Raamatute ettelugemisel on lapsele suunatud keeleline sisend sõnavaraliselt rikkam, see on suurem ning ka süntaktiliselt keerukam kui igapäevavestlustes või mängulistes tegevustes kasutatud keel. Ettelugemine loob vestlusi, kus saab kasutada enam avatud küsimusi, jutustamist jm tehnikaid, mis on seotud keelelise arengu toetamisega. See õpetab last kuulama, keskenduma, arendab mõtlemisoskust, empaatiat ja loovust. Kõne varajane areng soodustab ka kognitiivseid ja sotsiaalseid oskusi, mistõttu saab lapsest kiiremini keelekollektiivi liige.

Ettelugemisega tasuks alustada kohe. Juba kõhubeebi eristab ema häält teistest kõnelejatest. Et laps rääkima hakkaks, tuleb temaga rääkida ning seda kindlasti juba enne seda, kui laps ise rääkima hakkab. Ettelugemine pakub selleks rikast keelematerjali. Siin on ka mitu head tehnikat, mida ette lugedes tähele panna.

Oluline on lugemise intonatsioon, mis haagib lapse tähelepanu. Nüüd räägitakse minuga – see on justkui akustiline konks, mis haagib väikelapse tähelepanu. Tekstides esinevad sõnakordused on kasulikud, sest aitavad tajuda sõna piiri, õppida ja kinnistada lapsel uusi sõnu. Selleks, et sõnatähendusest aru saada, tuleb seda kuulda palju kordi erinevates kontekstides. Raamatutes kordub samu sõnu erinevates lausetes, mis aitab lastel mõista sõna tähendust. Seetõttu on väikelaste keelelisele arengule kasulikud ka erinevate luuletuste ja liisusalmide lugemine, kus esineb palju kordusi.

Ka nendele lastele, kes juba ise loevad, tasuks ette lugeda. Tavaliselt saab just ettelugemisest alguse lapse side raamatuga, tema lugemishuvi ning iseseisva lugemiseni jõudmine. See tekitab motivatsiooni ning aitab hakkama saada keerukamate teostega. Lapsele jutustamine ja ettelugemine on olulised, sest kui lapsel tekib lugemishuvi, on kõik raskused ületatavad. Algaja lugeja puhul tasuks tähele panna, et tekst toetaks lugejat – oleks piisava suurusega ja silmaga kergesti haaratav. Oluline on raamatute rikas keel, aga ka jõukohane lugemisvara valik.

Kui laps omandab korraga rohkem kui ühte keelt, on hea lapsega koos lugedes paluda lapsel raamatut tõlkida ehk seletada lähtekeeles, millest raamatus räägitakse. Kasulik on peatuda mõnel sõnal ja arutleda, kuidas on see sõna teises keeles jne. Tihti omandatakse teist ja kolmandat keelt koolis, see tähendab, et last ümbritseb teistsugune keeleõppekeskkond (sh ka teemad, sõnavara) kui lapsepõlve kodus ja pereringis.

Seetõttu on kasulik uurida, mis on need teemad, mis last köidavad ning arvestada sellega raamatute valimisel. Isegi väga innukas teise keele õppija ei saa olla nii sügavalt motiveeritud kui emakeele õppija, mistõttu on oluline lugeja suhtumine ning aidata tal üles leida sisemine ja välimine motivatsioon.

Ettelugemine kujundab väärtussüsteemi ja käitumismustrit, mis kandub edasi põlvest põlve. Just sellisele tulemusele jõudsid Tallinna ülikooli tudengid, kelle uuringust selgust, et üle 90 protsendi vastanutest, kellele varem on ette loetud, luges või loeb raamatuid ka oma lastele.

Uurimuse järgi ühendab eri põlvkondi ka hulk lastekirjanduse klassikasse kuuluvaid teoseid – nii on paljude raamatusõprade lugemislaual kindlasti olnud Astrid Lindgreni teosed, klassikalised muinasjutud ja muistendid. Eesti oma klassikast mainiti kõige sagedamini Eno Raua, Ellen Niidu ja Aino Perviku raamatuid. Uute tegijatena on ettelugejate hulka lisandunud ekraan ja audioraamatud. Vikerraadio järje- ja unejutte on saanud küll kuulata juba aastakümneid, kuid nüüd kuulatakse salvestisi ka telefonist ja arvutist.

Mõistagi on lapse sõnavara arengule, fantaasiale ja loovusele kasulik iga kuuldud lugu, kuid omaette kuulamine võtab ära võimaluse loetu/kuuldu üle arutleda, mis on tähtis loo tõlgendamisel.

Raamatute lugemine kui eluviisi loomulik osa on seotud keelearengu, väärtushinnangute ja parema lugemisoskusega, aga ka parema hakkamasaamisega elus. Rikas keel avab lapsele aknad-uksed mujale maailma ja olgu see maailm keelerikas!

2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nii toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti Raamatu Aasta.