Seni suhtus Euroopa Liit geenikääridega muudetud taimedesse äärmise ettevaatlikkusega. Aastal 2018 langetas Euroopa Kohus otsuse, mille kohaselt pidi täppisaretuse läbinud kultuure kohtlema sama rangelt kui klassikalisi transgeenseid organisme. Piltlikult öeldes polnud seaduse silmis vahet, kas kultuurtaime genoomi siirdati mõni teise liigi geen või muudeti taime pärilikkusaines üksikut nukleotiidi ehk DNA-tähte.

Uus regulatsioon jagab uute genoomitehnikatega aretatud taimed kahte rühma. Neist esimesi hakatakse käsitlema sarnaselt tavapäraste meetoditega saadud sortidega. Uued omadused peavad olema sellised, mis võinuksid taimel tekkida ka looduses või traditsioonilise ristamise teel. Teise rühma koonduvad keerukamaid geeniuuendusi kandvad taimed. Neile laienevad varasemad ranged genoomimuundatud organismide reeglid. Enne turule lubamist peavad need läbima põhjaliku riskihindamise.

Teadlased nentisid, et varasemad ettekirjutused vähendasid Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet. Näiteks aretavad teadlased väljaspool Euroopat juba madala gluteenisisaldusega nisu ja põuakindlat maisi. Tartu Ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist nentis: "Siiani kehtinud ranged reeglid on kujundanud olukorra, kus Euroopas vastav teadus-arendustöö toimub, kuid selle vilju rakendatakse pigem mujal."

Muudatused seadusandluses kujutavad seega kauaoodatud läbimurret. "Nüüd, kui senine piirang kaob, saavad väga paljud asjad alles hoogu võtma hakata. Eestis oldi tegelikult uutele meetoditele pigem avatud ja uuendusmeelsed. Aga ka siin on nende meetodite kasutamisel isegi teaduslikel eesmärkidel siiani sageli küsitud, miks te seda üldse teete, kui sellised sordid pole Euroopa Liidus lubatud," meenutas Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur-juhataja Kristiina Laanemets.

Laboritest tulnud teadmised saavad nüüd märksa ladusamalt põllumeesteni jõuda. "See on kindlasti väga suur samm edasi, kuna annab võimaluse selleks, et innovatsioon praktikasse jõuaks ehk teadustöö tulemusi põllumajanduses kiiremini rakendada saaks," kinnitas Kollist.

Avanenud uksed annavad otsest hoogu ka juba käimasolevatele Eesti teaduse projektidele. Jõgeva sordiaretajad kasutavad oma igapäevatöös geenikääre ehk CRISPR/Cas meetodit juba mõnda aega.

Laanemets täpsustas: "Sordiaretus on pikk protsess ja päris sordivalmis liine meil veel ei ole. Oleme teinud odras muudatusi, mis esialgsel vaatlusel paistavad väga huvitavad ja perspektiivikad, ning kindlasti vääriksid tulevikus põllukatseid. Esialgu peame neid veel kasvuhoones põhjalikult kirjeldama ja seemneid paljundama. Ka uue regulatsiooni jõustumisel peame kõigepealt näitama, et meie liinid on UAT kategooria I liinid ja põllule sobilikud."

Vanemteadur lisas, et kuigi uute aretustehnikate teema tekitab ühiskonnas sageli erimeelsusi, on Brüsselis toimuvad arutelud juba võimalikest terviseriskidest edasi liikunud. Laanemets sõnas: "Tähelepanuväärne on see, et enam ei vaielda nende taimede ohutuse üle. Täppisaretatud taimed on reeglina sama ohutud kui tavasordid. Täppisaretatud taimed on traditsioonilise sordiaretusega saadud taimedega nii sarnased, et isegi laboratoorsete meetoditega ei ole neid võimalik üksteisest eristada." Vaidlused koonduvad tänaseks hoopis juriidilistele nüanssidele.

Arutelude käigus kerkisid suurima vaidluskohana esile intellektuaalomandi õigused, sest põllumehed tunnevad muret suurfirmade monopoli ees. Laanemets sõnas: "Ehkki patendiküsimus on ohukoht, otsitakse sellele lahendust teistel viisidel. Praegune regulatsioon käsitles esialgu eeskätt seda, et neid meetodeid peaks saama üleüldse kasutada." Esialgu kohustab seadus ettevõtteid tulevikus avalikustama uute sortide loomisega seotud patente, et säästa väiksemaid seemnepaljundajaid.

Uue seadusega seatud piirangud esimese kategooria taimedele lähtuvad samas pigem poliitilistest kokkulepetest kui puhtast bioloogiast. Näiteks tohivad teadlased muuta vaid kuni 20 nukleotiidi pikkust DNA järjestust. "See on pigem poliitiline kompromiss. Patenteerimisreeglite puhul võib olla tõsiseid küsimusi, aga kehtestatud piirangutel nagu 20 nukleotiidi reeglil pole teaduspõhisusega erilist pistmist," nentis Kollist.

Looduses loomupäraselt toimuv ületab kohati poliitikakujundajate seatud piire. "Kahe põllul kõrvuti kasvava taime genoomid võivad teineteisest ka rohkem erineda kui 20 nukleotiidi. Isegi ühes viljapeas valminud kaks seemet erinevad teineteisest arvatavasti rohkem kui 20 nukleotiidi, sest DNA replikatsioon ei ole kunagi 100% täpne," selgitas professor.

Teisalt jätsid seadusandjad tehniliste kitsenduste osas ukse tulevikus praokile. Piirangud lisati eelnõusse eraldi lisana, mis võimaldab paberimajandust hiljem ladusamalt muuta. "UAT kategooria I taime kriteeriumid on loetletud eelnõu lisades. Esialgu on need kriteeriumid väga ettevaatlikud ja konservatiivsed, mistõttu paljud ohutud ja kasulikud geneetilised muudatused ei pruugi siiski lubatud olla. Siiski on see suur võit, et jõuti kompromissini. Kuna regulatsiooni põhiosa on juba paika pandud, saab edaspidi vajadusel lisasid kaasajastada vastavalt inimeste valmisolekule ja teaduse arengule," sõnas Laanemets.

Kõigist lubadustest hoolimata ei näe tarbijad uusi sorte kohalikel põldudel veel niipea. Seadus näeb ette kaheaastase üleminekuperioodi, mille jooksul täpsustavad ametnikud praktilisi üksikasju.

Kristiina Laanemets sõnas: "Kuna regulatsioon jõustub umbes kahe aasta pärast ja seejärel alles hakatakse taotlema uutele liinidele luba ja alles siis saab alustada sordivõrdluskatsega, on see regulatsioon küll suur samm edasi, kuid kohest efekti pigem ei tasu oodata. Rohkem on lootust, et kiiremini ja kaugemale jõutakse esialgu nende taimedega, mis on välisriikides sortidena juba registreeritud ja vastavad kriteeriumitele, sest nendega on katsed juba tehtud nendes riikides, kus see oli varemgi võimalik."

Pikk bürokraatlik ooteaeg annab aretajatele võimaluse oma seemnevarude paljundamiseks."Teadlastel on ilmselt laborites juba hulganisti CRISPR/Cas meetodil tehtud taimi ja sorte, mis võivad olla kasulikud ja mida saab nüüd põllutingimustes katsetada ja seejärel nendega turule minna," leidis Hannes Kollist.