Kuidas jõuda kergemini välismeediasse? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Harvem, kuid mitte erandlikult päädib postitus täiendavate intervjuude ja ajakirjanduslike lugudega.
Harvem, kuid mitte erandlikult päädib postitus täiendavate intervjuude ja ajakirjanduslike lugudega. Autor/allikas: Laura Lee Moreau/Unsplash

Ajakirjanikud kasutavad teemade leidmiseks sageli teadusuudiseid ja pressiteateid vahendavat platvormi EurekAlert. Teenust kasutab üle 12 000 ajakirjaniku enam kui 75 riigist. Keskmiselt külastab portaali ühes kuus miljon inimest.

Eesti Teadusagentuur liitus platvormiga 2018. aasta mais. Selle kasutamise vastu huvi tundvatel teadusasutustel on võimalik sisestada uudiseid tasuta läbi Research in Estonia keskse kogumisvormi. Lisaks teadustulemuste laiema publikuni viimisele kasvatab see võimalust rahvusvaheliste koostöö- või äripartnerite leidmiseks.

Möödunud aastal tehti kokku 34 postitust, mida vaadati kokku ligi 84 300 korda. Neist kõige populaarsemad puudutasid uut võimalust päikesepaneelide tõhususe kasvatamiseks ning meeste ülekaalu ja viljakusprobleemide vahelist seost.

Postituse edasine levik veebis põhineb enamasti keskkonda laetud uudise või pressiteate sõna-sõnalisel kopeerimisel või selle kergel toimetamisel teiste uudisplatvormide poolt. Viimane tähendab, et vastutus tulemuste täpse vahendamise eest langeb teadusasutusele ja teadlastele. Kopeerimissageduse kasvatamiseks peab olema tekst juba eos uudislik.

Harvem, kuid mitte erandlikult päädib postitus täiendavate intervjuude ja ajakirjanduslike lugudega.

Soovitused uudise laiemaks levikuks
Iga päev avaldavad maailma teadusasutused keskkonnas kümneid pressiteateid. Teiste seas silma paistmiseks mängivad kriitilist rolli uudise pealkiri ja pilt.

  1. Pealkiri peab olema lühike ja lööv ning mahtuma kümne sõna sisse. Välja tuleb tuua kõige-kõige olulisem. Kindlasti tuleb jätta pealkirjast välja viited ülikoolile, rahastajale, eesti teadlastele ja koostööle või rõhutada, et tegu on teadusuuringuga.
  2. Leviku väljavaateid parandab oluliselt pilt või video, ideaalis võiks lisada mõlemad.
  3. Lihtsustamine ja üldistamine on enamasti paratamatu, sest aitab teemat huvitavaks ja loetavaks muuta ka erialaga otseselt mitteseotud lugejale.
  4. Sisus tuleb selgelt välja tuua, mis on tulemustes erakordset ja mis on tulemuste praktilised väljundid, et tööga saaksid suhestuda inimesed tänavalt.
  5. Uudis peab olema värske. Eurekalerti ei võeta vastu enam kui 90 päeva varem avaldatud artikleid.
  6. Kasutada võiks embargot ehk edastada uudis Eurekalerti juba enne teadustulemuste ajakirjas ilmumist. Ühelt poolt aitab muuta see materjali ajakirjanike jaoks eksklusiivsemaks. Teisest küljest annab see ajakirjanikele aega kirjutada põhjalikemaid lugusid ning võtta ühendust uurimuse autorite ja sõltumatute ekspertidega.

Täiendavat eesti- ja ingliskeelset abimaterjali leiab Research in Estonia kodulehelt.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: