Kujutage ette kala. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni hinnangul läheb maailmas igal aastal kaduma kuni 35 protsenti kalanduse ja vesiviljeluse toodangust. Ehk globaalselt püütud kaladest iga kolmas ei jõua kunagi meie toidulauale. Kas ta suunatakse jäätmeks või tehakse temast kui kõrvalsaadusest loomasööta? Selle kolmanda kala saatus pole teada. Ühest ja samast kalast võib aga saada nii toit, loomasööt, õli, väetise sisend kui ka jäätmed. Materjal ise ei sea tingimusi, milline neist võimalustest realiseerub, kirjutab Eesti Maaülikooli ringbiomajanduse doktorant Kristiina Kerge.

Sama küsimus puudutab kogu esmatootmist. Euroopa Liidus tekkis 2022. aastal põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses 22,3 miljonit tonni ametlikult registreeritud jäätmeid. Uuringud näitavad, et kõrvalsaadusena, mis jäätmete alla ei kuulu, tekkinud bioressursi kogus on aga kordades suurem. 

Siin tekib jabur olukord – samal ajal kui meil tekivad kõrvalsaadused, oli 2025. aastal Euroopa Liitu suurim imporditav ringlussevõetav tooraine orgaanilised materjalid ehk loomsed ja taimsed kõrvalsaadused. Täpsemalt 30 miljonit tonni ehk 60,3 protsenti kogu impordist. Olgu öeldud, et jäätmed moodustasid orgaaniliste materjalide impordist vaid 3,2 protsenti.

Seetõttu ei uuri ma oma doktoritöös seda, millise tehnoloogiaga saab sõnnikust biogaasi või kalajääkidest sööta toota. Mind huvitab varasem hetk: kuidas otsustatakse, kas ettevõttes kõrvalsaadusena tekkiv bioressurss jääb majanduslikult nähtavaks ja saab uue kasutuse või suunatakse see jäätmeks.

Rahvusvahelises CIRCLE projektis kogusime Eesti, Läti, Leedu, Norra ja Ukraina ettevõtetest 150 ringmajanduspraktikat. Esimene analüüs oli meeldiv üllatus – ettevõtted ei näinud oma jääkides tingimata jäätmeid, vaid toorainet kas sama ettevõtte sees kasutamiseks või suunates need järgmisele tootmisele sisendiks. Näiteks kalatööstuse jääkidest toodeti kalajahu ja -õli, sõnnikust energiat ja väetist, puidujääkidest kütust ning taimseid kõrvalsaadusi kasutati uute toodete valmistamiseks.

Põhjalikum analüüs näitas aga teist poolt. Uuritud ettevõtetes puudusid üldjuhul ametlikud sisemised protseduurid, mille järgi bioressursside kõrvalvooge järjepidevalt hinnata ja juhtida. Välja arvatud juhtudel, kus seadus seda nõuab, näiteks sõnniku puhul. Samuti selgus, et juhid ei lähtunud jääkide ressursina kasutamisest mitte ettevõtte strateegiast, vaid need otsused olid valdavalt reaktsioon välisele survele. Kui kõrvalsaadustena tekkivaid bioressursse hakatakse märkama alles välise surve või võimaluse tekkides, võib osa nende väärtusest jääda kasutamata. 

Lisaks märkamisele on oluline selge arvepidamine tekkivate kõrvalsaaduste üle ja strateegiline juhtimine. Uuritud ettevõtete otsuseid mõjutavad valdavalt välised tegurid, mistõttu võiks isegi elementaarne sisemine juhtimisraamistik muuta bioressursside kasutamise süsteemsemaks. 

CIRCLE'i raames tehtud kvalitatiivne võrdlev analüüs (QCA) näitas, et sektorite vahelise bioressursivoo tekkimiseks on oluline koostöö erinevate sektorite vahel. Ainuüksi seadusest tulenev nõue ei taga kõrvalsaadusena tekkinud bioressursi kasutust teises sektoris. Ei piisa ka sellest, et tootja teab oma jäägi keemilist koostist ja kogust. Vaja on oskust juhtida ärivõimalusi, hinnata regulatiivseid tingimusi, leida partnerid ning otsustada õigel ajal.

Minu uurimistöö järgmine samm on juhtimisotsuseid toetava raamistiku loomine. Ettevõttes peaks olema selge süsteem, millised bioressursid kõrvalsaadustena tekivad, kui palju neid tekib, milline on nende võimalik väärtus, millised on õiguslikud tingimused nende kasutamisele kehtivad. Meie varasem uuring näitab vajadust ühtlustatud arvestuse ja ettevõttesisese juhtimisraamistiku järele.

Ringmajandusest rääkides küsime liiga sageli, kuidas jäätmeid paremini töödelda. Tasuks aga hoopis küsida - kuidas hoida väärtuslik materjal jäätmeks muutumast - sest toidu esmatootmises ei teki jäätmed sobimatust materjalist, vaid tegemata juhtimisotsustest.

Kristiina Kerget innustab uudishimu. Ta sobib aru saada, mikspole Euroopa-üleselt kokkulepitud jäätmehierarhia Eestis praktikas rakendunud ja kuidas juhtimisotsused muudavad ressursid jäätmeteks. Oma teadustöös uurib ta, kuidas juhtimisotsused mõjutavad ringmajandusele üleminekut toidutootmises ning kuidas teadus saab toetada Eesti tootjaid. Ringmajanduse põhimõtted peaksid olema osa juhtimisstrateegiast, mitte reaktsioon välisele survele. Oma varasemates ametites on ta uurinud, kuidas tehnoloogia aitab lahendada mitmetahulisi probleeme. Doktoritöös on ta fookus otsustel, mille tulemusel ressursid muutuvad jäätmeteks.

Lugu ilmus Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Doktorikooli korraldataval konkursil "Teadus 3 minutiga" projekti "Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel" (kaasrahastab Euroopa Liit) toetusel. Konkursi finaal toimub 6. oktoobril.