Kas habrast tiivulist liigutasid tõesti vigastada saanud ja valu käes vaevleva jalgpalluri pisarad sedavõrd, et ta tuli staarile sõprust ja lohutust pakkuma?

Väheusutav. Samas on küllalti tõenäoline, et liblikas soolastest pisaratest ja higist kõhutäidet otsis.

“Mõned liblikaliigid tõesti toituvadki pisaratest,” kinnitab Tartu ülikooli entomoloogia teadur Juhan Javoiš. Ta täpsustab, et ilmselt kasutavad need liigid pisaraid siiski lisa- mitte põhitoiduna.

“Sellistele liikidele pakub huvi näiteks naatrium, mida on pisarates ja higis põhiliselt naatriumkloriidi ehk keedusoola kujul, aga ilmselt ka pisarates leiduvad valgud,” rääkis teadur. Eilses finaalis nähtud nn Ronaldo liblikas siiski ei kuulu pisaratele spetsialiseerunud liikide hulka, kuigi videost näha on, et silm pakub talle erilist huvi.

“Ilmselt kogunesid ööliblikad staadionile ereda valguse peale ja kindlasti meelitas neid ka higi lõhn, mille vähesusega pallistaadionil ilmselt probleemi pole ning kohapeal asja täpsemalt uurides leiti ka toitvamat-valgulisemat söögipoolist – pisaraid,” selgitas Javoiš muheledes. “Entomoloogiliselt on see igal juhul täitsa meeleolukas juhtum,” lisas putukateadlane.

Ka Javoiši kolleeg, Tartu ülikooli entomoloog Erki Õunap usub, et tõenäoliselt meelitas liblikat sportlase juurde ikkagi ennekõike higilõhn.

“Kuna liblika imilondi läbimõõt on väike, ei suuda nad tahket toitu süüa ning vajaminevad mineraalained tuleb omastada vedelal kujul. Higistava inimese kehalt saab mineraalaineid kätte hõlpsasti, sest higi on ju soolane,” selgitas Õunap.

“Ka minu kehalt on erinevad liblikad käinud suviste välitööde ajal korduvalt higi limpsimas, nii et millegi erakordsega kindlasti tegu ei ole. Lihtsalt seekord sattus liblika huvi objektiks kuulus jalgpallur ning kogu sündmus toimus kaamerate ees.”

Kes on Ronaldo liblikas?

Ingliskeelses meedias kasutatud sõna "moth" on laialt kasutusel paljude liblikaliikide kohta ega ütle tema liigilise kuuluvuse kohta suurt midagi. Kuid Erki Õunapi teada on Ronaldo liblika puhul tegemist lina-tähtöölasega (Autographa gamma), kes on üks kogu Euroopas laialt levinud ööliblikatest.

“Eesti vaatevinklist lähtuvalt on see liblikas põnev sellepärast, et meil ta ületalve elada ei suuda, kuna siinne kliima on tema jaoks liiga külm,” rääkis Õunap. “Sellegipoolest leidub lina-tähtöölasi meie aladel sageli lausa massiliselt, kuna neid tuleb igal aastal väga palju kaasa lõunapoolsetelt aladelt põhja poole liikuvate õhumassidega. Kohapeal suudavad nad ka järglasi anda ja suve teisel poolel võib tihti näha täiesti värskeid lina-tähtöölasi, kes on kohapeal koorunud.”