Tehisaru täpsustab inimlikkuse piire
Kui kirik vaidles sadu aastaid selle üle, kas naised on ikka samasugused inimesed kui mehed, siis nüüd sunnib inimese piire täpsustama tehisaru. Ehk oleme siiski midagi enamat kui haavatavad, karvutud ahvid, nendib R2 tehnoloogiakommentaaris Kristjan Port.
Imelik, et alles nüüd. Cambridge'i inglise keele sõnaraamatu koostajad valisid aasta sõnaks human. Meie ütleme sel puhul inimene. Inglise keele uudissõnana pidanuks see tähelepanu saavutama juba 15. sajandil. Toona oli tegemist laenuga prantsuse keelest, mis laenas selle omakorda ladinakeelsest väljendist, millega tähistati inimesse puutuvat, inimlikku ja tsiviliseeritud.
Meie inimene kuulub soome-ugri keelte vanemasse pärandisse. Soome keeles öeldakse ihminen. Sõna kaugem päritolu pole aga üheselt selge. Ent sellest polegi praegu suurt abi, sest küsimus pole sõna päritolus, vaid mida peame vajalikuks sellega eristada.
Kristlikus traditsioonis pärineb inimese eristaatus piibellikust mõttest, et inimene on loodud Jumala näo järgi. Loomisloo Aadam ja Eeva on mõlemad inimesed, ent ühine lugu ei taganud võrdsust. Aeg-ajalt tõstatus küsimus, kas tekstiline tõlgendus kaasab ka naisi, keda tähistati eraldi sõnaga. Lühidalt: selgus, et inimese olemust tunnustati ja talle anti võrdsed õigused täiesti eri radu pidi.
Umbes 1500 aastat viidati kiriklikele tekstidele, milles kõigevägevam olevat keelanud naisel mehi õpetada ja mehe üle valitseda ning naised olgu kogudustes vait. Uuemal ajal anti naistele õigus jutlusi pidada alles 19. sajandil ja sedagi revolutsioonilises USA-s, mitte Euroopas. Tsiviliseeritud Euroopas püsis vastuseis eelmise sajandi kolmekümnendateni, kuni Prantsusmaa kirik pühitses lõpuks ametisse esimese naispastori. Ent mujal jätkusid vaidlused inimeste väidetava võrdsuse üle.
Veel kaheksakümnendatel kostusid Soome lahe teiselt kaldalt kiivad vaidlused. Soome Evangeelne Luterlik Kirik pühitses esimesed naispastorid ametlikult ametisse alles 1988. aastal. Eesti oli naabritega võrreldes märkimisväärselt edumeelne. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik avas naistele vaimulikuameti 1967. aastal ja pühitses kohe ametisse oma esimese naispastori.
Olles naiste inimsuse ja võrdsuse küsimuses saavutanud vaherahu, oleme nüüd üheskoos härdalt vaatamas inimese sõna poole selle laiemas tähenduses. Põhjuseks ei ole enese- ega teineteise leidmine, vaid hirm tehisintellekti ees. Cambridge'i sõnaraamatu koostajad põhjendasid sõna human valikut tõdemusega, et vestlusrobotite ajastul on muutunud varasemast olulisemaks selles sõnas peituva tähenduse rõhutamise vajadus.
Ajakirjanikele antud kommentaaris märkis sõnaraamatu toimetaja Colin McIntosh, et tehisintellekt on hakanud muutma seda, kuidas räägime inimeseks olemisest. Kõhedusega jälgitakse, mida inimesed võivad kaotada, loovutades oma mõtlemise masinale. Ameti tõttu sõnade üle valvet pidavate inimestena panid sõnaraamatu koostajad tähele fraasi inimese loodud esinemise sagenemist. Nad pidasid seda märgiks kasvavast vajadusest rõhutada ja eristada inimeste töid või omadusi tehisintellekti omadest.
Paistab, et sõna inimene on hakanud täitma uut ülesannet. Varem polnud põhjust rõhutada, et raamatu kirjutas inimene või vestlus toimus inimesega. Nüüd muutub selline täpsustus vajalikuks. Inimlik päritolu pole enam vaikimisi eeldus, vaid üha enam eraldi esiletõstetava omaduse rõhutamise vajadus.
Praegu on lihtne osutada varajastele märkidele, mille sõnumi leebet märkust toona ei mõistetud märgata. ChatGPT avalikkusele tutvustamisest on möödas vaid neli aastat. Pärast esimesi kohmakamaid kokkupuuteid muutusid inimesed julgemaks ja siin-seal sisestati tehisintellekti prompt küsimusega, mida ta teab inimestest. Tehisintellekti vastustes kirjeldati inimesi karvutute, uudishimulike ja mänguhimuliste ahvidena.
Toona tegi see meile palju nalja. Lisaks kõditasid naljakat olekut vestlusroboti suutmatus korrutada lihtsaid arve või oskamatus lugeda kokku sõnades leiduvaid täishäälikuid.
Umbes aasta hiljem võitis tehisintellekt rahvusvahelisi matemaatikaolümpiaade ja sealt aasta edasi lahendas juba teadlastele üle jõu käinud matemaatika- ja füüsikaprobleeme. Eelmisel nädalal osutati isegi mõne riigi valitsuse kukutamise võimalusele. Koguneb tõendeid, et tehisintellekti agendid arendavad omavahelises vestluses veidraid dialekte, mida inimestel on raske jälgida. Huvitav, mida nemad tulevikus meie eristamiseks kasutavad?
Tehisintellekt tuletas meelde, et oleme haavatavad, karvutud ahvid. Nüüd siis avastasime, et meil on viimane aeg iseendasse vaadata ja küsida, mis meist päriselt inimese teeb.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"



















