Keha sisemisi ööpäevarütme juhib ajus suprakiasmaatiline tuum ehk keskne bioloogiline kell. Peaaegu igal keha rakul on omaenda ööpäevarütm ning just seesama bioloogiline kell aitab tagada, et eri kudede ja elundite rütmid on omavahel kooskõlas. Bioloogilist kella seadistavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, füüsiline aktiivsus ja sotsiaalne käitumine, kuid peamiseks kellakeerajaks on valgus.

Lisaks kepikestele ja kolvikestele leiduvad silma võrkkestas ka kolmandat tüüpi valgustundlikud rakud. Nende rakkude põhiülesanne on anda ajule märku, millal päev algab või lõpeb. Nendes erilistes rakkudes sisalduv valk melanopsiin on tundlik just lühilainelisele ehk sinakale valgusele, mida inimene saab kõige rohkem päevavalgusest.

Päeva lõppedes ja õhtu hämardudes hakkab ajus asuv käbikeha eritama melatoniini – unehormooni, mis teatab kehale, et on aeg lülituda öörežiimile. Melatoniin mõjutab keha ärkveloleku režiimi näiteks kehatemperatuuri reguleerimise kaudu: melatoniini taseme tõustes suunab keha sooja vere kätesse ja jalgadesse, kus see jahtub kiiresti ja seeläbi soodustab ka keha üldise sisetemperatuuri langemist. See aitab kaasa unisustunde tekkele.

Eesti suvel annab aga ka hele hämarik ajule märku, et päev pole veel täielikult lõppenud. Seetõttu hakkab melatoniini tase õhtul hiljem tõusma ja unisus saabub hiljem. Kui pimendavaid kardinaid ei kasutata, ei jää keha päikesetõusu ootama, vaid saab ka suviselt eredalt aovalguselt märguande, et on aeg ärgata. Seetõttu kipub suvel une kestus jääma lühemaks kui talvel.

Suvine valgus võib reguleerida ka ajus virgatsainete aktiivsust. Serotoniin on üks tähtsamaid virgatsaineid, mis osaleb muu seas inimese ärkveloleku, meeleolu, isu ja erksuse reguleerimises. Uuringud viitavad, et serotoniinisüsteemis esineb hooajalisi muutuseid. On täheldatud, et pikema ja eredama päevavalgusega ajal toodab aju serotoniini kiiremini ning samuti väheneb ajus serotoniini lagundava ensüümi kogus. See on veel üks viis, kuidas suvine päevavalgus aju toimimist mõjutab.

Igapäevaelus tähendab see, et suvel võib tuju olla parem, meel püsib õhtul kauem terane, uneaeg nihkub hilisemaks ja kui hommikune äratuskell heliseb ka suvel samal ajal, jääb ka und vähemaks. Nii võivad valged suveõhtud teha olemise erksamaks hoolimata sellest, et keha ei pruugi saada piisavalt aega taastumiseks.

Viited
Brown, G. M. (1994). Light, melatonin and the sleep-wake cycle. Journal of Psychiatry and Neuroscience, 19(5), 345–353.
Evans, J., & Silver, R. (2021). The Suprachiasmatic Nucleus and the Circadian Timekeeping System of the Body. Neuroscience in the 21st Century (lk 1–49). Springer, New York, NY.
Hunter, A. L., & Bechtold, D. A. (2025). The metabolic significance of peripheral tissue clocks. Communications Biology, 8(1), 497.
Kräuchi, K., Cajochen, C., Pache, M., Flammer, J., & Wirz‐Justice, A. (2006). Thermoregulatory effects of melatonin in relation to sleepiness. Chronobiology International, 23(1–2), 475–484.
Lambert, G., Reid, C., Kaye, D., Jennings, G., & Esler, M. (2002). Effect of sunlight and season on serotonin turnover in the brain. The Lancet, 360(9348), 1840–1842.
Lazzerini Ospri, L., Prusky, G., & Hattar, S. (2017). Mood, the Circadian System, and Melanopsin Retinal Ganglion Cells. Annual Review of Neuroscience, 40(Volume 40, 2017), 539–556.
Mattingly, S. M., Grover, T., Martinez, G. J., Aledavood, T., Robles-Granda, P., Nies, K., Striegel, A., & Mark, G. (2021). The effects of seasons and weather on sleep patterns measured through longitudinal multimodal sensing. Npj Digital Medicine, 4(1), 76.
Praschak-Rieder, N., Willeit, M., Wilson, A. A., Houle, S., & Meyer, J. H. (2008). Seasonal Variation in Human Brain Serotonin Transporter Binding. Archives of General Psychiatry, 65(9), 1072–1078.
Scott, H., Lechat, B., Sansom, K., Pinilla, L., Manners, J., Phillips, A. J. K., Nguyen, D. P., Bailly, S., Pepin, J.-L., Escourrou, P., Naik, G., Catcheside, P., & Eckert, D. J. (2025). Variations in sleep duration and timing: Weekday and seasonal variations in sleep are common in an analysis of 73 million nights from an objective sleep tracker. Sleep, 48(9), zsaf099.
Spies, M., James, G. M., Vraka, C., Philippe, C., Hienert, M., Gryglewski, G., Komorowski, A., Kautzky, A., Silberbauer, L., Pichler, V., Kranz, G. S., Nics, L., Balber, T., Baldinger-Melich, P., Vanicek, T., Spurny, B., Winkler-Pjrek, E., Wadsak, W., Mitterhauser, M., … Winkler, D. (2018). Translational Psychiatry, 8(1), 198.