Videoloeng: hea kaart on praegu sama tähtis kui maadeavastuse aegu
Kartograafia on käesoleval infoajastul vähemalt sama tähtis kui suurte maadeavastuste ajal ning milleta oleks andmete ülekülluses orienteerumine oluliselt raskem, leiab Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae.
Kaart on imepärane infokandja. Seal põimuvad meie teadmised, tehnoloogia, kultuur ja kunst. Kaardid on geograafide peamine töövahend. Just andmete koondamine ja analüüsimine ruumilises võtmes ja kartograafiliselt kujutatuna on eripära, mis eristab geograafe teistest erialadest.
Kartograafia ajalugu on pikk, ulatudes antiikperioodi. Kartograafia kuldaeg oli kindlasti maadeavastusperiood, kus kõik avastatu tuli võimalikult täpselt kaardile asetada. Ajalooliselt ongi kaarte tehtud väga praktilistel eesmärkidel. On selleks siis sõjandus, kataster või koloniaalvõimu halduslikust korraldusest arusaamine. Omaette suur peatükk on merendusega seonduvad kaardid. Kõikjalt kumab läbi teema praktilisus ja konkreetne eesmärk.
Kartograafia ajalugu vaadates peame siiski ka tõdema, et enamasti olid kaardid salajased, sest sisaldasid sageli informatsiooni, mis polnud vajalik vaenlase silmadele. Kartograafiline informatsioon loeti sageli strateegiliseks ja kaartidele lisandusid märked nende salastatusest. Sageli olid avalikuks kasutamiseks lubatud vaid väikese mõõtkavaga kaardid. Siinkohal ilmselt seostatakse kaartide salastamist Nõukogude liidu perioodiga, aga tegelikkuses on teatava salastamisega tegelenud kõik riigid.
Praegu annavad ajaloolised kaardid meile aga võimaluse analüüsida näiteks kunagist maakasutust. Samuti kasutatakse ajaloolisi kaarte sageli sisekujunduses, sest samavõrra kui kaarditegemine on teadus, on see ka kunst.
Praegu aga elame infoajastus ja kaarditegemine on üha enam seotud informaatikaga. Viimatimainitu ja kartograafia piirimaile on tekkinud omaette teadusvaldkond geoinformaatika, mis tegeleb ruumiliste infosüsteemide loomise ja kasutamisega. Andmete ülekülluses on keeruline teha otsuseid ilma olulisi trende või mustreid nägemata. Seetõttu on andmete visualiseerimine võtmetähtsusega, seda eriti olukordades, kus on vaja protsessist või probleemist ruumiliselt aru saada.
Just andmete korrastamine ja kartograafile mõistetavaks tegemine on tänasel päeval võtmetähtsusega. Andmed asetamisega kaardile, saame väga kiiresti ülevaate käsitletavast teemast. Siinkohal ei saa kuidagi alahinnata kaardi kujundamist, sest hästikujundatud kaunist kaarti on alati palju parem vaadata ja selle mõjuvõim on suurem.
Kaartidel põhineb suur osa riiklikest andmebaasidest ja toimuvad erinevad planeerimisprotsessid. Me kasutame kaarti ka oma igapäevategemistest, ilmselt sageli mõtlemata, et ka GoogleMapsi või Maa-ameti kaardiserveri taga on tegelikult suur kartograafide panus.
Just kartograafia ja geoinformaatikaga seotud teemade paljusus teeb need teadusharud atraktiivseks. Nii pole kuhugile kadunud paberkaartide koostamine, samas koostatakse kõrgtehnoloogilisi andmebaase ja kaarte, mille sisend pärineb näiteks kaugseirest. Seega on kaart tänapäevalgi sama tähtis kui suurte maadeavastuste ajastul, aidates meil jõuda õigete lahenduste ja otsusteni.
Tartu Ülikooli geograafid tutvustavad videoloengute sarja raames erinevate ruumiandmemassiivide kasutamise võimalusi geograafia valdkonnas. Andmete nutikas kasutus aitaks lahendada mitmeid probleeme, nagu hädaolukordade juhtimine, ilmastikunähtuste ennustamine, rahvaste ränne ja koroonaviiruse levik, ning võimaldaks luua uusi rakendusi traditsioonilistele kaardilahendustele.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa