Hädaolukorrad vajavad kiiret reageerimist. Kriisideks valmistumine ja kriiside reguleerimiseks sobivate lahenduste väljatöötamine on päästeameti ja teiste hädaolukordi haldavate asutuste igapäevatöö. Võtmeküsimus on, kuidas tuvastada inimesed, kes vajavad kriisi ajal meditsiiniabi, pääste- või sotsiaaltöötaja hoolt, kirjutavad Siiri Silm, Kati Orru, Ago Tominga, Margo Klaos, Eva-Johanna Võik.

Lisaks asutuste ekspertteadmistele kasutatakse hädaolukordadeks valmistumisel ja lahendamisel erinevaid andmestikke. Näiteks suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualas olevate inimeste arvu hindamiseks lähtutakse peamiselt rahvastikuregistrist ja statistikaameti andmetest.

Need andmestikud ei anna aga siiski kogu vajalikku infot, kui paljud inimesed võivad ühel või teisel ajahetkel mingis hädaolukorras ohus olla ning vajada abi. Inimeste paiknemise ja liikumise kohta olulist lisandväärtust annab mobiilpositsioneerimise andmestik.

Mobiilpositsioneerimise andmeid on Eestis kasutatud juba üle 15 aasta nii teadus- kui ka rakendusuuringutes. Telefonikasutusest talletub jälg mobiilsideoperaatori andmebaasi, mille hulgas on ka info mobiilsidemasti kohta, millega mobiiltelefon parajasti ühenduses on. Teades mobiilsidemastide asukohti, on võimalik välja arvutada, kui palju on eri kohtades parajasti kohalikke ja ajutisi elanikke, töötajaid, sise- või välisturiste ning juhuslikke läbisõitjaid.

Nüüd on H2020 projekti BuildERS osana Tartu Ülikooli teadlaste ja päästeametiga koostöös ettevõtte Positiumi valminud 2019. aasta mobiilpositsioneerimise andmetel töötav uudne rakendus.

See võimaldab vaadata rahvastiku paiknemist eri aastaaegadel, nädalapäevadel ja kellaaegadel, sh rahvastikurühmade kaupa (nt elanikud, töötajad, siseturistid ja välisturistid). Rakendust on aidanud arendada ja valideerida kriisireguleerimisega tegelevad eksperdid mitmest riigiasutusest.

Paiknemis- ja liikumismustrid

Inimeste paiknemis- ja liikumismustrid on küllaltki regulaarsed. Erinevalt staatilistest andmebaasidest, mis näitavad ühte rahvaarvu pikema perioodi kohta, on mobiilpositsioneerimisandmetest näha aga rahvaarvu suuri kõikumisi nii päevasiseselt, eri nädalapäevadel kui ka hooajati.

Kaardirakenduse põhjal on näha, et rahvastiku paiknemise erinevused on võrreldes tavapärasega suuremad nädalavahetustel ning suvekuudel ja detsembris. Lisaks mõjutavad inimeste paiknemist suursündmused, rahvuslikud pühad ja koolivaheajad. Nii püsielanike kui ka töötajate arv piirkondades muutub tunduvalt regulaarsemalt kui ajutiste elanike või turistide arv. Seetõttu on rahvaarvu kõikumised kõige vähem ennustatavad suvitus- ja turismipiirkondades.

Milles seisnevad kaardirakenduse peamised kasutegurid? Kriisireguleerimisega tegelevad inimesed näevad mobiilpositsioneerimise andmete põhises rakenduses suurt kasu hädaolukordadeks valmistumisel ning õppuste osana.

Kriisideks ettevalmistamisel hinnatakse erinevaid ohustsenaariumeid. Seejuures on rakenduse abil võimalik anda hinnang, kui palju inimesi on sellel ajal ohupiirkonnas ja millised on nende võimalused näiteks üleujutatud või radiatsiooniohuga piirkonnast ära liikuda ning mujal varju leida.

Hinnang turistide hulgale piirkonnas ohu korral konkreetsel ajaperioodil on vajalik, et korraldada kommunikatsiooni ja evakueerimistöid inimestele, kes ei tunne kohalikke olusid ja kelle toimetulekuvõime on seetõttu pärsitud.

Tartu Ülikooli geograafid tutvustavad videoloengute sarjas ruumiandmemassiivide kasutamise võimalusi geograafia valdkonnas. Andmete nutikas kasutus aitaks lahendada mitmeid probleeme, nagu hädaolukordade juhtimine, ilmastikunähtuste ennustamine, rahvaste ränne ja koroonaviiruse levik, ning võimaldaks luua uusi rakendusi traditsioonilistele kaardilahendustele.