14.10.19 ... Inimesed annavad vabatahtlikult ära suure osa oma privaatsusest, kui laevad alla näiteks nutirakenduse, mis nõuab ligipääsu suurele hulgale nende andmetele. Miks inimesed seda teevad, selgitab Tallinna ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus.

14.10.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud teema üle ning seejärel anda lastele paaris tegutsemiseks ülesanne, milles saab väljendada kas ja millised on kohad, kuhu nutiseade ei peaks kaasa tulema ning miks?

13.10.19 ... Raadioteatri Ööülikoolis rääkis Püha Johannese kooli juhataja Liivika Simmul elust nutimaailmaga.

10.10.19 ... Noor põlvkond kautab järjest enam nutitelefone ning nutisõltuvus viitab kõrgenenud ohule, et kujuneb välja depressioon ja üksildus, selgub värskest Arizona ülikooli uuringust. Psühhiaater Anne Kleinberg annab paar soovitust, mida võiksid just lapsevanemad tähele panna, et ennetada nutisõltuvuse kujunemist lastel.

09.10.19 ... "Kõiki kiusatakse" ja "lapsed ongi julmad" – ilmselt teate neid sõnakõlkse, mida koolikiusamise puhul öeldakse. Aga sotsiaalmeedias ei ole need inimesed enam koolilapsed, kuid kiusavad sama julmalt. Kust läheb digimaailmas piir kiusu ja meelelahutuse vahel, selle üle arutavad Marju Himma ja Rain Kooli Raadioteatri podcastis ehk taskusaates.

07.10.19 ... Õpetajast salaja klassiruumis tehtud fotot moonutatakse, lisatakse mõnitavaid tekste ning paisatakse sotsiaalmeediasse teistele lastele mõnitamiseks. See on üks näide viisist, kuidas õpilased õpetajat internetikeskkonnas kiusavad. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö toob välja, kuidas küberkiusamine on õpetajaid mõjutanud ning mida selles osas peaks ette võtma.

20.09.19 ... Nutika elu projektis saavad osaleda kooliõpilased, saates meile nädala küsimuse või lihtsalt nutiteemadega seotud sisu. Saata võib näiteks enda loodud meeme, videosid, fotosid, tekste - mis iganes kõnetab ja paneb kaasa mõtlema.

07.10.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud küsimuse üle ning seejärel lugeda paaris siinse artikli teksti ja mõelda, kust läheb piir meelelahutuse ja kiusamise vahel.

03.10.19 ... Nutipõlvkond kirjutab telefoniga minutis keskmiselt ligi 40 sõna, edestades oluliselt oma eelkäijaid. Samas hoolivad noored oma mõtete teksti teel edastamisest ka üha vähem, viitab enam kui 37 000 osalisega uuring.

02.10.19 ... Nutivahendil ja külmkapil on palju ühist: sealt saab meelepärast, mis küll kiirelt rahuldab isu, kuid võib pikas perspektiivis soodustada ka "ülesöömist". Nutirakendused on justkui kaubad poes, mis kutsuvad end tarbima. Nutika elu podcast ehk taskusaade käsitleb sel korral viise, kuidas end neist sõltuvust tekitavatest rakendustest tervislikult mööda hiilida.

18.09.19 ... ERRi meediakirjaoskuse projekt Nutikas elu pakub õpetajatele tuge erinevate digivahendi kasutamisega seotud teemade käsitlemiseks.

30.09.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud küsimuse üle ning seejärel lugeda paaris siinse artikli teksti ja mõelda, kuidas võiks välja näha nutisõltuvus.

25.09.19 ... Nutikas elu ei ole n-ö on-off küsimus ehk küsimus pole selles, kas kasutada nutivahendit või loobuda sellest täielikult. Küsimus on selles, kuidas me nutivahendit kasutame, nimetagem seda eluks digivahendiga ehk nutikultuuriks.

23.09.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel lugeda koos või iseseisvalt siinse artikli teksti ning siis arutada kahel teemal, mis on toodud artikli lõpuosas.

23.09.19 ... Lastel esineb rohkem ärevust, keskendumis- ja tähelepanuhäireid. Ometi on meedia loonud võimaluse, et lapsed on intelligentsemad kui eelnevates põlvkondades, ehkki see efekt võib pöörduda meedia liigtarbimise tõttu. Miks? Projekt "Nutikas elu" analüüsis teadusuuringuid ning avastas probleemi olevat palju suuremas puntras paljude muude asjadega lisaks nutiseadmele ja internetile.

21.09.19 ... Tartu Ülikooli meediauurijad panid tudengid sotsiaalmeediapaastule. Nende värskelt avaldatud uuringust selgub, et see paast tekitas üksjagu kõrvalnähtusid ning päris ilma sotsiaalmeediata tänapäeva noor põlvkond siiski hakkama ei saa.

19.09.19 ... Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil osalenud Eesti noored rääkisid ERR Novaatorile, miks on nende teadustöö oluline ja kuidas võistlusel läbi lüüa.

18.09.19 ... Ebatervisliku toitumise puhul ei aita söömisest loobumine. Sarnaselt ei aita ka digivahendite ebamõistliku kasutamise puhul neist loobumine, vaid nutikas kasutamine. Nutika elu artiklid, podcastid ja videoüleskutsed koolidele aitavad kaasa aruka nutidieedi kujundamisele.

05.09.19 ... Koos esimesse klassi astumisega saavad paljud koolilapsed omale ka nutitelefoni. Kogenematuna nutimaailma sattudes varitsevad seal aga paljud ohud, mille eest väga paljud lapsevanemad oma võsukesi isegi hoiatada ei oska.

25.06.19 ... Möödunud nädala lõpus ka tuhandete eestlasteni jõudnud uudislugu nutitelefonide ja ebahariliku luude kasvu vahelisest seosest põhineb oletustel ja andmete liiga julgel tõlgendamisel.

09.05.19 ... Vaatamata üha rohkematele suhtlusvõimalustele kohtuvad inimesed omavahel vähem kui kunagi varem. Füüsiliste kontaktide arvu langus kasvatab aga depressiooni ja meeleoluhäirete riski, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

08.05.19 ... Tähelepanu nimel käiva karmi võitluse varjus muutuvad üha populaarsemaks audioraamatud ja taskuhäälingud, laiendades ühtaegu inimeste silmaringi ja pakkudes võimalust põgeneda kasvõi hetkeks stressist kubisevast maailmast, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

30.04.19 ... Nutiseadmetel on Eesti väikelaste elus järjest suurem osa. Kui alla ühe-aastastest lastest on nutiseadmetega kokku puutunud viiendik, siis kolmandaks eluaastaks juba üle poolte. Lapsevanemad kasutavad seadmeid laste meele lahutamiseks ja harimiseks, aga ka virtuaalse lapsehoidjana, selgub esimesest mudilaste digiharjumuste uuringust Ida-Euroopas.

16.04.19 ... Tänavused parimad õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad

11.04.19 ... Autojuhtimise ajal telefoni kasutamine on võrreldav ligi 0,8-promillise joobega, selgub USA teadlaste analüüsist. Telefonisõltlaste arvu kasvu vaadates on seega aeg küsida, kas autoroolis telefoni kasutamise eest võiks määrata senisest karmimaid karistusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

08.04.19 ... Alkoholi hind mõjutab viina ja kangete alkohoolsete jookide tarbimist küllaltki palju, vihjab Tallinna Reaalkooli õpilase Katri Liis Kaasiku mitmetahuline analüüs. Joodava õlle kogust aktsiiside tõstmine seevastu aga eriti palju ei vähenda.

28.03.19 ... Enamike Eestis müüdavate lihatoodete kvaliteet on kõrge. Igas kolmandas tootes võib leiduda enne säilimisaja lõppu baktereid aga rohkem, kui peetakse üldiselt soovitatavaks, selgub Nõo Reaalgümnaasiumi abituriendi Ketlin Õunapi õpilasuurimusest.

28.03.19 ... Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasteadlane Madis Mäesalu tegi uurimistöö raames ülevaate, mis sorti liha ja lisaaineid leiab Eestis müüdavatest viineritest.

27.03.19 ... Tervishoiutöötajate vaktsineeritust gripi vastu mõjutab eeskätt nende haridustase, amet ja emakeel, selgub enam kui 2200 töötajaga haiglas levinud hoiakuid uurinud õpilasteadlase Anna-Liis Torm-Kriisi tööst.

27.03.19 ... Energiajookide joomine muudab kehvemaks hiirte lühimälu ja kasvatab mõnel juhul nende ärevust, selgub Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilase Emma Maria Metsandi uurimusest. Tulemuste inimestele laiendamiseks tuleb teha aga täiendavaid katseid.

20.03.19 ... Kristjan Kalm teeb Müürilehes sissevaate nutiajastusse neuroteaduslikust vaatenurgast.

06.03.19 ... Eesti noored ei huvitu ega osale poliitikas – kas see on tõesti nii? ERR Novaator koos Euroopa Sotsiaaluuringuga uuris seda küsimust lähemalt.

05.03.19 ... "Mugavuspagulane" – sõna millega veel hiljaaegu sildistati neid, kes on pühkinud Eesti tolmu jalgadelt ning valinud töötamiseks või ka elamiseks muu riigi. Aga kas need, kes välja rändavad on ikka mugavad ja laisad?

05.03.19 ... "Teadusuuring näitab, et..." või "teadlased on tõestanud,et…" – olete kuulnud selliseid sõnakõlkse? Aga mida teaduslikult tõestatud tegelikult tähendab?

01.03.19 ... Mille järgi te otsustate, keda valida? Selle kohta on valijakäitumise uurijad arendanud erinevaid teooriaid.

28.02.19 ... Küsimusele, miks on vaja eestikeelset ülikooli, täpsemalt eestikeelset teadust ja kõrgharidust, on lihtne vastata. Selleks, et saaksime end nimetada kultuurrahvaks.

27.02.19 ... Enne valimisi on vahest keskmisest enam tõstatunud teema sisserände teemal. Kas ja kui palju Eesti elanikud tegelikult sisserändajaid kardavad ning kuidas on olukord teistes riikides - ERR Novaator uuris algatusega "Kust sa tead?"

26.02.19 ... Esindusliku e-riigina räägitakse Eestiski üha sagedamini andmetepõhisest valitsemisest. Mida see õigupoolest tähendab? Uurisime seda koos Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi sotsiaalteaduslike suurandmete kaasprofessori Anu Massoga.

25.02.19 ... Kes on peibutuspart valimistel? Ja kas neid tasub valida või mitte? Mõlemad küsimused on aktuaalsed just nüüd enne valimisi. Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts aitas neile küsimustele vastata.

22.02.19 ... Kui valimisnimekirjades on naisi ja mehi võrdselt, siis kas ka parlamendis on naisi rohkem? ERR Novaator palus algatuse "Kust sa tead?" raames seda politoloogidel selgitada ja tegi sellest animatsiooni.

20.02.19 ... Enne valimisi lubavad poliitikud kõigi olukorda parandada, ehkki alati pole päris selge, kuidas seda tehakse. Kuidas aga näevad Eesti elanikud pensionäride, töötute ja lastega perede olukorda? ERR Novaatori ja algatuse "Kust sa tead?" animatsioon vastab sellele küsimusele teadusuuringute abiga.

12.02.19 ... Järgnev tekst on keskendumise ja püsivuse harjutus. Kui suudate selle läbi lugeda nii, et ei tegele vahepeal ühegi kõrvaltegevusega ning pühendute üksnes artiklist saadavale infole, olete tõenäoliselt lugemise lõpetamise ajaks natuke osavamad. Milles? Osavamad keskendumises, aga ka targemad oluliste teadmiste poolest loovuse, nutiseadmete kasutamise ja arengu osas.

16.01.19 ... Tallinna tasuta ühistranspordi laiendamine ka teiste tasuta transpordiga omavalitsuste elanikele ei ole pruugi kaasa tuua mõju, mida poliitik välja toob. Samuti ei tugine kõik väited uuringutel ja analüüsidel ning kohati on mõistlik hoopis lahendada muid ühistranspordi muresid, kui vaid sõidu hind.

15.12.18 ... Rahandusminister Toomas Tõniste ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin vastasid kolmapäeval riigikogu infotunnis küsimustele teadusrahastuse kohta. ERR Novaator analüüsis nende vastuseid ning leidis mõne fakti oleva pisut teistsuguse kui poliitiku suust kõlas.

05.12.18 ... Maaeluminister Tarmo Tamm lubas kuulutada Eesti GMO-vabaks, väites, et Eestis pole EL-iga liitumisest kasvatatud ühtki GMO põllukultuuri. Teadlased aga lükkavad väite Eesti GMO-vabadusest ümber ning seavad taolise lubaduse kahtluse alla.

21.11.18 ... Selleks, et valimiskampaanias oleks selge, millel tuginevad poliitikute väited ja lubadused, on 25 teaduspõhist maailmavaadet toetavad Eesti organisatsioonid ja ettevõtted liitunud algatusega Kust Sa Tead?

17.09.18 ... Eelmisel nädalal tõstatunud teema, kas homoseksuaalsus on bioloogias normist hälbimine või mitte, käivitas bioloogidega arutelu selle üle, kas see tõesti nii on. Loomaökoloog Raivo Mänd selgitas, et normid on omased inimkultuurile, kuid selle määratlemine normina või mitte normina on keeruline, kuna täielikult homoseksuaalset käitumist polegi leitud.

11.09.18 ... "Ei saa kuulutada erandeid normiks. See on mulle praegu kõige rohkem vastukarva. Ma olen hariduselt bioloog ja tean väga hästi, mida bioloogias tähendab norm. Homoseksuaalsus ei kuulu normi piiresse," ütles eile Peeter Ernits Postimehele antud intervjuus. Lasime Tartu Ülikooli zooloog Marko Mägil kommenteerida kaheldava väärtusega väidet.

06.05.18 ... Eesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäev kutsuvad kõiki eestimaalasi istutama 5. ja 6. mail oma puu ja saatma fotod istutusest aadressile err.ee/omapuu. "Prillitoos" käis sel puhul istutamas kirsipuud Laagna Rukkilille lasteaeda.

04.05.18 ... Looduslike pühapaikade ja rahvapärimuse uurija Ahto Kaasiku sõnul on oluline hoida traditsioone ja esivanemate kombeid ka tänapäeva linnakeskkonnas ning usub, et puid tuleb hinnata ja märgata.