Analüüs: suhkrumaks parandab tervist, kuid oodata tuleb aastaid

Rohke suhkru ja suhkrustatud jookide tarbimine rikub hambad ja viib ülekaalulisuse vahendusel mitmete krooniliste tervisehädadeni. Selles pole teadusuuringute alusel mingit kahtlust. Samuti võib oodata, et täiendava maksu mõjul väheneb suhkrujookide tarbimine. Järgmiste valimiste ajaks inimeste tervis selle arvelt aga oluliselt paraneda ei jõua, rõhutavad teadlased.
"Teame sadadest uuringutest, mida küllastunud rasvade ja suhkru tarbimise vähendamine meie tervisega pikemas perspektiivis teeb. Samas ei suudaks me eales leida, millist mõju avaldab suhkrumaks ühe aastaga, kui see ei ole muidugi ülikõrge. Selleks peaks see olema Mehhiko omast oluliselt suurem. Olulist positiivset mõju hakkame nägema 5–10 aasta perspektiivis," nentis kümneid aastaid toitumise, sh suhkru mõju uurinud North Carolina ülikooli professor Barry Popkin ERR Novaatorile antud intervjuus.
Suhkru maksustamine
Eestis paremini "Mehhiko uuringu" ühe juhtivautorina tuntud Popkin lisas, et reaalelulisi näiteid suhkrujookide maksustamise mõjust leidub maailmas napilt. Sellele vaatamata on ta veendunud, et maksud töötavad. "Kindlaid tooteid saab maksustada. Selle taga olev loogika on sama mis tubaka puhul. Inimesed harjuvad maksuga ära. Nad hakkavad oma tarbimist vähendama," laiendas professor. Sellele viitab nii Mehhiko näide kui ka hiljuti Californias Berkleys tehtud uuring.
Mehhikos vähenes suhkruga magustatud jookide tarbimine maksu mõjul esimesel aastal hinnanguliselt 5,5 ja teisel aastal keskmiselt 9,7 protsenti. Berkleys oli näitaja esimesel aastal 9,6 protsenti. Samal ajal kasvas pudelivee joomine. "Olulisena näitab see, et maksul on sarnane mõju ka võrdlemisi jõukates ja madala tarbimisega piirkondades, mitte ainult hinnatundlikuma elanikkonnaga riikides. Me reageerime millegipärast sellele erakordselt tugevalt," sõnas Popkin. Sarnaseid makse plaanib kehtestada teiste seas Suurbritannia, Lõuna-Aafrika ja mitmed USA linnad.
"Suhkruga magustatud jookide tarbimise vähenemise seostamine konkreetsete tervisenäitajatega paranemisega on raskem. Näiteks kasvab inimeste kehakaal niigi ja mitte ainult suhkru mõjul. Samuti rakendavad riigid tavaliselt paralleelselt maksu kehtestamisega teisi sekkumismeetmeid," sõnas Bremeni ülikooli epidemioloog Manuela Pfinder. Teaduri egiidi all valmivad aasta lõpuks range metoodika alusel koostatavad suhkrustatud jookide ja toitude maksustamise mõju hindavad Cochrane'i analüüsid.
Seni on töörühm kirjandust läbi kammides leidnud ligikaudu 4000 teemat puudutavat uurimust. Pärast esimese sõela läbimist jääb neist Pfinder hinnangul umbes 500. Kui paljud neist põhjaliku kontrolli järel piisavalt kvaliteetseks osutuvad, epidemioloog veel spekuleerida ei söandunud. "Kõik sõltub muidugi uuringust. Kuid isiklikult ei kipuks ma üksikute tööde põhjal vaidlustes poolt valima," lisas Pfinder.
Aeglane toime
Maksude aeglasele toimele viitas ka Jim Mann, Uus-Meremaal asuva Otago ülikooli meditsiini- ja toitumiseprofessor, kes nõustab diabeedi ja rasvumise alal teiste seas Maailma Terviseorganisatsiooni. "Esimesena hakkab tarbimise vähenemise mõjul paranema suutervis, eriti lastel. Seda võib märgata juba aastaga. Kuid arvan, et kroonilisemate haiguste nagu diabeedi ja südamehaiguste puhul on see aeglasem. Läheb aega, enne kui näed üheselt tõestatavaid mõjusid," laiendas Mann.
Samas tervitab ta igasuguseid meetmeid, mille eesmärgik on lisatud suhkrute tarbimise vähendamine. "Ei ole mingit kahtlust, et suhkru ja ning suu- ja igemehaiguste vahel on seos. Läbi ülekaalulisuse mõjutab see mitmete teiste haiguste nagu näiteks diabeedi, südamereuma ja teiste südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedust," sõnas professor.
Kui jätta kõrvale toidutööstuse lobitöö mõjul avaldatavad tööd, vaieldakse teaduskirjanduses Manni sõnul selle üle, kas suhkrur kasvatab krooniliste haiguste esinemissagedust ka otseselt. Isiklikult eelistab ta kasutada siinkohal sõna "põhjustab" asemel väljendit "annab oma panuse".
Näiteks diabeedi puhul on eelnevate uuringute vaheanalüüs näidanud, et päevas 1–2 suhkruga magustatud joogi tarbimine nende haruharva joomise või täielikult hoidumise asemel kasvatab diabeedi riski 26 protsenti. "Uuringud on viidanud, et kehamassiindeksit arvesse võttes on seos umbes poole nõrgem. Kehakaalul on oma roll, kuid suhkru tarbimine näib mõjutavat diabeediriski ka otseselt," sõnas Vasanti Malik, Harvardi T. H. Chani rahvatervise kooli professor.
Enam kui kahe joogi tarbimine kasvatab tema sõnul eelmiste uuringute alusel südamehaiguste esinemisriski 35 protsenti. Rohkem kui ühe joogi joomine nendest hoidumise asemel infarktiriski aga 16 protsenti.
Maksudest ja suhkrust kaugemale
"Suhkru tarbimise vähendamine tuleb kahtlematult kasuks. Kuid tähtison rõhutada, et suhkur pole inimese tervise seisukohast hõbekuul. Veidi vähem suhkrut süües ei tohiks mõelda, et selle arvelt võid ahmida sisse nii palju küllastunud rasvu sisaldavaid toite, kui tahad," sõnas Jim Mann. Eeskirjade ja soovituste rida-realt järgimise alusel tasuks säilitada kaine mõistus, kuid üritada süüa vabu suhkruid siiski võimalikult vähe.
Lisaks lisatud suhkrute maksustamisele peaks kaaluma ka teisi meetmeid. "Turundustöö on tähtsal kohal. Reklaamides võetakse sageli sihikule just noored lapsed. Ebatervisliku käitumise ebakohaselt reklaamimiseks pole mingit ettekäänet ja seda peaks piirama sarnaselt tubakale," leidis professor. Isiklikult peab ta sammu isegi tähtsamaks kui lisatud suhkrute maksustamist.
Kuid Põhjamaid tihti väisaval Mannil jagub etteheiteid ka riigi- ja omavalitsusasutustele. "Need peaksid suhkru tarbimise vähendamisel ise eeskuju näitama. Leidub endiselt koole, kus on võimalik osta või mis pakuvad väga ebatervislikku toitu. Sama kehtib haiglate kohta. Tegelikult peaks isegi iga kohalik omavalitsus järele mõtlema, kas nad annavad eeskuju või näitavad üles kahepalgelisust," sõnas professor.