TÜ geograafia osakonna mobiilsusuuringute laboris on uuritud mobiilpositsioneerimise abil inimeste paiknemist ja liikuvust üle 15 aasta. Vajadus kiire ja täpse info selle kohta, kus inimesed liiguvad ja paiknevad, muutus väga oluliseks ka 2020. aastal uue koroonaviiruse pandeemia puhkedes. Eeldati, et viirus levib lähikontaktide teel. See tähendab, et kõige efektiivsem moodus viiruse leviku piiramiseks on ühiskond sulgeda: pole kontakte, pole viirust.

Märtsis 2020 kehtestatigi eriolukord: suleti koolid, kaubanduskeskused, seiskusid ettevõtted, piirati liikumist jpm. Selline sulgemine halvab aga majanduse ja viiruse tõrjumisest saadav kasu pole võrreldav kahjuga, mida selle asemele tuuakse. Õigeaegseteks piiranguteks ja leevendusteks on vaja täpseid ja reaalajalähedasi andmeid. Kui tahame võimalikult häid andmeid inimeste liikumise kohta, siis tasub vaadata mobiilpositsioneerimise poole.

Anonüümne jälg

Iga kord, kui te helistate, saadate sõnumi, kasutate mobiilset internetti, jääb operaatori serveritesse jälg. Teadlaste töölauale jõuavad need andmed anonüümselt. Sõnumite ja kõnede sisu mõistagi teadlased ei näe. Küll aga näeme mobiilimasti teeninduspiirkonna täpsusega, millal ja kust mobiiltelefoni kasutati. Sellist mobiilpositsioneerimise andmestikku peetakse täna üheks paremaks andmeallikaks, mille abil inimeste paiknemist ja liikumist uurida.

Üks suurim kannataja selles pandeemias on olnud turismisektor, sest turism ongi ju eelkõige liikumine. Võtame järgnevalt lähema vaatluse alla Lätist saabunud turistid. Mobiilpositsioneerimise abil on meil võimalik näiteks saada igapäevaselt teada, kui palju on Eesti mobiilivõrkudes Lätist pärit telefone. Et inimene ja telefon on omavahel tihedalt seotud, peegeldab see telefonide hulk päris täpselt ka inimeste hulka.

Enne kui piiriülene liikumine Eesti ja Läti vahel märtsis 2020 peaaegu seiskus, oli kõik "tavaline". Eestis oli iga päev mitu tuhat lätlast, tööpäevadel vähem ja nädalavahetustel rohkem. Märtsis langes lätlaste hulk 4–5 korda. See "jõnks" tuleb väga hästi välja ka mobiiliandmest.

Mõne aja pärast hakkas olukord paranema ja viiruse levik peatus. Mai keskel lõpetati eriolukord ja piiriületamine lihtsustus. Juuni keskel lõpetati ka nn 2+2 piirangud ja avanesid paljud turistidele suunatud teenused. Ilus suvi sai paraku aga peagi läbi ning sügisel saabus uus ja märksa laialdasem viiruspuhang, mille tulemusena inimeste liikumist taas piirati. Kõik need piiramised ja leevendamised mõjutasid turistide hulka, mida on hästi näha ka mobiiliandmest.

Praktiline kasu

Mobiiliandmed peegeldavad väga hästi inimeste mingis piirkonnas viibimist. Teades viiruskollete asukohti, on inimeste liikumise alusel võimalik hinnata, kust see viirus vastavasse kohta sisse tuua võidi ja millised on järgmise ohustatud piirkonnad.

Lisaks saame teada, kas inimesed alluvad soovitustele-korraldustele. Pärast puhangu lõppu on võimalik samade andmete abil hinnata, kas ja kuidas inimeste liikuvus taastus. Selle alusel saab omakorda teha targemaid otsuseid toetuste jagamiseks, et abi saaks just need piirkonnad, mis seda kõige rohkem vajaksid.

Tartu Ülikooli geograafid tutvustavad videoloengute sarja raames erinevate ruumiandmemassiivide kasutamise võimalusi geograafia valdkonnas. Andmete nutikas kasutus aitaks lahendada mitmeid probleeme, nagu hädaolukordade juhtimine, ilmastikunähtuste ennustamine, rahvaste ränne ja koroonaviiruse levik, ning võimaldaks luua uusi rakendusi traditsioonilistele kaardilahendustele.