10.12.19 ... Mõne nädala eest tuli Hiinast uudis, et kaks inimest haigestus katku. Järveküla kooli 6.b klassi reporterid käisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste tarvis uurimas, kuidas üldse saadakse teada vanadest haigustest ja kas on oht, et need tänapäeval taas levima hakkavad.

10.12.19 ... Ei saa öelda, et lapsed ja noored ei huvitu uudistest, nad lihtsalt ei huvitu alati nendest uudistest, mida "suurte" uudistesaated pakuvad. Nii võib kokku võtta "Aktuaalse kaamera" toimetajate kogemuse, kus koos Järveküla kooli 6.b klassi õpilastega pandi kokku lasteuudiste saade.

10.12.19 ... ERRi meediakirjaoskuse projekt "Nutikas elu" kogus sügisel kokku õpilaste ideed, kuidas vältida nutisõltuvust ning üldiselt kasutada nutiseadmeid ning ekraane arukalt. Need mõtted kehtivad hästi ka täiskasvanutele. Järveküla kooli 6.b klass vormis need mõtted ka "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste looks.

10.12.19 ... Eelmisel nädalal algas Hispaania pealinnas Madridis ÜRO kliimakonverents. See oli oluline, kuna poliitikud peaksid seal otsustama, milliseid samme astuda, et kliimamuutuse mõjusid leevendada. Järveküla kooli 6.b klassi õpilased uurisid "Aktuaalse kaamera" lasteuudiste saates, mida Eesti kliimakonverentsi tegi ning mida teeb keskkonnaminister keskkonna säästmiseks.

05.12.19 ... Neljapäeval oli "Aktuaalses Kaameras" ebatavaline päev. Toimetuses tegutsesid Järveküla kooli õpilased, kes panid kokku oma uudistesaate.

06.11.19 ... Kui koolieelikud veetsid ekraani ees rohkem kui tund aega päevas, hakkas see muutma nende aju valgeainet, mis mõjutab lapse keele- ja kirjaoskuse arengut, nii selgus USA teadlaste värskest uuringust.

23.10.19 ... Tänapäeva maailm on täis ohte, mis muudavad lapsevanemad ärevaks. See paneb neid ostma lastele n-ö jälitussseadmeid, millest ei taha mõned emad-isad loobuda ka siis, kui võsuke ülikooliteed sammuma asub.

16.10.19 ... Digitaalsete immigrantidega käitume me mobiilsete nutivahenditega natuke nagu ahvid arvutitega: meil pole nende jaoks väljakujunenud reegleid ja me pole mõtestanud, miks mingid reeglid üldse vajalikud on. Kus sobib kasutada nutiseadmeid ja kus mitte ning miks, selle üle arutab Nutika elu 4. podcast ehk taskusaade.

14.10.19 ... Inimesed annavad vabatahtlikult ära suure osa oma privaatsusest, kui laevad alla näiteks nutirakenduse, mis nõuab ligipääsu suurele hulgale nende andmetele. Miks inimesed seda teevad, selgitab Tallinna ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus.

14.10.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud teema üle ning seejärel anda lastele paaris tegutsemiseks ülesanne, milles saab väljendada kas ja millised on kohad, kuhu nutiseade ei peaks kaasa tulema ning miks?

13.10.19 ... Raadioteatri Ööülikoolis rääkis Püha Johannese kooli juhataja Liivika Simmul elust nutimaailmaga.

10.10.19 ... Noor põlvkond kautab järjest enam nutitelefone ning nutisõltuvus viitab kõrgenenud ohule, et kujuneb välja depressioon ja üksildus, selgub värskest Arizona ülikooli uuringust. Psühhiaater Anne Kleinberg annab paar soovitust, mida võiksid just lapsevanemad tähele panna, et ennetada nutisõltuvuse kujunemist lastel.

09.10.19 ... "Kõiki kiusatakse" ja "lapsed ongi julmad" – ilmselt teate neid sõnakõlkse, mida koolikiusamise puhul öeldakse. Aga sotsiaalmeedias ei ole need inimesed enam koolilapsed, kuid kiusavad sama julmalt. Kust läheb digimaailmas piir kiusu ja meelelahutuse vahel, selle üle arutavad Marju Himma ja Rain Kooli Raadioteatri podcastis ehk taskusaates.

07.10.19 ... Õpetajast salaja klassiruumis tehtud fotot moonutatakse, lisatakse mõnitavaid tekste ning paisatakse sotsiaalmeediasse teistele lastele mõnitamiseks. See on üks näide viisist, kuidas õpilased õpetajat internetikeskkonnas kiusavad. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö toob välja, kuidas küberkiusamine on õpetajaid mõjutanud ning mida selles osas peaks ette võtma.

20.09.19 ... Nutika elu projektis saavad osaleda kooliõpilased, saates meile nädala küsimuse või lihtsalt nutiteemadega seotud sisu. Saata võib näiteks enda loodud meeme, videosid, fotosid, tekste - mis iganes kõnetab ja paneb kaasa mõtlema.

07.10.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud küsimuse üle ning seejärel lugeda paaris siinse artikli teksti ja mõelda, kust läheb piir meelelahutuse ja kiusamise vahel.

03.10.19 ... Nutipõlvkond kirjutab telefoniga minutis keskmiselt ligi 40 sõna, edestades oluliselt oma eelkäijaid. Samas hoolivad noored oma mõtete teksti teel edastamisest ka üha vähem, viitab enam kui 37 000 osalisega uuring.

02.10.19 ... Nutivahendil ja külmkapil on palju ühist: sealt saab meelepärast, mis küll kiirelt rahuldab isu, kuid võib pikas perspektiivis soodustada ka "ülesöömist". Nutirakendused on justkui kaubad poes, mis kutsuvad end tarbima. Nutika elu podcast ehk taskusaade käsitleb sel korral viise, kuidas end neist sõltuvust tekitavatest rakendustest tervislikult mööda hiilida.

18.09.19 ... ERRi meediakirjaoskuse projekt Nutikas elu pakub õpetajatele tuge erinevate digivahendi kasutamisega seotud teemade käsitlemiseks.

30.09.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel arutada pakutud küsimuse üle ning seejärel lugeda paaris siinse artikli teksti ja mõelda, kuidas võiks välja näha nutisõltuvus.

25.09.19 ... Nutikas elu ei ole n-ö on-off küsimus ehk küsimus pole selles, kas kasutada nutivahendit või loobuda sellest täielikult. Küsimus on selles, kuidas me nutivahendit kasutame, nimetagem seda eluks digivahendiga ehk nutikultuuriks.

23.09.19 ... Lastel esineb rohkem ärevust, keskendumis- ja tähelepanuhäireid. Ometi on meedia loonud võimaluse, et lapsed on intelligentsemad kui eelnevates põlvkondades, ehkki see efekt võib pöörduda meedia liigtarbimise tõttu. Miks? Projekt "Nutikas elu" analüüsis teadusuuringuid ning avastas probleemi olevat palju suuremas puntras paljude muude asjadega lisaks nutiseadmele ja internetile.

23.09.19 ... Järgnev on Nutika elu abimaterjal õpetajale tunnis 15-minutiliseks ülesandeks. Arutelu alguses soovitame vaadata lühivideot, seejärel lugeda koos või iseseisvalt siinse artikli teksti ning siis arutada kahel teemal, mis on toodud artikli lõpuosas.

21.09.19 ... Tartu Ülikooli meediauurijad panid tudengid sotsiaalmeediapaastule. Nende värskelt avaldatud uuringust selgub, et see paast tekitas üksjagu kõrvalnähtusid ning päris ilma sotsiaalmeediata tänapäeva noor põlvkond siiski hakkama ei saa.

19.09.19 ... Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil osalenud Eesti noored rääkisid ERR Novaatorile, miks on nende teadustöö oluline ja kuidas võistlusel läbi lüüa.

18.09.19 ... Ebatervisliku toitumise puhul ei aita söömisest loobumine. Sarnaselt ei aita ka digivahendite ebamõistliku kasutamise puhul neist loobumine, vaid nutikas kasutamine. Nutika elu artiklid, podcastid ja videoüleskutsed koolidele aitavad kaasa aruka nutidieedi kujundamisele.

05.09.19 ... Koos esimesse klassi astumisega saavad paljud koolilapsed omale ka nutitelefoni. Kogenematuna nutimaailma sattudes varitsevad seal aga paljud ohud, mille eest väga paljud lapsevanemad oma võsukesi isegi hoiatada ei oska.

25.06.19 ... Möödunud nädala lõpus ka tuhandete eestlasteni jõudnud uudislugu nutitelefonide ja ebahariliku luude kasvu vahelisest seosest põhineb oletustel ja andmete liiga julgel tõlgendamisel.

09.05.19 ... Vaatamata üha rohkematele suhtlusvõimalustele kohtuvad inimesed omavahel vähem kui kunagi varem. Füüsiliste kontaktide arvu langus kasvatab aga depressiooni ja meeleoluhäirete riski, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

08.05.19 ... Tähelepanu nimel käiva karmi võitluse varjus muutuvad üha populaarsemaks audioraamatud ja taskuhäälingud, laiendades ühtaegu inimeste silmaringi ja pakkudes võimalust põgeneda kasvõi hetkeks stressist kubisevast maailmast, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

30.04.19 ... Nutiseadmetel on Eesti väikelaste elus järjest suurem osa. Kui alla ühe-aastastest lastest on nutiseadmetega kokku puutunud viiendik, siis kolmandaks eluaastaks juba üle poolte. Lapsevanemad kasutavad seadmeid laste meele lahutamiseks ja harimiseks, aga ka virtuaalse lapsehoidjana, selgub esimesest mudilaste digiharjumuste uuringust Ida-Euroopas.

16.04.19 ... Tänavused parimad õpilaste teadustööde riikliku konkursi võitjad

11.04.19 ... Autojuhtimise ajal telefoni kasutamine on võrreldav ligi 0,8-promillise joobega, selgub USA teadlaste analüüsist. Telefonisõltlaste arvu kasvu vaadates on seega aeg küsida, kas autoroolis telefoni kasutamise eest võiks määrata senisest karmimaid karistusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

08.04.19 ... Alkoholi hind mõjutab viina ja kangete alkohoolsete jookide tarbimist küllaltki palju, vihjab Tallinna Reaalkooli õpilase Katri Liis Kaasiku mitmetahuline analüüs. Joodava õlle kogust aktsiiside tõstmine seevastu aga eriti palju ei vähenda.

28.03.19 ... Enamike Eestis müüdavate lihatoodete kvaliteet on kõrge. Igas kolmandas tootes võib leiduda enne säilimisaja lõppu baktereid aga rohkem, kui peetakse üldiselt soovitatavaks, selgub Nõo Reaalgümnaasiumi abituriendi Ketlin Õunapi õpilasuurimusest.

28.03.19 ... Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasteadlane Madis Mäesalu tegi uurimistöö raames ülevaate, mis sorti liha ja lisaaineid leiab Eestis müüdavatest viineritest.

27.03.19 ... Tervishoiutöötajate vaktsineeritust gripi vastu mõjutab eeskätt nende haridustase, amet ja emakeel, selgub enam kui 2200 töötajaga haiglas levinud hoiakuid uurinud õpilasteadlase Anna-Liis Torm-Kriisi tööst.

27.03.19 ... Energiajookide joomine muudab kehvemaks hiirte lühimälu ja kasvatab mõnel juhul nende ärevust, selgub Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilase Emma Maria Metsandi uurimusest. Tulemuste inimestele laiendamiseks tuleb teha aga täiendavaid katseid.

20.03.19 ... Kristjan Kalm teeb Müürilehes sissevaate nutiajastusse neuroteaduslikust vaatenurgast.

06.03.19 ... Eesti noored ei huvitu ega osale poliitikas – kas see on tõesti nii? ERR Novaator koos Euroopa Sotsiaaluuringuga uuris seda küsimust lähemalt.

05.03.19 ... "Mugavuspagulane" – sõna millega veel hiljaaegu sildistati neid, kes on pühkinud Eesti tolmu jalgadelt ning valinud töötamiseks või ka elamiseks muu riigi. Aga kas need, kes välja rändavad on ikka mugavad ja laisad?

05.03.19 ... "Teadusuuring näitab, et..." või "teadlased on tõestanud,et…" – olete kuulnud selliseid sõnakõlkse? Aga mida teaduslikult tõestatud tegelikult tähendab?

01.03.19 ... Mille järgi te otsustate, keda valida? Selle kohta on valijakäitumise uurijad arendanud erinevaid teooriaid.

28.02.19 ... Küsimusele, miks on vaja eestikeelset ülikooli, täpsemalt eestikeelset teadust ja kõrgharidust, on lihtne vastata. Selleks, et saaksime end nimetada kultuurrahvaks.

27.02.19 ... Enne valimisi on vahest keskmisest enam tõstatunud teema sisserände teemal. Kas ja kui palju Eesti elanikud tegelikult sisserändajaid kardavad ning kuidas on olukord teistes riikides - ERR Novaator uuris algatusega "Kust sa tead?"

26.02.19 ... Esindusliku e-riigina räägitakse Eestiski üha sagedamini andmetepõhisest valitsemisest. Mida see õigupoolest tähendab? Uurisime seda koos Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi sotsiaalteaduslike suurandmete kaasprofessori Anu Massoga.

25.02.19 ... Kes on peibutuspart valimistel? Ja kas neid tasub valida või mitte? Mõlemad küsimused on aktuaalsed just nüüd enne valimisi. Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts aitas neile küsimustele vastata.

22.02.19 ... Kui valimisnimekirjades on naisi ja mehi võrdselt, siis kas ka parlamendis on naisi rohkem? ERR Novaator palus algatuse "Kust sa tead?" raames seda politoloogidel selgitada ja tegi sellest animatsiooni.

20.02.19 ... Enne valimisi lubavad poliitikud kõigi olukorda parandada, ehkki alati pole päris selge, kuidas seda tehakse. Kuidas aga näevad Eesti elanikud pensionäride, töötute ja lastega perede olukorda? ERR Novaatori ja algatuse "Kust sa tead?" animatsioon vastab sellele küsimusele teadusuuringute abiga.

12.02.19 ... Järgnev tekst on keskendumise ja püsivuse harjutus. Kui suudate selle läbi lugeda nii, et ei tegele vahepeal ühegi kõrvaltegevusega ning pühendute üksnes artiklist saadavale infole, olete tõenäoliselt lugemise lõpetamise ajaks natuke osavamad. Milles? Osavamad keskendumises, aga ka targemad oluliste teadmiste poolest loovuse, nutiseadmete kasutamise ja arengu osas.