15.02.23 ÜHISKOND ... Veebis tegutsevate petturite eesmärk on panna inimesi reageerima, olgu siis meelitamise või hirmutamise abil. Seejuures seostavad kelmid oma sõnumeid osavalt kehtiva olukorraga. Nii mõnestki küljest on sellisel tegutsemisel sarnasusi suunamudijatega, järeldab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor Kristjan Kikerpill oma hiljutises uurimistöös.

03.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Reedel õhtul Eesti teaduste akadeemias toimunud konkursi "Teadus 3 minutiga" finaal-galal selgusid viis parimat.

02.02.23 MEEDIATAIP ... ERR-i meediapädevuse projekti "Meediataip" raames külastasid rahvusringhäälingu ajakirjanikud möödunud aasta lõpus 12 kooli üle Eesti. Ehkki paljusid noori kütkestab sotsiaalmeedia ja suunamudimine, pole klassikaline ajakirjandus oma võlu ja haaret täielikult kaotanud.

02.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... ENSV disainköögi kui omaette nähtuse olemasolus võib kahelda Nõukogude tööstuse ökonoomsuse, toodangu halva kvaliteedi ja vaenuliku ideoloogia tõttu. Toonastest ajakirjadest nähtub aga, et esmapilgul lihtsasse kodukööki olid peidetud poliitilised pinged, disainerite unistused ja tarbijate ihad.

01.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tänapäeval ei saa solist instrumentaalkontserte esitades enam nautida ainuvalitsemist orkestri saatel.

01.02.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimane Eestis ilmunud ülevaatlik käsitlus eesti muusikaajaloost on pärit Nõukogude ajast. Kaheköitelise teose esimese osa valmimiseks kulus tollal 20 aastat. Pika kirjutamisprotsessi põhjustasid nii ideoloogilised kammitsad kui ka asjatundlike kirjutajate nappus.

31.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Millisena me kujutame ette linnu, mida algsel kujul enam olemas ei ole – näiteks teises maailmasõjas pea täielikult hävinud Dresdenit või barokk-Narvat? Kas silme ees kangastub pilt suitsevatest varemetest linnulennuvaates või vaikeluline mustvalge foto elavast linnast? Moodsad meediatehnoloogiad tõotavad muuta nii meie kultuuripärandi kogemust kui ka tulevikumälestusi.

31.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tallinna Tehnikaülikooli teadlased teevad uuenduskuuri elektrimootoritele, et luua paremaid ja võimekamaid mootoreid, mis oleksid samal ajal ka hõlpasamini toodetavamad.

30.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Paljud asumid tekkisid jõgede ja ojade äärde, mille voolusängi muudeti asula kasvades ning suunati kohati koguni linnatänavate alla voolama, et teha ruumi tänavatele, parkimisplatsidele ja muudele ehitistele. Seetõttu oleme aga kaotanud väärtusi, mida nad pakuvad. Linna-vooluveekogude taaselustamisest tõuseks kasu nii linnaloodusele kui ka inimesele.

30.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Digilahenduste kasulikkus õppimises sõltub eelkõige digivahendi kasutajast ja sellest, kuidas õpetaja digilahendusi õppetöösse lõimib, selgub rahvusvahelisest kolm aastat kestnud DigiGeni uuringust ja valmivast doktoritööst.

27.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Kohanimed näitavad, milliseid kohti inimesed enda ümber oluliseks peavad. Nimede säilimist ja kadumist uurides saab teada, kuidas on vajadus kohtade nimede järele ajas muutunud ning miks vaid alla poole nimedest 50 aastaga alles jääda võivad.

27.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Viimase 50 aasta jooksul on laste ja noorte vähihaigestumus kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas. Ehkki tänu samal ajal toimunud hüppelistele ravimeetodite arengutele jääb nüüd ellu enamik vähipatsientidest, sõltub paljugi vähivormist ning Eesti laste ja noorte elulemus pole veel jõudnud järele Euroopa keskmisele.

26.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Antibiootikumide kergekäeline kasutus on kaasa toonud ravile mittealluvate haigustekitajate ülemaailmse leviku. Lisaks vähendavad antibiootikumid inimestele vajalike soolebakterite liigirikkust ja muudavad kogu kooslust, mille täpne mõju tervisele vajab veel uurimist.

26.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Lähedastelt emotsionaalse toe saamine ja selle pakkumine võib pikendada nende inimeste elu, kel puudub tervise tõttu võimalus täiel määral ühiskonnaelus osaleda. Seejuures võib näha meeste ja naiste vahel teatud erinevusi, selgub hiljutisest küsitlusuuringust.

25.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Eksimine on inimlik. Samas aga võivad nii inimeste kui ka masinate põhjustatud vead tekitada organisatsioonile märkimisväärset kahju. Võimalik lahendus peitub voogandmete sihipärasemas kasutamises.

25.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Rinnapiimast leiab sadu seedimatuid suhkruid, mis jõuavad imiku kõhubakterite toidulauale ja on tähtsad väikelaste tervisele. Piimasegudes neid paraku aga peaaegu pole. Olukorda aitaksid leevendada uued viisid bakteritele sobilike suhkrute valmistamiseks.

24.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Tuleviku elektrimootorid peavad olema töökindlamad ja tõhusamad, mis loob vajaduse paremate jahutite jaoks. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad, kuidas luua jahuteid 3D-printimise abil.

23.01.23 ÜHISKOND ... Teisipäeval arutlevad poliitika ja kommunikatsiooni asjatundjad Eesti rahvusraamatukogu arutelusarjas "Infomüra", miks lubab käitumiseetika poliitikalaval inimestele rohkem kui argielus.

24.01.23 TEADUS 3 MINUTIGA ... Uute hooldusperede leidmine kujutab endas võtmetegurit, mis aitab vähendada Eesti lastekodudes elavate laste arvu. Paradoksaalselt võivad aga lastekodude paranenud elutingimused vähendada inimeste soovi saada hoolduspereks ja päästa sellega lapsi lastekodusse sattumisest.

09.01.23 PSÜÜHIKA ... Ehkki patsientide ravimise edukus ja nende taastumine sõltub suuresti arstide ning ülejäänud tugipersonali oskustest, ravib inimesi teatud määral ka targalt kujundatud keskkond, leiab Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse teenuste juht Mari-Liis Ööpik-Loks.

30.12.22 MEEDIATAIP ... Ehkki lõppev aasta pakkus ajakirjandusele isegi suuremaid väljakutseid kui eelnenud koroonapandeemia, sai see valdavalt oma tööga hästi hakkama, leiavad ajakirjandusuurijad. Siiski leiab mõningaid õppetunde, mida edaspidiseks kaasa võtta ja meeles hoida.

22.12.22 ÜHISKOND ... Aasta kõige pimedama aja üleminekul tähistab suur osa maailmast jõulupühi. Talvise pööripäevaga seonduvad siirderiituste kompleksi tuleks pidada jõulupärimuse tuumikuks. Oluliselt on seda kujundanud maaviljelus ja karjakasvatus, märgib Tallinna Ülikooli antropoloogia lektor Joonas Plaan.

14.12.22 MEEDIATAIP ... Ühismeedia ajastul tuleb aina enam mõelda, kuidas kaitsta lapsi ja noori, aga ka kõiki teisi kasutajaid vägivalda, vihakõne ja pornograafiat sisaldava sisu eest. Kuigi ebasobilikku sisu tuvastavad algoritmid muutuvad järjest tõhusamaks, jätkub endiselt kitsaskohti, millele teadlased lahendusi otsivad.

12.12.22 HARIDUS ... Mida rohkem inimene ülesande kallal pusib ja eksib, seda tugevamad ja mitmekülgsemad õppimise käigus tekkivad seosed, leiab Ühe Minuti Loengus Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Heli Aomets.

09.12.22 MEEDIATAIP ... Suurte sotsiaalmeedia ettevõtete nagu Facebooki ja Google'i teenuste tasuta kasutamise hinnaks on see, et nad saavad ligipääsu meie andmetele. Paljude jaoks on see vahetuskaup läinud ebaõiglaseks ja enam ei soovita senist masinavärki toita, rääkis Novaatorile Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel.

29.11.22 MEEDIATAIP ... On vaja selgepiirilisi kohalikke regulatsioone, et suured meediaplatvormid eri eluvaldkondi ükshaaval alla ei neelaks. Samas võimaldab digikeskkond luua üleilmse haardega kogukondi, hõlbustades näiteks kliimaprobleemide lahendamist, leiab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Maarja Ojamaa.

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks füüsika valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen.

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks füüsika valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli materjaliteaduse professor Kaupo Kukli.

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks füüsika valdkonnas esitati sel aastal KBFI juhtivteadur Toomas Rõõm.

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks sotsioloogia valdkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus.

24.11.22 TEADUSTE AKADEEMIA ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks sotsioloogia valdkonnas esitati sel aastal Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Ellu Saar.

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks arvuti- ja tehnikateaduste valdkonnas esitati sel aastal Cybernetica AS infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov.

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks arvuti- ja tehnikateadustevaldkonnas esitati sel aastal Tallinna Tehnikaülkooli materjaliteaduse professor Maarja Grossberg-Kuusk.

24.11.22 TEADUSELU ... Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks arvuti- ja tehnikateadustevaldkonnas esitati sel aastal Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo.

