Tehisaru pealetung teeb akadeemilisest aususest luksuskauba

Akadeemilistes testides on tänapäeval sedavõrd lihtne petta, et õige pea pole suurim väljakutse see, kuidas tehisintellekti keelata, vaid muuta õppimine nii tähenduslikuks, et õppur tahaks õppida ka siis, kui masin suudab kogu töö tema eest ära teha, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Lastekirjanik Jaan Rannap kogus raamatusse 6. klassi õpilase Agu Sihvka kirjalikud selgitused kooli direktorile ja õpetajatele. Kooli personali arvamuse kõrvale jättes polnud Agu kurjategija, vaid pigem innovaator, kelle heade kavatsustega plaanid kippusid ühtelugu ebaõnnestuma.
Millegipärast oodatakse koolilt, et need toetaks laste potentsiaali õitselelöömist, kuigi see koolisüsteemile tegelikult ei meeldi, eriti poiste puhul. Seda kajastavad selgelt ka Agu Sihvka aruanded. Direktori lauale kogunenud seletuskirjadest selgub, kuidas Agu järgis kas üksi või sõpradega koos enam-vähem teadusliku protsessi püüdlusi leiutada otseteid ja lahendusi, millega saaks vähendada õppimiseks ja füüsiliseks tööks kuluvat vaeva.
Täiskasvanud nimetasid neid katseid mingil põhjusel pettuseks, kuigi püüavad sedasama igal võimalusel ise korda saata. Paraku väidavad nad sel juhul, et optimeerivad, ratsionaliseerivad või on lausa uuendusmeelsed. Teinekord toovad nad õigustusena välja, et nemad ei peagi enam õppima, mis on laste töö. Seda ei tohtivat optimeerida. Neil võib olla osaliselt õigus. Vabrikus on töö eesmärk valmistada toode. Koolis peaks olema töö peamine tulemus valmistada vabrikule töötegija.
Ent ajad muutuvad. Agu Sihvka püüdis talla all, kõrvaklapi juhtmega ühendatud knopkadega tabada põrandal asuvat kontaktipaari, et saada ühendus kontrolltöö tegemist abistava kaaslasega. Ta ei osanud unistada miniatuursetest kaameratest, mobiilsetest nutiseadmetest ega tehisintellektist.
Tänapäeval on Lõuna-Koreas riiklikel kutseeksamitel erakordselt suur kaal. Nende tulemus kujundab inimeste karjääriteed. Kuna distsiplineeritult õppimisel on seal keskne roll, ohverdavad lapsed õppetööle juba noorelt suure osa vabast ajast. Selles riigis õitseb tulus eksamiteks treenimise äri, sest loeb ainult eksamitulemus.
Seda teades on ootuspärane, miks ületas Lõuna-Koreas uudiskünnise raamatupidaja kutseeksamil saavutatud rekordiline tulemus. 34-aastane Han Won-seok sai esimeses voorus 400 võimalikust punktist 397,5. Ta eksis 160 küsimusega testis vaid ühes küsimuses. Eksami esseevormis voorus teenis ta 800-st punktist 663 ja see tegi temast riikliku konkursi üldvõitja.
Meie kahtlustame Norra suusatajaid. Ent korealased kahtlustasid kaasmaalast, et tema tulemus peab olema petukaup. Han eitas kõiki süüdistusi.
Siis muutis ta aga meelt – teda hakkas piinama eksamil teiseks jäänud kandidaadi saatus. Ta ei kirjutanud direktorile seletuskirja, vaid tegi oma advokaadi Youtube'i kanalis 14-minutilise videoülestunnistuse. Maski kandev Han tehisintellektile tunnistas, et kasutas elektroonilisi abivahendeid mõlemas eksamivooru. Ta pildistas eksamiküsimusi varjatud kaameraga, saatis need ja vaatas nutitelefonist vastuseid. See polnud esimene kord. Ta oli kõike juba harjutanud varasematel eksamitel.
Edukalt petnud, kuid süümepiinades kodanik vallandas üleriigilise skandaali. Lõuna-Korea töö- ja tööhõiveministeerium ning inimressursside arendamise teenistus kutsusid kokku erakorralise kriisikoosoleku. Valitsus lubas tühistada kõik pettusega saadud kvalifikatsioonid. Seaduse järgi avaneb vahelejääjatele uus eksamikord alles pärast viieaastast keeluaega. Haridusametnikud kavatsevad karmistada eksamite turvameetmeid. Lõuna-Koreas on viimase 12 kuu jooksul eksamitel vahele jäänud ka mitmed nutiprillide kasutajad. Tehnoloogia areneb.
Ühendkuningriigi üliõpilasamet (Office for Students) teatas samal ajal, et Inglismaa ülikoolide kraadide usaldusväärsus on ohus. Põhjus on see, et õppurid kasutavad arvestustöödel ja eksamitel laialdaselt tehisintellekti. Tegu olevat avaliku saladusega. Ühelt poolt hooplevad üliõpilased omavahel, kuidas neil õnnestus kasutada tehisintellekti, ilma et õppejõud oleks seda märganud. Ent omavahel arutavad ka õppejõud, kuidas kontroll on tehniliselt keeruline ja massilised karistused võivad õõnestada lõpuks nende tööhõivet.
Kuningriigi järelevalveasutus hoiataski ülikoole ja teisi kõrgkoole, et kui nad ei suuda tehisintellekti ohjata ega üliõpilaste teadmisi ja oskusi usaldusväärselt hinnata, rikuvad nad õppeasutuse registreerimistingimusi ning neid ähvardavad sanktsioonid.
Eksam viitab teadmise olemasolule. Kutsetunnistus kinnitab, et selle omanik oskab midagi teha. Tehisintellekt muudab mõlema dokumendi väärtuse ebakindlaks. Korealase südametunnistuse äratas karm eksamikorraldus, kus suudavad petta vaid vähesed. Petuga saavutatud võit põhjustas temas ebaaususe piina. Ent kui kõik petavad, võib aus õppur sattuda halvemasse seisu mitte madalama võimekuse, vaid oma suurema aususe tõttu. Siis muutub olukord pigem mänguteoreetiliseks strateegiaks kui moraalseks valikuks.
Agu Sihvka püüdis vähendada koolitööga seotud vaeva. Tehisintellekt suudab sellest vaevast kõrvaldada märkimisväärse osa. See teeb sama ka paljude palgatööga seotud ülesannetega. Rahvamajanduses väheneb spetsialistide vajadus, ent haridussüsteem jätkab kitsa oskusprofiiliga spetsialistide tootmist. See hakkab muutuma
Võimalik, et varsti pole väljakutse tehisintellekti keelata, vaid muuta õppimine nii tähenduslikuks, et õppur tahaks õppida ka siis, kui masin suudaks kogu töö tema eest ära teha. Ja Agu Sihvka otsiks ka siis, kuidas lihtsamini õppida.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"



















