Roy Perlis Ameerika Ühendriikidest Bostonist Massachusettsi Üldhaiglast ja ta kolleegid jälgisid umbes aasta jooksul ligi 5400 täiskasvanud ühismeediatarvitaja käekäiku.

Ükski neist vaatlusaluseist ei kaevanud vaatlusaasta alguses kergemagi depressiooni üle; selline oli valimi koostamise põhimõte. Aasta pärast oli mõnedel nende seast aga depressiooni märke ilmnenud.

Eriti paistsid masenduse ilmemisega seotud olevat kolm väga populaarset sotsiaalmeediaplatvormi: Snapchat, Facebook ja TikTok.

Kas ja kumba pidi siin põhjuslikkust esineb, ei ole aga sellest uuringust selge. Võib-olla kalduvad masendusaltimad inimesed teistest enam sotsiaalmeediasse sukelduma.

Uuringu autorite sõnul on isegi võimalik, et sotsiaalmeedia tõstab masendusse langemise riski, aga masendusse jõudnult haarab inimene suhtluskeskkonna pakutava näiva leevenduse järele veelgi agaramalt.

Igal juhul tuli ilmsiks huvitav asjaolu, et lühivideokeskkonna TikTok ja viivuliste sõnumite keskkonna Snapchat kasutajate seas tabas masendus just üle 35-aastaseid, nooremaid aga mitte. Facebooki kasutajaskonnas oli lugu vastupidine: masenduse oht kasvas alla 35-aastaste seas, kuid mitte vanemate seas. Sellele nähtusele uuringu autorid seletust ei anna.

Üldjoontes on uuring kooskõlas varasemate teadustöödega, mis on tuvastanud ühismeedia tarbimise ja depressiooni kalduvuse seoseid eriti just nooremapoolsetel inimestel. Nüüdsest uuringust, milles jälgitute keskmine vanus oli tervelt 56 aastat, nähtub, et oht varitseb vanemaidki põlvkondi.

Juhul, kui põhjuslikkus on suunatud sotsiaalmeedia tarbimiselt masendusaltisuse tõusule, siis võib see tuleneda levinud kombest tuua ühismeedias eriti esile just oma parem külg ja kadestusväärsemad saavutused; keskkonnakaaslastel tekkiv võrdlusmoment omaenda vahetult tajutava, mitmekülgsema elukogemusega võib tekitada alaväärsustunnet.

Teiseks seletuseks on, et võrgu kaudu vahendatud suhtluse sügavus ja kvaliteet jäävad reaalilmse suhtluse omadele alla, mistõttu ka tuhandete sotsiaalmeediasõpradega inimesed võivad end ikkagi tunda üksildase ja vähemõistetuna.

Oma uuringust ja selle tulemustest kirjutavad Perlis ja kolleegid ajakirjas JAMA Network Open.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.