24.11.20 ÜHISKOND ... Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

19.11.20 KESKKOND ... Head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea elada nii kahekuusel lapsel, 36-aastasel kui ka 80-aastasel inimesel. Mis teeb linna meie tervisest hoolivaks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping.

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal lavastaja ja näitekirjanik Merle Karusoo. ERR Novaator teeb Karusoo tegevusest lühiülevaate.

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks metsanduse valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin. ERR Novaator teeb Sellini tegevusest lühiülevaate.

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. ERR Novaator teeb Fischeri tegevusest lühiülevaate.

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Linnateatri peanäitejuht ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitlejatöö professor Elmo Nüganen. ERR Novaator teeb Nüganeni tegevusest lühiülevaate.

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika professori Jaan Janno. ERR Novaator teeb Janno tegevusest lühiülevaate.

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne ja eesti keele õppejõud Anu Lamp. ERR Novaator teeb Lambi tegevusest lühiülevaate.

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks metsanduse valdkonnas esitati sel aastal Eesti Maaülikool metsaökosüsteemide professor Veiko Uri. ERR Novaator teeb Uri tegevusest lühiülevaate.

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse dotsent Luule Epner. ERR Novaator teeb Epneri tegevusest lühiülevaate.

09.11.20 KESKKOND ... Liivaterade abil on võimalik saada aimu viimase 8000 aasta jooksul Eesti rannikut tabanud tormide tugevusest ja sagedusest, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Tiit Vaasma minutiloengus.

04.11.20 MEEDIATAIP ... Novaatori toimetaja Indrek Ojamets selgitab, kuidas mõjutavad uudised meie mõtlemist ja miks just negatiivseid uudiseid niivõrd palju on.

02.11.20 MEEDIATAIP ... Muukeelse elanikkonna teadlikkus koroonaviirusest kasvas kevadel tänu kohalikele meediakanalitele ja riigi tööle eestlastega võrreldavaks juba mõne nädalaga pärast eriolukorra välja kuulutamist. Kõigi haigestumise vältimiseks jagatavate soovituste järgimist raskendab venekeelsete elanike kehvem elujärg.

02.11.20 MEEDIATAIP ... Medipodi teine osa tõi virtuaalstuudiosse Washingtonis baseeruva andmeajakirjaniku Riin Aljase, kelle südameteemad on andmed ja neil põhinev ajakirjandus.

02.11.20 MEEDIATAIP ... MediPodi esimeses osas võttis Tuuli Kalev virtuaalses stuudios vastu infoteadlase Krista Lepiku. Koos arutleti, kuidas on infootsingud koos tehnoloogiaga arenenud, mil määral mõjutavad otsingud (vale)info levikut ja mida uudishimuliku otsijana ise tähele panna.

31.10.20 MEEDIATAIP ... Ameerika Ühendriikide valimiste eel on kasvanud hüppeliselt veebis levivate valede hulk, mida võimendavad sotsiaalmeedia automaatkontodega tihedat koostööd tegevad pahalased. Piiranguteta sõnavabadus on uute tehnoloogiliste lahenduste tõttu oma aja ära elanud, järeldab sotsrobotite uurimisele keskenduv Indiana Ülikooli informaatikaprofessori Filippo Menczer.

30.10.20 MEEDIATAIP ... Tänavune aasta oli kogu maailmas halvas mõttes täiesti erakordne ja seda paraku ka valeuudiste leviku osas. Koroonakriis pani interneti valeväidetest kihama, ent libauudiseid jagus teistessegi valdkondadesse.

28.10.20 MEEDIATAIP ... Maarja Punak lahkab avalikus loengus "Sotsiaalmeediasse postitatud sõna kaal või kaalutus" interneti sõnavabadust ja selle piiratust.

28.10.20 MEEDIATAIP ... Algoritmid ja arvutiprogrammid saavad inimesi valeuudiste märkamisel aidata, kuid iga veebiruumis nähtava vale paljastamiseks läheks tarvis inimesega võrreldavat tehisintellekti. Samal ajal võib viia väärinfo automaatselt veebist eemaldamine viia kergesti sõnavabaduse ja demokraatia piiramiseni, leiavad arvutiteadlased.

