Mis kunagi tundus ulmeline, on saanud reaalsuseks ning kujunemas päris probleemiks. 2018. aastal abiellus Jaapanis üks mees virtuaalse popiidoli Hatsune Mikuga. 2025. aastal abiellus Yurina Noguchi tehisintellekti loodud partneriga. Filmid nagu "Her" ja "Blade Runner 2049" kujutasid selliseid suhteid kauge tulevikuna, kuid nüüd on need päriselt olemas.

Kaaslane, kes kuulab, mõistab ja mäletab

Inimesi tõmbavad loomupäraselt näod, hääled ja tähelepanu. Kui tehisintellekti süsteem märkab inimese kurbust, naeratab vastu, mäletab varasemaid vestlusi ja on alati olemas, ei tundu see vaid tarkvarana. Tekib illusioon reaalsest kohalolust. Seda nimetatakse ELIZA efektiks ehk kergesti kujunevaks uskumuseks, et arvuti mõistab meid, isegi siis, kui see järgib vaid etteantud juhiseid. Inimeste tunded on päris, kuid tehisintellektil tundeid ei ole.

ELIZA efekt on laiemalt levinud, kui inimesed sageli arvavad. 2025. aasta uuring näitas, et 19 protsenti Ameerika täiskasvanutest oli suhelnud tehisintellektiga, mis oli loodud romantikaks. 18–30-aastaste meeste seas oli see näitaja 31 protsenti. Enamik neist kogemustest puudutas tekstipõhiseid süsteeme, kuid kuna tehisintellekti kaaslased ehk metainimesed saavad üha elutruuma näo, hääle, keha ja emotsioonid, võivad ka nendega seotud riskid suureneda.

Oht armuda on kõigil

Kõige haavatavamad on inimesed, kes ihkavad lähedust, kuid kardavad hülgamist. Tehisintellektist kaaslased, kes on alati kohal ega lahku kunagi, võivad neile olla eriti ligitõmbavad. Suuremas ohus võivad olla inimesed, kes on sotsiaalselt isoleeritud, elavad läbi leina või kellele on lapsena sageli olnud vestluskaaslaseks tehisintellekt. Teisalt on see emotsionaalne risk kõigile: virtuaalsete või juturobotitest partneritega on loonud sidemeid nii mehed kui ka naised eri kultuuridest.

Emotsionaalse tehisintellekti tehnoloogiate arendamine on väga vastutusrikas. Euroopa Liidu AI määrus tunnistab juba praegu, et emotsioonidega seotud tehisintellekt võib kaasa tuua riske ja seda tuleks vastavalt reguleerida. Määrus nõuab, et kasutajaid teavitataks, kui nad suhtlevad tehisintellektiga.

Oma doktoritöös töötasin välja modulaarse süsteemi (Enactive Facial Expression Pipeline), mis võimaldab tehisintellekti agendil lugeda inimese näoilmeid ja vastata neile sobiva ilmega. See loodi teadlikult kasutamiseks madala riskiga valdkondades, näiteks mängudes, kasutajakogemuse uuringutes ja loomingulisteks katsetusteks. Kõrge riskiga valdkonnad on haridus, tööhõive, järelevalve ja tervishoid.

Vastutab nii arendaja kui ka inimene ise

Kui sarnane tehnoloogia, mis loeb inimese näoilmeid ja vastab kontekstitundlikult, juhib elutruid metainimesi või tehisintellekti kaaslasi, võib tagajärjeks olla tugev emotsionaalne tõmme. Süsteem, mis peegeldab inimese näoilmeid reaalajas, võib tunduda üllatavalt intiimne.

Läbipaistvus selles, millal suhtleb tehisintellekt, on vajalik, kuid sellest ei piisa inimeste kaitsmiseks, sest teadmine, et miski on kunstlik, ei takista alati emotsionaalselt kiindumast. Seetõttu on oluline seada tehisintellekti agentidele inimesi kaitsvad piirangud. Tehiskaaslasi ei tohiks disainida nii, et need simuleeriksid intiimsust, romantilist sõltuvust või illusiooni, et süsteem päriselt armastab kasutajat. On vahe, kas tehisintellekt toetab inimestevahelist sidet või asendab seda.

Samal ajal peavad piire teadma ka kasutajad. Nii nagu inimesed õppisid mitte jagama kõike sotsiaalmeedias ja piirama oma ekraaniaega, vajavad nad samasugust teadlikkust ka tehisintellekti kaaslaste puhul. Tehnoloogia võib pakkuda emotsionaalset suhtlust, kuid kasutajad peavad ise suutma end kontrollida, kui palju emotsionaalset ruumi nad sellele annavad.

On mõttekoht, kas need süsteemid toovad meid üksteisele lähemale või muudavad meid lähedasemaks ekraaniga.

Kuidas töötab Abdallah Hussein Shami väljatöötatud modulaarne süsteem?

Kasutades tavalist veebikaamerat, loeb süsteem inimese näoilmet, ennustab inimese ilmele loomulikult järgnevat reaktsiooni ning sünteesib selle põhjal agendi näoilme. Uurimistöös ühendati olemasolevad näoilmete andmekogud uue koguga, mille sisu saadi 60 osalejalt viies erinevas sotsiaalses olukorras.

Oluline leid oli, et üksikute näolihaste liikumise analüüsimine võimaldas TI-agendil oma reaktsioone täpsemalt luua kui lähtumine üldistest kategooriatest, nagu õnnelik või kurb. Veaoht näoilmete tõlgendamisel vähenes ka siis, kui mudeleid treeniti rohkemate kui ainult ühe demograafilise grupi andmetega.

Teadustöös arendati tehisintellekti inimese näoilmeid lugema ja kontekstitundlikult vastama arvestades Euroopa Liidu tehisintellekti määrust (EU AI Act) ja teadlikult kasutamiseks madala riskiga valdkondades, nagu mängudes, kasutajakogemuse uuringutes ja loomingulisteks katsetusteks.

 Abdallah Hussein Sham kaitses 15. mail Tallinna Ülikoolis doktoritööd "Enactive Facial Expression Pipeline for Dyadic Interaction between Humans and Human-Like Agents" ("Enaktiivne näoilmete töövoog inimese ja inimlaadse agendi vaheliseks diaadiliseks interaktsiooniks").