Eesti Teadusagentuur liitus platvormiga 2018. aasta mais. Selle kasutamise vastu huvi tundvatel teadusasutustel on võimalik sisestada uudiseid tasuta läbi Research in Estonia keskse kogumisvormi. Lisaks teadustulemuste laiema publikuni viimisele kasvatab see võimalust rahvusvaheliste koostöö- või äripartnerite leidmiseks.

Aasta 2022 tehti kokku 33 postitust, mida vaadati kokku ligi 54 000 korda.

Konkurentsitult kõige vaadatuimad uudised olid kaks. 01.06 TalTechi avaldatud artikkel "Towards zero-emission building stock by 2050 - what is the progress so far?" mida on alates avaldamisest kuni 18.04.23 vaadatud 13 268 korda.

Teine loetuim artikkel teistest rohkete lugejanumbritega ees on 10 847 korda loetud Tartu Ülikooli avaldatud artikkel "You are "what you eat", but you are not "where you live"", mida on alates avaldamisest kuni 18.04.23 vaadatud 10 847 korda.

Need kaks postitust on ainsad, mille lugejanumbrid on üle 10 000. Ülejäänud lugude klikkimise arvud jäävad põhiliselt 1000-2604 vahele (13 postitust). Need numbrid aga ei näita tihti loo laiemat levikut. Näiteks avati lugu "Crime-scene technique identifies asteroid sites" 1856 korda, kuid selle levik oli palju laiem (märksõnaotsingute põhjal üheksas väliskanalis kajastatud).

Harvem, kuid mitte erandlikult päädib postitus täiendavate intervjuude ja ajakirjanduslike lugudega.

Soovitused uudise laiemaks levikuks
Iga päev avaldavad maailma teadusasutused keskkonnas kümneid pressiteateid. Teiste seas silma paistmiseks mängivad kriitilist rolli uudise pealkiri ja pilt.

1. Pealkiri peab olema lühike ja lööv ning mahtuma kümne sõna sisse. Välja tuleb tuua kõige-kõige olulisem. Kindlasti tuleb jätta pealkirjast välja viited ülikoolile, rahastajale, eesti teadlastele ja koostööle või rõhutada, et tegu on teadusuuringuga.
2. Leviku väljavaateid parandab oluliselt pilt või video, ideaalis võiks lisada mõlemad.
3. Lihtsustamine ja üldistamine on enamasti paratamatu, sest aitab teemat huvitavaks ja loetavaks muuta ka erialaga otseselt mitteseotud lugejale.
4. Sisus tuleb selgelt välja tuua, mis on tulemustes erakordset ja mis on tulemuste praktilised väljundid, et tööga saaksid suhestuda inimesed tänavalt.
5. Uudis peab olema värske. Eurekalerti ei võeta vastu enam kui 90 päeva varem avaldatud artikleid.
6. Kasutada võiks embargot ehk edastada uudis Eurekalerti juba enne teadustulemuste ajakirjas ilmumist. Ühelt poolt aitab muuta see materjali ajakirjanike jaoks eksklusiivsemaks. Teisest küljest annab see ajakirjanikele aega kirjutada põhjalikemaid lugusid ning võtta ühendust uurimuse autorite ja sõltumatute ekspertidega.

Täiendavat eesti- ja ingliskeelset abimaterjali leiab Research in Estonia kodulehelt.