Värsketest uuringutest selgub, et ka aju otsmikusagara geenide aktiivsus muutub elu jooksul kindla mustri järgi. See võib aidata paremini mõista aju vananemist, vaimse võimekuse langust ja vastuvõtlikkust haigustele.

Järelduseni jõudis rahvusvaheline teadlasrühm, mis analüüsis ligi 1500 doonorajus enam kui 6,3 miljonit geeniekspressiooni profiili. Nende põhjal koostati seni suurim kaart geenide aktiivsusest inimese otsmikusagaras. See ajupiirkond aitab meil lahendada probleeme, reguleerida emotsioone ning on samas tundlik vananemisega kaasnevate muutuste suhtes.

Eri eluetappide võrdlus näitas, et umbes 24. eluaastaks muutub geenide aktiivsus otsmikusagaras stabiilsemaks. Seejärel hakkab ajurakkude koosseis tasapisi muutuma ning pärast 65. eluaastat toimub geenide aktiivsuses taas suurem ümberkorraldus. Koos nende muutustega nihkub ka närvirakkude seisund. Nooremas eas seostuvad geenimustrid suurema vastupidavuse, vanemas eas aga suurema haavatavusega.

Lisaks võimaldas andmestik uurida muutusi, mis on seotud ajuhaigustega. Kuigi eri haigused avalduvad erinevalt, leiti ühiseid jooni geenide töös. Kõige rohkem sarnanesid dementsuse ja Parkinsoni tõvega seotud muutused, seda eriti geenides, mis mõjutavad närvirakkude arengut ja omavahelist suhtlust.

Teadlasi huvitas ka see, kas ajuhaiguste pärilikud riskid on eri päritoluga inimestel seotud samade ajurakkudega. Nii leiti tuhandeid seni teadmata seoseid geenide ja haigustega seotud tunnuste vahel. Kokkuvõttes annab valminud geenikaart senisest selgema pildi, kuidas aju elu jooksul muutub ning millised muutused kaasnevad vananemise, vaimsete võimete languse ja ajuhaigustega.

Kõik kolm uuringut ilmusid ajakirjas Nature (1; 2; 3)

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.