Hambaarst: "tervisliku" mahla joomine võib lapse juba noorelt sandistada
Paljud inimesed ei mõista, mida tähendab hambasõbralik toitumine, mistõttu tarbitakse suhkruid ja muid "valgeid pulbreid" sisaldavaid toiduaineid liialt tihti, leiab hambaarst ja Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink. Tema hinnangul on olukord eriti kurb laste puhul, kellele antakse vee asemel "tervislikku" mahla, mistõttu võivad noortel hambad lihtsalt "suhu ära mädaneda". Selliste juhtumite vältimiseks peaks riik Vingi meelest tegelema inimeste teadlikkuse kasvatamisega ning kleepima ka näiteks limonaadipudelitele samasugused hoiatavad pildid nagu on suitsupakkidelgi.
Peamine põhjus, miks inimeste hambad tema sõnul "suhu ära mädanevad", on n-ö valged pulbrid, nagu suhkur, sool, nisujahu ja tärklis, mis on ära peidetud peaaegu kõikidesse toiduaine toodetesse, mida poeriiulitel müüakse. "Kergetest kiiretest suhkrutest tekib suus tugevam ning pikaajalisem happerünnak, mille põhjustavad süsivesikute jääkproduktid, nagu piimhape," selgitas Vink Vikerraadio saates "Huvitaja".
"Laias plaanis pole vahet, mida me suhu paneme, sest igas asjas, kus on energiat sees, saavad energiat ka meie suubakterid. Sellepärast on hambasõbralik toitumine see, kus me toitume võimalikult harva," lisas hambaarst.
Vink märkis, et taoline lähenemine on vastuolus tervisliku toitumise soovitustega, milles öeldakse, et inimene peaks näljatunde vältimiseks toituma võimalikult tihti. "Ma olen sellega nõus, kuid alati on kuskil tasakaalupunkt. Üks asi on tervislik toitumine, kuid sellepärast ei pea hambad suus ära mädanema," märkis Vink.
Veele tervislikku alternatiivi pole
Samas ütles ta, et enamik spordiklubide treening- ja toitumisspetsialistidest nõustuvad, et toidukordade vahele peaksid jääma kolme- kuni neljatunnised pausid, mille ajal peaks tarbima ainult janu kustutamiseks vajalikku vett. "Seega pole mul tervisliku toitumise vastu mitte midagi, aga lihtsalt vanast ajast on jäänud harjumus joota lastele vee tervisliku alternatiivina mahla. See on jabur ning selle vastu proovin ma võidelda," ütles hambaarstide liidu president.
Vingi sõnul ei tohiks väga loota ka närimiskummidele ega suuloputusveele. "Olen ise sattunud peale olukorrale, kus 70-aastane inimene kulutab apteegis raha suuloputuslahusele ja loodab, et see kuidagi teda aitab. Ei aita! Seni, kuni ei tegelda haiguse põhjustega ega osata oma hambaid puhtaks harjata, ei tungi see suuloputusvedelik läbi hambakaeltele tekkinud anaeroobse mikroobidekihi ega avalda olulist mõju hammaste ja igemete tervisele," rääkis Vink.
Hüvitise eest tuleb olukord kaardistada
Sestap leiabki hambaarstide liidu president, et valitsuse välja pakutud hambaravihüvitise eesmärk, millega kaetakse kuni 30 euro ulatuses ära pool hambaravi maksumusest, peaks koostöös hambaarstiga olema suuhaiguse põhjuste väljaselgitamine ja kaardistamine.
"Selgitatakse välja hammaste olukord suus, kaardistatakse haiguse põhjused ja patsienti informeeritakse nendest põhjustest. Väga hea oleks, kui saaks need põhjused märkida ka tervise infosüsteemi, kust inimene saaks ise järele vaadata nii hambaarsti hinnangu kui ka soovitused, mille abil saaks juba tekkinud haigussümptomite arengut pidurdada," rääkis Vink.
Hambaarst lisas, et paljud inimesed langevad taastava ravi tsüklisse, mille käigus paigatakse vanu täidiseid, kuna plommi ümbert on hammas jätkanud lagunemist. "Need täidised tuleb ümber teha, sest hammas mädaneb täidise kõrvalt, kuid miks ta mädaneb? Sest kontrolli alla pole võetud haiguse põhjuseid /.../ ehk kui pärast või enne täidise panemist pole hakatud käituma loodusseadusi austavalt, siis täidisest palju kasu pole," kirjeldas Vink.
Tema sõnul ütleb lihtne statistika, et hambaarstile on võimalik uute täidiste eest välja käia ligi ühe luksusauto maksumuse jagu raha, mistõttu arvab Vink, et enne põhjuste kontrolli alla saamist pole mõtet vanu täidiseid välja vahetama hakatagi.
"Minu 20-aastase praktika jooksul on küll ette tulnud juhuseid, kus ma kaardistan olukorra patsiendi suus ja leian sealt näiteks kaheksa auku. Seejärel räägin ma inimesele miks ja kus augud on ning mida tuleks haiguse pidurdamiseks teha. Aga kui see inimene ei järgi soovitusi, siis tuleb ta viie aasta pärast tagasi ja tema olukord on täpselt samasugune. See on loodusseadus," sõnas Vink.
"Tervislik" mahl võib lapse sandistada
Ühtlasi märkis ta, et on ravinud ka puberteediealisi lapsi, kes on suuhaigustele eriti vastuvõtlikud. "Mul on seal staatus, kus poole aasta eest olid asjad veel kontrolli all, aga kui ta tuleb tagasi, siis on suus katastroof ehk 12 hambas on suured augud. Selliste juhtumite puhul on põhjus tihti selles, et sõnum põhjuste kohta pole jõudnud lapsevanemale kohale," nentis Vink.
Kui isegi üks lapsevanematest on saanud sõnumist aru, siis teine jätkab ikka selle "tervisliku" mahla ostmist. "See on puhas lapse invaliidistamine ning sellisel juhul ei oska midagi muud teha kui hirmutada lapsevanemat lastekaitsega, aga pole kindel, kas see siingi aitab," möönis hambaarst.
Sellepärast leiab hambaarstide liidu president, et üks riiklik eesmärk peaks olema inimeste teadlikkuse kasvatamine ning tekkinud müütide lõhkumine. "Kui meie valitsus väidab, et diskussioon suhkrumaksu üle pole asjakohane, siis ainuüksi see summa, mis toiduainetööstusel saamata jääks võrreldes summaga, mis riik teadlikkuse kasvatamisega säästaks, on massiivne. Kõik selle 65 miljoni eurot, mis arstidele viiakse, võiks investeerida kasulikumalt," ütles Vink.
"Ma ei ütle, et komme ja küpsiseid ei tohiks süüa, aga pidada neid õnneliku lapsepõlve osaks on vale. Mina nimetan seda lapse invaliidistamiseks. See ei ole normaalne, kui lapsel lubatakse terve päeva midagi laua pealt näksida," tunnistas hambaarst. Ta lisas, et kui lapsel lubatakse ühel päeval nädalas rohkelt maiustusi tarbida, siis ei kohane lapse kõhunääre rohkel hulgal suhkru seedimisega, tal kaob isu magusa järele juba pärast neljandat või viiendat kommi ning ei teki ka sõltuvust suhkru järele.
"See suhkur ja teised valged pulbrid on praeguste tervishoiu probleemide kurjajuur, mille tagajärgedega tegelemiseks raiskame tohutult raha. Seetõttu peaks valitsus kaaluma suhkrumaksu kehtestamist ja limonaadipudelitele tuleks peale kleepida samad pildid, mis on suitsupakkidel. Siis saaksid inimesed ehk aru, et probleemid hammastega on seotud suhkru tarbimisega,"
Kuula täismahus "Huvitaja" intervjuud allpool.
Toimetaja: Allan Rajavee, Merit Maarits