Eriprojektid

Pärtel Poopuu ja Andero Uusberg: kas konstruktiivne ajakirjandus päästab päeva?

24.11.20 ÜHISKOND ... Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

Minutiloeng: mis teeb linna tervisest hoolivaks?

19.11.20 KESKKOND ... Head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea elada nii kahekuusel lapsel, 36-aastasel kui ka 80-aastasel inimesel. Mis teeb linna meie tervisest hoolivaks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Merle Karusoo

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal lavastaja ja näitekirjanik Merle Karusoo. ERR Novaator teeb Karusoo tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Arne Sellin

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks metsanduse valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin. ERR Novaator teeb Sellini tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Krista Fischer

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. ERR Novaator teeb Fischeri tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Elmo Nüganen

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Linnateatri peanäitejuht ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitlejatöö professor Elmo Nüganen. ERR Novaator teeb Nüganeni tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Jaan Janno

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika professori Jaan Janno. ERR Novaator teeb Janno tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Anu Lamp

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne ja eesti keele õppejõud Anu Lamp. ERR Novaator teeb Lambi tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Veiko Uri

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks metsanduse valdkonnas esitati sel aastal Eesti Maaülikool metsaökosüsteemide professor Veiko Uri. ERR Novaator teeb Uri tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Luule Epner

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse dotsent Luule Epner. ERR Novaator teeb Epneri tegevusest lühiülevaate.

Teadlane selgitab, kuidas liivateradega minevikutorme uurida

09.11.20 KESKKOND ... Liivaterade abil on võimalik saada aimu viimase 8000 aasta jooksul Eesti rannikut tabanud tormide tugevusest ja sagedusest, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Tiit Vaasma minutiloengus.

Kuidas mõjutavad uudised mõtlemist?

04.11.20 MEEDIATAIP ... Novaatori toimetaja Indrek Ojamets selgitab, kuidas mõjutavad uudised meie mõtlemist ja miks just negatiivseid uudiseid niivõrd palju on.

Pandeemia suunas venekeelsed elanikud Eesti meediakanalitesse

02.11.20 MEEDIATAIP ... Muukeelse elanikkonna teadlikkus koroonaviirusest kasvas kevadel tänu kohalikele meediakanalitele ja riigi tööle eestlastega võrreldavaks juba mõne nädalaga pärast eriolukorra välja kuulutamist. Kõigi haigestumise vältimiseks jagatavate soovituste järgimist raskendab venekeelsete elanike kehvem elujärg.

Taskuhääling: mis on andmeajakirjandus?

02.11.20 MEEDIATAIP ... Medipodi teine osa tõi virtuaalstuudiosse Washingtonis baseeruva andmeajakirjaniku Riin Aljase, kelle südameteemad on andmed ja neil põhinev ajakirjandus.

Taskuhääling: kuidas olla tark infootsija?

02.11.20 MEEDIATAIP ... MediPodi esimeses osas võttis Tuuli Kalev virtuaalses stuudios vastu infoteadlase Krista Lepiku. Koos arutleti, kuidas on infootsingud koos tehnoloogiaga arenenud, mil määral mõjutavad otsingud (vale)info levikut ja mida uudishimuliku otsijana ise tähele panna.

Informaatikaprofessor: USA inforuum täitub valimiste eel küborgide valedega

31.10.20 MEEDIATAIP ... Ameerika Ühendriikide valimiste eel on kasvanud hüppeliselt veebis levivate valede hulk, mida võimendavad sotsiaalmeedia automaatkontodega tihedat koostööd tegevad pahalased. Piiranguteta sõnavabadus on uute tehnoloogiliste lahenduste tõttu oma aja ära elanud, järeldab sotsrobotite uurimisele keskenduv Indiana Ülikooli informaatikaprofessori Filippo Menczer.

Kolm tänavust libauudist, mida oli praktiliselt võimatu ära tunda

30.10.20 MEEDIATAIP ... Tänavune aasta oli kogu maailmas halvas mõttes täiesti erakordne ja seda paraku ka valeuudiste leviku osas. Koroonakriis pani interneti valeväidetest kihama, ent libauudiseid jagus teistessegi valdkondadesse.

Otse kell 16.15: veebiloeng lahkab sotsiaalmeediasse postitatud sõna kaalu

28.10.20 MEEDIATAIP ... Maarja Punak lahkab avalikus loengus "Sotsiaalmeediasse postitatud sõna kaal või kaalutus" interneti sõnavabadust ja selle piiratust.

Robotid suudavad valeuudiste vastu võidelda vaid inimeste abiga

28.10.20 MEEDIATAIP ... Algoritmid ja arvutiprogrammid saavad inimesi valeuudiste märkamisel aidata, kuid iga veebiruumis nähtava vale paljastamiseks läheks tarvis inimesega võrreldavat tehisintellekti. Samal ajal võib viia väärinfo automaatselt veebist eemaldamine viia kergesti sõnavabaduse ja demokraatia piiramiseni, leiavad arvutiteadlased.

Ühiskonda võivad lõhestada isegi naljakana tunduvad valeuudised

27.10.20 MEEDIATAIP ... Venemaalt tulev valeinformatsioon võib tunduda absurdse või lausa naljakana, kuid niisugune info võib palju lõhestada siin elavad kogukondi ja mõjutada ühiskonna toimimist.

Sotsiaalmeedia lektor: valeinfo on kõigi, mitte ainult noorte probleem

26.10.20 MEEDIATAIP ... Noorte meediatarbimise eripärad on valmistanud vanematele muret igal kümnendil, meenutab Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel ning kutsub olema valeinfo ja manipulatsioonikatsete suhtes valvel kõigis vanuserühmades.

Kuidas ära tunda teaduslikult tõestatud ja teaduslikuna näivat infot?

26.10.20 MEEDIATAIP ... Teadusele ja teadlastele viitavat infot kasutatakse sageli teaduspesuks ehk eksitava ja inimest kahjustava info usaldusväärsena serveerimiseks, mistõttu tuleb olla selle tarbimisel eriliselt ettevaatlik.

Mis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust?

26.10.20 MEEDIATAIP ... Maailmas hästi hakkama saamiseks ei piisa enam kaugeltki ainult kirjaoskusest, vaid arendada tasub ka oma meediataiplikkust. Tasemel meediakirjaoskus võimaldab tõhusamalt levitada nii omaenda loomingut kui ka hinnata kriitiliselt tarbitava info usaldusväärsust.

Kuidas ära tunda andmepüüki ja mis on sotsiaalne sahkerdamine?

26.10.20 MEEDIATAIP ... Erakordselt heade ja pealtnäha mitte kuskile sülle kukkunud suurepäraste pakkumiste puhul on sageli tegemist andmepüügiga. Edukamateks rünnakuteks võetakse sageli appi ka sotsiaalne sahkerdamine.

Milliseid vorme valeinfo võtab ja kuidas see levib?

26.10.20 MEEDIATAIP ... Tekst on ainult üks valeinfo võimalikke vorme ning ühe sagedamini kohtab ka heli-, pildi- ja videovõltsinguid, mille tõest eristamine paneb proovile inimvõimete piirid.

Halva uudise lugemine rikub tuju ka järgmisel päeval

26.10.20 MEEDIATAIP ... Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee.

Teadlane selgitab, kui arendav on lapsele nutimäng

26.10.20 HARIDUS ... Kohati tundub, et tänapäeva lapsed on nutikate ekraanide hoida ning digimäng kestab hommikust õhtuni. Kas nutimängud võivad ka olla last arendavad ja kuidas digimängu juhendada, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Elyna Nevski.

Enneolematu! Klõpsulõksud püüavad lugejaid huvilünkadega

19.10.20 MEEDIATAIP ... Veebimeedia võidukäik on muutnud pealkirja uudisloo tähtsaimaks osaks. Eriti just tasuta erameedias sõltub väljaande käekäik klõpsude arvust. Seetõttu jätavad ajakirjanikud erinevatel viisidel pealkirjadesse lünki, mida lugeja saab täita ainult pealkirjal klõpsates, kirjutab eesti keele instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Teadlane selgitab, miks on vaja järvi kaardistada

12.10.20 LOODUS ... Eesti 1500 looduslikku järve, millest 90 seisundit peab seirama. Järvede ökoloogiline seisund on meile teada, kuid enamiku kohta puuduvad sügavuskaardid, tõdeb Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Egert Vandel.

Käsitsi kirjutamine on tõeline nutitegevus

05.10.20 PSÜÜHIKA ... Sedamööda, kuidas klassiruumides levivad digiseadmed, ilmub üha enam teaduslikku kinnitust arusaamale, et just käsitsi üles kirjutades jääb õpimaterjal õpilasele paremini meelde.

Kehv kehalise kasvatuse õpetaja röövib laste liikumisrõõmu pikemaks ajaks

29.09.20 MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ... Kehalise kasvatuse õpetaja käitumisel on otsene mõju sellele, kas õpilane soovib vabal ajal ja edaspidises elus spordiga tegeleda, nii on selgunud Tartu Ülikooli sporditeadlaste uuringutest.

Miks on õppimine raske vaatamata inimeste rumalalt suurele mõistusele?

28.09.20 LOODUS ... Kui kunagi võis võrrelda inimeste rumalalt ressursinõudlikku mõistust paabulinnu sabaga, siis kaasaegses maailmas edukas olemiseks on uute oskuste omandamine ülioluline. Paraku on uued õpivõimalused nende maksimaalse tõhususega ära kasutamiseks evolutsiooniliselt veel liiga uued.

Teadlane selgitab, kuidas tunda ära head seenemetsa

28.09.20 ÜHE MINUTI LOENG ... Miks on nii, et mõned inimesed toovad metsast välja seeni kilode kaupa, aga teised ei saa näiliselt sarnasest metsast midagi? Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu selgitab minutiloengus lähemalt, millest see täpsemalt sõltub, missugusest metsast leiab palju seeni ning millisest mitte.

Kas harjutamine teeb meistriks või on see üks mõttetu sõnakõlks?

22.09.20 MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ... Ütlust "harjutamine teeb meistriks", on kuulnud ilmselt paljud. Põhjus, miks ühe tegevuse kordamine meid osavaks teeb, seisneb lihasmälus. Teadlased on tõestanud, et inimese lihasmälu toimib aga hoopis teisiti kui need mälu osad, kuhu talletuvad teadmised faktidest või sündmustest.

Teadlane: uue info õppimiseks kasutatakse liiga palju mehaanilist tuupimist

17.09.20 MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ... Koolis peavad õpilased omandama lühikese aja jooksul palju uusi teadmisi. Novaator uuris, kas Eesti lapsed tegelevad koolis ainult tuupimisega ja kas tuupimine on ainuõige viis uut informatsiooni omandada.

Hea uni parandab tähelepanuvõimet ja aitab õppida

15.09.20 MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ... Magamine on oluline tegevus, millele pühendame umbes kolmandiku oma elust. See ei ole ainult puhkus päevatööst, vaid uni on vajalik meie kehale ja ajule, eriti just kasvuealiste inimeste seas.

Minutiloeng: kuidas on seotud üritusturundus ja gladiaatorid?

14.09.20 AJALUGU ... Üritusturundus kuulub vanimate tegevusalade hulka maailmas ja selle alguseks võib lugeda Vana-Rooma ühiskonda umbes 300 aastat eKr, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi külalislektor Olavi Ruhno.

Puust ja punaseks: mida närvigaasid inimesega teevad?

14.03.18 TEHNIKA ... Saksamaa valitsus teatas sel nädalal, et augustis mürgistusnähtudega Berliini ravile toimetatud Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi mürgitati närvimürgiga Novitšok. Avaldame sel puhul uuesti eksspiooni Sergei Skripali mürgistamisjuhtumi järel koostatud ülevaate.

Minutiloeng: milline on õige eesti nimi?

01.06.20 ÜHISKOND ... Mitmed põlise kõlaga eesti nimed on rahvusvahelised ja laenatud mujalt siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, märgib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.

Analüütik: Trumpi pressing sotsiaalmeediale võib suurendada USA ja Euroopa lõhesid

29.05.20 VÄLISMAA ... USA presidendi Donald Trumpi surve suurtele sotsiaalmeedia platvormidele võib viia veel ühe suure lõhe tekkimiseni Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel, märgib väljaande Politico ekspert.

Teadlane selgitab, kuidas tekivad ühiskondlikud muutused

11.05.20 ÜHISKOND ... Ühiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.

Minutiloeng: 5G loob maailmast digitaalse koopia

27.04.20 ÜHISKOND ... 5G võimaldab tõenäoliselt detailideni ära kirjeldada kogu meid ümbritseva füüsilise ruumi, tekitades päris maailmast digitaalse koopia, ennustab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus

Teadlane selgitab: kas molutamine teeb targaks?

20.04.20 PSÜÜHIKA ... Hiljuti linastunud filmis ütleb Fred Jüssi, et inimene peab regulaarselt laisklema ning kui ta seda teha ei oska, siis peaks ta seda õppima. Tallinna ülikooli teadur Grete Arro selgitab, kas molutamine tuleb kuidagi õppimisele kasuks.

Goldbergi masina konkurss on lõppenud: aeg on hääletada

14.04.20 ELU ... ETV ja teadusvõistlus "Rakett 69" kutsusid inimesi üles valmistama Goldbergi masinaid. Nüüd on tööd vaatamiseks ja hääletamiseks konkursi lehel üleval – oma lemmiku poolt saab hääletada uue nädala esmaspäeva südaööni.

Teadlane selgitab, mida on õppida kriisidest ajaloos

06.04.20 AJALUGU ... Hirmul on suured silmad, teadis hästi juba Eesti vanarahvas. Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab mida õppida lähiajaloost, hoidmaks kriisiolukorras pea selge.

Kuidas tarbida infot tervislikult: viis lihtsat soovitust

01.04.20 MEEDIATAIP ... Kvaliteetse info tarbimine on tänapäevases ühiskonnas sama oluline nagu oskus teada, milline toit on tervisele kasulik või kuidas teha trenni. Paraku ei ole enamik inimestest sugugi kursis tervisliku infodieedi nõuannetega ja laseb endast valimatult läbi igasugu infojama.

ERR lükkas käima noorte meediapädevuse projekti "Meediataip"

31.03.20 TELE/RAADIO ... Kuidas sünnivad uudised ja kuidas levib valeinfo? Mis on fakt ja mis arvamus? Kui olulised on allikad ja miks on vaja professionaalseid ajakirjanikke? Eesti Rahvusringhääling on ellu kutsunud meediapädevuse projekti "Meediataip" eesmärgiga tõsta noorte meediakirjaoskust praegusel inforohkel ajal.

Kuidas kaitsta end ja teisi valeinfo eest?

31.03.20 MEEDIATAIP ... Valeinfo on nagu hunt lambanahas – näeb välja nunnu, pehme ja ohutu, aga tegelikult on mõeldud kahjustama igaüht, kes seda tõepähe võtab. Milliseid vorme võib valeinfo võtta ning kuidas seda ära tunda? Alustame ühe näitega.

Mis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust?

30.03.20 MEEDIATAIP ... Tuhandeid aastaid tagasi jäid ellu need, kes oskasid kiiresti ära tunda, milline taim on mürgine, et seda siis mitte süüa. Paarisaja aasta eest oli Euroopas suurem eelis neil, kes õppisid ära lugemise ja kirjutamise. Aga mis on tänapäeval see oskus, mis annab eelise või on suisa oluline ellujäämiseks?

Teadlane selgitab, kuidas vältida koroonakriisi ajal paanikat

30.03.20 PSÜÜHIKA ... WC-paberi otsa lõppemisest oleks palju hullem see, kui poest lõppeks otsa toit, ometi tabas Eesti rahvast hiljuti WC-paberi paanika. Miks kipuvad inimesed tegema ootamatutes olukordades ebaratsionaalseid otsuseid, räägib Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro.

ole targem

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

taskuhääling

vaata saadet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: