Euroopa Liidus visatakse igal aastal ära umbes 90 miljonit tonni toitu. Hinnanguliselt üheksa miljoni tonni puhul seisneb põhjus säilimisaja märgistuse valesti mõistmises. Ka Eestis tekib kodumajapidamistes toidujäätmeid 61 kilogrammi inimese kohta aastas, millest 26 kilo moodustab raisatud toit.

Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise tenuuriprofessor Mati Roasto sõnul on probleem selles, et inimesed ei tee vahet märgistustel "kõlblik kuni" ja "parim enne".

Tema sõnul ei tähenda "parim enne" kuupäeva möödumine, et toit muutub ohtlikuks. "See tähendab, et kõige parem kvaliteet võib olla möödas. Need toidud on ka pärast seda kuupäeva üldjuhul söödavad," ütles ta.

Teisiti on aga "kõlblik kuni" märgistusega. "Kui on kõlblik kuni kuupäev, siis pärast seda palun seda toitu mitte enam süüa. See on viimane säilimispäev," rõhutas Roasto.

Roasto sõnul ei saa ligi pooled Eesti elanikud aru, mida tähendab "kõlblik kuni". Vähem segadust tekitab "parim enne", kuid ka seal esineb valestimõistmist.

Ühe põhjusena tõi ta välja inimeste isikliku kogemuse: kuupäeva ületanud toit võib lõhnata ja maitsta tavapäraselt ning selle söömine ei pruugi kohe tervisehäda põhjustada. See võib jätta eksliku mulje, et kuupäevad ei ole olulised.

Samas võib toidus paljuneda ohtlikke mikroorganisme, näiteks listeeriabakter, mis võib põhjustada tõsiseid haigusjuhte. Eriti ohustatud on riskirühmad, sealhulgas eakad, rasedad ja nõrgenenud immuunsusega inimesed.

Kui on näha, et toitu ei jõuta enne "kõlblik kuni" kuupäeva ära tarbida, soovitab Roasto selle sügavkülmutada või valmistada sellest kuumtöödeldud roa. Kuumutamisel pikeneb toidu säilimisaeg, kuid see eeldab, et toit ei ole juba riknenud.

Oluline roll on ka külmkapi temperatuuril. Toore hakkliha pakendil on tavaliselt märgitud säilitustemperatuur null kuni kaks kraadi. Kui külmkapis on kuus kraadi, rikneb toit kiiremini.

"Tooretes toitudes on mikroorganismide hulk suur. Osa neist on külmalembesed ja suudavad kasvada ka külmkapi temperatuuril," selgitas Roasto. Riknemisele viitavad muutunud lõhn ja maitse.

Toiduhügieeni spetsialistid peavad kõrge riskiga toitudeks näiteks soolalõhet ja külmsuitsukala, mida enne söömist ei kuumutata ning mis ei ole läbinud piisavat kuumtöötlust. Patogeensete mikroorganismide hävitamiseks peab toidu sisetemperatuur tõusma vähemalt 72 kraadini. Külmsuitsutatud ja soolatud toodete puhul seda ei saavutata, mistõttu tuleb nende säilivusaega hoolikalt järgida.

Sügavkülmutamine aitab vähendada toiduraiskamist, kuid ka seal ei säili toit igavesti. Rasvarikkad toidud, näiteks hakkliha, võiks tarbida sügavkülmast kuu aja jooksul. Marjad ja pagaritooted säilivad kauem.

Roasto soovitab külmutatud toidud märgistada, et oleks teada, millal need sügavkülma pandi. Kuigi kaua külmutatud toit võib olla söödav, on selle toiteväärtus aja jooksul langenud. Toiduteadlase sõnul aitab selge arusaam märgistustest ja õigetest säilitamistingimustest vähendada nii terviseriske kui ka toiduraiskamist.