03.21 KESKKOND ... Kliimamuutuse mõju on sedavõrd suur, et 2100. aastaks võivad põhjapoolkera suved kesta kuni kuus kuud, leidsid Hiina teadlased.

05.03.21 KESKKOND ... ÜRO keskkonnaprogrammi toiduraiskamise indeksi üleilmne raport näitas, et igal aastal visatakse ära üle 900 miljoni tonni tonni toitu. See tähendab, et prügikastis lõpetab 17 protsenti kogu poodides, majapidamistes ja restoranides pakutavast toidust, vahendab BBC.

04.03.21 KESKKOND ... Euroopa Liidu kliimaeesmärkide järgi peaks Eesti olema 30 aasta pärast kliimaneutraalne. Kuna suur osa Eesti süsinikuheitest tuleb põlevkivitööstusest, on tööstuse sulgemise kõrval teine võimalus süsihappegaas kinni püüda ja taaskasutada, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.

04.03.21 KESKKOND ... Kuigi möödunud aastal puhkenud pandeemiale järgnenud piirangud viisid ajaloo suurima süsinikuheitmete vähenemiseni, olid detsembriks need juba taas sama kõrged kui aasta varem. Alates Pariisi kliimaleppe sõlmimisest on suutnud oma CO2 emissioone vähendada vaid 64 riiki, nähtub värskest analüüsist.

03.03.21 AJALUGU ... Saksa teadlased leidsid võimalikku uut tõendust, et Põhja-Jäämeri oli viimase 150 000 aasta jooksul vähemalt kahel korral paksu jääkihi all ja täis magevett. Hüpotees võib aidata selgitada ka toonaste jääaegade kliimaanomaaliaid.

03.03.21 KESKKOND ... Aprillis plaanib loomsete jäätmete käitlemisega tegelev riigifirma AS Vireen hakata oma tööprotsesside energiavajadusi rahuldama uue katlamaja abil, mille kütuseks saab kohapeal toodetud kondijahu.

02.03.21 KESKKOND ... Järsud muutused siseveekogude elustikus toimuvad nii inimmõju kui ka loomulike tegurite tagajärjel. Looduslike muutuste taustal inimmõju eristamine on suur väljakutse teadusele, mis eeldab kvaliteetsete seireandmete järjepidevat kogumist. Eesti suurjärvi mõjutavad looduslikest teguritest enim veetaseme kõikumine ja tuule tugevuse muutus.

01.03.21 KESKKOND ... Invasiivsed võõrliigid Eesti sisevetes tõrjuvad välja kohalikke liike ja ohustavad ökosüsteemide tasakaalu. Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuse teadlased Arvo Tuvikene, Henn Timm ja Paul Teesalu uurivad sisevete tulnukliikide levikupotentsiaali erinevate seadmete ja katsetega ning andsid neist ülevaate AHHAA teaduskohvikus.

25.02.21 KESKKOND ... Teadlased teadsid aastakümneid, et põhjaloomastik tunneb end madala sooslusega Läänemeres halvasti ja on liigivaene, kuid arvasid, et plankton on liigirikas ja riimveega hästi kohanenud. Hiljutiste uuringute valguses on selgunud, et riimvesi on keeruline elupaik ka mere toiduahela aluseks olevale fütoplanktonile.

22.02.21 TEHNIKA ... Kui paberrahatähed lähevad sedavõrd katki või kortsu, et neid enam kasutada ei kõlba, saab neist keskkonnale ohtlik ja väga aeglaselt lagunev jääde. Nüüd leidis Eesti teadlaste osalusel rahvusvaheline teadlasrühm viisi, kuidas väärindada rahajäätmed bioetanooliks ja -gaasiks.

22.02.21 KESKKOND ... Omal ajal peeti majapidamises kassi selleks, et ta hiiri püüaks. Tänapäeval teeb paljudele kassipidajatele muret, et lemmikloom püüab linde. Nüüd on teadlased välja selgitanud, mida tuleks teha, et kiisukese jahikirge talitseda.

19.02.21 KESKKOND ... Sel nädalal kogunes põllumajandus- ja toiduameti (PTA) eestvedamisel aruteluring leidmaks tasakaalu toiduohutuse, poodide äravisatava toidu ja vabatahtlike toidupäästjate tegevuse vahel. Vestluses osales ka hiljuti samal teemal dokumentaalfilmi "Homme saabub paradiis" vändanud filmitegija Anna Hints, kes leiab, et toiduraiskamisele aitaks pidurit tõmmata see, kui toidu annetamine muutuks odavamaks kui prügivedu.

19.02.21 KESKKOND ... Viimase 15 aasta jooksul on Eesti suuremate linnade, Helsingi ja Stockholmi keskmised õhutemperatuurid kõikunud üsna ühtemoodi. Keskmiselt kerkis aasta keskmine õhutemperatuur neis linnades 0,43 °C kümne aasta kohta, selgus värskest uurimusest. Samas näitab pikem võrdlus, et Eestis läheb õhk soojemaks keskmiselt 0,6 °C sajandis.