27.10.20 MEEDIATAIP ... Venemaalt tulev valeinformatsioon võib tunduda absurdse või lausa naljakana, kuid niisugune info võib palju lõhestada siin elavad kogukondi ja mõjutada ühiskonna toimimist.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Noorte meediatarbimise eripärad on valmistanud vanematele muret igal kümnendil, meenutab Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel ning kutsub olema valeinfo ja manipulatsioonikatsete suhtes valvel kõigis vanuserühmades.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Teadusele ja teadlastele viitavat infot kasutatakse sageli teaduspesuks ehk eksitava ja inimest kahjustava info usaldusväärsena serveerimiseks, mistõttu tuleb olla selle tarbimisel eriliselt ettevaatlik.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Maailmas hästi hakkama saamiseks ei piisa enam kaugeltki ainult kirjaoskusest, vaid arendada tasub ka oma meediataiplikkust. Tasemel meediakirjaoskus võimaldab tõhusamalt levitada nii omaenda loomingut kui ka hinnata kriitiliselt tarbitava info usaldusväärsust.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Erakordselt heade ja pealtnäha mitte kuskile sülle kukkunud suurepäraste pakkumiste puhul on sageli tegemist andmepüügiga. Edukamateks rünnakuteks võetakse sageli appi ka sotsiaalne sahkerdamine.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Tekst on ainult üks valeinfo võimalikke vorme ning ühe sagedamini kohtab ka heli-, pildi- ja videovõltsinguid, mille tõest eristamine paneb proovile inimvõimete piirid.

26.10.20 MEEDIATAIP ... Inimene on evolutsiooni tulemusel arenenud reageerima tugevamalt negatiivsele infole ehk ohule. Arvestades, et paljude negatiivsete uudiste teadmine ei muuda meie elu aga kuidagi, tasuks enne sensatsiooniliselt kõlaval pealkirjal klõpsamist mõelda, ega me sellega endale hoopis karuteenet tee.

26.10.20 HARIDUS ... Kohati tundub, et tänapäeva lapsed on nutikate ekraanide hoida ning digimäng kestab hommikust õhtuni. Kas nutimängud võivad ka olla last arendavad ja kuidas digimängu juhendada, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Elyna Nevski.

19.10.20 MEEDIATAIP ... Veebimeedia võidukäik on muutnud pealkirja uudisloo tähtsaimaks osaks. Eriti just tasuta erameedias sõltub väljaande käekäik klõpsude arvust. Seetõttu jätavad ajakirjanikud erinevatel viisidel pealkirjadesse lünki, mida lugeja saab täita ainult pealkirjal klõpsates, kirjutab eesti keele instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

12.10.20 LOODUS ... Eesti 1500 looduslikku järve, millest 90 seisundit peab seirama. Järvede ökoloogiline seisund on meile teada, kuid enamiku kohta puuduvad sügavuskaardid, tõdeb Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Egert Vandel.

05.10.20 PSÜÜHIKA ... Sedamööda, kuidas klassiruumides levivad digiseadmed, ilmub üha enam teaduslikku kinnitust arusaamale, et just käsitsi üles kirjutades jääb õpimaterjal õpilasele paremini meelde.

29.09.20 MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ... Kehalise kasvatuse õpetaja käitumisel on otsene mõju sellele, kas õpilane soovib vabal ajal ja edaspidises elus spordiga tegeleda, nii on selgunud Tartu Ülikooli sporditeadlaste uuringutest.

28.09.20 LOODUS ... Kui kunagi võis võrrelda inimeste rumalalt ressursinõudlikku mõistust paabulinnu sabaga, siis kaasaegses maailmas edukas olemiseks on uute oskuste omandamine ülioluline. Paraku on uued õpivõimalused nende maksimaalse tõhususega ära kasutamiseks evolutsiooniliselt veel liiga uued.

28.09.20 ÜHE MINUTI LOENG ... Miks on nii, et mõned inimesed toovad metsast välja seeni kilode kaupa, aga teised ei saa näiliselt sarnasest metsast midagi? Tallinna Ülikooli botaanika ja mükoloogia lektor Tõnu Ploompuu selgitab minutiloengus lähemalt, millest see täpsemalt sõltub, missugusest metsast leiab palju seeni ning millisest mitte.

22.09.20 MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ... Ütlust "harjutamine teeb meistriks", on kuulnud ilmselt paljud. Põhjus, miks ühe tegevuse kordamine meid osavaks teeb, seisneb lihasmälus. Teadlased on tõestanud, et inimese lihasmälu toimib aga hoopis teisiti kui need mälu osad, kuhu talletuvad teadmised faktidest või sündmustest.

17.09.20 MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ... Koolis peavad õpilased omandama lühikese aja jooksul palju uusi teadmisi. Novaator uuris, kas Eesti lapsed tegelevad koolis ainult tuupimisega ja kas tuupimine on ainuõige viis uut informatsiooni omandada.

15.09.20 MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ... Magamine on oluline tegevus, millele pühendame umbes kolmandiku oma elust. See ei ole ainult puhkus päevatööst, vaid uni on vajalik meie kehale ja ajule, eriti just kasvuealiste inimeste seas.

14.09.20 AJALUGU ... Üritusturundus kuulub vanimate tegevusalade hulka maailmas ja selle alguseks võib lugeda Vana-Rooma ühiskonda umbes 300 aastat eKr, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi külalislektor Olavi Ruhno.

14.03.18 TEHNIKA ... Saksamaa valitsus teatas sel nädalal, et augustis mürgistusnähtudega Berliini ravile toimetatud Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi mürgitati närvimürgiga Novitšok. Avaldame sel puhul uuesti eksspiooni Sergei Skripali mürgistamisjuhtumi järel koostatud ülevaate.

01.06.20 ÜHISKOND ... Mitmed põlise kõlaga eesti nimed on rahvusvahelised ja laenatud mujalt siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, märgib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.

29.05.20 VÄLISMAA ... USA presidendi Donald Trumpi surve suurtele sotsiaalmeedia platvormidele võib viia veel ühe suure lõhe tekkimiseni Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel, märgib väljaande Politico ekspert.

11.05.20 ÜHISKOND ... Ühiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.

27.04.20 ÜHISKOND ... 5G võimaldab tõenäoliselt detailideni ära kirjeldada kogu meid ümbritseva füüsilise ruumi, tekitades päris maailmast digitaalse koopia, ennustab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus

20.04.20 PSÜÜHIKA ... Hiljuti linastunud filmis ütleb Fred Jüssi, et inimene peab regulaarselt laisklema ning kui ta seda teha ei oska, siis peaks ta seda õppima. Tallinna ülikooli teadur Grete Arro selgitab, kas molutamine tuleb kuidagi õppimisele kasuks.

14.04.20 ELU ... ETV ja teadusvõistlus "Rakett 69" kutsusid inimesi üles valmistama Goldbergi masinaid. Nüüd on tööd vaatamiseks ja hääletamiseks konkursi lehel üleval – oma lemmiku poolt saab hääletada uue nädala esmaspäeva südaööni.

06.04.20 AJALUGU ... Hirmul on suured silmad, teadis hästi juba Eesti vanarahvas. Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab mida õppida lähiajaloost, hoidmaks kriisiolukorras pea selge.

01.04.20 MEEDIATAIP ... Kvaliteetse info tarbimine on tänapäevases ühiskonnas sama oluline nagu oskus teada, milline toit on tervisele kasulik või kuidas teha trenni. Paraku ei ole enamik inimestest sugugi kursis tervisliku infodieedi nõuannetega ja laseb endast valimatult läbi igasugu infojama.

31.03.20 TELE/RAADIO ... Kuidas sünnivad uudised ja kuidas levib valeinfo? Mis on fakt ja mis arvamus? Kui olulised on allikad ja miks on vaja professionaalseid ajakirjanikke? Eesti Rahvusringhääling on ellu kutsunud meediapädevuse projekti "Meediataip" eesmärgiga tõsta noorte meediakirjaoskust praegusel inforohkel ajal.

31.03.20 MEEDIATAIP ... Valeinfo on nagu hunt lambanahas – näeb välja nunnu, pehme ja ohutu, aga tegelikult on mõeldud kahjustama igaüht, kes seda tõepähe võtab. Milliseid vorme võib valeinfo võtta ning kuidas seda ära tunda? Alustame ühe näitega.

30.03.20 MEEDIATAIP ... Tuhandeid aastaid tagasi jäid ellu need, kes oskasid kiiresti ära tunda, milline taim on mürgine, et seda siis mitte süüa. Paarisaja aasta eest oli Euroopas suurem eelis neil, kes õppisid ära lugemise ja kirjutamise. Aga mis on tänapäeval see oskus, mis annab eelise või on suisa oluline ellujäämiseks?

30.03.20 PSÜÜHIKA ... WC-paberi otsa lõppemisest oleks palju hullem see, kui poest lõppeks otsa toit, ometi tabas Eesti rahvast hiljuti WC-paberi paanika. Miks kipuvad inimesed tegema ootamatutes olukordades ebaratsionaalseid otsuseid, räägib Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro.