Milliseid vorme valeinfo võtab ja kuidas see levib?
Tekst on ainult üks valeinfo võimalikke vorme ning ühe sagedamini kohtab ka heli-, pildi- ja videovõltsinguid, mille tõest eristamine paneb proovile inimvõimete piirid.
Vale on poolel teel ümber maailma enne, kui tõde püksid jalga saab. See on üks huvitav tsitaat, mida viimastel aastatel on palju kasutatud, et iseloomustada ebatõese teabe levikut. Valeinfol on palju erinevaid vorme ning oluline on mõista, et peamiselt tekstina loodud valed on neist vaid üks.
Viimasel ajal on valeinfo hakanud üha sagedamini võtma heli-, pildi- või videovõltsingute vormis. Seepärast on järjest olulisem osata kontrollida ja kriitiliselt analüüsida kaheldava väärtusega teavet, mis saabub meieni piltide või videotena.
2017. aasta lõpus hakkas kulutulena levima uus mõiste: süvavõltsing ehk deepfake. See mõiste tähendab, et süvaõppe tehnoloogia abil suudab tehisintellekt video- või fotomaterjali põhjal ära õppida inimese liigutused, näiteks suu liikumise ja kõne, ning loob selle põhjal uusi võltsvideosid. [süvaõpe + võltsing] Ehk mida rohkem on inimesest veebis pilte või videoid, seda sobivam kandidaat on see isik neile, kes süvavõltsinguid luua soovivad.
Süvavõltsingu videotes saab inimest panna tegema ja ütlema just seda, mida video looja soovib. Tuleb arvestada, et mida kaugemale ja tõhusamaks süvavõltsingute loomiseks kasutatav tehnoloogia areneb, seda keerulisem on inimestel süvavõltsinguid palja silmaga tuvastada ja loodud sisu tundub üha tõetruum. Kujutate siis ette, millist segadust ja kahju võivad süvavõltsingud põhjustada – nii nendes kujutatud inimestele kui ühiskonnale laiemalt.
Nõnda võib juhtuda, et kahjustav info kõlab väga mõjukate inimeste suust ning paneb inimesi käituma endale või teistele ohtlikult. Süvavõltsingu valeinfo võib panna börse langema ja seeläbi mõjutada majandust. Samuti võib sellises vormis valeinfo mõjutada riikidevahelisi suhted ning isegi viia poliitiliste konfliktideni. Näiteks on juba levitatud hulgaliselt süvavõltsingu videoid, mis kujutavad poliitikuid videodes ütlemas asju, mida nad tegelikult kunagi öelnud pole, või kus nad näivad olevat haiged või napsised.
Süvavõltsingute leviku tõttu pole õnneks hetkel veel maailmapoliitilist kaosepommi plahvatanud, kuid nii mõnedki tuntud poliitikud, avaliku elu tegelased ja filmitähed on juba süvavõltsingust videodest tekkinud mainekahju kandma pidanud.
Kõige enam on süvavõltsingutest tekkinud kahju inimestele, keda on kujutatud pornograafilise sisuga süvavõltsingu videodel. Sellistes videotes asendatakse pornograafilises videos algselt kujutatud inimese nägu täielikult selle isiku näoga, keda videos näidata soovitakse. Kogunisti 96% veebiavarustes ringlevatest süvavõltsingutest on oma olemuselt pornograafilised. Ka laiema avalikkuse ette jõudis süvavõltsingute teema esmalt seetõttu, et veebiavarustes hakkasid levima süvavõltsingutest pornograafilised videod, kus kujutati tuntud näitlejannasid.
Samas pole superstaarid ainsad, kelle elusid selliste võltsvideode levik oluliselt kahjustanud on. Süvavõltsingust pornograafilist sisu on loodud ka täiesti tavalistest inimestest. Sellistel puhkudel on videode loojateks sageli endised partnerid, kes on video teinud sooviga oma kibestumust välja valada ning lörri läinud suhte eest kätte maksta.
Mida siis teha selleks, et ise ei juhtuks olema see, kes võltsitud video jagamisega teisi kahjustab, ning kuidas vältida ka ise valeinfo ohvriks sattumist? Tegelikult on mõlema jaoks lihtne lahendus. Selleks, et mitte luua või levitada valeinfot, lisa postituse juurde alati, kust see pärit on. Kui teed nalja ja jagad midagi, mis pole tõsi, siis .
Iga postituse puhul tuleb mõelda, kuidas inimesed, kes seda näevad, seda mõista võivad. See, mis sulle tundub nali, võib teisele inimesele mõjuda hirmu külvava või vaimu muserdava valeuudisena. Seejuures ei tohiks unustada igapäevasuhtluse kuldreeglit - teiste inimeste kõige intiimsemad hetked naljaks ei sobi.
Kui aga näed ise postitust, mis tundub negatiivseid emotsioone tekitav, ebatavaline, konfliktne ja hirmutav, siis tuleb olla meediataiplik, küsida, kust see info on pärit ja mis on selle inimese eesmärk, kes seda levitab. Kui näiteks hirmutava video või foto puhul pole võimalik kindlaks teha, millal, kus ja kes selle teinud on, tasub juba mõelda, kas äkki võib tegu olla valeinfo või süvavõltsinguga.
Süvavõltsingust videote puhul ei ole videos kujutatud inimese nägu alati sajaprotsendilise täpsuse ja sujuvusega asendatud. Süvavõltsingu video puhul märka järske või kummalisi liigutusi suupiirkonnas, kui videos kujutatud inimese räägitav tekst kõlab imelikult või tundub olevat rõhutatult šokeeriv. Samuti jälgi, kas süvavõltsinguna esitatud videos kujutatud inimese näo teatud osad tunduvad ülejäänuga võrreldes harjumatult sujuvad või esineb ebakõlasid näo värvitoonides.
Mäletate seda tsitaati, millega ma oma juttu alustasin? "Vale on poolel teel ümber maailma enne, kui tõde püksid jalga saab." Kellele see tsitaat kuulub? Tegu on nii tabava tsitaadiga, et selle autoriks peetakse paljusid kuulsaid inimesi - kirjanik Mark Twainist poliitik Winston Churchillini. Igaühel neist on aga tegelikult olnud sellest tsitaadist oma, pisut erinev versioon - mõni kasutab sõna püksid, mõni sõna saapad; mõnel vale hoopis "lendab" ümber maailma. Ja nii ei saagi öelda, kes on selle mõttetera ainus autor, aga selle sõnum on kõnekas, kas pole?
Vale levib kiiremini kui tõde ning teda saab peatada üksnes teavet ja pilte või videoid kriitiliselt analüüsides. Kui kahtled pildi või video tõelisuses, pööra olulist tähelepanu olukorrale ja kontekstile, mille taustal kõnealune sisu on esitatud – sageli peitub vastus tõe ja võltsi kohta just kõiges selles, mis pilti või videot teema ja ajastusena ümbritseb.
ÜLESANNE: Valeinfo leviku teema lõpetamiseks pakun ülesande. Sinu sõber katsetas süvavõltsingu video tegemist ning näitab selles üht klassiõde rääkimas sellest, kuidas ta poes vargil käib. Sõber jagab seda Facebooki salajases grupis. Millised võimalikud tagajärjed võivad sellel olla ning kuidas sa selles olukorras käitud?
Oktoobri lõpus, 26. 10–30. 10. 2020 toimub teist korda Eestis meediapädevuse nädal, mille eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele. Vaata lisa ERR-i erilehelt.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa