Karvak ütles saates "Terevisioon", et mageveekalade arvukus on jäänud teiste keskkonnaprobleemide kõrval tagaplaanile. "Kui me võrdleme ookeanide ja metsadega, siis [mageveekogudes] on elurikkus vähenenud kaks korda kiiremini. Nad on jäänud tähelepanuta, aga nende olukord on väga muret tekitav," sõnas ta.

Mageveekalade arvukus on Karvaku sõnul kahanenud mitmel põhjusel. Oma osa on selles, nagu kõikjal mujal, kliimamuutusel. Teiseks püütakse kalu peamiselt meredes, aga ka jõgedes pahatihti üle. Suurima probleemina nimetas Karvak, aga muudetud elupaiku. "Jõed on muudetud kas sirgeks või on rajatud palju tehislikke kraave. Need veekogud on aga hästi ühetaolised ja kui on ühetaolised elupaigad, siis läheb sealsel elustikul halvemini," selgitas ta.

Teine suurem mure on Karvaku sõnul rändetõkked. Need takistavad näiteks lõhel, angerjal, tuural ja siial pääseda toitumisaladelt kudemisaladele, sest mainitud rändekalade arvukuse püsimiseks pevad nad saama liikuda merest jõkke või vastupidi. Nii kahandavad rändetõkked paratamatult mageveekalade arvukust. Arusaadavalt tekitab paisu avamine jõe vabaks voolamiseks Karvaku sõnul tihti eriarvamusi loodus- ja muinsuskaitsjate vahel, kuid neid väärtusi saab tema sõnul ka koos hoida. Nimelt on Eestis head näited, kus rändetõke avati vee-elustikule ja samal ajal konserveeriti paisu kõrval ajaloolised väärtuslikud ehitised.

Konkreetselt Eesti mageveekogudest rääkides märkis Karvak, et näiteks kalasõbralikumaks muudetud Sindi pais on Euroopas eeskujuks toodav edulugu. Samas on raske parandada Narva jõe olukorda, sest sealne pais asub Venemaal. Nagu mujalgi on Eesti mageveekalad enim kimpus rändetõkete ja sirgeks kaevatud veekogudega.

"Seos on ka põllumajandusega, kust tohutult tuleb toitaineid," lisas Karvak. "Kui meil on palju kraave, siis [toitained] jõuavad veekogudesse ja põhjustavad seal eutrofeerumist. Osa liikide seisukorda halvendavad tunduvalt need liigsed toitained ja setted."

Kalade olukorda saavad Karvaku sõnul eeskätt parandada poliitikud või teised otsustajad, kelle pädevuses on määrata, kas näiteks mõni jõgi taastatakse looklevana. Samuti saavad poliitikud eemaldada rändetõkkeid ja reguleerida püüki. Iga lugeja saab kaasa aidata aga sellega, kui probleemi alustuseks vähemalt teadvustab. Samuti saab igaüks hoida kalavarusid, tarbides kestlikku kala Kalafoori abil.

"Kuna praegu on keerulised ajad, siis ma tahaks ikkagi ka positiivsust tuua, et meil on veel palju elurikkust alles," ütles Karvak veel: "õnneks jõgedes, kui anda võimalus taastuda, siis elurikkus ka taastub kiiremini ilusti".