Hea loo rikuvad füüsikaseadused
ERR Novaatorile laekunud lugejaküsimuses pelgas lugeja, et Gröönimaa liustike sulamine tekitab Euroopas jääaja. "Katastroofifilmi "Päev pärast homset" linastuse järel arutlesime stsenaariumi tõepärasuse üle selle stsenaristiga pikalt. Ta möönis, et tahtis teha filmi rohkem kui paarile miljonile inimesele ja füüsikaseadused on sellistel puhkudel ebamugav takistus. Siinkohal pole patust prii isegi BBC, kui näitas Golfi hoovust käsitlenud dokumentaalsarjas Thamesis ulpivaid jääpanku," meenutas Stefan Rahmstorf, Potsdami kliimamõju-uuringute instituudi professor.

Bergeni Ülikooli kliimateadur Marius Arthun tõdes, et on raske täpselt öelda, kui palju Euroopa suhteliselt kõrgest temperatuurist saab kanda ookeani arvele. "Õpime Norra koolides noorest peast peale, et Golfi hoovusel on meie kliimale suur mõju. Kuigi Bergen ja Siber asuvad samal laiuskraadil, pole võimalik nende kliimat võrrelda. On kerge teha sellest oma järeldused. Selline pilt on aga liialt lihtsustatud," laiendas Arthun.

Suur osa troopikasoojusest kantakse Euroopasse atmosfääriringluse mõjul. Samas on see ookeaniringlusega tihedalt seotud. Nende osatähtsuse leidmine ja vastastikmõjude välja selgitamine pakub teadlaste peamurdmist tänapäevalgi.

Idee Golfi hoovuse ja Euroopa leebe kliima omavahelisest seosest ulatub 19. sajandi keskpaika. USA geograaf ja mereteadlane Matthew Fontaine Maury oletas, et hoovus aitab soojendada ookeani kohal puhuvaid läänetuuli. Vee soojusmahtuvus on õhust ligikaudu 4000 korda suurem. Maailmamere kõige pealmised kaks meetrit talletavad sama palju soojust, kui terve selle kohal lasuv atmosfäär.

Enesestmõistetavaks muutunud väitele pakkus täiendavat tuge paleoklimatoloogia. Ligikaudu 8200 aastat tagasi langes keskmine temperatuur Atlandi ookeani põhjaosas sõltuvalt piirkonnast paarisajaks aastaks 1–5 °C. Samal ajal purunesid Põhja-Ameerikas laiunud paisjärvi ja Atlandi ookeanit lahutanud tammid.

Vallandunud magevesi vähendas vee tihedust ja vähendas selle uppumiskiirust. Golfi hoovus ja Atlandi meridionaalne tsirkulatsioon (AMOC) tervikuna aeglustus. "Sulavee kliimamudelitesse pannes langeb selle mõju paleorekonstruktsioonides nähtuga ideaalselt kokku," sõnas Duke'i Ülikooli okaenograafiadotsent Jaime Palter.

Kliimamudelitega mänginud teadlaste sõnul on ulatuselt võrreldava häiringu tänapäeval tekitamine äärmiselt raske. "Inimesed on otsinud Golfi hoovuse täielikuks seiskamiseks erinevaid võimalusi, sulatades selleks üles Antarktika või Gröönimaa, kuid tee mis tahad, need ei sula lihtsalt selleks piisavalt kiiresti," sõnas Arthun. Hoovus võib järgmistel kümnenditel sademete hulga kasvu ja Gröönimaa sulavee tõttu siiski aeglustuda.

Väiksemad ebamugavused
Mõnede uuringute põhjal on vähenenud Golfi hoovuse voolukiirus alates 20. sajandi keskpaigast 15 protsenti. Jaime Palter nentis, et kuigi Põhja-Atlandi seiramiseks kasutavate poide võrgustik on viimastel aastatel märkimisväärselt laienenud, on üksikasjalikke andmeid kogutud vähem kui 20 aastat. Kliimamuutuse jäetava jälje märkamiseks on see liiga lühike ajavahemik.

