Värskest uuringust selgub, et nii tähemassiga väikeste mustade aukude kui ka supermassiivsete hiiglaste gaasijugade ehk kosmiliste röhatuste tekkemehhanism on identne.

Sarnasuste kinnitamiseks uurisid astronoomid juhtumeid, kus täht satub galaktika keskmes asuvale hiiglaslikule mustale augule liiga lähedale ja musta augu gravitatsioon selle tükkideks rebib. Seejärel hakkab tähematerjal kiiresti musta auku langema.

Tavaliselt muutub musta auku langeva aine hulk väga aeglaselt, tuhandete aastate jooksul. Purunenud täht annab aga mustale augule lühikese ajaga suure koguse uut ainet, mistõttu piisas teadlastele augu toitumise ja ainejugade uurimiseks vaid paarist aastast.

Analüüsist koorus välja selge seaduspära. Nagu väiksemad mustad augud, paiskavad ka hiiglased aktiivse toitumise ajal kosmosesse ainejugasid. Kõige huvitavam oli hetk, mil musta auku langeva aine hulk vähenes umbes kahe protsendini võimalikust maksimumist. Just siis tekkis uus, eelmisest eraldiseisev ainejuga. Sama piiri on teadlased varem täheldanud ka palju väiksemate, umbes päikesemassiga mustade aukude puhul.

See näitab, et tohutust massierinevusest hoolimata käituvad eri suurusega mustad augud aine neelamisel ja välja paiskamisel sarnaselt. Selle põhjuseks on füüsikaseadused: nii musta augu ümber keerleva aine kui ka sealt välja paiskuvate jugade käitumist juhivad samad protsessid. Musta augu suurusest olenemata on võimalik samade põhimõtete järgi kirjeldada, kui palju ainet auk neelab ja kui palju sellest jugadena välja paiskub.

Avastus aitab astronoomidel tõhusamalt ennustada, millal ja milliste mustade aukude juurest võimsad ainejoad tekivad. Uurijad avaldasid tulemused ajakirjas Nature Astronomy.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.