18.03.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Kes ei teaks ütlusi nagu "rääkimine hõbe, vaikimine kuld" või et "laps räägib siis, kui kana pissib". Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste doktorant Helen Saarnik selgitab, miks tänapäeval on oluline lastele sõna anda.

10.03.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Emakeelepäeva eel on hea rääkida ka eesti viipekeelest. Eestis kasutab viipekeelt ligi 4500 inimest, kuid on vähe tuntud, et eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel on kaks erinevat keelevormi. Kuidas need kaks keelt omavahel erinevad, räägib Tallinna Ülikooli nooremteadur Jari Pärgma.

17.02.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Kaasaegsed tehnoloogilised lahendused pakuvad välisest koormusest võrdlemisi objektiivset pilti. Vaid neile lootma jäädes, jätavad aga inimesed kasutamata võimaluse iseennast paremini tundma õppida, leiab Tallinna Ülikooli spordibioloogia dotsent Indrek Rannama.

30.01.25 ÜHE MINUTI LOENG ... Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega. Just sealt saab alguse lapse kõne areng. Varane kokkupuude raamatutega on seotud lapse rikka sõnavara, parema lugemisoskuse ning hilisema akadeemilise edukusega, kirjutab Tallinna Ülikooli eesti keele lektor Andra Kütt-Leedis.

23.12.24 PSÜÜHIKA ... Oktoober toob kaubanduses esimesed jõulupakkumised ja üleilmne jõulusädelus ja -trall kestavad sisuliselt kuni aasta lõpuni välja. Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu soovitab, mida kingituste tegemisel võiks sel aastal silmas pidada.

09.12.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Nutitelefonid ja Tiktok on vaid mõned näited inimesekeskse disaini rakendustest. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi dotsent Sonia Sousa selgitab, mida see mõiste tähendab ja miks see üldse ühiskonnale oluline on.

28.11.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Kui mõelda haridusest kui ettevalmistusest täiskasvanueluks, on selle üks loomulik osa ka digitaalne elu. Nii peakski haridus hõlmama ka oskuslikku digivahendite kasutamist, osutab Tallinna Ülikooli doktorant Gertha Teidla-Kunitsõn.

11.11.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Eesti kodumajapidamiste toidujäätmetest moodustab raisatud toit ligikaudu 42 protsenti. Tallinna Ülikooli kodundusõppe teooria ja didaktika lektor Kristi Paas jagab ühe minuti loengus nippe, kuidas vältida toidu raiskamist.

15.10.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Tehisintellekti tehnoloogiad panevad tööle praktiliste kasutusvõimalustega juturobotid, kuid võimaldavad samas automatiseerida ka teadustööd. Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur Andres Karjus näitlikustab värskes minutiloengus, kuidas saab tehisaru aidata humanitaare.

30.09.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Koroonapandeemia ajal peeti teineteisega suhtlemist suisa ohtlikuks. Uuringud viitavad samas, et piisav emotsionaalne tugi ja suuremad sotsiaalvõrgustikud aitavad vanemas eas isegi eluiga pikendada, märgib Tallinna Ülikooli teadur Liili Abuladze ühe minuti loengus.

16.09.24 TEHNIKA ... Inimesed saavad igapäevaselt kirju, sõnumeid ja telefonikõnesid, millega loodetakse ohvrilt kätte saada raha, andmeid või midagi muud kasulikku. Seda nimetatakse õngitsuseks. Kuidas tihti edukalt lõppevat pettust ära tunda, räägib Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste teenekas lektor Catlyn Kirna.

17.06.24 ÜHE MINUTI LOENG ... On vana tõde, et istumine tapab. Liikumise vajalikkusest ja sellest, miks eelistada seejuures looduskeskkonda, räägib Tallinna Ülikooli vanemteadur Mihkel Kangur.

03.06.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Üle viie aasta on taas võimalus saata seitse Eesti poliitikut Euroopasse. Mida inimesed valivad, kui nad Euroopa Parlamenti valivad, räägib Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

13.05.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Eestis on vett piisavalt ja selle otsalõppemist pole karta. Tulevikku vaadates on aga võimalik, et mõnedes tihedamini asustatud piirkondades tuleb teha suuri investeeringuid pinnavee joogikõlbulikuks puhastamiseks, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Marko Vainu.

29.04.24 ÜHE MINUTI LOENG ... ÜRO säästva arengu eesmärkide seas kõnetavad Eestis ja Euroopas kõige tugevamalt keskkonnakaitse ja rohepööre, ent maailmas on säästva arengu vajadused palju laiemad ning nii on seda ka nendest lähtuvad eesmärgid ja koostöö, selgitab Tallinna Ülikooli politoloogia professor Leif Kalev.

16.04.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Eesti rahvusmaastikuks kujunenud rabad pakuvad silmailu nii laugaste kui värviküllaste avatud maastikega. Tallinna Ülikooli teadur Martin Küttim annab videoloengus ülevaate, miks ja kuidas Eesti sood tänapäeval olulised kogu maailmale.

11.03.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Keskaja naised üldlevinud arvamuse kohaselt ei töötanud, vaid olid pigem koduperenaised. Keskaegseid gildi põhikirju ehk skraasid uurinud ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Rūta Bruževica leidis aga, et naistel oli oluline roll keskaegses (käsi)tööstuses.

28.02.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Aasta alguses paistab uudistes, et üle Euroopa kõik streigivad – Eestis õpetajad, Soomes ametiühingud, Saksamaal lennufirma töötajad. Tallinna Ülikooli sotsioloogia lektor Kairit Kall avab Ühe Minuti Loengus, miks on Euroopasse jõudnud streigitorm.

31.01.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Paljud eakad arvavad, et kui elupäevi pole enam palju alles jäänud, võib viimaks süüa ainult seda, mis maitseb – näiteks saiakesi. Elu näitab, et sellega kaasneb aga sageli kiudainete- ja valgupuudujääk, mis kiirendab elukvaliteedi halvenemist, nendib Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži toitumisvaldkonna lektor Tagli Pitsi.

15.01.24 ÜHE MINUTI LOENG ... Ülemaailmse säästva arengu üks eesmärke on tagada kõikidele inimestele võrdne õiguskaitse. Mis teeb riigist riigi ja kas Eesti on õigusriik, räägib Tallinna Ülikooli külalislektor Aleksandr Popov.

22.12.23 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi tarbimine pidavat aitama stressi vastu, rikub see keskkonda ning suurendab inimeste energiatarvet. Tallinna Ülikooli teadur Grete Arro räägib Ühe Minuti Loengus, miks tarbimine ka psühholoogiliselt õnnetuks teeb.

01.12.23 ÜHE MINUTI LOENG ... Ehkki Eesti haridussüsteem justkui toetab inimeste loodusteadmisi, on Eesti inimesed ühed Balti- ja Põhjamaade suuremad kliimaskeptikud. Kliimakriisi aitaks inimestel paremini mõista selle õpetamine mitme valdkonna nurga alt, osutab TLÜ ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.

13.11.23 ÜHE MINUTI LOENG ... Eesti on vanemaealiste vaesuse poolest Euroopa esirinnas ja suurim vaesuse oht ähvardab üksikemasid, toob välja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor, akadeemik Ellu Saar.

30.10.23 TERVIS ... Maailma elanikest kümnendik ning eestlastest suisa viiendik on üle 65-aastased, kuid sageli nähakse neid mitte enam tegijate, vaid kaitsetute abivajajatena. Tallinna Ülikool Haapsalu kolledži lektor Tiina Tambaum juhendab, kuidas edukalt vananeda.

18.10.23 ÜHE MINUTI LOENG ... ÜRO liikmesriikide 17 suurele väljakutsele vaadates on Eestil probleeme küll kliimaneutraalsuse, töötuse ja vaesusega, kuid mitte soolise võrdõiguslikkusega. Tallinna Ülikooli sotsioloogia dotsent Triin Roosalu hinnangul on Eestil võrdõiguslikkuse edendamise osas siiski arenguruumi.

26.09.23 ÜHE MINUTI LOENG ... Tänapäeval saab enamik Eesti töölkäivatest inimestest iga kuu kindlal päeval kindla summa palka. Ajalooliselt pole see aga alati nii olnud, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika teenekas professor Anu Toots.