"Me ei tea veel, milline on hoovuste iga-aastane muutlikkus. Kui midagi muutub, pole need kaugeltki universaalsed. Norra ranniku lähedal on veemasside liikumine samasugune kui 20 aasta eest," kinnitas Marius Arthun.

Isegi Golfi hoovuse märkimisväärsel aeglustumisel pole kindel, et Euroopa temperatuur selle tõttu sel sajandil langeks. Kliimasoojenemine on teinud oma töö. Jaanuaris ilmunud ülevaate kohaselt pole olnud ookeanid sedavõrd soojad alates regulaarsete mõõtmiste tegemiseks algusest. Kõrgematele laiuskraadidele võib jõuda seetõttu veemasside aeglasema liikumise korral tervikuna sama palju energiat kui varem.

Madalamate ja kõrgemate laiuste suurem temperatuurierisus hakkab mõjutama siiski Euroopa ilma. "Mudelite põhjal viib AMOC-i aeglustumine tormisemate ilmadeni. Sellega kaasnevalt suureneb sadamete hulk. Ühtlasi mõjutab see (Arktika ümber puhuva) sooje ja külmi õhumasse eraldava jugavoolu käitumist," sõnas Stefan Rahmstorf.

Sellesse tekivad sagedamini looked, mille tõttu saavad püsida sõltuvalt olukorrast külmad või soojad õhumassid sama koha peal. Nii võib kasvada talviti nii ebanormaalselt soojade ilmade kui ka pikemat külmalainete esinemissagedus. Suvekuudel seostub külmem Põhja-Atlandi pinnatemperatuur sagedasemate kuumalainetega.

"Mere- ja kliimateadlased vaidlevad väga tõsiselt, kas AMOC-i aeglustumine viib polaarvorteksi ebastabiilseks muutumiseni. See mõjutaks tugevalt seda, kuidas inimesed talveilma kogevad. Tunned kohe, kui arktiline õhk sulle näkku puhub. Soojad troopilised õhumassid jätavad seevastu sulle nädalast risti vastupidise mulje," lisas Palter. Kokkuvõetuna viib hulkuv jugavool suurema äärmustevahelise kõikumiseni.

Poolpseudoprobleem
Mõttemänguna on Golfi hoovuse aeglustumise või peatumise mõju üle arutlemine teadlaste sõnul põnev. Tegu on ühe mittelineaarse murdepunktiga. Võrreldes 0,1 °C suuruse temperatuuritõusuga võib olla ühekraadise temperatuuritõusu mõju enam kui kümme korda suurem.

"Kuna kliimasüsteemis on kõik kõigega seotud, võivad olla sellele järgnevad muutused väga järsud. Erinevalt lineaarsetest ja pikema aja jooksul toimuvatest muutustest on nendeks raskem valmistuda," tõi Mairus Arthun välja AMOC-i puudutavate uuringute ühe praktilise külje. Paratamatult võivad need seejuures keskmist lugejat segadusse ajada.

"AMOC-i tuleviku üle spekuleerimine on huvitav, kuid meil on praegu reaalsed probleemid – Austraalias metsatulekahjud, Indoneesias üleujutused, kliimamuutuse mõjusid võib näha kõikjal. Peame nendega tulevikuotsuseid tehes arvestama, isegi kui need pole sedavõrd põnevad, et neist film vändata," leidis Arthun.

Sarnasel arvamusel oli Stefan Rahmstorf. "Lähisajandil on võimalus jääaja saabumiseks ja Thames'i kinni külmumiseks piisavalt väike, et selle saab välistada. AMOC-iga seoses on lahendada veel mitmeid uurimisküsimusi, kuid filmitõdede pärast inimesed muretsema ei pea," laiendas kliimateadlane.