Biitlite laulusõnad on vallutanud teaduskirjanduse
Värske analüüs näitab, et kõigist muusikutest on akadeemilist maailma enim inspireerinud legendaarne Briti ansambel The Beatles, kelle lugusid ja laulusõnu on teadustööde pealkirjades tsiteeritud või sõnamänguna ümber tehtud tuhandeid kordi.
Teadusartiklid ei koosne sugugi pelgalt kuivast erialasest kõnepruugist, vaid teadlastel on kombeks peita oma tööde pealkirjadesse viiteid armastatud popmuusikale.
Ebahariliku leiu tegid Hollandi Delfti Tehnikaülikooli teadlased, kes võtsid appi suure keelemudeli ja uurisid läbi mahuka teaduskirjanduse andmebaasi Scopus. Töö autorid sõelusid välja kindlad biitlite loodud palad ning kontrollisid masina leitud pealkirjad ükshaaval käsitsi üle, et välistada tavapärased kõnekäänud ja ekslikud seosed.
Andmed näitasid selget mustrit: teadlased tuvastasid 2237 artiklipealkirja, mis sisaldasid biitlite laulupealkirja või refrääni täpset kuju, ning lisaks 963 pealkirja, kus lauludega oli leidlikult sõnamänge kasutatud.
Kõige populaarsemaks osutus Paul McCartney kirjutatud pala "The Long and Winding Road", millele viidati otseselt lausa 798 teadusartiklis. See edestab mäekõrguselt varasemat teadaolevat rekordiomanikku, The Clashi laulu "Should I Stay or Should I Go", millele oli kogunenud 561 viidet. Samuti jätab The Beatles kaugele seljataha teised muusikaajaloo suurkujud: kui biitlite esikümne laule leiti üle 1500 teadustöö pealkirjast, siis Elvis Presley menulugusid leiti vaid 196 ja Michael Jacksoni omi 65 korral.
Teadlaste sõnul peitub seletus biitlite laulude tabavates metafoorides. Näiteks "The Long and Winding Road" ehk "Pikk ja käänuline tee" sümboliseerib suurepäraselt teadusprotsessi olemust, kus lahenduseni jõutakse läbi pikaajaliste katsete ja eksimuste. Sõnamängude seas tõusis esile "All You Need Is Love" ehk "Kõik, mida vajad, on armastus", mida kohandati 137 korral, sealhulgas näiteks une ja ainevahetuse uuringutes. Lisaks on biitlite laenud levinud kõigisse teadusvaldkondadesse, alates meditsiinist ja sotsiaalteadustest kuni arvutiteaduse ning matemaatikani.
Põhjus, miks sellised pealkirjad alates 1990. aastatest üha kiiremini levima hakkasid, seostub teadusmaailma muutumisega. Kuna teadustöid ilmub tohutult palju, aitab tuntud ja soe lauluviide autoritel teiste seast silma paista ning muudab range teadusteksti lugejale inimlikumaks ja köitvamaks.
Uurijad kirjutavad oma tulemustest teadusajakirjas PLOS One.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Sandra Saar


