04.09.23 HARIDUS ... Eestis on kaasava hariduse põhimõtet rakendatud õppetöös juba üle kümne aasta. Siiski käib kaasava hariduse ümber jätkuvalt kirgiküttev arutelu. Seejuures ringleb endiselt mitmeid müüte, nendib Ühe minuti loengus Tallinna Ülikooli kaasava hariduse ja eripedagoogika professor Piret Soodla.

18.05.23 ARVAMUS ... Elatustaseme tõus ning ootused paremale elustandarditele kasvatavad tarbimist igas valdkonnas. Ennekõike energeetikas ja töötlevas tööstuses, aga ka näiteks tekstiili- ning toidutööstuses. Kas see on vältimatu või toodab maailm liiga palju, küsib Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.

02.05.23 ÜHE MINUTI LOENG ... Rohealade ja teiste keskkonnahüvede pelga olemasolu kõrval tuleb kindlustada, et neile pääsevad võrdselt ligi kõik linlased, rõhutab Ühe minuti loengus Tallinna Ülikooli keskkonnasotsioloogia vanemteadur Bianka Plüschke-Altof.

17.04.23 HARIDUS ... Õpetajad jätkavad võimaluste piires enda väärtuste järgimist iga ühiskonnakorra ajal, leiab Tallinna Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Mare Sadam. Samas võivad kohanemismehhanismid inimeseti märgatavalt erineda.

03.04.23 PSÜÜHIKA ... Füüsiline aktiivsus, harjumuspärased tegevused ja liigutuste rutiin annab noorele juhile suurema eelise liikluses toime tulemisel, leiab Tarmo Vanamõisa, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava kuraator Ühe Minuti Loengus.

09.01.23 PSÜÜHIKA ... Ehkki patsientide ravimise edukus ja nende taastumine sõltub suuresti arstide ning ülejäänud tugipersonali oskustest, ravib inimesi teatud määral ka targalt kujundatud keskkond, leiab Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse teenuste juht Mari-Liis Ööpik-Loks.

22.12.22 ÜHISKOND ... Aasta kõige pimedama aja üleminekul tähistab suur osa maailmast jõulupühi. Talvise pööripäevaga seonduvad siirderiituste kompleksi tuleks pidada jõulupärimuse tuumikuks. Oluliselt on seda kujundanud maaviljelus ja karjakasvatus, märgib Tallinna Ülikooli antropoloogia lektor Joonas Plaan.

12.12.22 HARIDUS ... Mida rohkem inimene ülesande kallal pusib ja eksib, seda tugevamad ja mitmekülgsemad õppimise käigus tekkivad seosed, leiab Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Heli Aomets.

11.10.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi Hiina kasutab ümbritseva maailma mõjutamiseks valdavalt pehmet jõudu, ei erine selle strateegilised tegevused ja eesmärgid mitte kuidagi Venemaa omadest, leiab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalislektor Leslie Leino.

03.10.22 ÜHISKOND ... Ühistransport on küll tavaline ja igapäevane, kuid samas on sellel märkimisväärne ühiskondlik mõju. Nõnda tuleb võrgustikku arendades hoolitseda, et see ei tekita süstemaatilist ebaõiglust, leiab Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene Ühe Minuti Loengus.

12.09.22 PSÜÜHIKA ... Teise keele omandamine nõuab mugavustsoonist väljumist. Kiiremate tulemuste saavutamiseks on aga palju võimalusi, märgib Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika lektor Kristiina Bernhardt.

06.06.22 AJALUGU ... Tänu hobiotsijate avastustele on muutunud mitmed arusaamad Eesti minevikust. Kui lähiajal ei muutu uute muististe kaitse alla võtmine kiiremaks ja hobiotsimist nähakse aardejahina, tuleb tunda üha suuremat muret oma minevikupärandi säilimise pärast, nendib Tallinna Ülikooli teadur Tuuli Kurisoo.

20.05.22 PSÜÜHIKA ... Vaba aja veetmiseks pole ühte universaalset "õnne valemit", mis kõigil ühtselt stressi maandaks. Küll tasub aga meeles pidada, et see peaks olema tegevus tegevuse enda pärast, leiab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Karel Kulbin.

02.05.22 ÜHISKOND ... Koloniseerimiskampaaniate käigus kuju võtnud mõtteviis kannustab nii riike endiselt agressioonile kui ka pidurdab kliimakriisi lahendamist. Lahendus võiks peituda teadmiste dekoloniseerimises, leiab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete lektor Benjamin Klasche.

21.03.22 KESKKOND ... Ebavajalikud e-kirjad, kasutuna seisvad rakendused ja dokumendid võtavad ootamatult palju ruumi ja elektrit ning tulevikus ähvardab nende keskkonnamõju veelgi paisuda. Digitaalse koristuspäeva tuules oleks seeläbi aeg ka enda postkast kriitilise pilguga üle vaadata, leiab "Ühe Minuti Loengus" Tallinna Ülikooli andmeanalüüsi lektor Triinu Jesmin.

14.03.22 ÜHISKOND ... Tänapäeva maailmas ei ole sõda kuhugi kadunud, kuigi pommid on Eesti inimestest kaugel, toimub sõda meie kõigi kodudes teisel moel – infosõja näol. Lähemalt kirjutab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna.

21.02.22 AJALUGU ... Eesti riigi vapp on küll vaid alla saja-aastane, kuid lõvisid kasutati riigi sümboolikas juba palju varem. Tallinna Ülikooli vanemteadur ja Eesti ajaloomuuseumi teadur-kuraator Ivar Leimus kirjutab, miks on Eesti vapil lõvid.

07.02.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Veebruari viimasel päeval tähistatakse maailmakuulsa teadlase Juri Lotmani 100. sünniaastapäeva. Kuidas mõelda muutustest nagu tema, mõtiskleb Tallinna Ülikooli Juri Lotmani semiootikavaramu juhataja Merit Rickberg.

24.01.22 PSÜÜHIKA ... Kui inimene tunneb oma tööga seoses, et on juba kõike teinud ja näinud, kadunud on elevus ja uudishimu ning initsiatiiv, võib ta olla sattunud karjääriplatoole. Mis on karjääriplatoo ning kuidas seda seni uuritud on, räägib Tallinna Ülikooli karjäärinõustamise külalislektor Piret Jamnes.

10.01.22 TERVIS ... Kõik ei jõua pimedal ja külmal aastaajal sooja päikese alla D-vitamiini varusid täiendama. Mida peaks inimene tarbima, et saada piisavalt D-vitamiini, aga ka kõiki teisi vitamiine piisavalt ning miks me neid üldse saama peaksime? Sellele vastab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor Tagli Pitsi.

20.12.21 ÜHE MINUTI LOENG ... Võlumetsad ja kuningalossid, printsessid ja suudlemist vajavad konnad – me kõik oleme üles kasvanud muinaslugude keskel. Kes on aga tänapäevased jutuvestjad, sellest räägib Tallinna Ülikooli doktorant ja antropoloogia lektor Polina Tšerkassova.

06.12.21 ÜHISKOND ... Tuleviku ja selle ennustamisega tegeleb igasuguseid inimesi, alates selgeltnägijatest ja igasuguste muudest arvajatest, lõpetades teadlastega. Tõele lähema jõudmise pant peitub jäikadest eeldustest loobumises, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Erik Terk.

22.11.21 ÜHISKOND ... Riigikogu liikmed teevad suuri otsuseid, jagavad miljoneid, edendavad Eesti elu ja teinekord ka eksivad. Nii selgus näiteks eelmise aasta riigikontrolli aruandest. Kuidas tugevdada riigikogu, vastab Tallinna Ülikooli riigiteooria professor Leif Kalev.

18.10.21 PSÜÜHIKA ... Enamik inimesi tahab elada rahus ja üksteisemõistmises, aga vaidlused, tülid ja sõjad on siiski meie igapäevased kaaslased. Optimistid arvavad, et rahulike aegade vahepeal on tülisid ja vaidlusi. Pessimistid arvavad vastupidi – tülide ja sõdade vahepeal on pisut rahuaega. TLÜ läbirääkimiste psühholoogialektor Arno Baltin räägib, miks tekib tüli ja kuidas leida rahu.