Eriprojektid

Sotsiaalteadlane: suunamudijate ja veebikelmide vahel jookseb õrn piir

15.02.23 ÜHISKOND ... Veebis tegutsevate petturite eesmärk on panna inimesi reageerima, olgu siis meelitamise või hirmutamise abil. Seejuures seostavad kelmid oma sõnumeid osavalt kehtiva olukorraga. Nii mõnestki küljest on sellisel tegutsemisel sarnasusi suunamudijatega, järeldab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor Kristjan Kikerpill oma hiljutises uurimistöös.

Selgusid parimad noorteadlased kolme minuti loengutes

03.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Reedel õhtul Eesti teaduste akadeemias toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" finaal-galal selgusid viis parimat.

Meediataip jagas Eestimaa koolides meediatarkust

02.02.23 MEEDIATAIP ... ERR-i meediapädevuse projekti "Meediataip" raames külastasid rahvusringhäälingu ajakirjanikud möödunud aasta lõpus 12 kooli üle Eesti. Ehkki paljusid noori kütkestab sotsiaalmeedia ja suunamudimine, pole klassikaline ajakirjandus oma võlu ja haaret täielikult kaotanud.

ENSV disainköök peegeldas "meie välismaa" väärtusi

02.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... ENSV disainköögi kui omaette nähtuse olemasolus võib kahelda Nõukogude tööstuse ökonoomsuse, toodangu halva kvaliteedi ja vaenuliku ideoloogia tõttu. Toonastest ajakirjadest nähtub aga, et esmapilgul lihtsasse kodukööki olid peidetud poliitilised pinged, disainerite unistused ja tarbijate ihad.

Minakeskne solist muutub meeskonnamängijaks

01.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tänapäeval ei saa solist instrumentaalkontserte esitades enam nautida ainuvalitsemist orkestri saatel.

Eesti muusikaajaloo kirjutamisele kulus Nõukogude ajal 20 aastat

01.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimane Eestis ilmunud ülevaatlik käsitlus eesti muusikaajaloost on pärit Nõukogude ajast. Kaheköitelise teose esimese osa valmimiseks kulus tollal 20 aastat. Pika kirjutamisprotsessi põhjustasid nii ideoloogilised kammitsad kui ka asjatundlike kirjutajate nappus.

Kadunud linna elustamine aitab leevendada ajalootraumasid

31.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Millisena me kujutame ette linnu, mida algsel kujul enam olemas ei ole – näiteks teises maailmasõjas pea täielikult hävinud Dresdenit või barokk-Narvat? Kas silme ees kangastub pilt suitsevatest varemetest linnulennuvaates või vaikeluline mustvalge foto elavast linnast? Moodsad meediatehnoloogiad tõotavad muuta nii meie kultuuripärandi kogemust kui ka tulevikumälestusi.

3D-printimine tõotab teha mootoritele uuenduskuuri

31.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlased teevad uuenduskuuri elektrimootoritele, et luua paremaid ja võimekamaid mootoreid, mis oleksid samal ajal ka hõlpasamini toodetavamad.

Linnaojade taastamine turgutab loodusrikkust ja inimest

30.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Paljud asumid tekkisid jõgede ja ojade äärde, mille voolusängi muudeti asula kasvades ning suunati kohati koguni linnatänavate alla voolama, et teha ruumi tänavatele, parkimisplatsidele ja muudele ehitistele. Seetõttu oleme aga kaotanud väärtusi, mida nad pakuvad. Linna-vooluveekogude taaselustamisest tõuseks kasu nii linnaloodusele kui ka inimesele.

Digivahendi kasulikkus õppetöös sõltub enim selle kasutajast

30.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Digilahenduste kasulikkus õppimises sõltub eelkõige digivahendi kasutajast ja sellest, kuidas õpetaja digilahendusi õppetöösse lõimib, selgub rahvusvahelisest kolm aastat kestnud DigiGeni uuringust ja valmivast doktoritööst.

Poole sajandiga võivad kaduda kohanimedest pea pooled

27.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kohanimed näitavad, milliseid kohti inimesed enda ümber oluliseks peavad. Nimede säilimist ja kadumist uurides saab teada, kuidas on vajadus kohtade nimede järele ajas muutunud ning miks vaid alla poole nimedest 50 aastaga alles jääda võivad.

Üha enam Eesti lapsi ja noori haigestub vähki

27.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimase 50 aasta jooksul on laste ja noorte vähihaigestumus kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas. Ehkki tänu samal ajal toimunud hüppelistele ravimeetodite arengutele jääb nüüd ellu enamik vähipatsientidest, sõltub paljugi vähivormist ning Eesti laste ja noorte elulemus pole veel jõudnud järele Euroopa keskmisele.

Soolebakterite liigirikkust laastab juba vähene antibiootikumide tarbimine

26.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Antibiootikumide kergekäeline kasutus on kaasa toonud ravile mittealluvate haigustekitajate ülemaailmse leviku. Lisaks vähendavad antibiootikumid inimestele vajalike soolebakterite liigirikkust ja muudavad kogu kooslust, mille täpne mõju tervisele vajab veel uurimist.

Emotsionaalne tugi pikendab mõnevõrra eluiga

26.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Lähedastelt emotsionaalse toe saamine ja selle pakkumine võib pikendada nende inimeste elu, kel puudub tervise tõttu võimalus täiel määral ühiskonnaelus osaleda. Seejuures võib näha meeste ja naiste vahel teatud erinevusi, selgub hiljutisest küsitlusuuringust.

Voogandmete väärindamine päästab riigi ja ettevõtted käkkidest

25.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Eksimine on inimlik. Samas aga võivad nii inimeste kui ka masinate põhjustatud vead tekitada organisatsioonile märkimisväärset kahju. Võimalik lahendus peitub voogandmete sihipärasemas kasutamises.

Ainekübeke aitab muuta imiku piimasegu kasulike bakterite peolauaks

25.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Rinnapiimast leiab sadu seedimatuid suhkruid, mis jõuavad imiku kõhubakterite toidulauale ja on tähtsad väikelaste tervisele. Piimasegudes neid paraku aga peaaegu pole. Olukorda aitaksid leevendada uued viisid bakteritele sobilike suhkrute valmistamiseks.

3D-prinditud jahuti muudab elektrimasinad töökindlamaks ja tõhusamaks

24.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tuleviku elektrimootorid peavad olema töökindlamad ja tõhusamad, mis loob vajaduse paremate jahutite jaoks. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad, kuidas luua jahuteid 3D-printimise abil.

Video: miks on konkurentide laimamisest saanud poliitikas normaalsus?

23.01.23 ÜHISKOND ... Teisipäeval arutlevad poliitika ja kommunikatsiooni asjatundjad Eesti rahvusraamatukogu arutelusarjas "Infomüra", miks lubab käitumiseetika poliitikalaval inimestele rohkem kui argielus.

Eesti lastekodude maine paranemine võib raskendada hooldusperede leidmist

24.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Uute hooldusperede leidmine kujutab endas võtmetegurit, mis aitab vähendada Eesti lastekodudes elavate laste arvu. Paradoksaalselt võivad aga lastekodude paranenud elutingimused vähendada inimeste soovi saada hoolduspereks ja päästa sellega lapsi lastekodusse sattumisest.

Minutiloeng: haigete taastumist soodustab targalt kujundatud betoon

09.01.23 PSÜÜHIKA ... Ehkki patsientide ravimise edukus ja nende taastumine sõltub suuresti arstide ning ülejäänud tugipersonali oskustest, ravib inimesi teatud määral ka targalt kujundatud keskkond, leiab Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse teenuste juht Mari-Liis Ööpik-Loks.

Lõppeva aasta neli õppetundi ajakirjanikele ja meediatarbijatele

30.12.22 MEEDIATAIP ... Ehkki lõppev aasta pakkus ajakirjandusele isegi suuremaid väljakutseid kui eelnenud koroonapandeemia, sai see valdavalt oma tööga hästi hakkama, leiavad ajakirjandusuurijad. Siiski leiab mõningaid õppetunde, mida edaspidiseks kaasa võtta ja meeles hoida.

Minutiloeng: kust tuleb tänapäeva kingiiha?

22.12.22 ÜHISKOND ... Aasta kõige pimedama aja üleminekul tähistab suur osa maailmast jõulupühi. Talvise pööripäevaga seonduvad siirderiituste kompleksi tuleks pidada jõulupärimuse tuumikuks. Oluliselt on seda kujundanud maaviljelus ja karjakasvatus, märgib Tallinna Ülikooli antropoloogia lektor Joonas Plaan.

