Analüüsi esimene autor Anika Knüppel Londoni ülikooli kolledžist märkis ERR Novaatorile antud intervjuus, et võrreldes näiteks mitmete tööga seotud riskidega on suhkru mõju siiski võrdlemisi tagasihoidlik. „Suhkur pole peamine asi, mis sul depressiooni tekitab. Samas võib selle liigne tarbimine olla viimane tegur, mis su üle piiri tõukab,“ selgitas toitumise ja meeleoluhäirete vaheliste seoste uurimisele keskendunud doktorant.

Knüppel võttis kolleegidega vaatluse alla 8087 Suurbritannia palgal olnud ametniku toitumise ning vaimse tervise kohta 22 aasta jooksul kogutud andmed. Analüüs näitas, et päevas keskmiselt enam kui 67 grammi suhkrut tarbinud meeste risk haigestuda järgneval viiel aastal levinud meeleoluhäiretesse nagu depressioon ja ärevushäire 23 protsenti kõrgem, kui päevas vähem kui 40 grammi suhkrut söönud meestel.

Teisisõnu kasvaks risk juba näiteks päevas kahe purgi koolajoogi joomise ja moosisaia söömise tõttu. Võrdlusena kasvatab näiteks pingeline töökoht depressiooniriski kaks korda.

Lugemissoovitus:
Teaduspõhine test: mida tead depressioonist?
Teadusuuringute kokkuvõte: suhkrumaksu on uuritud enam kui 3000 artiklis

Suhkru ja meeleoluhäirete vaheline seos on jäänud teadlastele silma varemgi. „Töös suudeti aga esimest korda näidata, et laialt levinud meeleoluhäiretega inimeste kõrgemat suuremat suhkrutarbimist ei saa selgitada sellest n-ö lohutuse otsimisega. Seos on vastupidine,“ sõnas uurimusega mitte seotud Londoni ülikooli kolledži psühhiaatriaprofessor Robert Howard.

Samas rõhutas näiteks King's College Londoni toitumise ja dieteetika emeriitprofessor Thomas Sanders, et tegu on vaatlusliku uuringuga. Teadlased pidid tuginema infole, mida uurimisalused ise oma toidulaua kohta andsid. Eelnevalt on näidatud, et inimesed kipuvad näitama oma toitumisharjumusi reaalsusest paremas valguses. Samuti ei pruukinud töörühm suuta arvestada kõigi teiste depressiooniriski tõstvate teguritega.

Knüppel ise peab peamiseks puuduseks valimi esinduslikkust. Enam kui 8000 uurimisalusest moodustasid naised veidi üle 2000. See on ka ilmselt põhjus, miks ei avaldanud suhkur uuringu kohaselt neile olulist mõju. „Ma ei arva, et suhkur mõjub meestel kuidagi eriliselt, kuid nad tarbivad seda naistest rohkem. Seega on nad kindlasti üks sihtrühm, kes peaks oma suhkru tarbimisel silma peal hoidma,“ sõnas doktorant.

Potentsiaalselt saaks suhkur mõjutada inimeste meeleolu mitmel moel, näiteks ajuhormoonide ja keha üldise põletikulisuse vahendusel. „Näiteks on üheks mõjuriks ajurakkude kasvufaktor. Selle tase hakkab näiteks vähenema suhkrutoidul hoitud hiirte ajus. Sama on täheldatud meeleoluhäiretega inimeste ajus, märkis Knüppel. Samuti mõjutab suhkurikka toidu söömine dopamiini taset, mida on seostatud samuti meeleoluhäiretega.

Hormonaalsel tasandil võib rohke suhkru söömine viia mõnikord madala veresuhkru tasemeni. „Kogu suhkur liigub rakkudesse ja vereringesse ei jää nagu alles. Keha tõlgendab seda jookse või võitle olukorrana. Sa muutud seepeale veidi tujukaks ja hakkad inimeste peale ärrituma. Mõne hüpoteesi kohaselt on sellel ka pikemaajalisem mõju,“ lisas doktorant.

Nõnda oleks tema hinnangul võimaluse korral täiendavalt magustatud toite vältida. Teaduspõhisus võiks olla aga juhtmõtteks ka riikidel, kes üritavad mõjutada oma kodanike tarbimiskäitumist.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.