Aastal 2021 valminud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse ning Eesti Maaülikooli toidujäätmete ja toidukao tekke uuringu andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Üks inimene tekitab seega kodumajapidamises aastas keskmiselt ligikaudu 61 kilo toidujäätmeid. Sellest natuke alla poolt võib lugeda raisatud toiduks ehk toidukaoks.

Eesti Maaülikooli toiduhügieeni- ja ohutuse professor Mati Roasto rääkis Raadio 2 saates "Piltlikult öeldes", et kõige enam läheb toitu raisku kodudes. Probleemi üks kese seisneb tema sõnul selles, et inimesed ei oska eristada märgistusi "kõlblik kuni" ja "parim enne". Neist esimene tähendab, et õigetes tingimustes hoitud toitu võib tarbida kuni kirjas oleva kuupäevani. Teine aga seda, et toit võib olla ka pärast märgitud kuupäeva täiesti söödav. Roasto soovitas kuupäeva pingsalt jälgimise asemel toitu nuusutada, hinnata selle välimust ja ka toitu maitsta.

Samamoodi mängib rolli toidu säilitamine: kui "kõlblik kuni"-tooteid valesti hoida, näiteks pikalt soojal temperatuuril, kaotab kuupäev oma tähenduse. Sarnaselt võib lühendada märkimisväärselt toidu säilivusaega see, kui külmkapp pole reguleeritud õigele temperatuurile. Professor soovitab ideaalseks külmkapi temperatuuriks vahemikku kolm kuni neli kraadi. 

Kui toit aga juba külmkappi satub, on oluline vältida ristsaastumist. See tähendab, et toorest ja valmistoitu tuleb alati eraldi hoida ning kasutada spetsiaalseid toidukarpe. Näiteks vana võikarpi ei tasu taaskasutada, sest see pole selleks mõeldud. Väga tavapärane eksimus on seegi, et inimesed pesevad toorest liha. "Ärge kunagi peske toorest liha. Pesemisel tekivad pritsmed, mis levitavad miljonites mikroorganisme kõikidele pindadele ja võivad põhjustada ristsaastumist," toonitas Roasto.

Vana päästja — sügavkülm

Külmutamine võib olla toidu säilivusaja pikendamiseks üks parimaid viise, kuid sellega tuleb meeles pidada mõnd olulist reeglit. Roasto seletas, et külmutatud toiduainetel peaks olema selgelt märgitud, millal need külmutati ja et need tuleks tarbida mõistliku aja jooksul. Näiteks hakkliha soovitab ta hoida külmkapis vaid kaks nädalat, kõige rohkem kuu.

Enne toidu sügavkülmutamist tuleb mõelda sellelegi, et toit oleks õigesti ette valmistatud. Näiteks seente praadimine võib riknemise võimalust isegi suurendada, sest rasv läheb kiiresti halvaks. Selle asemel soovitab ta seeni kergelt aurutada ja külmutada alles pärast seda. Samuti soovitas Roasto toiduaineid kõigepealt hoida külmkapis ja alles seejärel tõsta sügavkülma, sest siis on üleminek toiduainele kergem.

Tõsise kriisi puhul pole sügavkülmast Mati Roasto sõnul eriti kasu. Nõnda soovitas ta neile, kes tahavad ennast kriisisituatsiooni eest kaitsta, pöörduda pigem hoidiste poole. 

Kuidas toiduohutust hoida?

• Eralda toidud
• Hoia puhtust
• Kuumuta korralikult — toidu sisetemperatuur võiks tõusta vähemalt 73 kraadini
• Säilita õigetes tingimustes — reguleeri külmkapp kolme kuni nelja kraadi peale ja jälgi säilitamisaegu
• Kasuta kvaliteetset toorainet

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publitsistika praktika". Autorid on magistrandid Triin Koorits, Silvia Luik, Grete Koho ja Tanel Mütt.