Valeuudise äratundmise juhendid soovitavad alati kontrollida allikat ja autorit; lugeda pealkirjast edasi; vaadata, kas ka teised väljaanded seda kajastavad; mõelda, kas tegemist on naljaga ja nii edasi. Kuid nende kolme valeuudise näite puhul ei oleks aidanud lugejal valeinfot ära tunda ükski neist nõuannetest – loota tuli vaid sellele, et algallika infot ümberlükkavat uudist samuti kajastati ja märgati.

Soome läheb üle neljapäevasele töönädalale ja kuuetunnisele tööpäevale

Maailma uudismeedias levis tänavu jaanuaris kulutulena uudis, et Soome läheb üle neljapäevasele töönädalale ja kuuetunnisele tööpäevale. See kõlas ilmselt ajakirjanikele igati loogilise uudisena, kuna Soomes said just võimule sotsiaaldemokraadid, Soome naaberriigis Rootsis on ettevõtted neljapäevast töönädalat katsetanud ja hiljuti tegi Soome ka kodanikupalga maksmise eksperimendi. Lisaks muidugi on see ajakirjanikele meeldiv teema, sest eks igaüks oleks sellisest muudatusest huvitatud ka oma riigis või ettevõttes. Uudises viidati ka äsja Soome peaministriks saanud Sanna Marini reaalsele Twitteri säutsule, kus ta seda ideed kaitseb.

Austraalia veebilehelt New Europe massidesse levinud uudis osutus siiski valeks, kuna tegemist oli vaid Sanna Marini 2019. aasta augustis ühes paneeldiskussioonis välja käidud ideega, mis pole mingilgi moel riigi ametlikus töökavas. Lisaks pole Soome riigikantselei avalduse kohaselt seda ka plaanis lähiajal arutada.

Kuna uudist kajastasid praktiliselt kõik maailma juhtivad väljaanded, sealhulgas Eestis, ning see oli loogiline ja paljudele meeldiv uudis, polnudki seda esialgu sisuliselt võimalik valeuudisena ära tunda. Kuigi võiks öelda, et tänase seisuga peaks uudis kuuluma veel "liiga hea, et olla tõsi" kategooriasse.

Loe lähemalt siit.

Prognoos: uus koroonaviirus võib tappa 65 miljonit inimest

Tänavu jaanuaris Hiinast alanud uue koroonaviiruse kiire levik tõi kaasa sellise hulga valeuudiseid, et Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) juht nimetas seda juba aasta alguses "infoepideemiaks". Ta käis kohtumas kõigi suuremate sotsiaalmeediavõrgustike juhtidega, et need võtaksid kasutusele eraldi meetmed olukorra kontrolli alla saamiseks.

Valeinfot levis nii viiruse päritolu, nakatumise ennetamise kui ka ravivõimaluste kohta. Üks väga konkreetne valeuudis, mis jõudis juba kriisi alguses kogu maailma uudismeediasse, sealhulgas Eestisse, oli väidetav teadlaste prognoos, et uude koroonaviirusesse võib surra 65 miljonit inimest aastas. Valeinfo hakkas levima 2019. aasta 18. oktoobril Johns Hopkinsi tervisekeskuses toimunud harjutusest ning tegemist oli fiktsionaalse koroonaviiruse pandeemiaga. Seega ei olnud tegemist prognoosiga ega puudutanud mitte kuidagi uut koroonaviirust.

Jällegi oli seda valeuudist pea võimatu ära tunda, kuna tsiteeriti väga mainekaid teadlasi ja asutusi ning tegemist on väga keerulise teemaga, mille puhul ajakirjanikel endil puudub ekspertiis.

Loe lähemalt siit.

Austraalia metsapõlgengute kaart

Aasta alguses kajastati meedias laialdaselt Austraaliat laastavaid erakordseid metsatulekahjusid. Sotsiaalmeedias levis kulutulena väga palju pildimaterjali, mis hiljem osutus kas vanaks, kontekstist väljarebituks või täiesti valeks. Üks mõjukamaid pilte oli aga Austraalia kaart, mis näitas, justkui põleks korraga pea kogu riik.

Hiljem selgus, et tegemist on kunstnik Anthony Hearsey visualiseeringuga, mis kujutas ühe kuu jooksul toimunud põlenguid ning osalt oli ka liialdatud, kuna pildil kujutatud leek ulatus laiemale alale kui tegelikud põlengukohad.

Lisaks levis ka leegisümbolitega kaart, mis tegelikult näitas satelliidiandmeid kõikidest kuumaallikatest, sealhulgas gaasileekidest, peegelduvatest tööstushoonete katustest ja nii edasi. Lisaks oli jällegi kaardile pandud sümbolid suuremad kui tegelik asjassepuutuv ala.

Kuna uudistes räägiti pidevalt, kuidas "terve Austraalia põleb", siis oli väga raske tavainimestel neid visualiseeringuid valeks pidada. Need toetasid üldist narratiivi, kuid näitasid olukorda siiski tegelikust kordades hullemana.

Vaata pilte ja loe lähemalt siit.