Ühismeediast kohatu sisu eemaldamine pakub tehisintellektile parajat pähklit

14.12.22 MEEDIATAIP ... Ühismeedia ajastul tuleb aina enam mõelda, kuidas kaitsta lapsi ja noori, aga ka kõiki teisi kasutajaid vägivalda, vihakõne ja pornograafiat sisaldava sisu eest. Kuigi ebasobilikku sisu tuvastavad algoritmid muutuvad järjest tõhusamaks, jätkub endiselt kitsaskohti, millele teadlased lahendusi otsivad.

Minutiloeng: koolitükiga eksides õpitakse sügavamalt

12.12.22 HARIDUS ... Mida rohkem inimene ülesande kallal pusib ja eksib, seda tugevamad ja mitmekülgsemad õppimise käigus tekkivad seosed, leiab Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Heli Aomets.

Meediaekspert: meediaplatvormide andmeäri tekitab üha enam tõrksust

09.12.22 MEEDIATAIP ... Suurte sotsiaalmeedia ettevõtete nagu Facebooki ja Google'i teenuste tasuta kasutamise hinnaks on see, et nad saavad ligipääsu meie andmetele. Paljude jaoks on see vahetuskaup läinud ebaõiglaseks ja enam ei soovita senist masinavärki toita, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel.

Semiootik: suurte meediaplatvormide laienemine sööb kohalikku eripära

29.11.22 MEEDIATAIP ... On vaja selgepiirilisi kohalikke regulatsioone, et suured meediaplatvormid eri eluvaldkondi ükshaaval alla ei neelaks. Samas võimaldab digikeskkond luua üleilmse haardega kogukondi, hõlbustades näiteks kliimaprobleemide lahendamist, leiab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Maarja Ojamaa.

Akadeemikute valimised 2022: kes on Heikki Junninen?

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks füüsika valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen.

Akadeemikute valimised 2022: kes on Kaupo Kukli?

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks füüsika valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli materjaliteaduse professor Kaupo Kukli.

Akadeemikute valimised 2022: kes on Toomas Rõõm?

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks füüsika valdkonnas esitati sel aastal KBFI juhtivteadur Toomas Rõõm.

Akadeemikute valimised 2022: kes on Veronika Kalmus?

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks sotsioloogia valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus.

Akadeemikute valimised 2022: kes on Ellu Saar?

24.11.22 TEADUSTE AKADEEMIA ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks sotsioloogia valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Ellu Saar.

Akadeemikute valimised 2022: kes on Dan Bogdanov?

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks arvuti- ja tehnikateaduste valdkonnas esitati sel aastal Cybernetica AS infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov.

Akadeemikute valimised 2022: kes on Maarja Grossberg-Kuusk?

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks arvuti- ja tehnikateadustevaldkonnas esitati sel aastal Tallinna Tehnikaülkooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk.

Akadeemikute valimised 2022: kes on Alvo Aabloo?

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks arvuti- ja tehnikateadustevaldkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo.

Professor: lõhe ajakirjanike ja radikaalse avalikkuse vahel üha suureneb

18.11.22 MEEDIATAIP ... Eetilist konflikti sisaldavate teemade kajastamise juures tuleb ajakirjanikul kaaluda oma peamiste kohustuste vahel: informeerida avalikkust, kaitsta süütuid ja lähtuda piisavalt tõendatud tõesest infost. Ükski põhimõte pole aga absoluutne ja alati ei olegi võimalik neid korraga rakendada, rääkis Tartu Ülikooli ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit.

Doktoritöö: lapse elumaailma meediastumine ei allu vanema kontrollile

08.11.22 MEEDIATAIP ... Elumaailma meediastumine tähendab seda, et igapäevaelu sõltub järjest enam meediatehnoloogiast, märkame me seda või mitte. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst selgus, et juba lasteaialaste elumaailm on meediaga lahutamatult läbi põimunud.

Psühholoog: inimesed otsivad infomerest asjatult stressirohtu

04.11.22 MEEDIATAIP ... Kuna meie tähelepanu eest võitlevat infot on väga palju, võib tekkida infokurnatus, mis hakkab häirima meie igapäevast toimetulekut. Kuidas infokurnatus tekib ja milliste nippidega seda ohjeldada, seda selgitab psühholoog-pereterapeut Kätlin Konstabel.

Kes on robotid, käpiknukud ja trollid?

24.10.22 MEEDIATAIP ... Osa sotsiaalmeedia kasutajatest ei ole need, kellena nad end esitlevad.

Mis on tajuvead?

24.10.22 MEEDIATAIP ... Meid ümbritsev info võib tekitada tajuvigu. Mis need on ja kuidas mitte nende lõksu langeda?

Kuidas väljuda filtrimullist?

24.10.22 MEEDIATAIP ... Sotsiaalmeedia platvormid filtreerivad välja info, millest me pole huvitatud.

Ekspert: suures koguses muutub ka kvaliteetinfo väsitavaks

21.10.22 MEEDIATAIP ... Info on nagu õhk, see on igal pool meie ümber ja me tarbime seda hommikust õhtuni. Isegi kui tarbime ainult kvaliteetset infot, võib ka selle üleküllusesse ära uppuda, leiab Tartu Ülikooli infovastupidavuse nooremteadur Diana Poudel.

Avalikkuse usaldus valitsuse vastu aitab Soomel võidelda väärinfoga

14.10.22 MEEDIATAIP ... Ameerika Ühendriikides lähenevaid vahevalimisi ümbritsev valeväidete hulk tuletab meelde, kui raske on võidelda valeuudistega. Soome näitel selgub, kuivõrd oluline on selle juures rahva usaldus ja haridussüsteem, vahendab BBC News.

Ühe minuti loeng: mis on Hiina Ühisrinne?

11.10.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi Hiina kasutab ümbritseva maailma mõjutamiseks valdavalt pehmet jõudu, ei erine selle strateegilised tegevused ja eesmärgid mitte kuidagi Venemaa omadest, leiab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalislektor Leslie Leino.

Uuring: uudiste noorteni viimiseks peab ajakohastama sisu, mitte vormi

07.10.22 ÜHISKOND ... Vanade normide järgi loodud uudisliku sisu noortepäraselt pakendamine sihile ei vii, tõdeb meediateadlane Marju Himma-Kadakas. Küll aga aitaks uusi vaatajaid-kuulajaid-lugejaid püüda senisest laiema teemaderingi ja värskete lähenemisnurkadega.

Minutiloeng: kuidas ühistranspordiga ühiskonda muuta?

03.10.22 ÜHISKOND ... Ühistransport on küll tavaline ja igapäevane, kuid samas on sellel märkimisväärne ühiskondlik mõju. Nõnda tuleb võrgustikku arendades hoolitseda, et see ei tekita süstemaatilist ebaõiglust, leiab Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene Ühe Minuti Loengus.

Valter Kiisk: energiapöördest ja "kliimakriisist" füüsiku pilgu läbi

24.09.22 ARVAMUS ... Kuidas toime tulla ressursside ammendumise ja keskkonna saastumisega? Ainus mõeldav lahendus on progressi jätkamine, kirjutab Valter Kiisk algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Minutiloeng: kuidas võõrkeel kiiremini selgeks saada?

12.09.22 PSÜÜHIKA ... Teise keele omandamine nõuab mugavustsoonist väljumist. Kiiremate tulemuste saavutamiseks on aga palju võimalusi, märgib Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika lektor Kristiina Bernhardt.

Ülo Mander: kas meil jätkub enam rohepöördeks aega?

04.09.22 ARVAMUS ... Üle maailma on teadlased üsna üksmeelsed, et inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemine on tsivilisatsiooni säilimise peamine ohustaja. Lahendused, mida pakub rohepöördepoliitika, on aga vastuolulised, kirjutab Ülo Mander.

Uuring: Läänemerest saab räimepüügi raportite kiuste kilumeri

29.07.22 KESKKOND ... Kliimamuutuse mõjul on nii talved kui ka kevaded Läänemeres üha soojemad. Kuna see ei sobi kindlaid arengutingimusi vajavatele räimevastsetele, on värske uuringu põhjal oodata siinse räimeasurkonna hääbumist. Teisalt hõivab räime elupaiku tema edukamalt sigiv konkurent kilu, kelle saaki kalurid räimeks kipuvad deklareerima.

Marek Tiits ja Erkki Karo: milline on Eesti biomajandus aastal 2050?

26.07.22 ARVAMUS ... Eestil tuleb valmistuda biotehnoloogiate laialdaseks kasutuselevõtuks, sest bioteadustel ja -tehnoloogiatel on eeldusi kujundada 2040-2050. aastatel maailma majandusarengut, kirjutavad Marek Tiits ja Erkki Karo algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: