Eriprojektid

"Prillitoos" käis lasteaias puud istutamas

06.05.18 ... Eesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäev kutsuvad kõiki eestimaalasi istutama 5. ja 6. mail oma puu ja saatma fotod istutusest aadressile err.ee/omapuu. "Prillitoos" käis sel puhul istutamas kirsipuud Laagna Rukkilille lasteaeda.

Hiiehoidja Ahto Kaasik: püha puu võib olla ka linnas

04.05.18 ... Looduslike pühapaikade ja rahvapärimuse uurija Ahto Kaasiku sõnul on oluline hoida traditsioone ja esivanemate kombeid ka tänapäeva linnakeskkonnas ning usub, et puid tuleb hinnata ja märgata.

Martin Veisman istutas "Terevisiooni" otse-eetris oma koduhoovi õunapuu

04.05.18 ... 4. mai "Terevisioon" algas saatejuht Martin Veismani jaoks teisiti, kuna stuudios istumise asemel oli ta koos aednik Heleri Annikoga oma koduhoovis, et istutada sinna üks puu.

Oma puu videolugu: jalutuskäik Tallinna kõige-kõigemate puude juures

04.05.18 ... Silmapaistvad puud elavad üldjuhul tavalist puuelu: tihtilugu märgistamata ja ilma mingi viiteta, mis laseks neile üleliia tähelepanu pöörata. Nii ei pruugigi Kopli elanik teada, et sealsamas poolsaare otsas vohab linna kõrgeim puu. Või Kadrioru elanik, et ta möödus pühapäevasel jalutuskäigul Tallinna vanimast puust, mis kasvab tagasihoidlikult majaaia ääres.

Arborist õpetab: kuidas istutada nädalavahetusel puud?

03.05.18 ... Eesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgumeeskond kutsuvad 5. ja 6. mail istutama oma puu, tegema sellest pilti ja läkitama foto aadressile err.ee/omapuu. Arborist Heiki Hanso andis "Vikerhommikus" mõned näpunäited edukaks puuistutuseks ja puu suureks kasvatamiseks.

Oma puu lugu: Viiralti tamm on eestluse ja elujõu kehastus

03.05.18 ... Puid on palju, kuid mõned on suurejoonelisemad kui teised. Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav võimas tamm on üks taolisi — lopsakas ja vana. Vahest olulisemgi on aga see, et puu kannab endas kultuurilist sümbolväärtust: kunstnik Eduard Viiralt kujutas tamme 1943. aastal kuivnõeltehnikas valminud gravüüril "Viljandi maastik".

Mikita: eestlasel peab sõprade seas olema alati ka suuri puid

30.04.18 ... Tamme-Lauri tamm on kõige vanem lõunaeestlane ja tõenäoliselt kõige vanem eestlane üldse – teadaolevalt 700aastane. Ta on kõige jämedam puu – 8,5 meetrit – ja tõelise eestlase sünonüüm, leiab kirjanik ja semiootik Valdur Mikita saates "Osoon."

Oma puu: Soesonide peres on igaühel puu, kellega koos kasvada ja end võrrelda

30.04.18 ... Eesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäev kutsuvad kõiki eestimaalasi istutama 5. ja 6. mail oma puu. "Maahommik" käis sel puhul külas Rapla vallas elaval perekond Soesonil, kel on kombeks tähtpäevadel koduhoovi puu istutada. Igal pereliikmel on oma puu ja igal puul oma lugu.

Marko Reikop ja Grete Lõbu otsisid üles enda istutatud puud

27.04.18 ... Eesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad kõiki istutama 5. ja 6. mail oma puu ning saatma sellest pildid ka ERRile. Marko Reikop ja Grete Lõbu otsisid sel puhul üles enda kunagi istutatud puud, et näha, mis on neist saanud.

Graafiline ülevaade: millist puud tasub istutada?

25.04.18 ... Puude rakud on võimelised jagunema sisuliselt lõputult, misläbi piiravad puude kasvu vaid füüsikaseadused. See ei tähenda aga, et nende elu ei saaks lõpetada ebaõnnelikud kokkusattumused.

ERR ja Teeme Ära kutsuvad talgupäeval istutama oma puu

24.04.18 ... Maikuu esimesel nädalavahetusel peetakse igakevadist Teeme Ära talgupäeva ja ERR-i programmides tähistatakse loodusepäeva, mis pöörab pilgu tasakaalus elukeskkonnale, loodusele ja koos tegutsemisele. Eesti Rahvusringhääling ja Teeme Ära talgupäeva meeskond leiavad, et igal eestimaalasel võiks olla oma puu, mis annab jõudu, loob ühiseid mälestusi ja rikastab meie elukeskkonda — sellepärast kutsuvadki 5. ja 6. mail istutama oma puu.

Üheksa lihtsat sammu: kuidas istutada oma puu?

24.04.18 ... Kuigi puu istutamine võib pealtnäha tunduda lihtsa kaevetööna, tuleb ajakirja Aed peatoimetaja Eva Luigase sõnul istiku kasvama panemisel järgida kindlaid samme. Näiteks jättes noore puu toestamata või väetamata ei pruugi koduõuele mulda pandud istik soovitud viisil kasvama hakata. Sestap jagab Luigas lihtsaid näpunäiteid, kuidas alustada puu eluteed.

Graafikulugu: eestlaste levinumad perekonnanimed tulevad puudelt

24.04.18 ... ERR kutsub selleaastase keskkonnakuu puhul istutama 5. ja 6. mai Teeme Ära talgupäeval oma puu, mis loob ühiseid mälestusi ja isikliku sideme loodusega. Eestlaste isiklik side puudega on näha kas või meie nimedest — vaatasime, kui palju on Eestis inimesi, kelle perekonnanimed on seotud puudega.

Oma puu lugu: miks on Päkapiku mänd nii tilluke?

24.04.18 ... Kui tavaliselt kasvavad männid 40-50 meetri kõrguseks, siis Pärnumaal Tori vallas asub neljameetrine kääbusmänd. Miks on puu niivõrd pisike?

Els Heinsalu: lihtsalt vingumisest pole kasu, räägi õigete inimestega

26.02.18 ... "Ei, me ei pea kohtuma ilmtingimata laboris, koha võid ise pakkuda. Jah, reede õhtul sobib ka". Lootus saada Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendi Els Heinsalu (37) kohta teada midagi enne temaga sama laua taha istumist näib olevat määratud eos läbikukkumisele.

Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathon'id

07.10.17 ... Laupäeva õhtul toimunud galaõhtul tänas haridus- ja teadusministeerium aasta parimaid õpetajaid, tublimaid õpilasi ja hariduselu sõpru. Samuti kuulutati välja aasta tegu Eesti hariduses.

Eestimaa õpib ja tänab: haridusasutuse aasta teo nominendid

06.10.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame haridusasutuse aasta teo nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile

Eestimaa õpib ja tänab: aasta hariduse sõbra nominendid

04.10.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame aasta hariduse sõbra nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Birgy Lorenz, Swedbank AS ja Mart Noorma.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta kutseõppeasutuse õpetaja

02.10.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame aasta kutseõppeasutuse õpetaja nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Andres Veel, Liis Läll ja Merille Hommik.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta suunaja nominendid

02.10.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame aasta suunaja nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Juhan-Mart Salumäe, Ruuda Lind ja Saima Tell.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta õppeasutuse juhi nominendid

02.10.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame aasta õppeasutuse juhi nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Lii Jairus, Riina Läll ja Veiko Rohunurm.

ENTA: teadus kui haridusuuenduse toetuspunkt, vundament, vaade ja garantii

30.09.17 ... Ülikoole ja teadlasi kritiseeritakse tihti liiga kitsaste uurimisteemade valimise pärast, millest pole vähemalt näiliselt argiprobleemide lahendamisel mingit erilist kasu. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed näitavad aga haridusteaduse näitel, et täpselt seatud kitsas teadustöö fookus on teinekord mitmetahuliste probleemide lahendamiseks hädavajalik.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta õppejõu nominendid

26.09.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame aasta õppejõu nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Kristjan Liivamägi, Maido Merisalu ja Mari Karm.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta gümnaasiumiõpetaja nominendid

22.09.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame gümnaasiumiõpetaja nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Agne Kosk, Eda Piisang ja Aleksandr Kirpu.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta põhikooli aineõpetaja nominendid

20.09.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame põhikooli aineõpetaja nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Lauri Vilibert, Peeter Jõeloo ja Tiivi Rüütel.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta klassijuhataja nominendid

19.09.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame aasta klassijuhataja nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Aivar Vinne, Evely Siimsoo ja Hille-Made Varul.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta klassiõpetaja nominendid

14.09.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Jätkame aasta klassiõpetaja nominentidega – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Merike Silm, Sirle Persidski ja Triinu Järvalt.

Eestimaa õpib ja tänab: aasta lasteaiaõpetaja nominendid

11.09.17 ... Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab kuni 6. oktoobrini lugejatele kõigi kategooriate nominente. Alustame aasta lasteaiaõpetaja nominentidest – tänavu kandideerivad sellele tiitlile Gladi Sivard, Kaidi Lahe ja Marika Moks.

Geeniteadlasel Tõnu Eskol on igav DNA

03.06.17 ... Geenivaramu asedirektoril, populatsiooni ja funktsionaalse genoomika vanemteaduril Tõnu Eskol on mõistagi ka oma geenid uuritud ning teadaolevaid suuremaid riskimutatsioone pole seal ilmnenud. Tema DNA on “igav” ehk geenid on head, tervis, kasv ja akadeemiline võimekus ning muud näitajad on soodsad.

Eestlased peaksid UV-kiirguse mõjule enam tähelepanu pöörama

02.05.17 ... Kui palju jõuab UV-kiirgust Eestis maale ja inimesteni ning kuidas mõjutavad seda pilved? Tartu observatooriumi nooremteadur Margit Aun uuris seda Tartu üliloolis kaitstud doktoritöös ja pani esimest korda kirja andmed Eesti UV-kiirguse spektrite ja koguste kohta.

Tarmo Soomere: kui teadlased kaovad, me ei pruugi seda märgata viis aastat

26.04.17 ... Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis "Kirjandusministeeriumis" kogumikust "Teadus kolme minutiga", mille algatas tema ja koostas Ebe Pilt. Soomere mõtiskles ka teaduse seisust ühiskonna asjus.

Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

22.04.17 ... “Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.  

Paastupäevik | kirjutab Allan: piirangud, mis avardavad silmaringi

08.04.17 ... Saabuvat kevadet on tunda nii õhus kui ka inimeste käitumises. Üha soojenevad päevad tekitavad dilemmasid, kas astuda toast välja salliga või sallita, kas päikeseprillid on juba sobiv aksessuaar tänaval käimiseks? Ka minuni on jõudnud kevadsoojus, kuid see avaldub eelkõige teadmises, et varsti on paast läbi ja grillhooaeg võib alata.

Paastupäevik | kirjutab Rain: olen inimesena justkui tihenenud

01.04.17 ... Märts kannab Eesti rahvakalendris muu hulgas paastukuu nime. Ja kuna selle aasta paastuaeg algas täpselt 1. märtsil, siis ongi tänaseks terve esimene paastukuu mööda saanud. Neli nädalat ja mõned päevad peale on juba päris pikk aeg, et muutused võrreldes tavapärasega selgemalt välja joonistuks.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

22.03.17 ... Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Paastupäevik | kirjutab Rain: uni sügavam, katsumused ületatud… peaaegu

11.03.17 ... Poolteist nädalat paastu on selja taga. Esimese kümne päeva kokkuvõtteks võib tõdeda, et tänapäeval on paastumine vähemalt mitmekesise toidu kättesaadavuse poolest tõeliselt lihtne ja maitsev, kuid mitte kõige odavam tegevus.

Oksüdatiivse stressi mõõtmine võib aidata pikendada eluiga

11.03.17 ... Kui inimesed mõtlevad hapnikust tavaliselt kui millestki, mis on eluks vajalik, siis tegelikult on hapnik ka mürgine gaas, kuna see reageerib hõlpsasti mitmesuguste ainetega. Richard Meitern uuris Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kas mõningate praegu kasutatavate vahenditega on üldse võimalik õigesti oksüdatiivset stressi mõõta. 

Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika

14.12.16 ... Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 

07.12.16 ... Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

Teadus kolme minutiga: Katre Juganson ja nanomaterjalide nähtamatu oht

23.11.16 ... Viimastel aastatel on leiutatud mitmeid nanomaterjale, mida leiab juba erinevatest toodetest ja millele pannakse suuri lootusi meditsiinis ja elektroonikas. Kui esmapilgul võib tunduda, et nanomaterjalidest saabki vaid kasu, võivad head omadused muuta need elusloodusele samas ka ohtlikuks, märgib keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi nooremteadur Katre Juganson.

Teadus kolme minutiga: Juri Ess ja liiklusõnnetuste ennetamine

16.11.16 ... Kolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja esimeses klipis räägib Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorant Juri Ess, kuidas ennetada õnnetusi parema liikluskorralduse abil.

Noor materjaliteadlane käis ainsa eestlasena mainekal kohtumisel nobelistidega

24.08.16 ... Tartu ja Turu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja oli üks 80 riiki esindavast 400 noorest, kes käis Eesti parima noorteadlasena mainekal Lindau foorumil kohtumas Nobeli preemia laureaatidega.

Mihkel Kama: teadusrahastuse kriisi laastavat mõju aitaksid leevendada noorteadlastele suunatud uurimistoetused

23.02.16 ... Eesti praegune teadusrahastuse seis on sedavõrd kehv, et projekti ebaõnnestumise korral on noorteadlaste võimalus uuesti raha saada nullilähedane, kirjutab Leideni ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama. Abi oleks noorteadlastele ja väiksematele uurimisrühmadele suunatud uurimistoetustest, millega saaks Eestisse meelitada ka andekaid doktorante välismaalt.

Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkuse geomeetria

24.01.16 ... Juhuslikkus on maailma lahutamatu osa. Sellegipoolest vajab täiesti juhuslike reaalarvude kirjeldamine matemaatilist mudelit – maailmas pole lihtsalt lõpmatu arvu külgedega täringut, mida päriselulise abimehena kasutada.

Mitte niivõrd noor Eesti teadus: energia talletaja liikumisest südame elumuse parandamiseni

22.01.16 ... Mõned inimese rakud peavad töötama kogu aeg ja pidevalt. Näiteks inimese südamelihasrakud tarbivad selle käigus päevas umbes kuue kilogrammi jagu ATP'dena tuntud universaalset energia talletajat. Kuidas rakus ainevahetusprotsessid rakus täpselt käivad, seda uurivad Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadlased.

Eesti noor teadus välismaal: immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis

20.01.16 ... Cambridge’I ülikooli doktorant Halliki Voolma pidas konverentsil “Eesti noorteadlased välismaal” ettekande teemal „„Mu elu oli täielik põrgu": immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis”.

Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkus ja filmi-filosoofia

19.01.16 ... Warwicki ülikooli doktorant Teet Teinemaa pidas konverentsil Eesti noorteadlased välismaal ettekande teemal “Juhuslikkuse tähtsus filmis ja filosoofias: filmi "13 vestlust ühest asjast" dialoog Jacques Rancière'i mõttega“.

Keemia professor noorteadlastele: Eesti teadus on nähtav

15.01.16 ... Eesti noorteadlaste konverentsi raames astusid üles ka mitte enam niivõrd noored teadlased, teiste seas Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi keemia õppetooli juhataja Margus Lopp, kes jagas näpunäiteid Eesti teadussüsteemis hakkama saamiseks.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas inimese sisemusest kiiresti pilti teha

14.01.16 ... Magnetresonantstomograafia uuring võimaldab meil inimkehast teha pildi, kuid see võtab aega ning seda aega tihtilugu pole. Kuidas saada MRT pilt kiiresti ja kvaliteetselt, sellele on võimalik lahendus matemaatikute ja füüsikute kätes.

Eesti noor teadus välismaal: ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud

13.01.16 ... ETH Zurichi doktorant Johannes Heinsoo pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande pealkirjaga „Ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud”.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: