Pruuni rasvkoe rakkude ringmäng muudab eakad külmakartlikuks

Ameerika Ühendriikide teadlased leidsid põhjuse, miks vanemad inimesed külma kardavad. Avastus võib sillutada teed uutele ravimitele, mis aitavad eakate kehal paremini sooja hoida ja suurendavad keha energiakulu.
City of Hope'i meditsiinikeskuse uurijad Anying Song ja Qiong Wang võtsid kolleegidega uues uuringus luubi alla pruuni rasvkoe. Nad soovisid paremini mõista, kuidas rasvarakud kehatemperatuuri reguleerivad, ning selgitada välja, miks kaotab pruun rasv aastate lisandudes võime sooja toota.
Töörühm kasutas mudelliigina hiiri ja analüüsis nende rakuprotsesse eri temperatuuridel. Sõltuvalt katsest nad loomadel rivist välja keha stressihormoonidele reageeriva glükokortikoidi retseptori ehitamise eest vastutava geeni või takistasid retseptori tööd ravimitega. Piltlikult öeldes toimib see valk nupuna, millega saab rakus soojapuhuri välja lülitada.
Lisaks uurisid nad rasvarakkudes teiste geenide avaldumist. Sel moel tõid uurijad ilmsiks mehhanismi, mille abil närvisüsteem ja immuunrakud rasvkoes omavahel suhtlevad.
Parem arusaam rasvkoe ja immuunsüsteemi koostööst pakub uusi võimalusi ainevahetushäirete raviks. Sihitud teraapiad võiks tulevikus aidata vanematel inimestel kehatemperatuuri hoida ja kehakaalu kontrolli all hoida.
Kaks erinevat rasvarakku
Pruunis rasvkoes leidub kahte tüüpi rasvarakke. Ühed toodavad tavatingimustel sooja, samas kui teised end tagasi hoiavad. Külm keskkond sunnib madala soojatootlikkusega rakke aktiivselt soojust tootma.
Analüüs näitas, et pruunis rasvas leiduvad immuunrakud suunavad rasvarakkude tegevust. Täpsemalt eritavad kaht tüüpi valged verelibled, makrofaagid ja neutrofiilid, valku nimega IL-1β, mis sunnib nende lähedal asuvaid muidu aktiivseid rasvarakke jõudeolekusse.
Anying Song selgitas, et immuunrakkude toodetud valk pärsib seega pruuni rasva aktiivsust. Pidur aitab säästa rakke kurnatusest ajal, kui keha parasjagu lisasooja ei vaja.
Temperatuuri langedes paneb närvisüsteem pruuni rasva tööle. Närvirakud pidurdavad immuunrakkudes IL-1β molekulide sünteesi, misjärel ärkavad passiivsed rasvarakud piltlikult öeldes üles ja annavad keha temperatuuri hoidmiseks oma panuse.
Soojas keskkonnas lülitab keha soojuse tootmise uuesti maha. Uurijad märkisid, et kogu seda süsteemi juhib valk H6PD, mis külmas kiiresti laguneb. H6PD leidub kudedes vaid juhul, kui immuunrakud toodavad piisaval hulgal IL-1β molekule.
Wangi sõnul muudab avastatud mehhanism rakud väga paindlikuks. Immuun- ja rasvarakkude ruumiline suhtlus võimaldab kehal ootamatutele temperatuurimuutustele kiiresti reageerida.
Vananemine tekitab süsteemis lühise
Vanadel hiirtel jookseb kirjeldatud süsteem aga n-ö ummikusse. Eakate loomade pruuni rasvkoesse koguneb liiga palju immuunrakke, mis toodavad lakkamatult IL-1β molekule. Selle tagajärjel muutuvad rasvarakud püsivalt passiivsesks.
Uue uuringu raames tehtud hiirkatse kinnitas aga, et passiivseid rasvarakke saab ravimitega uuesti üles äratada. Teadlased andsid selleks vanadele hiirtele glükokortikoidi retseptorit tõkestavat ainet: see aitas loomadel jälle sooja toota ja suurendas nende igapäevast energiakulu.
Anying Songi sõnul selgitab leitud mehhanism vanemaealiste inimeste sagedast külmatunnet. Avastus sillutab seega teed uutele ravivõimalustele, mis parandaks eakate ainevahetust.
Uuringul on samas omad piirangud. Autorid kasutasid katsetes üht kindlat retseptorit tõkestavat ainet, mis mõjutab tugevalt kogu organismi. Samuti tugineb töö hiirtele – säärased loommudelid ei anna alati täpset aimdust inimkehas toimuvatest keerulistest protsessidest.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Airika Harrik


























