Uuring: imik suudab juba nelja kuu vanusena keeltel vahet teha

Imikud on väga tähelepanelikud ning õpivad endast suuremaid inimesi jälgides pidevalt midagi uut. Muu hulgas tabavad nad juba nelja kuu vanusena ära, kui erinevates keeltes esineb isemoodi häälikuid, selgus Austraalia teadlaste uuringus.
Ilmselt on nii mõnigi lugeja märganud, et tema mõnekuune laps jälgib teda kõnelemise ajal ülima huviga. Nagu osutab rühm Lääne-Sydney Ülikooli teadlasi, ei kuula laps üksnes helisid. Last huvitab juba õige varakult seegi, kuidas neid helisid tekitatakse, vahendab The Conversation.
Oma värskes uuringus täheldasid autorid, et imik hakkab häälikute erinevat kuuldavaletoomist eristama juba nelja kuu vanusena. Leid seab kahtluse alla senise seisukoha, et imikud omandavad hääldusmustrid alles siis, kui hakkavad kuue kuni 12 kuu vanusena oma emakeele eripäradega kohanema. Ühtlasi on leiu valguses võimalik aidata kõneraskustega lapsi varem.
Helide Rootsi laud
Oma esimeseks sünnipäevaks kuulab väikelaps oma emakeele kõla juba õige tähelepanelikult. Tegu on tajuhäälestuse-nimelise protsessiga, kus aju satub piltlikult öeldes helide Rootsi lauda. Ajul tuleb helide virrvarrist üles leida ja tähelepanelikult sihikule võtta ainult kõige olulisem.
Esimese kuue elukuu jooksul suudavad imikud eristada juba nende jaoks täiesti võõraste keelte häälikuid. Näiteks võivad nad ära tabada mõne hindi keele nüansi, millega täiskasvanud inglise emakeelega inimene jääb hätta. Samuti võivad väikelapsed eristada mandariini keele toone isegi ingliskeelses kodus üles kasvades.
Imikute hästi arenenud keelemeel ei jää aga lõputult püsima. Kuuenda ja 12. elukuu vahel hakkab lapse tähelepanu kitsenema. Sealt peale keskendub ta rohkem kõige sagedamini kuuldud helidele. Näiteks hakkab inglise emakeelega last huvitama rohkem r ja l häälikute erinevus, kui mõne harvemini kuuldud heli täpne kõla. Seejuures hakkab laps emakeele täishäälikutele keskenduma umbes pooleaastasena ja kaashäälikutele veidi hiljem, umbes kümnekuusena.
Seni arvasid teadlased, et laps peab niisuguse kitsenduse läbi tegema enne, kui saab hakata omandama keerulisemaid keelelisi oskusi. Näiteks on väikelapse jaoks juba raskem vahet teha, et esimesed häälikud sõnades pall ja tall on erinevad: üht tuuakse kuuldavale huulte ja teist keeleotsa abil. Uus uuring osutab aga, et juba nelja kuu vanune imik suudab ära tabada, kuidas iga häälikut kuuldavale tuuakse. Teisisõnu algab helide eristamine lapse ajus varem kui kitsas keskendumine emakeelele.
Kaks väikest tehiskeelt
Uuringu autorite sõnul võiks lugeja siinkohal ette kujutada, et kuulab kedagi kõnelemas tundmatus keeles. Isegi kui ei saa sõnadest aru, võib ta siiski märgata kõneleja huulte ja keele liikumist häälikute moodustamise ajal. Neljakuused imikud suudavad uuringu autorite sõnul märgata samu pisiasju.
Selle tõestamiseks tegid nad imikutega katse. Seal osales 34 imikut, kel oli vanust neli kuni kuus kuud. Kõigi imikute vanemad andsid nõusoleku oma lapse osalemiseks. Katse jaoks lõi töörühm imikutele kahe väikese väljamõeldud keelega mängu, kus tuli omavahel ühendada õiged mustrid.
Ühes tehiskeeles sisaldasid sõnad huulhäälikuid nagu b ja v. Teises keeles leidus aga ohtralt keeleotsaga kuuldavale toodud häälikuid nagu d ja z. Kummagi keele sõnad nagu bivawo või dizalo tuli kokku viia joonistatud pildiga. Huulhäälikutega sõnad tuli ühendada meduusi ja keeleotsahäälikutega sõnad krabi pildiga. Iga joonistust näidates mängisid teadlased imikutele ette iga sõna helisalvestuse.
Töörühm kasutas joonistusi, sest imikud ei oska veel oma mõtteid väljendada. Küll aga suudavad nad ajus seoseid luua. Meduusi- ja krabipildid aitasid sestap uurijatel paremini mõista, kas lapsed suudavad kummagi tehiskeele õige pildiga seostada.
Kui imikutele oli väljamõeldud keelte ja piltide seos selgeks õpetatud, tegi töörühm järgmise katse. Nüüd näidati lastele ilma helita videoid, kus kellegi nägu hääldas juba tuttavatest tehiskeeltest lastele uusi väljamõeldud sõnu.
Mõnes videos näidati lastele sama nägu, mis enne nähtud joonistustel. Osades videotes oli nägu aga teistsugune. Töörühma huvitas, kui kaua iga imik videoid vaatab – nii said nad aimdust, mis püüab nende tähelepanu. Nimelt kipuvad imikud pikemalt vaatama nende jaoks üllatavaid või huvitavaid asju ning lühemalt juba tuttavaid nähtusi.
Katse tulemus oli töörühma sõnul selge: lapsed vaatasid videot märksa kauem, kui seal nähtud nägu klappis nende ära õpitud näoga. See näitas, et katse esimeses osas ei kuulanud nad salvestatud sõnu passiivselt. Imikud õppisid sõnu kuulates hoopis aktiivselt mõlema tehiskeele reegleid ja seostasid neid nähtuga.
Leid näitab autorite sõnul, et nelja kuu vanused imikud suudavad heli ja pildi kokku viia. Nii varakult avalduv võime heli kuuldavale toomises mustreid märgata on töörühma sõnul hilisema keeleomandamise alus. Laste ajud sillutaksid justkui juba esimeste sõnade kuuldavale toomiseks teed.
Leiu valguses avanevad teadlaste sõnul uued võimalused kõneraskustega laste aitamiseks. Nad oletavad, et varem sellisele lapsele tuge pakkudes võiks saavutada praegusest palju paremaid tulemusi. Tööst tõstatub autorite sõnul ka mitu huvitavat küsimust. Nad tahaksid teada, kas imikud suudavad juba neljakuusena keele juures ära õppida ka muid peensusi, näiteks häälikute helilisust. Samuti oleks nende sõnul huvitav teada, kuidas mõjutab laste varast keelevõimet kakskeelses kodus üleskasvamine.
Uurimus ilmus ajakirjas Developmental Science.
Toimetaja: Airika Harrik