Reedel Tõnissoni sõnul Tallinnas veel lumesadu oodata pole. "Siin-seal on maa hele. Tee on veel piisavalt soe, et [lumi] sulab ära. Samas põldude peal on heledat värvi vähemalt Kesk-Eestis ja isegi Tallinna lähedal on seda üsna mitmel pool näha," kirjeldas ta.

Ida-Eestis ja Peipsi järve ümbruses näitavad vaatlusandmed aga märksa tihedamat lumesadu. Kuna pilvemass liigub otse üle järve, on sinna oodata vähemalt viie sentimeetri paksust lumekihti.

Lähinädalad toovad samas geoökologi sõnul Eestisse ohtliku musta jää ja pidevalt kõikuvad temperatuurid. "Aeg-ajalt kui selgeks läheb, siis temperatuur on nii nulli lähedal, et võib kohe visata jäässe," tõdes ta.

Kadripäev tõotab külm tulla

Reede toob enamikesse piirkondadesse vihma, kuid õhtune jahe õhk muudab pilti. "Tuul keerab mere poole ehk hakkab loodest ja põhjast puhuma. Meil võib tekkida kohati päris tugevat rannikulumesadu siin öösel," nentis Hannes Tõnisson.

Hommikune lumi võib tabada ka pealinna ümbrust, kuigi suurem osa pilvi liigub Tallinnast ida poole. Geoökoloog ei välista, et tihe sadu ka Tallinnas tuleb, ent laupäeva päeval soojeneb õhk uuesti ja pilved toovad pigem vihma.

Pühapäeva hommik toob teedele uue libeduseohu, enne kui õhk taas veidi soojeneb. Uuel nädalal on aga oodata pigem plusskraade. "Eriti kui sa oled kusagil ranniku lähedal, näiteks saartel või Tallinnas samamoodi, siis pigem on [temperatuur] rohkem plussi lähedal," lisas Tõnisson. Samas võivad ajutised selgimised katta teed jääkihiga.

Ülejärgmisel nädalal langevad temperatuurid eriti sisemaal juba pidevalt allapoole nulli. Kadripäeva paiku kasvab aga tõenäosus, et Eestisse jõuavad tõsisemad külmakraadid ja tihe lumi. "Meil võib vabalt tulla kümme kraadi külma või kohati lühiajaliselt isegi rohkem," hoiatas Tõnisson.

Eesti asend teeb ennustamise raskeks

Pikaajaliste ilmamudelite ennustused on alati täis ebatäpsusi, kuna Eesti asub täpselt soojade ja külmade õhumasside piiril. "See tähendab, et kas meil võib tulla väga külm või hästi muutlik. Kogu aeg käib meil nii, et hommikul on lumi maas, lõunaks on see läinud, lõunaks saab ujuma enam-vähem minna ja õhtuks jälle lumi maas," avas Hannes Tõnisson pikkade prognooside keerukust.

Keerised, mis saabuvad Atlandi ookeanilt ja tiirutavad Läti kohal, kujundavad Eesti ilma väikeste nihete kaudu. "Kui see keeris satub täpselt meie peale, tähendab see, et keerise lõunapoolses otsas pigem sajab vihma ja põhja pool sajab meil lund. Kui ta aga satub meist põhja poole, on jumala kindel, et sajab vihma," kirjeldas geoökoloog.