Mandrit soojendavat hoovust võib võrrelda massiivse konveieriga, mis liigutab tuulte ning vee temperatuuri ja soolasuse erinevuste toel Atlandi ookeani põhjaossa sooja troopilist pinnavett. Konveieril liikuva vee hulk ületab kõigi maailma jõgede vooluhulka. Vee jahtudes muutub see taas tihedamaks, upub ning suundub taas aegamööda troopika poole. Eelnevates töödes on leitud, et hoovus on kaugemas minevikus aeglustunud suhteliselt kiiresti või isegi peatunud

Mis on aga juhtunud minevikus, võib ette tulla ka tulevikus. Nõnda pelgavad teadlased, et aeglustuv konveier kergitaks lisaks Euroopa jahedamaks muutmisele Põhja-Ameerika ranniku lähedal merepinda ja vähendaks Arktika kalapüügipiirkondadesse jõudvate uute toitainete hulka. Kliimamudelite kohaselt nõrgeneb hoovus sajandi lõpuks iga-aastaste kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemiseta sajandi lõpuks umbes kolmandiku võrra.

Ent hoovus tugevneb ja nõrgeneb ka lühema aja vältel, mis raskendab pikaajalisemate ennustuste paikapidavuse kontrollimist. Näiteks nõrgenes Golfi hoovus kiiresti 1970. aastatel, et siis paarkümmend aastat hiljem taas tugevneda. Kuna konveieri käitumist on jälgitud vahetult vaid loetud kümnendid, lootsid Potsdami kliimauuringute keskuse kliimateadlased koos ameerika kolleegidega minevikusündmustest aimu saada kliima rekonstruktsiooni abil.

Töörühm lähtus selle koostamisel mitmetest erinevatest kliimatingimustest, mida hoovuste süsteem oletatavasti mõjutab, näiteks põhja- ja lõunapoolkera merede pinnavee temperatuuri erinevustest. Viimane omakorda on jäädvustunud näiteks korallide kasvumustritena. Teadlased nendivad Atlandi ookeani põhjaosa ja terve põhjapoolkera temperatuuride erinevuse alusel, et Golfi hoovus on viimase 40 aasta jooksul nõrgenenud umbes 15-20 protsenti. Küllaltki tõenäoliselt pole temperatuuri vahe olnud niivõrd väike viimased 1100 aastat.

Klimatoloogid oletavad, et nähtud aeglustumise taga on tõenäoliselt Gröönimaa liustike sulamine. Liustike massikaotus on viimastel kümnenditel pea kahekordistunud. Sulavesi muudab Põhja-Atlandi vett magedamaks ja kergemaks, mistõttu ei upu jahedam vesi enam niivõrd altilt. Konveier aeglustub. Samas kergitaks see ka näiteks Põhja-Ameerika idarannikul merepinna taset, mis kasvataks tormide ajal rannikualade üleujutusriski.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change.