Päikesevarjutust näeb siis, kui Kuu satub oma orbiidil tiireldes täpselt Maa ja Päikese vahele. Kuigi Kuu läbimõõt on Päikese omast umbes 400 korda väiksem, asub see Maale nii palju lähemal, et suudab see tähe täielikult varjata.

Tallinnas algab astronoomiline vaatemäng kell 20.02. Varjutus saavutab Eestis oma maksimumi kell 20.53, mil päike meenutab kitsast noorkuud. Sündmus kestab tund ja 18 minutit, lõppedes kell 21.19, kui päike horisondi taha vajub. Kuna varjutuse tipphetk saabub vahetult enne päikeseloojangut, asub päike sel ajal lääne- ja loodetaevas vaid paari kraadi kõrgusel horisondist.

Varjutust on seetõttu Eesti üpris raske näha, sest vaatevälja võivad varjata isegi madalamad künkad või kauged metsatukad. Huvilistel tuleb seega aegsasti leida koht, kus läänekaares ei varja horisonti puud ega hooned.

Tänu kaasaegse maailma saavutustele saab näha täielikku päikesevarjutust ka nutiseadmest või arvutiekraani tagant. USA kosmoseagentuur NASA alustab oma ülekannet sündmusest kell 20.15. Pilti täielikust varjutusest edastatakse kaameratest, mis asuvad piki varjutuse teekonda. Lisaks videopildile jagavad eksperdid inglise keeles selgitusi päikesevarjutuse teadusliku tausta kohta ja räägivad, kuidas NASA Päikese kohta uusi teadmisi kogub.

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ametlik otseülekanne algab kell 20.30. Ülekandes kommenteerivad eksperdid varjutuse teaduslikku poolt ning näitavad reaalajas pilti Javalambre astrofüüsika vaatluskeskuse teleskoopidest. Keskus asub Hispaanias Terueli linna lähedal, jäädes otse täieliku varjutuse teele.

Virtuaalse teleskoobi projekti (Virtual Telescope Project) ülekanne algab 12. augustil kell 20.20. VTP toob reaalajas pildi organisatsiooni robotteleskoopidest Itaalias Mancianos, kus on nähtav osaline varjutus, ja täieliku varjutuse alalt Hispaanias. Mõni tund hiljem pakub projekt eraldi otseülekannet perseiidide meteoorivoolu haripunktist, mis leiab aset ööl vastu 13. augustit.

Eestis katab kuu päikesekettast kõige rohkem umbes 83 protsenti. Varjutust tasuks jälgida astronoomi Tõnis Eenmäe sõnul spetsiaalse päikesefiltriga prillidega, mida huvilised saavad tellida teleskoopide müüjatelt. Need peaksid vastama ISO 12312-2 // EVS-EN ISO 12312-2 nõuetele. Samuti sobib vaatamiseks keevitusklaas.*

Mitu inimest saavad korraga varjutust täiesti ohutult vaadata papitükist meisterdatud lihtsa projektsiooniaparaadi abil, mis põhineb camera obscura ehk pimenduskambri põhimõttel. Selleks tuleb võtta paksem papitükk või kast ja teha sinna väike, sileda servaga auk. Valguskiired läbivad väikest ava ja joonistavad ekraanile kujutise. Kui hoida pappi päikese ja maapinna vahel, projitseerubki august paberile või seinale reaalajas vaadeldav päikese kujutis.

Optilisi abivahendeid kasutades peavad inimesed olema ettevaatlikud. Binokkel või ilma spetsiaalse filtrita teleskoop võib silmanägemist püsivalt kahjustada.

* - Artikli esmaversioon mainis võimaliku vaatlusvahendina ka kirjadeta hõbedasi CD-plaate. Aastal 2015 võttis Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) vaatlustega seotud riskide vähendamiseks vastu otsuse, et kui tootel puudub ISO 12312-2 sertifikaat (nagu näiteks diskettidel või CD-del), ei tohi seda mitte mingil juhul päikese vaatamiseks kasutada. Kuigi näiteks CD-plaadid blokeerivad peaaegu täielikult nähtava valguse, lasevad need siiski läbi infrapunakiirgust. Otsust toetasid Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (IAU), Ameerika Astronoomiaselts (AAS) ja teised suured teadusühendused.