Inimeste digijalajälg aitab Eesti loodusväärtusi kaardistada
Teadlastel on looduspaikade väärtuse hindamiseks sotsioloogiliste uuringute korraldamise kõrval üha kasulikum analüüsida ühismeediasse laetavaid fotosid ja muid meediafaile, leiab Tartu Ülikooli geoinformaatika teadur Oleksandr Karasov.
Kiiresti muutuv keskkond mõjutab suurt osa meie igapäevaelu – linnades ja kaugemal. Mida te arvate hilisõhtul koju kõndides oma naabruskonna turvalisusest? Kuhu sooviksite järgmisel nädalavahetusel matkama minna? Milliste kohvikute suveterrassid on parimad? Kui palju turiste külastab kuude lõikes kauneid Eesti soid ja metsi?
Need küsimused ei ole olulised mitte ainult üldstatistika seisukohast. Selline teave on vajalik targaks linnahalduses ja oluliste looduspaikade kaitsmiseks. Kuigi kõige tavalisem viis sellise teabe saamiseks on teha sotsioloogiline uurimus ning küsida inimestelt nende eelistuste ja väärtuste kohta, on see tõhus ainult piiratud alal ja sõltub suuresti subjektiivsetest vastustest. Lisaks on küsitluste korraldamine ka üpris tülikas ja töömahukas.
Seetõttu on digimaailmas teadlastel üha kasulikum analüüsida meie digijalajälge – igasuguseid meediafaile, sh fotosid, videoid ja teksti, mida miljonid sotsiaalmeediakasutajad avalikku ruumi postitavad. Need meediafailid on tihti geograafiliste koordinaatidega, andes infot inimese asukohast.
Konkreetsetes kohtades postitatud fotode, videote ja tekstide arvu põhjal saab uurida nende populaarsust. Fotodel on tavaliselt kujutatud olukorda, mis on inimeste jaoks huvitav ja oluline. Inimesed valivad kõigepealt välja sihtkoha, seejärel pildistamispaiga ja lõpuks jagatakse ainult mõningaid fotosid, mis siis edastavad antud koha emotsioone läbi fotograafi silmade.
Videos nähtava Tartu Ülikooli geograafia osakonnas läbi viidud uuringu alusandmed põhinevad Flickr andmebaasist, kus postitatud fotode sageduse põhjal tuvastati populaarseid sihtkohti üle Eesti. Kasutades arvuti nägemisalgoritmi suutsime tuvastada postitatud fotode pealt olulisemaid piirkondi, mida peamiselt külastati päeval ja piirkondi, mida külastati peamiselt õhtuti või öösiti.
Igaüks saab oma panuse anda teadusesse, kui ta jagab oma geograafiliste koordinaatidega tehtud pilte kas Instagrami, Flickri, Twitteri või VK.com vahendusel ja lisab sinna juurde teemaviite #myexperienceofnature või #myexperienceofcity ja lühikese kommentaari, mis tundeid see asukoht tekitas. Selle põhjal saab analüüsida, kuidas inimesed kogevad ja tajuvad Eestimaa loodust ning kuidas seda kasutavad.
Tartu Ülikooli geograafid tutvustavad videoloengute sarja raames erinevate ruumiandmemassiivide kasutamise võimalusi geograafia valdkonnas. Andmete nutikas kasutus aitaks lahendada mitmeid probleeme, nagu hädaolukordade juhtimine, ilmastikunähtuste ennustamine, rahvaste ränne ja koroonaviiruse levik, ning võimaldaks luua uusi rakendusi traditsioonilistele kaardilahendustele.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa