Tehisintellekti areng kasvatab nõudlust andmekeskuste järele

Tehisintellekti kiire areng kasvatab nõudlust andmekeskuste järele ning praeguste tehnoloogiliste suundumuste põhjal ei ole põhjust arvata, et nende rajamise buum lähiajal vaibuks.
Andmekeskused on muutunud kriitiliseks infrastruktuuriks, millest sõltub tänapäeva ühiskonna toimimine. Samal ajal erineb Euroopa ja USA lähenemine nende rajamisele märkimisväärselt, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.
Andmekeskused on Jervani sõnul tänapäeva digitaalse maailma süda. Sinna liiguvad kogutud andmed, mida keskused töötlevad ja talletavad ning mille põhjal annavad vastuseid meie päringutele. Andmekeskuste kaudu toimivad nii tehisintellekt, kaardirakendused kui ka telefoniteenused.
Tehisintellekti andmekeskuste eripära on see, et neisse on koondatud väga suur arvutusvõimsus. Seal töötab suur hulk arvuteid ja servereid, mis töötlevad tehisintellekti mudelite jaoks vajalikke andmeid ning võimaldavad kasutajatele vastuseid anda. "Praegused tehisintellekti mudelid on väga-väga suured, mistõttu peavad ka andmekeskused, kus neid käitatakse, olema väga suured," selgitas Jervan.
Ühe tehisintellektile esitatud päringu energiakulu on tema sõnul keeruline täpselt hinnata, sest mudelid erinevad keerukuse poolest märkimisväärselt. Ühelt ja samalt tootjalt võib olla kümneid mudeleid ning osa neist annab vastuse kohe, teised võivad seda enne mitu minutit töödelda.
Ka lihtsa küsimuse taga võib olla keerukas andmetöötlus, mille käigus kogutakse kokku maailma eri paikades asuvaid andmeid. Näiteks võidakse kasutada Ameerikast, Aasiast ja Eestist pärit andmeid, mida töödeldakse hoopis Iirimaal. "See on ülimalt globaalne, ülimalt kompleksne probleem," ütles Jervan.
Andmekeskuste rajamisel on Euroopa ja USA lähenemises Jervani sõnul üks põhimõtteline erinevus. Kui Euroopas rõhutakse eelkõige rohelisele energiale, siis USA-s kasutatakse andmekeskuste juures palju ka kohalikke energiatootmislahendusi, sealhulgas gaasigeneraatoreid.
Erinevused puudutavad ka veetarbimist. USA-s on andmekeskuste lähedal elavad inimesed väljendanud muret, et keskused kasutavad nii palju vett, et see mõjutab kohalike elanike veevarustust. Jervani hinnangul muutub veekasutus tehnoloogia arenedes aga üha väiksemaks probleemiks. Üha rohkem kasutatakse õhkjahutusega süsteeme ning tarbitud vett üldjuhul taaskasutatakse. "Ma arvan, et tehnoloogia arenguga see aspekt kindlasti muutub väiksemaks," ütles ta.
Erinevalt mõnest tehnoloogiatrendist ei ole Jervani hinnangul alust arvata, et andmekeskuste rajamise buum lähiajal vaibuks. Praeguste suurte keelemudelite kasutuselevõtt kasvab ning tehisintellekti kasutatakse üha rohkem ka tööstuses ja teistes valdkondades. Mida rohkem on kasutajaid ja rakendusi, seda suurem on vajadus arvutusvõimsuse järele.
Tulevikus võib olukorda muuta tõhusamate tehisintellekti mudelite väljatöötamine. Kui uued mudelid vajavad vähem arvutusvõimsust, võib väheneda ka nende energiatarve. Praeguste tehnoloogiliste lahenduste puhul näeb Jervan aga nõudluse kasvu.
Kuigi andmekeskuste rajamine nõuab suuri investeeringuid, ei too need Jervani sõnul kaasa massilist töökohtade kasvu. Töökohti tekib siiski nii keskuste hooldamiseks kui ka nende ehitamisega seotud valdkondades. Andmekeskused on suured kapitaliinvesteeringud, mis mõjutavad mitut majandussektorit.
Oluline osa on ka energiavarustusel ja selle arendamisel. Jervani sõnul tuleb andmekeskuste arenguga arvestada ka Eesti energiatootmise tulevikku kavandades. "Kui me räägime Eesti energia tulevikust, siis andmekeskused on kindlasti üks osa, millega tuleb selle juures arvestada," ütles ta.



















