Eriprojektid

Kas harjutamine teeb meistriks või on see üks mõttetu sõnakõlks?

22.09.20 ... Ütlust "harjutamine teeb meistriks", on kuulnud ilmselt paljud. Põhjus, miks ühe tegevuse kordamine meid osavaks teeb, seisneb lihasmälus. Teadlased on tõestanud, et inimese lihasmälu toimib aga hoopis teisiti kui need mälu osad, kuhu talletuvad teadmised faktidest või sündmustest.

Teadlane: uue info õppimiseks kasutatakse liiga palju mehaanilist tuupimist

17.09.20 ... Koolis peavad õpilased omandama lühikese aja jooksul palju uusi teadmisi. Novaator uuris, kas Eesti lapsed tegelevad koolis ainult tuupimisega ja kas tuupimine on ainuõige viis uut informatsiooni omandada.

Hea uni parandab tähelepanuvõimet ja aitab õppida

15.09.20 ... Magamine on oluline tegevus, millele pühendame umbes kolmandiku oma elust. See ei ole ainult puhkus päevatööst, vaid uni on vajalik meie kehale ja ajule, eriti just kasvuealiste inimeste seas.

Minutiloeng: kuidas on seotud üritusturundus ja gladiaatorid?

14.09.20 ... Üritusturundus kuulub vanimate tegevusalade hulka maailmas ja selle alguseks võib lugeda Vana-Rooma ühiskonda umbes 300 aastat eKr, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi külalislektor Olavi Ruhno.

Puust ja punaseks: mida närvigaasid inimesega teevad?

14.03.18 ... Saksamaa valitsus teatas sel nädalal, et augustis mürgistusnähtudega Berliini ravile toimetatud Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi mürgitati närvimürgiga Novitšok. Avaldame sel puhul uuesti eksspiooni Sergei Skripali mürgistamisjuhtumi järel koostatud ülevaate.

Minutiloeng: milline on õige eesti nimi?

01.06.20 ... Mitmed põlise kõlaga eesti nimed on rahvusvahelised ja laenatud mujalt siin kõneldud alamsaksa keele vahendusel, märgib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektor Annika Hussar.

Analüütik: Trumpi pressing sotsiaalmeediale võib suurendada USA ja Euroopa lõhesid

29.05.20 ... USA presidendi Donald Trumpi surve suurtele sotsiaalmeedia platvormidele võib viia veel ühe suure lõhe tekkimiseni Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel, märgib väljaande Politico ekspert.

Teadlane selgitab, kuidas tekivad ühiskondlikud muutused

11.05.20 ... Ühiskondlikel struktuurideel on tavaks kesta palju kauem, kui oleks vajalik või kasulik. Samas ei saa teha sotsiaalseid innovatsioone inimeste jaoks, vaid ainult nendega koos, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.

Minutiloeng: 5G loob maailmast digitaalse koopia

27.04.20 ... 5G võimaldab tõenäoliselt detailideni ära kirjeldada kogu meid ümbritseva füüsilise ruumi, tekitades päris maailmast digitaalse koopia, ennustab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus

Teadlane selgitab: kas molutamine teeb targaks?

20.04.20 ... Hiljuti linastunud filmis ütleb Fred Jüssi, et inimene peab regulaarselt laisklema ning kui ta seda teha ei oska, siis peaks ta seda õppima. Tallinna ülikooli teadur Grete Arro selgitab, kas molutamine tuleb kuidagi õppimisele kasuks.

Goldbergi masina konkurss on lõppenud: aeg on hääletada

14.04.20 ... ETV ja teadusvõistlus "Rakett 69" kutsusid inimesi üles valmistama Goldbergi masinaid. Nüüd on tööd vaatamiseks ja hääletamiseks konkursi lehel üleval – oma lemmiku poolt saab hääletada uue nädala esmaspäeva südaööni.

Teadlane selgitab, mida on õppida kriisidest ajaloos

06.04.20 ... Hirmul on suured silmad, teadis hästi juba Eesti vanarahvas. Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent, folklorist Marju Kõivupuu selgitab mida õppida lähiajaloost, hoidmaks kriisiolukorras pea selge.

Kuidas tarbida infot tervislikult: viis lihtsat soovitust

01.04.20 ... Kvaliteetse info tarbimine on tänapäevases ühiskonnas sama oluline nagu oskus teada, milline toit on tervisele kasulik või kuidas teha trenni. Paraku ei ole enamik inimestest sugugi kursis tervisliku infodieedi nõuannetega ja laseb endast valimatult läbi igasugu infojama.

ERR lükkas käima noorte meediapädevuse projekti "Meediataip"

31.03.20 ... Kuidas sünnivad uudised ja kuidas levib valeinfo? Mis on fakt ja mis arvamus? Kui olulised on allikad ja miks on vaja professionaalseid ajakirjanikke? Eesti Rahvusringhääling on ellu kutsunud meediapädevuse projekti "Meediataip" eesmärgiga tõsta noorte meediakirjaoskust praegusel inforohkel ajal.

Kuidas kaitsta end ja teisi valeinfo eest?

31.03.20 ... Valeinfo on nagu hunt lambanahas – näeb välja nunnu, pehme ja ohutu, aga tegelikult on mõeldud kahjustama igaüht, kes seda tõepähe võtab. Milliseid vorme võib valeinfo võtta ning kuidas seda ära tunda? Alustame ühe näitega.

Mis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust?

30.03.20 ... Tuhandeid aastaid tagasi jäid ellu need, kes oskasid kiiresti ära tunda, milline taim on mürgine, et seda siis mitte süüa. Paarisaja aasta eest oli Euroopas suurem eelis neil, kes õppisid ära lugemise ja kirjutamise. Aga mis on tänapäeval see oskus, mis annab eelise või on suisa oluline ellujäämiseks?

Teadlane selgitab, kuidas vältida koroonakriisi ajal paanikat

30.03.20 ... WC-paberi otsa lõppemisest oleks palju hullem see, kui poest lõppeks otsa toit, ometi tabas Eesti rahvast hiljuti WC-paberi paanika. Miks kipuvad inimesed tegema ootamatutes olukordades ebaratsionaalseid otsuseid, räägib Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro.

Venekeelsed meediatarbijad idealiseerivad ajakirjanduse asemel iseennast

25.03.20 ... Suur osa Eesti ja Läti vene keelt kõnelevatest meediatarbijatest kahtlevad ajakirjanduse sõltumatuses ning eelistavad panna oma maailmapildi kokku iseseisvalt mitmete allikate põhjal. Kultuuriline taust võetakse uudiste tõlgendamisel appi eeskätt faktide nappuse või vastukäiva info korral, selgub hiljuti ilmunud uuringust.

Teadlane selgitab, kas allikavett tohib juua

16.03.20 ... Paljud inimesed on kindlasti kuulnud, et allikavesi on puhas ja seda võib juua. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa selgitab minutiloengus lähemalt, miks ei peaks allikavett siiski tarbima.

Ühe minuti loeng: millest räägivad vanad hauakirjad?

09.03.20 ... Eestlastele kuulunud kirjadega hauatähiste kasutuselevõtu aeg ja hulk näib olevat võrdelises seoses eestikeelsete trükiste arvu kasvuga 17. sajandil ja ühtlasi lugemisoskuse edenemisega, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktor Pille Arnek.

Teadlane selgitab, kui elujõuline on populistlik demokraatia

02.03.20 ... Maailma ajaloos muundub rahva tahtele apelleeriv populistlik demokraatia peaaegu alati teatud liiki diktatuuriks, nendib TLÜ politoloog Tõnis Saarts.

Teadlane selgitab, kas käesolev talv saab tavapäraseks

25.02.20 ... Eesti talved on tulevikus küll üha sagedamini soojemad, niiskemad ja tuulisemad, kuid jäälõhkujaid ja lumesahku pole mõtet vanarauana maha kanda, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektor Jüri Kamenik.

Teadlane selgitab, kuidas kirjandusteosed minevikutunnetust vormivad

17.02.20 ... Kirjandusteadused ja filmid võivad küll meie teadmisi minevikust moonutada, kuid aitavad luua ühist identiteeti, leiab Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent Eneken Laanes.

Kuidas erinevad populism ning inimõigused päris- ja digimaailmas?

10.02.20 ... Inimõiguste mittekoherentsuse idee digitaalses keskkonnas tähendab lühidalt, et mittedigitaalses maailmas omaksvõetud inimõiguste normid ja põhimõtted ning ka inimõiguste kaitsevahendid teisenevad digimaailmas. Selle idee autor on Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi.

Tänaku ilmaennustaja selgitab, kuidas autoralli teadust arendab

20.01.20 ... Autoralli mõjul teadusesse suunatav raha aitab kaasa teaduse arengule ja muutnud sellega keskkonnasõbralikumaks ka tavaautod, leiab minutiloengus Tallinna Ülikooli vanemteadur, Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson.

Kutseõpetajad, kes teevad koostööd, suhtuvad haridusmuutustesse positiivsemalt

13.01.20 ... Hariduses on koostöö ja koos õppimine muutunud üha olulisemaks ja ka efektiivsemaks muutustele reageerimise ja kohanemise viisiks, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kutsehariduse lektor Meidi Sirk.

Mäng, millega keskaja inimesed meelt lahutasid

06.01.20 ... Arheoloogilistel kaevamistel leitakse muu hulgas esemeid, mis on seotud mängu ja meelelahutusega. Sellisteks leidudeks on näiteks luust ja sarvest täringud, mis annavad tunnistust hasartmängude mängimisest keskaegses linnas, selgitab Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu koguhoidja Heidi Luik.

Teadlane selgitab, kust pärineb eestlaste kuuseusk

16.12.19 ... Kuuseoksi on nii eestlaste kui ka naaberrahvaste poolt tuppa toodud juba iidsetest aegadest peale, tervet puu tuppa toomisega tehti algust aga alles umbes 150 aasta eest, kirjutab Tallinna Ülikooli taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto.

AK lasteuudised: kliimamuutused, katku tagasitulek ja nutisõltuvus

10.12.19 ... Ei saa öelda, et lapsed ja noored ei huvitu uudistest, nad lihtsalt ei huvitu alati nendest uudistest, mida "suurte" uudistesaated pakuvad. Nii võib kokku võtta "Aktuaalse kaamera" toimetajate kogemuse, kus koos Järveküla kooli 6.b klassi õpilastega pandi kokku lasteuudiste saade.

Kas vanad haigused nagu katk võivad tulla tagasi?

10.12.19 ... Mõne nädala eest tuli Hiinast uudis, et kaks inimest haigestus katku. Järveküla kooli 6.b klassi reporterid käisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste tarvis uurimas, kuidas üldse saadakse teada vanadest haigustest ja kas on oht, et need tänapäeval taas levima hakkavad.

Noorte soovitused nutisõltuvuse vältimiseks

10.12.19 ... ERRi meediakirjaoskuse projekt "Nutikas elu" kogus sügisel kokku õpilaste ideed, kuidas vältida nutisõltuvust ning üldiselt kasutada nutiseadmeid ning ekraane arukalt. Need mõtted kehtivad hästi ka täiskasvanutele. Järveküla kooli 6.b klass vormis need mõtted ka "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste looks.

AK lasteuudiste reporterid uurisid, mida teeb keskkonnaminister keskkonna heaks

10.12.19 ... Eelmisel nädalal algas Hispaania pealinnas Madridis ÜRO kliimakonverents. See oli oluline, kuna poliitikud peaksid seal otsustama, milliseid samme astuda, et kliimamuutuse mõjusid leevendada. Järveküla kooli 6.b klassi õpilased uurisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saates, mida Eesti kliimakonverentsi tegi ning mida teeb keskkonnaminister keskkonna säästmiseks.

"Aktuaalset kaamerat" proovisid teha Järveküla kooli 6. klassi õpilased

05.12.19 ... Neljapäeval oli "Aktuaalses Kaameras" ebatavaline päev. Toimetuses tegutsesid Järveküla kooli õpilased, kes panid kokku oma uudistesaate.

Kust sai alguse koolivormi kandmise traditsioon?

25.11.19 ... Tsaariajal talurahvakoolis vormi ei kantud, kuid gümnaasiumides ja teistes kõrgemates linnakoolides pidi õpilaste kõrval ka õpetaja mundri selga tõmbama. Kust sai alguse koolivormi kandmise tava ning kuidas see on muutunud, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi peavarahoidja Marga Lvova.

Minutiloeng: poeedid on aastasadu "sotsiaalmeediumina" kasutanud sonetti

18.11.19 ... Kindlalt piiritletud arv värsiridu, kindel arv silpe luuletuses ja 14 värsireas – sonett. Või 140 täheruumi ühe sõnumis – Twitteri säuts. Tallinna Ülikooli kirjandusteadlase ja kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman uuris oma doktoritöös, millega sonett inimesi võlub.

Minutiloeng: kas õlu maitseb tänapäeval samamoodi kui minevikus?

11.11.19 ... Eestlased on pika ajalooga õllenautijad, nagu ka teised rahvad Põhja- ja Ida-Euroopas. Veini jõi siinmail pigem ülemklass. Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath küsib, kas siinse pruulimise pikk, aga siiski katkenud ajalugu, annab meile võimalusi lisada ka praegusele õllebuumile ajaloolisi retsepte ja kohalikke maitseid?

Uuring väidab, et liigne ekraanide kasutamine tekitab lapse ajus moonutusi

06.11.19 ... Kui koolieelikud veetsid ekraani ees rohkem kui tund aega päevas, hakkas see muutma nende aju valgeainet, mis mõjutab lapse keele- ja kirjaoskuse arengut, nii selgus USA teadlaste värskest uuringust.

Minutiloeng: sport aitab stressi ja vananemise vastu

04.11.19 ... Vanuse kasvades on kolm uut ja paljudele üllatavat põhjust, miks peaks kehalist aktiivsust suurendama, selgitab lühiloengus Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port.

Digivahendid suurendavad lapsevanemate ärevust

23.10.19 ... Tänapäeva maailm on täis ohte, mis muudavad lapsevanemad ärevaks. See paneb neid ostma lastele n-ö jälitussseadmeid, millest ei taha mõned emad-isad loobuda ka siis, kui võsuke ülikooliteed sammuma asub.

Minutiloeng: kuidas saaks koolist mõnus töökeskkond õpetajale?

21.10.19 ... Mis oleks, kui mõtleks koolikeskkonnast hoopis kui start-upist? Nii küsib minutiloengus Tallinna Ülikooli hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt.

Nutika elu taskusaade: telefoniga kempsus ehk digivahendite kohatud kohad

16.10.19 ... Digitaalsete immigrantidega käitume me mobiilsete nutivahenditega natuke nagu ahvid arvutitega: meil pole nende jaoks väljakujunenud reegleid ja me pole mõtestanud, miks mingid reeglid üldse vajalikud on. Kus sobib kasutada nutiseadmeid ja kus mitte ning miks, selle üle arutab Nutika elu 4. podcast ehk taskusaade.

Kuidas suhtuda sellesse, et meie nutiseadmed teavad meist kõike?

14.10.19 ... Inimesed annavad vabatahtlikult ära suure osa oma privaatsusest, kui laevad alla näiteks nutirakenduse, mis nõuab ligipääsu suurele hulgale nende andmetele. Miks inimesed seda teevad, selgitab Tallinna ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus.

Nädala teema: kohatud kohad nutitelefonile

14.10.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud teema üle ning seejärel anda lastele paaris tegutsemiseks ülesanne, milles saab väljendada kas ja millised on kohad, kuhu nutiseade ei peaks kaasa tulema ning miks?

Ööülikool "Elu nutimaailmaga"

13.10.19 ... Raadioteatri Ööülikoolis rääkis Püha Johannese kooli juhataja Liivika Simmul elust nutimaailmaga.

Nutivahendi liigne kasutamine süvendab depressiooni ja üksildust

10.10.19 ... Noor põlvkond kautab järjest enam nutitelefone ning nutisõltuvus viitab kõrgenenud ohule, et kujuneb välja depressioon ja üksildus, selgub värskest Arizona ülikooli uuringust. Psühhiaater Anne Kleinberg annab paar soovitust, mida võiksid just lapsevanemad tähele panna, et ennetada nutisõltuvuse kujunemist lastel.

Nutika elu taskusaade: kust läheb piir meelelahutuse ja kiusu vahel?

09.10.19 ... "Kõiki kiusatakse" ja "lapsed ongi julmad" – ilmselt teate neid sõnakõlkse, mida koolikiusamise puhul öeldakse. Aga sotsiaalmeedias ei ole need inimesed enam koolilapsed, kuid kiusavad sama julmalt. Kust läheb digimaailmas piir kiusu ja meelelahutuse vahel, selle üle arutavad Marju Himma ja Rain Kooli Raadioteatri podcastis ehk taskusaates.

Magistritöö analüüsis õpetajate vastu suunatud räiget küberkiusamist

07.10.19 ... Õpetajast salaja klassiruumis tehtud fotot moonutatakse, lisatakse mõnitavaid tekste ning paisatakse sotsiaalmeediasse teistele lastele mõnitamiseks. See on üks näide viisist, kuidas õpilased õpetajat internetikeskkonnas kiusavad. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö toob välja, kuidas küberkiusamine on õpetajaid mõjutanud ning mida selles osas peaks ette võtma.

Osale Nutikas elus

20.09.19 ... Nutika elu projektis saavad osaleda kooliõpilased, saates meile nädala küsimuse või lihtsalt nutiteemadega seotud sisu. Saata võib näiteks enda loodud meeme, videosid, fotosid, tekste - mis iganes kõnetab ja paneb kaasa mõtlema.

Teadlane selgitab, miks on põhikooli lõpueksamite kaotamine halb mõte

07.10.19 ... Põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamine õõnestab Eesti põhihariduse aluskiviks olnud ühtluskooli põhimõtet ja pidurdab sellega võrdsema ühiskonna suunas liikumist, leiab Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi töölõppe ja õpetajate professionalismi teadur Maria Erss.

Nädala teema: kust läheb piir meelelahutuse ja kiusamise vahel?

07.10.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud küsimuse üle ning seejärel lugeda paaris siinse artikli teksti ja mõelda, kust läheb piir meelelahutuse ja kiusamise vahel.

vaata saadet

taskuhääling

ole targem

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: