Mängu aluseks on Eesti geenivaramu vaimse tervise uuring, millele vastas rohkem kui 86 000 inimest ehk umbes kümnendik kogu Eesti elanikkonnast. Tegemist on Eesti mastaabis erakordselt suure andmestikuga. "Me otsustasime selle uuringu põhjal ja nende tulemuste põhjal, mis me näeme, luua teaduspõhise mängukese. [...] Püüdsime teha neid sõnumeid hästi lihtsaks, et kõik inimesed saaksid aru," selgitas Tartu Ülikooli neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto saates "Labor".

Geenidel on Lehto sõnul depressiooniriski kujunemisel suur, ent mitte ainumäärav roll. Rahvusvaheliste kaksikute uuringute põhjal hinnatakse pärilikkuse osakaaluks umbes 40 protsenti. Ülejäänu sõltub keskkonnast ja elustiilist. "Isegi siis, kui kellelgi on kõrge geneetiline eelsoodumus, on siiski väga palju erinevaid viise, kuidas saab oma vaimse tervise eest hoolt kanda," leidis professor.

Samuti on uuringud näidanud, et depressioon on polügeenne haigus. Teisisõnu mõjutab haigestumisriski mitte mõni üksik geen, vaid sadu eri geenivariante, millest igaüks on võrdlemisi väikese mõjuga. "Igal ühel meist on natukene depressiooni riski tõstvaid geenivariante. Mõnedel on neid aga rohkem ja nendel inimestel on ka kõrgem geneetiline eelsoodumus depressiooni tekkeks," selgitas Lehto.

Koos hiljuti ilmunud tööga, mis hõlmas ligi viit miljonit inimest üle maailma, sealhulgas ka 700 000 depressioonidiagnoosiga inimest, on tänaseks teada ligikaudu 700 geenivarianti, mis haiguse kujunemist eri määral mõjutavad. Just seetõttu tuleb professori hinnangul seada fookus muudetavatele teguritele – nende kaudu on võimalik geneetilist eelsoodumust tasakaalustada

Elustiil loeb

Elustiil ja sotsiaalsed suhted mõjutavad depressiooniriski aga mõnel juhul rohkemgi kui geenid. Näiteks aitavad riski maandada regulaarne kehaline aktiivsus, hea majanduslik toimetulek ja kvaliteetne sotsiaalne tugi. "Üldiselt sotsiaalse toe puhul ei ole väga oluline tihtipeale see, kui palju sul seda sotsiaalset võrgustikku on, vaid oluline on tihtipeale just see kvaliteetne tugi või suhe," sõnas Kelli Lehto.

Professor soovitas olla kaaslastega suheldes valvas vähese motivatsiooni, endassesulgunud käitumise ja suhtlemise vähenemise suhtes. "Helistage neile, küsige, kuidas läheb. Kutsuge neid kuhugi, pidage neid meeles – see võib olla väga tugeva mõjuga tegu, väike tegu, aga suure mõjuga," leidis Lehto.

Depressiooni ennetamisel ja leevendamisel ei saa mööda majanduslikust turvalisusest. Tartu Ülikooli teadlaste uuringu tulemused näitavad, et majanduslik toimetulek ja töö olemasolu toimivad oluliste kaitsvate teguritena. Nii on töötus üks olulisi riskitegureid, millega vaimse tervise poliitikate kujundamisel arvestada tuleb. "Kui inimestel ei ole näiteks tööd, siis see väga tugevalt mõjutab nende vaimse tervise riske. Võib-olla on siin ka midagi, mida laiemalt majanduses tähele panna," arutles professor.

Samas mõjuvad vaimsele tervisele selgelt halvasti meelemürgid nagu alkohol, narkootikumid ja tubakas. Nende tarvitamine on uuringu järgi seotud kõrgema depressiooniriskiga. Teadlased rõhutavad samas, et selle seose põhjuslikku suunda tuleb veel täpsustada. "Tegelikult võib ju seos olla vastupidine – kui inimesel on depressioon, siis ta haarab pudeli, sigareti ja võib-olla veel millegi kangema järele," nentis professor.

Kunstiline koostöö

Hiljuti esitletud veebimäng "Pea tasakaalu" ei sündinud üleöö – selle loomiseks kulus teadlastel Tartu Ülikoolist ja disaineril Eesti Kunstiakadeemiast terve aasta. Inspiratsioon mänguks tuli rahvusvahelisest eeskujust – Ühendkuningriigi kolleegide loodud prototüübist. "Ühed meie kolleegid Ühendkuningriikidest tegid ühe prototüübi ja me mõtlesime, et päris hea idee. Hakkasime siis mõtlema, kuidas me saaksime oma uuringu põhjal midagi sarnast teha." meenutas Kelli Lehto.

"Meie selline läbimurdehetk oli siis, kui me saime kampa Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistritudengi Carol Alice Tõniste, kes mängis siin olulist rolli just selle osas, et aidata välja mõelda seda disaini osa ja selle mängu loogikat," lisas professor.