18.11.22 MEEDIATAIP ... Eetilist konflikti sisaldavate teemade kajastamise juures tuleb ajakirjanikul kaaluda oma peamiste kohustuste vahel: informeerida avalikkust, kaitsta süütuid ja lähtuda piisavalt tõendatud tõesest infost. Ükski põhimõte pole aga absoluutne ja alati ei olegi võimalik neid korraga rakendada, rääkis Tartu Ülikooli ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit.

08.11.22 MEEDIATAIP ... Elumaailma meediastumine tähendab seda, et igapäevaelu sõltub järjest enam meediatehnoloogiast, märkame me seda või mitte. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst selgus, et juba lasteaialaste elumaailm on meediaga lahutamatult läbi põimunud.

04.11.22 MEEDIATAIP ... Kuna meie tähelepanu eest võitlevat infot on väga palju, võib tekkida infokurnatus, mis hakkab häirima meie igapäevast toimetulekut. Kuidas infokurnatus tekib ja milliste nippidega seda ohjeldada, seda selgitab psühholoog-pereterapeut Kätlin Konstabel.

24.10.22 MEEDIATAIP ... Osa sotsiaalmeedia kasutajatest ei ole need, kellena nad end esitlevad.

24.10.22 MEEDIATAIP ... Meid ümbritsev info võib tekitada tajuvigu. Mis need on ja kuidas mitte nende lõksu langeda?

24.10.22 MEEDIATAIP ... Sotsiaalmeedia platvormid filtreerivad välja info, millest me pole huvitatud.

21.10.22 MEEDIATAIP ... Info on nagu õhk, see on igal pool meie ümber ja me tarbime seda hommikust õhtuni. Isegi kui tarbime ainult kvaliteetset infot, võib ka selle üleküllusesse ära uppuda, leiab Tartu Ülikooli infovastupidavuse nooremteadur Diana Poudel.

14.10.22 MEEDIATAIP ... Ameerika Ühendriikides lähenevaid vahevalimisi ümbritsev valeväidete hulk tuletab meelde, kui raske on võidelda valeuudistega. Soome näitel selgub, kuivõrd oluline on selle juures rahva usaldus ja haridussüsteem, vahendab BBC News.

11.10.22 ÜHE MINUTI LOENG ... Kuigi Hiina kasutab ümbritseva maailma mõjutamiseks valdavalt pehmet jõudu, ei erine selle strateegilised tegevused ja eesmärgid mitte kuidagi Venemaa omadest, leiab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi külalislektor Leslie Leino.

07.10.22 ÜHISKOND ... Vanade normide järgi loodud uudisliku sisu noortepäraselt pakendamine sihile ei vii, tõdeb meediateadlane Marju Himma-Kadakas. Küll aga aitaks uusi vaatajaid-kuulajaid-lugejaid püüda senisest laiema teemaderingi ja värskete lähenemisnurkadega.

03.10.22 ÜHISKOND ... Ühistransport on küll tavaline ja igapäevane, kuid samas on sellel märkimisväärne ühiskondlik mõju. Nõnda tuleb võrgustikku arendades hoolitseda, et see ei tekita süstemaatilist ebaõiglust, leiab Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene Ühe Minuti Loengus.

24.09.22 ARVAMUS ... Kuidas toime tulla ressursside ammendumise ja keskkonna saastumisega? Ainus mõeldav lahendus on progressi jätkamine, kirjutab Valter Kiisk algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

12.09.22 PSÜÜHIKA ... Teise keele omandamine nõuab mugavustsoonist väljumist. Kiiremate tulemuste saavutamiseks on aga palju võimalusi, märgib Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika lektor Kristiina Bernhardt.

04.09.22 ARVAMUS ... Üle maailma on teadlased üsna üksmeelsed, et inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemine on tsivilisatsiooni säilimise peamine ohustaja. Lahendused, mida pakub rohepöördepoliitika, on aga vastuolulised, kirjutab Ülo Mander.

29.07.22 KESKKOND ... Kliimamuutuse mõjul on nii talved kui ka kevaded Läänemeres üha soojemad. Kuna see ei sobi kindlaid arengutingimusi vajavatele räimevastsetele, on värske uuringu põhjal oodata siinse räimeasurkonna hääbumist. Teisalt hõivab räime elupaiku tema edukamalt sigiv konkurent kilu, kelle saaki kalurid räimeks kipuvad deklareerima.

26.07.22 ARVAMUS ... Eestil tuleb valmistuda biotehnoloogiate laialdaseks kasutuselevõtuks, sest bioteadustel ja -tehnoloogiatel on eeldusi kujundada 2040-2050. aastatel maailma majandusarengut, kirjutavad Marek Tiits ja Erkki Karo algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates.