Maailmas visatakse aastas ära üle 900 miljoni tonni toitu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kui varem peeti toiduraiskamist pea eranditult rikaste riikide mureks, siis uus raport märkas olulist toiduraiskamist kõikjal. Autor/allikas: Taz/Flickr (CC BY 2.0)

ÜRO keskkonnaprogrammi toiduraiskamise indeksi üleilmne raport näitas, et igal aastal visatakse ära üle 900 miljoni tonni tonni toitu. See tähendab, et prügikastis lõpetab 17 protsenti kogu poodides, majapidamistes ja restoranides pakutavast toidust, vahendab BBC.

Kui kogu maailma toidust läheb raisku 17 protsenti, siis sellest omakorda pea kaks kolmandikku visatakse ära kodudes. Samas on koroonapandeemia ja riigi lukkupanek vähemalt Ühendkuningriigis kodust toiduraiskamist vähendanud. ÜRO partneri heategevusorganisatsiooni Wrap andmetel planeerisid inimesed eriolukorra ajal oma poeskäike ja toidukordi hoolikamalt. 

23 miljonit veokitäit toitu

Wrapi esindaja Richard Swannelli sõnul viitab raport, et toiduraiskamine on arvatust palju suurem probleem. Maailmas aastas ära visatud 923 tonni toitu täidaks 23 miljonit 40-tonnist veoautot. Kui kõik need veokid ritta panna, ulatuks nende rida seitse korda ümber maakera.

Kui varem peeti toiduraiskamist pea eranditult rikaste riikide mureks, siis uus raport märkas olulist toiduraiskamist kõikjal. Uuringus on siiski lüngad, mis võivad lähemal uurimisel selgitada, kuidas erineb olukord vaestes ja rikastes riikides. Näiteks ei tehtud raportis vahet tahtlikult ja tahtmatul toiduraiskamisel.

Ehkki ÜRO keskkonnaprogrammi esindaja Martina Otto sõnul pole teemaga veel süvitsi tegeletud, paistab paljudes vaesemates riikides toit riknevat energianappuse tõttu. Kui külmikutele elektrit ei jagu, ei hoia need ka toitu värskena.

Samuti sai ainult rikkamate riikide andmete põhjal öelda, kas ära visati söödavat toitu või söögikõlbmatuid jääke nagu konte ja koorikuid. Otto sõnul paistis siiski, et vaesemad riigid viskavad ära palju vähem söömiskõlbulikku toitu.

Lõpuks on Otto sõnul oluline tõsiasi, et ühes äravisatava toiduga raiskab maailm ka kõik ressursid, mis selle toidu valmistamiseks kulusid.

Arvestades, et selle aasta teises pooles on oodata ÜRO kliimat ja elurikkust puudutavaid tippkohtumisi, kutsub kliimaprogrammi juhataja Inger Andersen riike üles raiskamisega võitlema ning vähendama seda aastaks 2030 poole võrra. Anderseni sõnul tuleb kõigil maailma ettevõtetel, valitsustel ja kodanikel ühiselt pingutada, kui tahame tõsimeeli kliimamuutust ületada, elurikkust kaitsta ja saastet vähendada.

Swannell märkis veel, et raisku läinud toit tekitab pragu 8-10 protsenti kasvuhoonegaasidest. Teisisõnu, kui toiduraiskamine oleks riik, oleks see planeedi suurimate raiskajate seas kolmandal kohal.

Nipid, kuidas vähem toitu raisata

BBC jagab lugejatele soovitusi, kuidas ise kodus vähem toitu ära visata. Esiteks võiks iga lugeja toiduportsjonite arvu läbi mõelda ja selle järgi ka toiduaineid osta. Näiteks kulub ühe täiskasvanu üheks eineks umbes klaasitäis riisi. Ühe inimese spagetikoguse saab spagetiotste peal välja mõõta aga 10-sendise Euro mündiga.

Teiseks võiks lugeja oma külmiku jahedamaks keerata. Kui vähemalt Ühendkuningriigis on külmiku keskmine temperatuur ligi 7 °C, siis toidule oleks parem alla 5 °C. Kolmandaks tasub vahet teha "kõlblik kuni" ja "parim enne" märgistel. Kui "kõlblik kuni" hakkab lähenema, võib toidu sügavkülmutada. Kui "parim enne" on käes või möödas, on toit endiselt söödav, ent kaotab ajapikku oma kvaliteeti.

Wrapi andmetel säästaks Ühendkuningriigis iga leibkond aastas 700 naela, kui ostaks ainult nii palju toitu, kui päriselt ära süüa jõuab. 

Pandeemia mõju

Riikides, kus toitu visatakse ära teadlikult, on koroonakriis ootamatult kätte andnud lahenduse. Wrapi uuringu järgi vähendasid inimesed võrreldes 2019. aastaga toiduraiskamist 22 protsenti, sest planeerisid toidukordi ette, hoiustasid toiduaineid paremini ja valmistasid toitu portsjonikaupa. Samas ennustab heategevusorganisatsioon, et pärast riigi taasavamist jätkub toiduraiskamine endise hooga.

Samal ajal, kui miljonid toidutonnid prügimäele jõuavad, kannatas 2019. aastal hinnanguliselt 690 miljonit inimest nälja käes. Koroonapandeemia tõttu näljas inimeste hulk arvatavasti kasvab.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: