Eriprojektid

Minutiloeng: miks tähistavad riigid rahvuspühi?

22.02.21 ÜHISKOND ... Veebruari lõpus tasub endalt küsida, mis on Eesti iseseisvuspäeva tähendus. Mis ajast pärineb rahvuspüha tähistamise komme nii Eestis kui kaugemal ja kuidas üldse saab ühest ajaloosündmusest riiklik tähtpäev? Küsimustele vastab Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Minutiloeng: sotsiaalmeedia sai pandeemia ajal täiskasvanuks

08.02.21 ÜHISKOND ... Kõigest aasta tagasi muutus maailm. Ootamatult palju hakati aega veetma kodudes ja sellevõrra rohkem sõltuma infost, mis tuleb arvutitest ja telefonidest. Tallinna Ülikooli inimõiguste professor ja Globaalse digitaalsete inimõiguste võrgustiku esimees Mart Susi selgitab, kuidas pandeemia sotsiaalmeediat mõjutas.

Teaduste Akadeemias selgusid konkursi "Teadus 3 minutiga" parimad

05.02.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Teaduste Akadeemias selgusid reedel konkursi "Teadus 3 minutiga" parimad. Otseülekannet sai jälgida ka ERR Novaatoris.

Päikesepatareidest klaasid muudavad akna elektrienergia allikaks

01.02.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlased valmistasid eelmisel aastal poolläbipaistva aknaklaas-päikesepatarei, mis toodab samaaegselt elektrit ja reguleerib hoone sisekliimat, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Jako Siim Eensalu.

Segadus seaduse tõlgendamisel pärsib mobiiliandmete kasutamist

28.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Üle kümne aasta on Eesti mobiilioperaatorid võimaldanud teadlastel kasutada kogutavaid mobiiliandmeid nii teadustöös kui ka rakendusuuringutes. Hirm Euroopa Liidu uute privaatsusreeglite rikkumise ees on koostöö aga sisuliselt peatanud, nendib Tartu Ülikooli turismigeograafia teadur Janika Raun.

Eesti keele õppija saab lasta arvutil oma keeleoskust hinnata

27.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... "Kuidas edenevad mu eesti keele õpingud? Millises seisus on mu sõnavara ja grammatika?" Nendele küsimustele saab nüüd vastuseid nõutada veebirakenduselt. Võtmerolli programmi loomisel mängis uurimus sellest, mismoodi eesti keelt teise keelena õppijad end keeleoskuse eri tasemetel väljendavad, kirjutab Tallinna Ülikooli doktorant Kais Allkivi-Metsoja.

Uuring: loomemajanduse juhtimisel ei piisa vaid kõhutundest

27.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kriisiolukorras on suurem tõenäosus ellu jääda neil organisatsioonidel, mille juhtimine tugineb regulaarsele analüüsile. Tulemuslikkuse hindamise laialdasem kasutamine võib Eesti kultuuri- ja loomemajanduse vallas tegutsevatel organisatsioonidel aidata ka praeguse kriisiga paremini toime tulla, kirjutab oma uuringule toetudes Estonian Business School'i nooremteadur Marge Sassi.

Piimalehmade grupeerimine soodustab agressiooni ja sõprussuhete lagunemist

26.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Piimalehmade grupeerimine hõlbustab nende pidamist, samas on iga antud tegevus lehmale stressiallikaks. Lehmi on võimalik harjutada grupeerimisega, kuid selle mõju pole võimalik täielikult nulli viia, nendib Eesti Maaülikooli loomakasvatuse doktorant Maria Soonberg.

Värske uuring toob välja kohvi kahjuliku mõju

26.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tartu Ülikooli geenivaramu ja Edinburghi Ülikooli käimasolev koostööprojekt vaatleb uudse meetodi abil võimalikke põhjuslikke seoseid erinevate toitumisharjumuste ning veres ringlevate biokeemiliste ühendite vahel, kirjutab Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant Nele Taba.

Teatris kogevad kehad aja subjektiivsust ja objektiivsust

25.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Liikumisjuhi jaoks on aeg psühhosomaatiline fenomen – aeg on tegur, mis on seotud võrdselt nii inimese mõttemaailma ja kujutlusvõime kui ka füüsilise reaalsusega, kirjutab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorant Hanna Junti.

Ühe minuti loeng: kas lihtsuses peitub võlu

25.01.21 ÜHE MINUTI LOENG ... Ajaloolane David Vseviov on ühes oma artiklis öelnud, et lihtsate lahenduste soov keerulistele olukordadele võib lõppeda katastroofiga. Miks 21. sajandil, pinnapealsete otsuste ajastul, siiski süveneda? Sellest räägib Tallinna Ülikoolis mullu sügisel doktoritöö kaitsnud Airi Mitendorf.

Aktiivselt juhitud investeerimisfondi valimine sarnaneb õnnemänguga

25.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kuigi aktiivselt juhitud investeerimisfondid võivad pakkuda lühiajaliselt keskmisest kõrgemat tootlust, toetub see enamikel juhtudel fondijuhtide oskuste asemel õnnele, leiab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Triinu Tapver.

Pandeemiaga seotud väärinfo kahjustab inimesi vähemalt kuuel viisil

23.01.21 TERVIS ... Covid-19 pandeemia ohjeldamisel mängib võtmerolli inimeste teadmised selle kohta, kuidas ennast viirusega seotud ohtude eest kaitsta. Väärinfo levitamine võib seevastu kaasa tuua kahjulikud tagajärjed nii inimeste tervisele kui ka varale, selgub Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel korraldatud uuringust.

Eesti talupojad said topeltnimed mõisa ja kiriku hõõrumise tõttu

22.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Miks on meil huvitavaid topeltnimesid, nagu näiteks Sal-Saller, Aaslav-Kaasik või Kont-Kontson? Tegu ei ole ju perekonnanimedega, mida naised abielludes võtavad, kui soovivad säilitada oma senise ja uue, mehe järgi saadud perekonnanime, kirjutab Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss.

Uus nutikas abimees märkab looderdajaid ja tõhustab õpilaste rühmatööd

22.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tallinna Ülikooli nooremteadur Reet Kasepalu uurib, millega tegelevad õpilased rühmatöö ajal. Efektiivsemaks õppimiseks loodud nutikas abiline CoTrack näitab, kui palju keegi ühisesse töösse panustab ja pakub õpetajale välja juhiseid õppimise tõhustamiseks.

Joonase ime – tabatud või tabamata

21.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Pianist Vardo Rumesseni käe all valminud partituur eesti esimesest oratooriumist "Joonas" on vaid üks selle võimalik tõlgendus ja suurteos vääriks kahtlemata mitut käsitlust, leiab Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õppejõud ja dirigent Mai Simson.

Eesti päästetöö juhid näitavad tehistõelisuses kõrget taset

21.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Erinevad virtuaalsimulatsioonid aitavad hinnata olukorrateadlikkust päästesündmuste lahendamisel. Sisekaitseakadeemias täheldasime, et Eesti päästemeeskonna juhid on ohtlikes olukordades head infokogujad, otsustajad ja meisterlikud päästetöö teostajad, kirjutab Tallinna Ülikooli doktorant ja Sisekaitseakadeemia vanemlektor Stella Polikarpus.

Teadlased otsivad Eesti lehmade õnnelikuks tegemise võtit

20.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimase 15 aastaga on Eestis piimaveisekarja keskmine suurus viis korda kasvanud. Paraku on siiani ebaselge, kuidas tagada suurtootmise tingimustes lehmade heaolu ja vähendada nende suremust, kirjutab Eesti Maaülikooli nooremteadur Dagni-Alice Viidu.

Sideainete keemiline analüüs aitab mõista Eesti kultuuriväärtusi

20.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kultuuriväärtuste uurimisel on siiani keeruline olnud sideainete analüüs. Keemia doktorant Eliise Tammekivi arendab analüüsimeetodeid Tartu Ülikooli laborile, et Eesti kunstiväärtustes leiduvaid sideaineid oleks võimalik uurida ja tuvastada Eestis kohapeal.

Sõnade tähendus muudab maailmataju

19.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Vaeva nägemine või naabri tundmine ei ole pelgalt huvitavad väljendid, vaid aitavad meil ka aru saada sellest, kes me oleme, leiab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos.

Elektrimasinate terviserikkeid aitaks ennetada tehisintellekt

19.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Elektrimasinate rikked on üldjuhul ajas süvenevad, mistõttu on nende varajases staadiumis avastamine eriti tähtis. Tehisintellekti kasutamine elektrimasinate diagnostikas aitab senisest täpsemalt tuvastada ja ennetada masinates esinevaid rikkeid. Kuidas ootamatuid rikkeid ära hoida ja elektrimasinate kasuliku eluea pikkust ette ennustada, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Karolina Kudelina.

Võitlus vähkitekitava bakteri vastu on arvatust raskem

18.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kuigi enamik inimese peal ja sees elavast 39 triljonist bakterist on meie jaoks head ja olulised, põhjustavad nad mõnikord tõsiseid haiguseid või isegi surma. Tallinna Tehnikaülikooli molekulaarmeditsiini doktorant Kaisa Roots uurib, millised vähkitekitava bakteri Helicobacter pylori tüved Eestis ringlevad ja kuidas nendest kõige tõhusamalt lahti saada.

Nutikas soojuspump: kas säästa raha või keskkonda

18.01.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Enamik inimesi on kuulnud reklaami, kus nutikad õhk-vesi soojuspumbad arvestavad oma töös elektri börsihinnaga ja säästavad sellega raha. Rääkimata jäetakse, et raha säästes suurendatakse CO2 heitmeid. Kasutades masinõpet, on võimalik säästa nii raha kui ka keskkonda, kirjutab Eesti Maaülikooli lektor Heino Pihlap.

Minutiloeng: päevikupidamine parandab tervist ja rahustab meelt

11.01.21 PSÜÜHIKA ... Uus aasta, uued lubadused ja mõtted. Selleks, et oma elus juhtuvaid põnevaid sündmusi meeles pidada ja talletada, võib pidada päevikut. Kas päevikupidamine on ka hea hingele ja tervisele, selgitab Tallinna Ülikooli vilistlane, kirjandusterapeut ja -teadlane Berit Kaschan Ühe Minuti Loengus.

Ühe minuti loeng: kuidas teha loodusele pai?

21.12.20 KESKKOND ... Sel aastal sai Eesti looduskaitse 110-aastaseks ja selle tähistamiseks kutsuti üles tegema loodusele pai. Mitmed loodussõbralikuna näivad muudatused käitumises võivad aga tegelikult loodust kahjustada, nendib Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur minutiloengus. Tihti oleks targem tarbimist vähendada.

Teadlane selgitab, kuidas erineb meeste migreen naiste omast

30.11.20 TERVIS ... Sageli on arvatud, et migreen on põhiliselt naistel esinev haigus, kuid ka meestel esineb migreeni, seejuures mehed tihtipeale migreeniga arsti juurde ei pöördu, selgitas Tallinna Ülikooli neuroloogia külalisprofessor Toomas Toomsoo.

Pärtel Poopuu ja Andero Uusberg: kas konstruktiivne ajakirjandus päästab päeva?

24.11.20 ÜHISKOND ... Esmaste teadusuuringute põhjal aitab konstruktiivsem raamistus leevendada ajakirjandusest tingitud negatiivseid tundeid ja loob teoreetiliselt eeldused probleemide lahendamiseks. Samas pole see praktikas sugugi tagatud, leiavad Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant Pärtel Poopuu ja afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg.

Minutiloeng: mis teeb linna tervisest hoolivaks?

19.11.20 KESKKOND ... Head elukvaliteeti pakkuvale linnakeskkonnale on iseloomulik, et selles on hea elada nii kahekuusel lapsel, 36-aastasel kui ka 80-aastasel inimesel. Mis teeb linna meie tervisest hoolivaks, selgitab Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Jaan Janno

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika professori Jaan Janno. ERR Novaator teeb Janno tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Krista Fischer

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. ERR Novaator teeb Fischeri tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Luule Epner

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse dotsent Luule Epner. ERR Novaator teeb Epneri tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Arne Sellin

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks metsanduse valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin. ERR Novaator teeb Sellini tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Veiko Uri

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks metsanduse valdkonnas esitati sel aastal Eesti Maaülikool metsaökosüsteemide professor Veiko Uri. ERR Novaator teeb Uri tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Merle Karusoo

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal lavastaja ja näitekirjanik Merle Karusoo. ERR Novaator teeb Karusoo tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Anu Lamp

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne ja eesti keele õppejõud Anu Lamp. ERR Novaator teeb Lambi tegevusest lühiülevaate.

Akadeemikute valimised 2020: kes on Elmo Nüganen

10.11.20 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks teatrikunsti valdkonnas esitati sel aastal Linnateatri peanäitejuht ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitlejatöö professor Elmo Nüganen. ERR Novaator teeb Nüganeni tegevusest lühiülevaate.

Teadlane selgitab, kuidas liivateradega minevikutorme uurida

09.11.20 KESKKOND ... Liivaterade abil on võimalik saada aimu viimase 8000 aasta jooksul Eesti rannikut tabanud tormide tugevusest ja sagedusest, selgitab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Tiit Vaasma minutiloengus.

Kuidas mõjutavad uudised mõtlemist?

04.11.20 MEEDIATAIP ... Novaatori toimetaja Indrek Ojamets selgitab, kuidas mõjutavad uudised meie mõtlemist ja miks just negatiivseid uudiseid niivõrd palju on.

Pandeemia suunas venekeelsed elanikud Eesti meediakanalitesse

02.11.20 MEEDIATAIP ... Muukeelse elanikkonna teadlikkus koroonaviirusest kasvas kevadel tänu kohalikele meediakanalitele ja riigi tööle eestlastega võrreldavaks juba mõne nädalaga pärast eriolukorra välja kuulutamist. Kõigi haigestumise vältimiseks jagatavate soovituste järgimist raskendab venekeelsete elanike kehvem elujärg.

Taskuhääling: kuidas olla tark infootsija?

02.11.20 MEEDIATAIP ... MediPodi esimeses osas võttis Tuuli Kalev virtuaalses stuudios vastu infoteadlase Krista Lepiku. Koos arutleti, kuidas on infootsingud koos tehnoloogiaga arenenud, mil määral mõjutavad otsingud (vale)info levikut ja mida uudishimuliku otsijana ise tähele panna.

Taskuhääling: mis on andmeajakirjandus?

02.11.20 MEEDIATAIP ... Medipodi teine osa tõi virtuaalstuudiosse Washingtonis baseeruva andmeajakirjaniku Riin Aljase, kelle südameteemad on andmed ja neil põhinev ajakirjandus.

Informaatikaprofessor: USA inforuum täitub valimiste eel küborgide valedega

31.10.20 MEEDIATAIP ... Ameerika Ühendriikide valimiste eel on kasvanud hüppeliselt veebis levivate valede hulk, mida võimendavad sotsiaalmeedia automaatkontodega tihedat koostööd tegevad pahalased. Piiranguteta sõnavabadus on uute tehnoloogiliste lahenduste tõttu oma aja ära elanud, järeldab sotsrobotite uurimisele keskenduv Indiana Ülikooli informaatikaprofessori Filippo Menczer.

Kolm tänavust libauudist, mida oli praktiliselt võimatu ära tunda

30.10.20 MEEDIATAIP ... Tänavune aasta oli kogu maailmas halvas mõttes täiesti erakordne ja seda paraku ka valeuudiste leviku osas. Koroonakriis pani interneti valeväidetest kihama, ent libauudiseid jagus teistessegi valdkondadesse.

Otse kell 16.15: veebiloeng lahkab sotsiaalmeediasse postitatud sõna kaalu

28.10.20 MEEDIATAIP ... Maarja Punak lahkab avalikus loengus "Sotsiaalmeediasse postitatud sõna kaal või kaalutus" interneti sõnavabadust ja selle piiratust.

Robotid suudavad valeuudiste vastu võidelda vaid inimeste abiga

28.10.20 MEEDIATAIP ... Algoritmid ja arvutiprogrammid saavad inimesi valeuudiste märkamisel aidata, kuid iga veebiruumis nähtava vale paljastamiseks läheks tarvis inimesega võrreldavat tehisintellekti. Samal ajal võib viia väärinfo automaatselt veebist eemaldamine viia kergesti sõnavabaduse ja demokraatia piiramiseni, leiavad arvutiteadlased.

Ühiskonda võivad lõhestada isegi naljakana tunduvad valeuudised

27.10.20 MEEDIATAIP ... Venemaalt tulev valeinformatsioon võib tunduda absurdse või lausa naljakana, kuid niisugune info võib palju lõhestada siin elavad kogukondi ja mõjutada ühiskonna toimimist.

Sotsiaalmeedia lektor: valeinfo on kõigi, mitte ainult noorte probleem

26.10.20 MEEDIATAIP ... Noorte meediatarbimise eripärad on valmistanud vanematele muret igal kümnendil, meenutab Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel ning kutsub olema valeinfo ja manipulatsioonikatsete suhtes valvel kõigis vanuserühmades.

Mis kasu on meediakirjaoskusest ehk meediataibust?

26.10.20 MEEDIATAIP ... Maailmas hästi hakkama saamiseks ei piisa enam kaugeltki ainult kirjaoskusest, vaid arendada tasub ka oma meediataiplikkust. Tasemel meediakirjaoskus võimaldab tõhusamalt levitada nii omaenda loomingut kui ka hinnata kriitiliselt tarbitava info usaldusväärsust.

Kuidas ära tunda teaduslikult tõestatud ja teaduslikuna näivat infot?

26.10.20 MEEDIATAIP ... Teadusele ja teadlastele viitavat infot kasutatakse sageli teaduspesuks ehk eksitava ja inimest kahjustava info usaldusväärsena serveerimiseks, mistõttu tuleb olla selle tarbimisel eriliselt ettevaatlik.

Milliseid vorme valeinfo võtab ja kuidas see levib?

26.10.20 MEEDIATAIP ... Tekst on ainult üks valeinfo võimalikke vorme ning ühe sagedamini kohtab ka heli-, pildi- ja videovõltsinguid, mille tõest eristamine paneb proovile inimvõimete piirid.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

vaata saadet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: