Pealkirjas on väljavõte kirjast, mille sai üks Eesti uuriv ajakirjanik pärast konfliktse teema kajastamist. Hiljutine uurimistöö vaataski lähemalt, milliste rünnakutega peavad ajakirjanikud rinda pistma. Uuringu autor loodab, et sõnad jäävad vaid sõnadeks, ent kunagi ei tea.

Eetilist konflikti sisaldavate teemade kajastamise juures tuleb ajakirjanikul kaaluda oma peamiste kohustuste vahel: informeerida avalikkust, kaitsta süütuid ja lähtuda piisavalt tõendatud tõesest infost. Ükski põhimõte pole aga absoluutne ja alati ei olegi võimalik neid korraga rakendada, rääkis Tartu Ülikooli ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit.

Kuna meie tähelepanu eest võitlevat infot on väga palju, võib tekkida infokurnatus, mis hakkab häirima meie igapäevast toimetulekut. Kuidas infokurnatus tekib ja milliste nippidega seda ohjeldada, seda selgitab psühholoog-pereterapeut Kätlin Konstabel.

Meediatarbimisel on uus rütm ehk meediapausid murravad nutiseadmete kasutajate igapäevarutiinidesse, pannes neid kooli- või tööasju katkestama, toovad oma teadusartiklis välja Tartu Ülikooli teadlased.

Liigse sotsiaalmeedia kasutamisega hädas olevate noorte aitamine on väga oluline. Samal ajal tuleb meeles pidada, et sotsiaalmeedia kasutamisest on sõltuvuses vaid väike osa noori ning teema on tervikuna meedias oluliselt üle võimendatud, leiab Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja heaolu eriala doktorant Rasmus Sinivee.

Hommikul käis külas politoloog ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Kuula järele siit.

Algoritmid ja arvutiprogrammid saavad inimesi valeuudiste märkamisel aidata, kuid iga veebiruumis nähtava vale paljastamiseks läheks tarvis inimesega võrreldavat tehisintellekti. Samal ajal võib viia väärinfo automaatselt veebist eemaldamine viia kergesti sõnavabaduse ja demokraatia piiramiseni, leiavad arvutiteadlased.

Kvaliteetse info tarbimine on tänapäevases ühiskonnas sama oluline nagu oskus teada, milline toit on tervisele kasulik või kuidas teha trenni. Paraku ei ole enamik inimestest sugugi kursis tervisliku infodieedi nõuannetega ja laseb endast valimatult läbi igasugu infojama.

Teabe paljususe kasvades on üha olulisem elanike oskus sõeluda usaldusväärse teabe seast välja ebausaldusväärne. Samas on oluline vaadata ka seda, kuidas levivad valeinfot sisaldavad uudised professionaalses uudismeedias, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.