Sellele järeldusele jõudsid Suurbritannia teadlased eesotsas Londoni Majanduskooli teaduri Fabian Dablanderiga, kes küsitlesid uuringu raames enam kui 9000 teadlast 115 erinevast riigist.

Küsitlustest selgus, et tehnoloogiausku teadlased allkirjastavad petitsioone või osalevad meeleavaldustel 23 protsenti harvemini kui need ametikaaslased, kes suhtuvad tehnoloogia kõikvõimsusesse pigem kahtlevalt. Samuti kujundab see vastajate igapäevaseid valikuid: tehnooptimistid teevad 18 protsenti väiksema tõenäosusega suure mõjuga elustiilimuutusi, näiteks vähendavad lennureise või lähevad üle taimsele toidule. 

Kokkuvõttes leidis pisut üle veerandi vastanutest, et tehnoloogia suudab kliimakriisi lahendada, samas kui 44 protsenti ei olnud selle väitega nõus. Kõige levinum oli usk tehnoloogiasse parempoolsete poliitiliste vaadetega teadlaste ning loodus- ja rakendusteaduste valdkonnas töötavate vastanute seas.

Seletus peitub osaliselt inimlikus mugavuses. Tehnoloogilised lahendused on lihtsalt väga ahvatlevad, sest need pakuvad lootust lahendada kliimamuutused ilma, et me peaksime märkimisväärselt oma seniseid tarbimisharjumusi ja elustiili muutma. 

Autorid aga hoiatavad, et see paneb panused veel pahatihti tõestamata lahendustele, lükates samal ajal kõrvale hädavajalikud ühiskondlikud muudatused.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas Environmental Research Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.